Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. · Mefisto: kuri deemon, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda · Margareta: tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. 6.) Küs: · Kas peaks end meeleheitest ,,kuradile" müüma? · Kas peaks meeleheites peaks tegema mida iganes et saavutada seda mida sa tahad?
Miks? 5. Kuidas iseloomustad Vanapaganat perekonnapeana? 6. Kuidas tõlgendad teose lõpplahendust? Miks Vanapagan ei saanud teisiti, kui pidi Antsule kätte maksma? 7. Mõtiskle kirjaniku filosoofilise sõnumi üle: vanapagan maa peal õndsaks saamas. 8. Kuidas oli üldse võimalik õndsaks saada? Mis või kes seda takistas? Kas Vanapagan sai Põrgupõhjal õndsaks? 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, Kuradisse? 10. Milles seisneb siis Tammsaare ,,Põrgupõhja Vanapagana" järgi inimkonna langemise põhjus? Kas teose süzeelist arendust võiks üldse võrrelda maailmalõpu looga? 1. Vanapagan saadetakse Põrgupõhjale, et ta tõestaks oma eluga, et õndsaks saada on võimalik. Peetrus saatis Vanapagana maale sõnadega, et kui Jürka tahab veel hingi endale põrgusse saada, siis peab ta minema maale inimeseks ja saama õndsaks. Seepeale läkski
Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". Mulle isiklikult teos meeldis, kuna selle ülesehitus erines väga varemloetust. Ka Kuradi ja Issanda vastandamist ning Mefistofelese asjatuid püüdlusi oli huvitav jälgida
Näiteks, et hambaarstid hambaid ravisid ja lehm piima andis. Tal oli küll naine aga mõlemad olid ikka üksikud. Laura oli kolmekümne aastane üksikema. Oli telefonitöötaja, ise tehnikast midagi ei teadnud. Ta vaatas väga palju televiisorist seriaale, siis tundis, et tal on sõbrad. Oma lapsest ei teinud eriti välja. Televiisoriga ajas üksindust ära. Peeter- oli Laura poeg, oli uudishimulik. Helistas öösiti võõrastele inimestele ja küsis mõistatusi. Uskus kuradisse, mitte jumalasse. Ema väga temaga ei tegelenud ja seega toimetas palju ise. Theo töötas restoranis sveitserina. Oli tark mees, kirjutas raamatut "Mees ja naine", luges palju raamatuid ja huvitas astroloogia. Kartis jääda vanaks. Uskus, et kõikidel nähtustel on olemas teaduslik alus. Ta oli ka naistemees. Naistega püüdis üksindust ära ajada. Alguses keegi üksteist ei tundnud kuid hiljem hakkavad nad omavahel kohtuma ja tutvuma
Dimanchega mängida nii, et mees temalt raha nõuda ei saanudki. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast esimese ettejuhtuva sümpaatiaga siduda. Enda sõnul armastas ta armastuses vabadust. Erinevalt teistest tolle aja inimestest ei uskunud don Juan ei taevasse, põrgusse ega kuradisse. Ta kogus endale palju vaenlasi sellega, kuidas ta erinevaid naisi pärast neile abielu lubamist maha jättis naiste pereliikmed ja sõbrad jäid vihaseks. Samuti vihkas don Juan'i ka tema enda isa, kelle sõnul ta rüvetas perekonna au. 3) Probleem(id) Probleemiks oli don Juani isiksus see, et ta kasutas naisi ära ning käitus nende lugupidamatult. Samuti see, et ta oma isale valetas ning
....................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Barokkajastu algas 17 sajand, osati ka 16 sajand. Lõppes 18 sajandi 1.poolel. Nõid oli barokkajastul kardetuim inimene. Teda kardeti põhiliselt kahel põhjusel: ,,Esiteks tema maagia võimete pärast. Teiseks usklikud kartsid tema usku kuradisse. " Charles 9.kuningriigis oli sellel ajal vähemalt 300 000 nõida. Euroopas oli kokku umbes 1 800 000 nõida. Nõiad on seotud saatanaga ja koraldavad sabate. Nõid välimuselt Nõid välimuselt ei kujutanud ohtu, pigem äratas kaastunnet. Tavaliselt oli nõid vana naine ja nõrk. Vahel ka haige. Madala ühiskondlikku ja majandus tasemega. Ta oli rahaliselt sõltuv ühiskonnast. Ei suhelnud palju, ei olnud poliitilist võimu, kui suhtles siis samasugusest
Teos näitab, kui tähtsal kohal on olnud ja on võib-olla ka siiani eestlaste elus uskumine. Kurat ja Jumal on lahutamatud just sellepärast, et ilma üheta ei oleks teist. Kui meil ei oleks Kuradit, poleks kellegi kaela ajada halbu asju. Siis oleks ju Jumal ka pahategudes süüdi. Samas kui poleks Jumalat, oleks kõik heateod ja päästmised Kuradi kätetöö, niisamuti nagu ta ise oleks need inimestele toonud. Kes usub Jumalasse, kes Kuradisse või kes hoopis kellegisse/millegisse muusse. Kuid inimesed jäävad alati uskuma, et neil on kaitsja või keegi, kes neid hoiab ja isegi kui inimene ütleb, et ta ei usu millessegi, siis tema alateadvuses on see miski, millesse uskuda, siiski olemas. Vanasõna ütleb, et ükski heategu ei jää karistamata. Kui inimestel läheb hästi, siis millalgi tuleb aeg, mil juhtuvad ka õnnetused ning neist üle saades tuleb ette jälle nii uusi õnnehetki kui ka õnnetusi
Teda häirib küsimus: miks ma saan kasutada selliseid vahendeid? Talle on ülitähtis just asja mõte, küsimus: miks?! Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner, kuna viimasele pole tähtis asjade sisu, vaid vahend, millega ta midagi saavutab. Mefistofeles on kiuslik, otsekohene ja jäme, kuna ta kasutab kihlveo võiduks väga ebaeetilisi võtteid. Tema heaks iseloomujooneks võib pidada seevastu allaandmatust. Issand on heatahtlik, ta suhtub Kuradisse väga sõbralikult ning inimlikult, andes Mefistofelesele võimaluse oma väidet tõestada. "Fausti" stiil on poeetiline ja teos koosneb tervenisti dialoogist. Täpsustuseks antakse selgitusi sulgudes. Vihjatakse Moliere`i "Don Juanile" ning veidi ka "Dekameronile" - mõlemal leidub sarnasusi Goethe "Faustiga". "Faust" seostub mingil määral eksistentsialismiga otsib inimese elule mõtet. Bulgakov vaatas nooruses emaga koos 50 korda "Fausti" hiljem sündis selle
Kristel Sepp ,,Hea ja halb käivad käsikäes" J.W. Goethe ,,Faust" Raamatu algusest peale on näha, kuidas hea ja halb ehk Issand ja Mefistofeles suhtlevad omavahel ja üllataval kombel suhtub jumal kuradisse isegi üsna inimlikult. Kogu teose vältel on teemaks see, kuidas ka kõige paremat soovides võib siiski juhtuda midagi katastroofilist. Inimene võib oma otsinguil teelt eksida, sest eksimine on inimlik ning Issand oma ütluses ,,Kes otsib, ikka eksib teel" kinnitab seda väidet. Faust küll eksib teelt, kuid lõpuks saab ta siiski taevasse ja seetõttu kaotab Mefistofeles kihlveo jumalale. Kuigi Faust oli erakordselt
ei taha neid enam kiusata." " Hõiska, hing, ja õlles uju! Milleks mulle vaev ja hool? Rõõmsad laulud, uljas tuju omast käest on igal pool." " jah, mees on see, kes eal ei jahmata, vaid krahmab sealt, kust annab krahmata, ja sellele, kes krabama on kraps, saab kuld ja kroon ja kaunis tütarlaps." HEAD MÕTTED: "Aeg- ajalt huvitav on siesta taadi ees, seepärast astun vahel siia sisse. See on tast kena, et nii tähtis mees nii inimlikult suhtub kuradisse." Te üle saite mitmest vaevast, sest aitaja saab abi taevast." " Seal ta nüüd on, kui satud narri paella! Ka kuradile toob see häda kaela." " Meil vaestel meestel halb on asi. Ju Aadamgi end naisest petta lasi. Aeg möödub, kuid ka vanas eas meil pole rohkem aru peas. " " Üks muistne tarkus kahjuks tõestust leiab taas, et iluga kaua õnn ei suuda seltsida." ARMASTUS: " Tore tots ja piip ja õllekann on asjad mida ma armastan." " Mis armunul on teiste vaevast
Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. Ta oli intelligente ja tasakaalukas, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Raamat algas direktori, luuletaja ja komödiandi arutlusega teemal, milline peaks olema ideaalne näidend. Taevas vedasid Mefistofeles ja Jumal kihla. Mefistofeles ütles, et ta suudab kukutada
FAUST · ,,Kes otsib, ikka eksib teel" Keegi meist ei ole täiuslik. Ja me kõik peame õppima ja otsima. Olla inimesi tähendab olla ebaperfektne, teha vigu, eksida. · ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head" See tsitaat meeldis mulle sellepärast, et on ju ka selle sama lause kohta vanasõna, öeldud veidi täpsemalt ja lühemalt Pole kurja, pole head. · ,,Ära laksuta nõnda oma õgardilõugu!" Tõin selle tsitaadi välja vaid sellepärast, kui humoorikalt see öeldud on. Võttes selle tekstist välja, kujuneb see lause hoopis teistsuguseks. See muutub naljakas. Aga ega kõik ei saagi olla tõsine töö, vahel peab ka töö ajal nalja tegema või juttu ajama. Ka kõige süngematel hetkedel. · ,,Ei ole täius inimlapse osa." Selle tõttu, et inimlaps ei ole täiuslik, suri Kristus meie rahva eest ristil. Isekalt öeldes me ei pea, e...
ruumides, kus ei olnud peeglit/ materialist uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub võõra inimese elust üritab abi kutsuda/ vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb end tühisena Peeter Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused 2) Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad
see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. 3. Romantismile iseloomulikud jooned teoses. Teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Romantismi ajast tüüpilisemad näited on
neis väikestes hetkedes, näiteks siis kui Vanapaganale esimesed lapsed sündisid või kui ta Lisetega kassipoja küünis kinni püüdsid. Sellised pisikesed momendid loevad rohkem, kui igavene õnn ja seda lihtsal põhjusel, et igavest õnne pole olemas. Kuigi Vanapagan lõpetas oma elu vihast keedes, oli ta elu siiski olnud õnnelik: täidetud armastusega Juula vastu ja paljude lastega. 9. Missugune mulje jäi Sulle teose järgi inimese (eestlase) suhtumisest Jumalasse, kuradisse? Eestlastele oli jäänud mulje, et ükskõik kui kohutavaid asju nad maa peal korda ei saada, on neil siiski õigus Jumala lunastusele. Vanapagana tõekspidamine, et Õnnistegija lunastust enam ei jaga, hirmutas patuseid, nagu näiteks Kaval-Antsu, kes sellele kogu oma eluaja lootnud oli. Oli veider, et hoolimata sellest, kui halb inimene keegi oli, tahtsid kõik taevasse pääseda. Mitte keegi teose tegelastest ei arvanud, et nemad väärivad põrgusse minemist, sest
Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga.Noor süütu neiu. Mefistofeles - kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. Wegner - Fausti õpilane, sober, arst Peainglid - Gaabriel, Raafael, Miikael
kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. 3. Romantismile iseloomulikud jooned teoses. Teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Romantismi ajast tüüpilisemad näited on see, et huvituti paljudest teadustest keemiast, bioloogiast,
Don Juan ei talunud ära ütlemist. Kui naine, kelle pärast don Juan hülgas donja Elvira, ei hoolinud mehe pingutustest, kavatses mees ta röövida. Don Juan kohtles naisi halvasti, neid hüljates riivas ta nende tundeid. Don Juanil oli püsimatu süda ning ta uskus, et ei tohiks ennast esimese ettejuhtuva sümpaatiaga siduda. Enda sõnul armastas ta armastuses vabadust. Erinevalt teistest tolle aja inimestest ei uskunud don Juan ei taevasse, põrgusse ega kuradisse. Nähes vaimu ei hoolinud ta looritatud naise hoiatusest vaid proovis teda mõõgaga torkida. Don Juan põlvnes suursuguse päritoluga suguvõsast. Don Juani isa don Luis ei suhtunud poja kõlvatutesse tegudesse hästi, sest don Juan häbistas oma tegudega kogu nende suguvõsa. Ta soovis endale alati poega, kes on aupaklik, kuid selle asemel don Juan oli alati talle nuhtluseks olnud. Don Juan
näeb sealt elu, millesarnast tal endal pole. Tegelikult pole aga ka televiisoris kujutatu ju päriselu. Seda taipab ka Laura kui arutleb selle üle, kas näitlejad, kes filmirolle täidavad, ka ise midagi säärast on pidanud läbi elama. Ta jõuab järeldusele, et arvatavasti mitte, nad ainult täidavad oma rolli selles filmis. * Peeter – Laura lasteaiaealine poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused,uuris ennast ümbritsevat, seda oli vähe, 4 seina,lagi,põrand väike laps suures maailmas. Ta tunneb siirast huvi kõige vastu oma ümbruses ja uudistab igat pisimatki asja. Vaatlemine ja uurimine on tema lemmiktegevused. Maailm on tema jaoks üks imeline paik ja ta suudab
uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub võõra inimese elust – üritab abi kutsuda/ vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb end tühisena Peeter – Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel. Elavad Mustamäel ja ka töötavad
uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub võõra inimese elust üritab abi kutsuda/ vanadusehirm, kuna tal pole ei vara, vaimset selgust ega professionaalseid oskusi/ tunneb end tühisena Peeter Laura poeg/ armastas süüa pehmeid sööke- kummalised toidu ja värvieelistused/ ei usu jumalasse, aga kuradisse usub/ kartis äikest/ tahtis endale naist/ armastas bensiini ja atsetooni lõhna/ nuusutas omaenese gaase suure huviga/ kummalised lõhna ja kompeeelistused 2. Mis tegelasi ühendab? Mis lahutab? Ühendab: Eero ja August Kask elavad samas majas. Eero kuuendal ja August üheksandal korrusel. Nii Eero kui ka August Kaks armastavad oma tööd. Maurer oli Mustamäe projekteerinud. Maurer armastab ka oma tööd. Laura elas kõige ülemisel korrusel
luues? Ei saa unustada, et kuradi põhiomaduseks osutub omakasupüüdlikkus. Mefistofeles soovib tõestada jumalale enda üleolekut ja eksitada Fausti, et allutada endale kogu inimese surmajärgselt hingeks koonduv olemus. Samas jääb selgusetuks, milleks vajab saatan inimese hinge. Siinkohal kerkib esile põrguvürsti iseloomu sarnasus inimlike omadustega - inimeste taotlused kujunevad samuti tihti mõttetu saamahimu tõttu. Inimkond koondab enamasti kuradisse kõik halva, et õigustada oma kurjust ja ebaõiglust. Bulgakov ja Goethe õpetavad inimest nägema kuradit iseeneses: nii enda vigu ja nõrkusi kui ka headust ja võimet armastada. Tuleb osata märgata selle kuradi nägude erinevust, et hakata eraldama tõdesid väljendavaid näoilmeid eesmärgist kõrvalekiskuvatest grimassidest. Otsingud ja eksimine on lubatud, kui neid pärjab edu. /////////// KURADI MITU NÄGU (GOETHE , BULGAKOVI JA TAMMSAARE TEOSTE PÕHJAL)
- Laura poeg, nimeks Peeter, uuris seda mis teda ümbritses, peamiselt oma korterit, sündis ja kasvas Mustamäel, elas linnaosa vanemas küljes, armastas süüa pehmeid sööke, märkas et varblased on suutelised mööda maja seina üles kõndima, värvidest meeldisid talle musta kombinatsioonid, talle oli räägitud jumalast, kuid ta ei uskunud seda, arutles endamisi kuidas on võimalik et jumal kõike igal ajal näeb, kuid kuradisse ta uskus, sest teda mainitakse palju, kuid ema lükkas selle väite ümber, sõna on, ehkki kole ja ropp, kuid kuradit end mitte, vaidlus ema ja poja vahel kuradi olemasolu üle - Kõik elasid Mustamäel, uuslinnaosa (linnaosa nime tekkimine lk 20), sisimas üksikud inimesed ÄIKE - Varem elas Eero oma naisega äärelinnas, naine tahtis oma korterit seega hakkas Eero tegelema korteriotsimisega, jälgis oma kortermaja valmimist hoolega, kolisid sisse,
näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda ja isegi Faust, kes sõlmis temaga verega lepingu, pääseb taevasse. 3. Romantismile iseloomulikud jooned teoses. Teose tegevus pidevalt vaieerub nii ajas kui ka kohas. Esialgu on see goethe-aegsel Saksamaal, Leipzigis, hiljem Antiik-Kreekas ja siis juba keisri õukonnas. Romantismi ajast tüüpilisemad näited on see, et huvituti paljudest
Need olevat viimasel ajal lausa laineidlöövad. Näinud paar päeva tagasi pealt, et kuidas need mõjusid. Üks mees oli juba kuuendat päeva suremas, kui lõpuks tuldi oksenduskivide peale. Don Juan uurib, et kas ta siis pääses. Sganarelle vastab, et suri maha ning ise veel üliõnnelik selle mõju üle. Mees ei suutnud kuus päeva ise ära surra. Teenril tuleb jälle vaidlemise isu. Uurib, et kas mees tõepoolest ei usu jumalasse, kuradisse ning isegi mitte musta munka. Eriti see viimane on talle vastuvõetamatu, sest inimene peab ju millegisse uskuma, eriti niivõrd reaalsesse kui see viimane on. Don Juan ütleb, et tema usub, et neli pluss kaks pluss kaks annab kokku nelja jne. Sganarella jahub inimese anatoomiast, et see peab olema jumala kätetöö, mitte mingi labane aritmeetika. Don Juan ootab, et mees oma arutuse lõpetaks. Teener jätkab, et teadusemehed pole veel tänini
Leping Kuradiga, mis oli ajaloosis nõiatraditsioonis keskne sündmus, on saanud lähtejks ühele tänapäevasele uuestisünnile satanismile. Ometi on nüüdisaja satanism ajaloolisest nõiausust paljuski erinev ning kõik tänapäeva uuspaganlikud nõiad on sellest täielikult lahti öelnud. Tänapäeva nõiad leiavad, et kuna nad ei tunnista kristlust, ei saa neid pidada ka ristiusu Kuradi kummardajateks. Enamik tänapäeva sataniste ei usu Saatanasse või Kuradisse kõige vähematki. Neid, kes personifitseeritud Saatanat tões ja vaimus kummardavad, kohtab haruharva. Mõned kinnitavad, et kummardavad ,,Luciferi", keda nad peavad antiikseks jumaluseks, kelle kristlased on ekslikult või pahatahtlikult samastanud Kuradiga. Ent suurem osa satanistidest on pelgalt hedonistid, kes ühendavad oma pühendumise meelelistele naudungutele teatraalse okultse närvikõdiga. Neist kõige väljapaistvam oli Anton Szandor La vey, kelle Saatan Kirik, mis asutati 1966
nimetades selle kuradiks. (ibid) (Varju mõistest Jungil on juttu olnud eespool.) Tuues duaalse jumalapildi juures religiooniloolisi võrdlusparalleele, leiab Jung, et mõtte areng Idas ja Läänes on arenenud erinevaid teid mööda. ,,Selle kõige selgema väljenduse leiame juudi jumaluse-kontseptsiooni reformeerimises kristluse poolt: moraalselt kahemõttelisest Jahvest sai ainuliselt hea Jumal, samas kui kõik kuri koondus kuradisse." (JUNG 1986:37) Jung leiab, et taolise arengu põhjustas Lääne mõtteloo spetsiifika, mis ei talunud ambivalentsust ning lõhestas jumaluse kaheks ning püüdis ära heita halba poolt. Idas näiteks säilitas jumal Kali oma paradoksaalse loomuse muutmata kujul. 63 Kohutatuna manilaste dualismist hakati keskajal ka kuradi tähtsust järjest vähendama, et säilitada jumalapildi ühesust
annaabi.ee 
