Popkust Eestis Eestis tekkis popkunst 1960. aastatel Eesti oli suletud riik ning seetõttu ei otseselt kõrvutada USA või briti popkunsti põhjuseid ja väljendusviise sellega, mis toimus kohalikul kunstimaastikul. Eesti popkunsti sõnum oli mäss valitseva kunstilaadi suhtes. Rühmitus "ANK" loodi 1964. aastal. Nende kunstiotsingud olid seotud noortekultuuriga ja vabameelse jazziga. "SOUP 69" tõeline popkunsti rühmitus, kasutas puhtaid popkujundeid. Ta tõi endaga kaasa veidi hilinenud popkunsti vaimustuse. Eesti popkunstnikud lõid nõukogude "madalast" massikultuurist elitaarset ja vaimukat "liit-poppi". Eesti popkunst Kohalik keskkond Kohalik materjal Kohalik narratiiv Kujutati absurdi ja unelmaid
BOUCHER'd.(8) Tema maalid on dekoratiivsed ja kohandatud rokokoointerjöörile.Tal muutus koloriit mahedaks, sageli läägeks.(8) é Rokokoolikuks realistiks võib nimetada JEAN BAPTISTE SIM ON CHARDIN. (9) Tema eelistatud teemadeks olid õukond ja keskkihtide igapäevaelu.(9) Kunst Saksamaal Väikemonarhid olid need, kes püüdsid jäljendada Prantsuse õukonna elustiili ja uut kunstilaadi. Saksamaal levis rokokoo, segunedes saksa hilisbarokiga nõnda, et barokk domineerib välis, rokokoo aga sisekujunduses. Rokokoo stiilis lossid olid nt Amalienburgi loss ja Sanssouci loss. (10) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Sanssouci loss Neljas tase Viies tase
19141915 aitas ta toimetada käsikirjalist kunstiajakirja "Ronk", 19151916 kuulus kunsti-, muusika- ja kirjandushuviliste üliõpilaste ühendusse "Ritsikate ring", kus tegutsesid näiteks ka kirjanikud Johannes Semper ja Karl Ast-Rumor. 1923. aastal sai Vahtrast tookordse Eesti avangardseima kunstirühmituse Eesti Kunstnikkude Rühma asutajaliige. Rühmitus korraldas esialgu palju näitusi Eesti väikelinnades ning Tartus ja Tallinnas, olles ainsaks vaid ühte kunstilaadi kubismi/konstruktivismi propageerivaks ühenduseks Eestis. 1940. aastaks oli ta üks Eesti viljakaim raamatuillustraator. Edukas oli Jaan Vahtra ka graafikas. Riia ja Peterburi kunstikooli järel töötas Vahtra õpetajana Võrus ja Tartus, aastaid oli ta kõrgema kunstikooli "Pallas" õppejõud. 1920. aastatel ilmnes Vahtra loomingus kubismi ja konstruktivismi mõju, 1925. aastast aga pöördus ta looduslähedase käsitluslaadi poole
Suured muudatused toimusid 15. sajandi jooksul ka põhja pool Alpe. Selline murrang, mis oleks võrreldav Itaalias sündinuga, toimus vaid Madalmaades, kus majandustempo oli isegi kiirem kui Itaalias. 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks;
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunstis oli tugeva isiku kujutamine võõras, esiplaanil olid inimeste võrdsus ja õigluse ideed mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks. Iseloomulik on veel peen ja realistlik käsituslaad, maali tehniline meisterlikus ning värvide sulavus ja intensiivsus. Kokkuvõtvalt on madalaade
nelinurk, punkt. Seurat- esimene selles tehnikas maal (pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte saarel), sellele järgnes teisi- rannamotiivid, teatri- ja tsirkuslu. Signac- eelistatumad alad sadama ja merevaated (marsei purjed, mererand, mänd. POSTIMPRESSIONISM- 19 saj lõpp, vastutöötamine impressionismi ebamäärasusele, püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Cezanne- maalis tumetates toonides, sünged jooned, 80ndatel kuj välja omaette kunstilaadi, taotles sünteesi, tõi uuesti kehade kujutamise, loobus ebamäärasusest, kindel kompositsioon, uuesti lokaaltoonid, põhimõttex looduse silmaspidamine ja jälgimine, ei taotlenud fotograafilist täpsust, viljeles peam maastikumaali,. 19 saj keskpaigast mütoloogilised, ajaloolis ja piiblitemaatikal põhinevad pildid jäävad täiesti tahaplaanile. Enamus kunstiajal väidab, et kui polex olnud Cezanne "suplejaid", poleks olnud ka kubismi. Cobain- täielik
Reaalkooli ajal püüdis ta ka kunsti õppida. 1883 jättis Kristjan Reaalkooli pooleli ja läks üle seminari. Seminari ajal tutvus kunstitegelastega ja originaalteostega. Peale seminari alustas tööd kooliõpetajana Tartus ja see järel Peterburis. Kristjan alustas kunsti õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893. aastal, mil seal oli pääsenud valitsema peredvižniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. Kristjan Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilisest söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. Varsti mõistis ta, et akadeemia on liiga kinni akademismis. Saanud oma tööde müügist ja parun Meyendorfi kaudu raha, läks ta 1897. aasta sügisest õppima Düsseldorfi Kunstiakadeemiasse. Alles saabunud sinna, igatsed ta juba mujale – Münchenisse, Pariisi. Pettunult nimetab ta akadeemiat joonistamise, mitte aga maalimise akadeemiaks. Ta unistas just maalida. Ometi
SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaadi, tuleb see ühes gootika taandumisega alles XVI sajandil väljaspool Itaaliat skulptuuri, maali ja arhitektuuri. Alpidest põhja pool olevates maades huvitab kunstnikke inimeste kõrval ka keskkond – esemed ja loodus. Renessanss kasvab välja siin hilisgooti realismist. Maalikunsti alal on XV ja XVI sajandil esirinnas Madalmaad, arhitektuuris ja skulptuuris Prantsusmaa. Lisaks on see ajastu ka saksa kunsti suurim õitseaeg. (Vaga 2004: 449)
Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Kollaazid kommertstrükistest nn Merzbilder ; juhuslikest materjalidest konstruktsioonid nn Merzbau. 7. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaazkunst. 8. Mida maalis tavaliselt Giorgio de Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid. Metafüüsiliseks. 78 Francis Picabia poolt trükis levitatud Marcel Duchamp`i teos ,,L.H.O.O.Q.". Prantsusmaa. 78 Marcel Duchamp. Jalgratta ratas. Metallratas köögitaburetil. 1913. New York 80 Giorgio de Chirico. Suur metalfüüsik. 1917. Itaalia 13. SÜRREALISM 1. Kelle teoreetiliste seisukohtadele toetusid sürrealistid
ilmalik kunst. Ka põhja pool Alpe sooviti ehitada uusi moodsaid renessansivaimust kantud elamuid Itaalia eeskujude põhjal. MADALMAADE MAALIKUNST 15.-16. SAJANDIL (RENESSANSS MADALMAADES) 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi eesi. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias. Vennad van Eyckid viivad uuele loodustunnetusele rajatud kunstilaadi põhjapoolsetes maades lõplikult võidule. Erinevus kahe kunstimaailma vahel on siiski päris suur. Madalmaade maalikunsti iseärasused: - tugeva isiksuse ülistamine oli võõras; esiplaanil inimeste võrdsus ja õigluse ideed, mis omakorda põimusid veendumusega inimese patususest ja tühisusest. Inimest ei peetud maailma keskpunktiks; - kasvas otseselt välja hilisgootikast; - ainult tahvelmaal, mis määratud kirikute ja elumajade kaunistamiseks;
väga omapärane- hajuvad pehmed toonid on kontrastis erksate värvilaikudega. Pintslitõmme on lai ja tundlik. Skulptuur nõukogude Eestis (1960-1980) Uuendusprotsessid toimusid ka skulptuuris. Kasutati uusi materjale ja tehnikaid (alumiinium, teras, keevitus). Uudselt kasutati näitusepaigana mitte siseruumi, vaid lahtist ala (Eesti Näituste taga). Nõukogude ideoloogia kasutas skulptuuri oma eesmärkidel ära- monumentide loomine. See hoidis skulptuuri tugevasti realistliku kunstilaadi juures. 1970.-ndail tõusis skulptuuri osatähtsus kunstis. Piir abstraktse ja realistliku skulptuuri vahel kadus ära ja seega laienes skulptorite tegevusvaldkond. Neil aastail kerkisid kiiresti esile Jaak Soans ja Ülo Õun. JAAK SOANS (1943-...) sündis Tartus juristi peres. Õppis Tallinna 4. keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid
väga omapärane- hajuvad pehmed toonid on kontrastis erksate värvilaikudega. Pintslitõmme on lai ja tundlik. Skulptuur nõukogude Eestis (1960-1980) Uuendusprotsessid toimusid ka skulptuuris. Kasutati uusi materjale ja tehnikaid (alumiinium, teras, keevitus). Uudselt kasutati näitusepaigana mitte siseruumi, vaid lahtist ala (Eesti Näituste taga). Nõukogude ideoloogia kasutas skulptuuri oma eesmärkidel ära- monumentide loomine. See hoidis skulptuuri tugevasti realistliku kunstilaadi juures. 1970.-ndail tõusis skulptuuri osatähtsus kunstis. Piir abstraktse ja realistliku skulptuuri vahel kadus ära ja seega laienes skulptorite tegevusvaldkond. Neil aastail kerkisid kiiresti esile Jaak Soans ja Ülo Õun. JAAK SOANS (1943-...) sündis Tartus juristi peres. Õppis Tallinna 4. keskkoolis ja ERKI-s, mille lõpetas 1966.a. Töötas õppejõuna. Viljelenud monumentaal- ja vabaskulptuuri. Iseloomulik on dünaamiline ruumilahendus ja modelleering. Kasutas popkunsti võtteid
docstxt/.txt
1730, engraving ● Rokokoo on peamiselt sisekujunduse ja kunstkäsitöö stiil. Välisarhitektuuris võib rokokoost rääkida vaid tingimisi. 18.saj esimesel poolel hakati osade elumajade fassaadidel aknaid ja uksi lillornamentidega ümbritsema, kuid need olid erandlikud juhused. Välisarhitektuuris jäi valitsema siiski klassitsism. ● Rokokoo valitsemisaeg oli hiilgav, kuid lühike. Juba 18.saj keskel tekib püüd mehisema ja tõsisema kunstilaadi poole. 1760.a saab klassitsism valisevaks ka sisekujunduses. Välisarhitektuuris kaovad lõplikult kõik baroki ja rokokoo elemendid. Uut stiili nimetavad prantslased Louis XVI stiiliks; üleeuroopaliselt on see tuntud kui varaklassitsism. Seni valitsenud klassitsismist erineb see selle poolest, et eeskujuks hakatakse võtma antiikkunsti. Algas antiikmälestiste süstemaatiline uurimine. ● Jacques Germain Soufflot (1713- 1780). Louis XVI stiili suurmeister.
Loobus maalimisest, hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6. Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Merzbilder-kommertstrükistest kollaaz, Merzbau-juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 7. Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaazikunsti. 8. Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti ,,terve mõistus"(linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13.Sürrealism 1. Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2. Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3
kasutas pastellportreedes. Kunstiline suunamuutus on kõige ilmsem 1903.a. valminud pastellis "Lääne neiu", kus kajastuvad juugendstiili mõjud joonistus üldistab ja stiliseerib vorme ning värvid on toretsevalt dekoratiivsed. Kristjan raud alustas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias 1893.a., mil seal oli pääsenud valitsema peredvizniklik ühiskonnakriitiline realism, mille tähtsaim meister oli Ilja Repin. Raud võttis selle kunstilaadi esialgu omaks ja kujutas maalilistes söejoonistustes proosalist, süngevõitu külaelu. 1897.a. sai aga Raual Peterburist küllalt ja ta lootis paremat õppimispaika Düsseldorfis, kuid pettus ka seal. Tema teosed: söejoonistuste tsükkel "Inimene ja öö" ning temperamaal "Puhkus rännakul". 20.saj. alguses tuli raud tagasi Eestisse ja tegutses alates 1904.a. Tartus. 1891.a. suleti tartu ülikooli joonistuskool ja linnast lahkusid mitmed kunste soosiva von
Loobus maalimisest, hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid või konstruktsioone kunstivõõrastest materjalidest. 6.Mis asjad olid nn. Merzbilder ja Merzbau? Merzbilder - kommertstrükistest kollaaž, Merzbau - juhuslikest materjalidest konstruktsioonid. 7.Mida uudset tõi kunsti John Heartfield? Ühiskonnakriitiline fotomontaažikunsti. 8.Mida maalis tavaliselt Giorgio di Chirico? Milline meeleolu valitseb tema maalidel? Kuidas hakati nimetama tema viljeldud kunstilaadi? Maalid, milles ei kehti „terve mõistus“ (linnavaated). Maalidel igaviku meeleolu: inimtühjad linnavaated, valeperspektiiv, nägudeta mannekeen-nukud, mõõtmisvahendid (kellad, joonlauad). 13. Sürrealism 1.Kelle teoreetilistele seisukohtadele toetusid sürrealistid? S. Freudi 2.Milliseid muutusi püüdsid sürrealistid läbi viia ühiskonnas? Elu ja kunsti piiri, ühiskondlike reeglite ja tabude kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3
mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui impressionistid keskendusid oma loomingus looduse analüüsile, valguse ja õhu nüansside tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele
rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui impressionistid keskendusid oma loomingus looduse analüüsile, valguse ja õhu nüansside tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele ohvriks toonud kehad, nende volüümid ja
mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui impressionistid keskendusid oma loomingus looduse analüüsile, valguse ja õhu nüansside tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele
mõnitada kui tema rühmakaaslased, sest tema piltide joonistuses näis olevat rohkem moonutusi ja ruumikujutus tundus kohmakas. Kibestununa tõmbus Cézanne nüüd tagasi oma sünnilinna Aixi, kuhu jäi oma elu lõpuni, külastades ainult harva Pariisi. Jõuka isa ainsa pojana oli ta elatisrahaga kindlustatud. Oma töid õnnestus tal ainult harva eksponeerida. Siin provintsi üksinduses, elades üldsusele tundmatu veidra erakuna, kujundab ta umbes alates aastast 1880 välja täiesti iseseisva kunstilaadi. Cézanne eemaldus impressionismist, kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu. Ta tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase värvikindlusega. Cézanne´i peamine erinevus impressionistidest on selles, et kui impressionistid keskendusid oma loomingus looduse analüüsile, valguse ja õhu nüansside tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele
annaabi.ee 
