Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas liivlased ja kurelased. Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte. Eestlaste tugevamaks vastaseks olid leedulased, kes tegid mitmeid laastavaid rüüsteretki. 12. sajandil toimunud Rootsi ja Taani riigi katsed Eestit alistada lõppesid tulemusteta. Samas on teada mitmetest eestlaste sõja-rüüsteretkedest Läänemere vastaskaldale. 1187.a. osalesid eestlased koos kurelaste ja karjalastega Sigtuna vallutamises ja mahapõletamises. Eestist ida pool asus Novgorodi feodaalvabariik. Venelased tegid teatud ajavahemiku järel sõjaretki Ida-Eestisse. 1116.a. Novgorodi vürst Mstislav tegi mitmeid sõjaretki Eestisse samuti aastatel 1130-34 toimusid venelaste sõjaretked kuid need lõppesid tulemusteta. Eestlased vastavad 1177.a. suure sõjakäiguga Pihkva vastu. 1191/92 aastal vallutasid Novgorodi ja Pihkva väed Tartu ja pisut hiljem Otepää linnuse.
3. Eesti ühiskond muinasaaja lõpul. (tegevusalad, suhted naabritega, asustus, külatüübid, haldusjaotus) Peamiseks tegevusalaks maaharimine. Maa suurust arvestati adramaades. Kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrvalt tegeleti loomapidamisega. Püüti kala ja kütiti. Eestlaste elamuks oli suitsutuba. Talud paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad, ridakülad ja hajakülad. Umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head. Lõuna pool elavate naabritega tuli aeg-ajalt ette ka tülisid. Seleta mõisted: Kammkeraamika – arheoloogiline kultuur, milles olid kasutusel paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud. Maalinn (too näiteid) – ringvall-linnus, nt Varbola, Valjala. Adramaa – sellise suurusega põllumaa, mida suudeti harida ühe adraga.
Elamud suitsutuba, ilma korstnata vaid kiviahjuga. Talud enamasti lähestikku, moodustavad küla (sumb-, rida-, hajaküla). Harimisviis 3väljasüsteem. Käsitöö ja kaubandus enamus ise, raskemad lasti valmistada. Muinasaja lõpul kujunesid Virumaal ja Põhja-Saaremaal suuremad rauatöötluskohad. Heal tasemel oli ka relvasepp. Valmistati ka pronksehteid. Head suhted liivlaste, kurelaste ja karjalastega. Tülid latgalite ja leedulastega. 45 kihelkonda ja 8 maakonda. Muinasusund PÜHA kõik seletamatu. Allikad: rahvaluule, kirjalikud allikad, kalmed, naaberrahvaste käest. Esivanemad HING magamise aeg võis hing kehast ajutiselt lahkuda mõnda teise olendi sisse. Surma puhul lahkus jäädavalt. Valitses seisukoht, et surnud inimese hing siirdus putukatesse, seepärast
rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227 Seelide, semgalite, kurelaste alistamine kuni 1290 Misjon - usu kuulutamine rahumeelsel teel. Eesti- ja Liivimaa piiskopid Fulco 1165-1178 Eestimaa piiskop Meinhard 1186-1196 Liivimaa piiskop Berthold 1196-1198 Liivimaa piiskop Albert 1199-1229 Riia piiskop Theoderich 1211-1219 Eestimaa piiskop Fulco Fulco oli prantsuse päritoluga munk, kelle Lundi peapiiskop Eskil määras u. 1165 Eestimaa piiskopiks.
o Ordu eesmärk piirata piiskoppide võimu o Paavsti sekkumine legaatide vahendusel – paavsti saadik, kellele ta andis õiguse teha mingeid otsuseid tema nimel o 1225-1233 Põhja-eestis paavstiriik Probleem ja tulemus: tähelepanu omavahelistel suhetel, mitte maa arengul Ei tekkinud ühtset riiki Vana-Liivimaa kaitsevõime langes o 13.sajandil ristisõdade jätk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu 1243 JÄÄLAHING Kujunes katoliku ja õigeusu piir 14.-15. sajandil maapäeva kujunemine Seisuste esinduskogu Ei olnud poliitiline esindusorgan - >puudus täitevõim Otsused ei olnud siduvad
- saarlased osavad merel (viikingilaevu meenutavad alused) Suhted naabritega - eestlaste ja latgalite vahel sagedased tülid ja relvakonfliktid (enam kannatasid latgalid) - tugevaimaks vastaseks lõunas leedulased (laastavad rüüsteretked) - Rootsi ja Taani riigi- ja kirikuvõimude katsed Eestit alistada ja rahvast ristida tulemusi polnud - Aktiivsed sõjaretked Läänemere vastaskaldale - 1170 Taani kuningas võitis eestlaste ja kurelaste väge - 1187 vallutati ja põletati Sigtuna (Läänemere kalda rahvaste ühendväe poolt? Eestlased? jne) - soomlaste, karjalaste, kurelaste ja Ojamaa elanikega head suhted - ida poolt polnud suurt ohtu Vana-vene riik oli lagunenud (Novgorodi feodaalvabariik oli üks tugevamaid, kui mitte piisavalt) - venelased tegid mitmeid sõjaretki püsivamaid vallutusi kaasa ei toonud; vastusõjakäigud - Läänemere idakalda maades jõudude tasakaal 6
vallutas kogu Väina ümber Otepää ja sundis seda · Eestlased keeldusid, aga jõe kuni Polotskini. tribuuti maksma. läbirääkimised jätkusid. · Samal ajal sattus Riia uue · Ei andnud tulemust, mis rünnaku alla. vallandas sõja. · Ristisõdijad langesid Ojamaa · Liivlased, latgalid ja rannas kurelaste rünnaku alla sakslased kandis õndsa ja said lüüa. neitsi lipu Ugandisse. · Järgnes ühisaktsioon Riia · Vägi laastas piirkonna ja vastu. pöördus suure saagiga · Riia piirati sisse, kuid Kaupo koju tagasi. abiga õnnestus linnal
andam) või hinnus(kindla suurusega andam). · Enamus raha läks siiski maaisanda ja vvasallide kukrusse(algselt oli mõeldud kiriku ülalpidamiseks) · Sõjateenistus oli vabade meeste õigus ja kohustus. · Talupoegade relvakandmisõigus kaotati alles 1507.ndal aastal. · Ka pärast alistumist osalesid kohalikud rahvad oma maaisandadte sõjakäikudel ja maakaitsmisel, ainult et enam talupoja arvamust ei küsitud. · Osaleti sõjakäikudel venelaste, kurelaste, semgalite, seelida ja leedulaste vastu, teisalt asuti aga vastu venelaste ja eelkõige leedulaste korduvatele röövretkedele. · Vanemariim kroonika sõnul eestlane oli "rõõmsalt retkele asuma" nõus. · Teisalt, eesltlased läksid 1260.nda aastal Durbe lahingus koos kurelastega leedulaste poole üle, mille kohta kroonik nendib : "Nood mõistsid põgeneda, nagu nad seda tihti on teinud." Kirikukihelkondade loomine · Maa alistamisel rahvas ristiti -> ehitati kirikuid.
alla, mille ta vallutas. Kedrakeraamika, pandi potikedrad keerlema. (sõnad rist, raamatpapp) Jaroslavi poeg, suurvürst IZJASLAV ja OSTROMIR(Novgorodi possaadnki) sooristasid sõjaretke, mis ulatus Harjumaani. Jaroslavi Vene võim lõppes 1061.a, mil eesti hõim sossolid, ränga maksustamise vastu üles tõusis ja maksukogujad minema kihutas.Tungisid Tartu alla ja põletasid Linnuse maha.Suhted naabritega. Läänemeresoomlastest naabritega – lõunas liivlaste, kurelaste; põhjas soomlaste; kirdes karjalaste, vepslaste, isurite ja vadjalastega – olid suhted rahumeelsed. Lõunas asuvate lätlaste esivanemate, balti rahvaste esindajate latgalitega olid suhted sageli teravad, vastastikused sõjakäigud. Lõunast korraldasid sõjaretki samuti balti rahvaste hulka kuuluvad leedulased. Läänes olid 11. saj kujunenud Rootsi ja Taani kuningriigid, mis aeg-ajalt korraldasid sõjaretki eestlaste alistamiseks ja ristimiseks, kuid edutult. 1187
· Liivimaa vanem riimkroonika Liivimaa vanem riimkroonika, Liivimaa Ordu kroonika 13. sajandi lõpust, 12 017 täisriimis värsirida keskülemsaksa keeles. Autor, kelle nime ei ole teada, oli Liivimaale tulnud 1278 või 1279 ja kuulus ordumeistri lähikonda. Kroonika algab poollegendaarsete teadetega 12. sajandi keskpaiga kohta, sündmustik ulatub 1290. aastani; usaldusväärseim on kroonika lõpposa. Kirjeldatakse peamiselt ordu võitlust kurelaste ja semgalite vastu, väärtuslikke andmeid on ka eestlaste kohta ning ordu ja venelaste vahelistest sõdadest. Trükis avaldati Liivimaa vanem riimkroonika esimest korda 1817, eesti keelde tõlgiti 2003.a https://et.wikipedia.org/wiki/Liivimaa_vanem_riimkroonika
sepistati mõõgateramikule ketta- või läätsekujuline massiivne ja raske pidemenupp ja kaitseraud. Sellised pidemeosad võimaldasid käelabale hoopis vabamat liikumist kui varasemad mõõgapidemed. Samas tasakaalustas nupp teramiku raskuse ning kergendas lähivõitluse pidamist. Kaitseraudu kaunistati hõbedaga vaid erandjuhtudel. 12.-13. sajandil tehti teramikele ka hoopis iselaadseid pronksist nuppe ning kaitseraudu. Taolisi mõõgapidemeosi valmistati Kuramaal, muistsete kurelaste või kurside töökodades. Üsna sageli esineb mõõku, mille teramik on pidemeosadest tunduvalt vanem, see tuleneb sellest, et muinasajal oli kombeks surnud sõjamehele tema relvad hauda kaasa panna. Mõõgatuped tehti enamasti puust või nahast, seetõttu polegi need tänaseni säilinud, küll aga on leitud pronksist ja ka rauast mõõgatupeotsikuid. Pronksist eksemplarid olid kaunistatud ornamentidega. Mõõka kanti vasakul küljel vöö küljes. Eestist pole mõõgavöösid
Kihelkonnad liideti kokku maakondadeks, neid oli 8. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikuseid rööv- ja sõjakäike. 11. sajandi paiku hakati rajama suuremaid ring-vall linnuseid. Hoolikalt kindlustati linnuste väravaid. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Tõhusaks relvaks oli sõjakirves. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, mis koosnes jala ja ratsameestest. Suhted liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega oli väga head. Lõuna pool elavate naabritega tekkis tülisid, suured vastased olid leedulased. Muinasusund Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Pühaks peeti kõike seletamatut, müstilist. Muistse usundiga seostuvad kalmed, hiiekohad, ohvrikivid ja kultuslikud allikad. Üheks muinasusundi põhielemendiks oli vägi. Arvati, et väge omavad kõik elusolendid, mõned objektid, paigad ja taevas. Väge võis olla ka sõnades
J. Sjögreni juhatusel leidis aset esimene uurimisreis liivlaste juurde. Valmis esimene liivi keele sõnaraamat ja grammatika (töö viis lõpule F. J. Wiedemann) ning Londonis trükiti esimesed liivikeelsed raamatud. Seda aega võib pidada liivi rahvusest haritlaskonna väljakujunemise alguseks. Kui räägitakse liivi keelest, mõeldakse selle all tavaliselt Kuramaa rannakülade liivlaste keelt. Ka liivi kirjakeel on loodud Kuramaa randlaste, eesti vanemas kõnepruugis kurelaste või kuralaste keeletava põhjal. Aimu ajaloolise Liivimaa liivi keelest annab Põhja-Lätis Salatsi jõe ümbruskonnas kõneldud liivi keel, mille näiteid on talletatud XVIIXIX sajandini. Salatsiliivlased kutsusid ise ennast liivlasteks ja oma keelt liivi keeleks, vanadest ülestähendustest tuleb esile nende liivi identiteet. Need liivi muinasmaakonna Metsepole ehk Metsapoole asukate järglased olid ainsad
Järvamaa 1225-1233- Põhja-Eesti paavstiriik 1227- saarlased alistusid ja lasid end ristida 1238- Stensby leping kinnitas Taani valdused: Tallinn, Harjumaa, Virumaa 1242- Jäälahing Ordu püüdis õiget usku Venemaale viia Kujunes katoliku ja õigeusu piir 1248- Tallinn sai linnaõiguse 13. saj.- ristisõdade järk kurelaste, venelaste, leedulaste vastu ristiti, püüti Venemaal õigeusku kaotada 23.04.1343-1345- Jüriöö ülestõus 1446- Taani müüs valdused Saksa ordule 11. Vana-Liivimaa Käsitleti keskaja Eesti ja Läti alasid kokku Ehk orduaeg Mõiste tekkis 17. sajandil Oli väga killustatud Ei olnud riik vaid piirkond
välismaa abi kasutades või oma toetust välismaalastele andes. Seesugusel olukorral oli noorkristlaste seisukord raske: tarbekorral otsisid nad seda enam tuge kristlastelt. Viimaste rõhumise pärast ja paganausule kalduvate suguvendade või ka võõramaa paganate ning venelaste pealekippumise resp. meelituste pärast oli noorkristlaste hulgas palju neid, kes ristiusust juhtuval korral taganesid, liiatigi üldistel vastuhakkamistel, nagu saarlaste, kurelaste juures ja teisal (perfidi, apostatae, abnegata fide relabuntur, infideles). Võitlustes ordu ja piiskoppide vahel katsus ordu paganusele kalduvate eestlaste vaenu ristiusu ning noorkristlaste vastu oma huvides ära kasutada, kuna noorkrist-lased hoidusid nähtavasti enam piiskoppide ja vaimulikkude poole. Seesugust asja seisukorda arvesse võttes vaatleme nüüd veel, missugune oli vahekord ristiusuga viimaks suures vabadusvõitluses 1343-1345.
rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 4 väikemaakonda/kihelkonda: Alempois, Nurmekund, Mõhu, Väiga, Jogentagana Eestlaste suhted 7.-11. sajandil naabritega- •Liivlaste, kurelaste, soomlaste ja karjalastega olid suhted väga head •Henriku Liivimaa kroonika järgi olevat eestlastel olnud latgalitega relvakonflikte, kus viimased said rohkem kannatada. •Leedulased tegid mitmeid rüüsteretki Eestisse •Vana-Vene riigiga olid üldiselt rahumeelsed. •10. sajandi lõpul suhted halvenesid, vene vürstid üritasid oma valdusi laiendada. •11. saj 30-60tel löödi tagasi venelaste katse alistada Eesti, järgnevast
Xi saj. Keskpaiku jäeti mitmed väiksemad linnused maha ja rajati suuremaid nind võimsamaid ringvall linnuseid. Eriti suured ja paljude külade ühist tööd nõudvad maalinnad kerkisid Lääne-Eeestis ja Saaremaal. Eriti hooolikalt kindlustati linnuste väravad. 16.Naabrid ja suhted nendega Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste esivanemad: latgalid, seelid, semgalid ja kursid. Küllaltki laialdane ala Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas oli eestlaste sugulasrahvuste liivlaste ja kurelaste valduses. Liivimaa Kroonika järgi esines eestlaste ja latgalite vahel sageli tülisid ja relvakonflikte, kus enam olevat kannatanud latgalid. Eestlastele olid leedulased tugevamad vastased, kes tegid siia mitmeid rüüsteretki. XII saj jätkusid lääne poolt Rootsi ja Taani riigi ja kirikuivüimude katsed Eesti alistamieks ja rahva ristimiseks. Erilis tulemusi siiski polnud. Samal ajal muutusid eestlased ise aktiivsemaks sõja jarüüsteretkede sooritamisel Läänemere vastaskaldale. 17
valitsemisele või anda kellelegi teisele. Sügisel võttis vormiliselt oma valdusesse Viru ja Järva. Rooma lootis Ida-Baltikumis luua paavstlik kol ja laiendadad rooma-kat kiriku mõjukonda ka edasi Vene alale. Balduin hakkas spitsema plaani luua Ida-Baltikumis paavstlik kirikuriik, mis pidi hõlmama maad Preisist Narva jõeni. Ordu hakkas tema vastu rinnet kujundama > kutsus 1230 Ojamaalt hulga sakslasi Tlnna, kes panid siin aluse linn-asundi kujunemisele. Konflikt kurelaste alade pärast Balduini ja riialaste ja Ordu vahel > lahenes, kui saabus Riia ppks saanud Nicolaus >Kuramaa jagati võrdselt Ordu, Riia kiriku ja Riia kodkonna vahel; Järva ja Viru langesid Mõõga ordule. 1231 lahkus Balduin Liivimaalt Rooma, kus talle anti rohkelt volitusi(Kuramaa eluks ajaks, paavsti legaat Liivim, Ojam, Soome, õigus vabadel pkondadele). Balduni saabus uuesti Liivimle 1233 suvel, tegutses ettevaatlikumalt, toetjana arvestas Viru vasalle, Dünamünde ja
Just leedulased Zemaidid koos Semgalitega purustasid Saule lahingus Mõõgavendade Ordu. Just sellel ajal kerkis esile teiste vürstide seas Mindaugas. Tinglikult oli ta 1236. a Leedu valitseja. Pärit Austaitjast ja suguluses Zemaicja hõimuga ning resideerus Germale linnuses. Vennad ja vennalapsed ta hävitas teised allutas kolmandatega sõlmis sugulussidemed ning lõpuks saigi leedu valitsejaks. Oli edukas võitluses Saksa Ordu vastu, andis löögi Kurelaste maal paiknenud Saksa ordule. Siiski tekkis tal ka mitu konflikti, eriti Zemaitidega, kes hakkasid tema võimule vastu, kes leidsid tema vastu ka abi isandatelt Riias. Üks Zemaitide vürste ennast isegi ristida, et Ordu toel võimu saavutada. 1251 lasi aga ka Mindaugas ennast ristida, et saada Rooma toetus. Paavst andis ka Kulmi piiskopile korralduse Mindaugas kuningaks kroonida. Saksa Ordu töötas selle vastu ning toimus alles 1253. Tänu sellele sai Mindaugas vastupanu murtud
Kuna drake polnud kaubaveoks otstarbekas, pidi olema veel mingi teine, selleks paremini sobiv laevaliik. Saarlased ja rannaeestlased kasutasid nähtavasti üsna suursuguseid laevu Läänemerel seilamiseks. Läti Henrik nimetab saarlaste laeva küll pyratica'ks - mereröövlilaevaks. Ilmastikukindlad alused ja hea purjetamisoskus andsid saarlastele vaba tegutsemisvoli Läänemerel. Arvukad kastiilid Rootsi idarannikul 12. sajandist kinnitavad saarlaste, kurelaste ja teiste läänemeresoomlaste rüüsteretki. Sakslaste meretraditsioon oli veel lühiaegne. Nende koged olid kõrgemad, laiemad, kohmakamad, istusid sügavamalt vees. Kogede suurem kandevõime ja mahutavus andis neile hiljem strateegilise ülekaalu merel. Suurkaubanduse arenedes ehitati välja korralikud sadamad, kaid ja laohooled, ka Tallinnas, Pärnus ja Riias. Juriidiliselt võib Tallinna, Tartu ja Riia merkantiilset ja majanduslikku järsku esiletõusu siduda aastaga 1346
aastal Palestiinas, kuid hiljem iseseisvus. Saanud Püha Saksa-Rooma riigi keisri kui ka Rooma paavsti käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel maadel. 1236. aastal toimus Saule lahing, kus rünnati rüüsteretkelt naasvat Mõõgavendade ordu ja ristisõdijate väge, milles said sruma ordumeister ja 48 orduvenda. 1237. aastal tekkis Saksa ordu Liivimaa haru. Teutooni ordu, tegutsedes oma kahe haruga - Preisist ja Liivimaalt surusid Leedut. 1243. aastal Mindaugas andis tõsise löögi kurelaste maale tunginud Saksa ordu rüütlitele, kuid keskendus ise kirde- ja idapiiride kindlustamisele. Mindaugas (1236-1263) - Esimene Leedu suurvürst, kes viis lõpule Leedu maade ühinemisprotsessi ja rajas Leedu suurvürstiriigi. Ta pärines Aukstaitiast (mägimaalased) ja ta oli suguluses Zemaitija valitsejatega. Mõned konkurendid Mindaugas hävitas, teised allutas ja kolmandatega sõlmis sugulussidemed. Sooritas kallaletunge Vene maadele
annaabi.ee 
