Aleksander Vardi (1901-1983) Elulugu Sündis Tartus Impressionistlik kunstnik Esimesed põgusad teadmised kunsti alal omandas ta Tartu Naisühingu joonistuskursustel 19191925 õppis Tartus Pallase kunstikoolis Konrad Mägi ning Ado Vabbe juures 19251929 täiendas end Pariisis 30.aastatel omandas Vardi looming impressionistliku ilme ja teda on ikka peetud selle suuna väljapaistvamaks ning ka stiilipuhtamaks impressionistiks eesti kunstis. Moodsa kunsti võimalused paelusid Vardit juba varastel Pallase-aastail Vardi varasem looming oli ateljees hävinud sõjapäevil Sotsialistliku realismi kõige karmimatel aastatel 1950-1956 oli Vardi välja heidetud
EDUARD VIIRALT. Eduard Viiralt [Wiiralt] sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Kui ta oli veel õpilane Pallases, illustreeris Viiralt mitmeid tekste, nt. usuõpikuid ja muinasjutu raamatuid (Kogutud religioosed jutud, I, 1923). Pärast
Ado Vabbe Ado Vabbe Eesti avangardistlik maalikunstnik Graafik Pedagoog Kunstiühingu Pallas asutajaid Eesti Kunstnike Liidu liige. Sündis 19. märts 1892. aastal Tapas, Georg ja Ester Vabbe perekonnas. Suri 20. aprill 1961. aastal Tartus. Elulugu 1909. aastal lõpetas Ado Vabbe Narva linnakooli. 19111913. aastatel õppis Vabbe Münchenis Anton Azbe kunstikoolis. Algul õppis ta ettevalmistusklassis ning seejärel professorite Weinholdi ja Eisengräberi juures. Lisaks võttis ta joonistustunde ja käis ka skulptuuriklassis. München mõjus noore kunstniku arengule väga soodsalt. See linn oli Euroopa kunsti süda: algul juugendi, seejärel Pariisi foovide liikumise ning Dresdeni ekspressionistide mõjutusel, ka ekspressionismi keskus. 913. aasta algul sõitis Vabbe kodumaale. Sama aasta novembrist järgmise aasta
Aastal 1892 kolis pere Tallinnasse. 19121913 elas Pariisis eesti kunstnike koloonias ning suhtles aktiivselt Jaan Koorti, Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga. Aastal 1914 viibis Krimmis ja Saksamaal, 1915. aastast vabakunstnik Tallinnas. 1918. aastast kuni surmani elas ta Seevaldis. Maetud Tallinna Rahumäe kalmistule. Koolid kus Paul W. Burman õppis: · Peetri Reaalkoolis · Ants Laikmaa ateljeekoolis · Peterburi Kunstide Akadeemias · Moskvas Stroganovi kunstikoolis · Riia linna kunstikoolis · Pariisis Académie Russe'is. Looming: Algperioodil maalis ja joonistas peamiselt looma- ja looduspilte, maastikuvaateid. Kujutuslaadilt on tema linna-, lille- ja maastikupildid maalilised, heledad, vaheldusrikkad. Teda on peetud üheks Eesti esimeseks impressionistiks. Hilisem looming oli rahutum, tööd väljendusjõulised. Paul Burmanit loomingut võib Eesti oludes võrrelda maailmanimega kunstniku Vincent van Goghi omaga
Juhendaja XXX Tartu Jalanõude bränd Scheckmann on üks Tartu Loomemajanduskeskuse vilistlastest. See bränd on mõeldud just meestele. Need eksklusiivsed jalanõud ja aksessuaarid sünnivad hoolika materjalivaliku ja käsitöömeisterlikkuse tulemusena disainer Sille Sikmanni käe all. Bränd sai alguse Sille Sikmanni diplomitööst Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Eritellimusena ja käsitööna valmistatavate jalanõude idee tuli soovist hakata looma ilusaid ja mugavaid jalanõusid meestele, kuna disaineri sõnul on Eesti turul küllaltki kesine valik meestejalatseid. Sikmann sai endale kingapisiku külge, siis kui oli Soomes vahetusüliõpilane. Seal olles tegi ta poole aastaga kuus paari kingi ja Eestis tagasi olles katsetas omal käel edasi. Järgnevalt läks ta Budabesti praktikale ja just seal tärkas huvi meestekingade vastu. Praktika ajal
Käisin vaatamas näitust Arabesk II, mis oli 15. jaanuaril üles pandud Aja majja. Näitusel oli esindatud kaks kunstnikku: Anke Oks ja Laila Talunik. Näitust saab vaatama minna kuni 11. märtsini. Tegemis oli maalinäitusega. "Korralik kokteil temperamendist ja graatsiast ehk näitus, milles põimuvad flamenko ja ballett". Balletti oli kujutanud Anke Oks ning flamenkot Laila Talunik. Anke Oks on õppinud näitekunsti eriala Pärnu Raeküla Gümnaasiumis ning skulptuuri Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid balletti. Tema tööd on olnud esindatud kuuel ühisnäitusel ning kahel personaalnäitusel. Laila Talunik on samuti õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri erialal, kuid oma kooliteed alustas ta Saaremaa Ühisgümnaasiumis. Tema tehtud olid maalid, mis kujutasid flamenkotantsijaid. Mulle meeldisid mõlema kunstniku maalid, kuid Anke Oksa tööd olid natuke sümpaatsemad. Tema pintslilöögid olid kergemad, rahulikumad ning täpsemad
Retsensioon Käisin 10.aprillil Kuressaare Raegaleriis Eduard Wiiralti ja Evald Okase kunstinäitust vaatamas. See näitus algas juba 8.märtsil ning kestab 28.aprillini. Oma kunstikogusid näitavad seal Mart Maastik ja Marek Kokk. Eduard Wiiralt (18981954) sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil.Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's Selmer Werneri juhendamisel. Ta alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat.
vaadata, kuidas on võimalik ühe kerge joonega anda edasi nii palju pildi olemusest. Näiteks Eerik Haameri "Poiss paadiga merel", millest sai hiljem väga tõetruu maal "Angerjapüüdjad", mis mulle tervelt näituselt kõige rohkem meeldis. Sellel oli väga eripärane värvikasutus, palju pruune toone, ning huvitav kompositsioon. Eerik Haameri tööd meeldisid mulle tervelt näituselt kokkuvõttes kõige rohkem. Veel oli huvitav näha tehnikad, mida eriti tihti tavaelus ei kohta, isegi mitte kunstikoolis käies. Selleks oli sõõvitus ja kuivnõela tehnika. Kindlasti tahaksin ka ise seda kunagi proovida, sest tulemused tulid välja väga põnevad. Meeldiv oli näha ka ühe oma õpetaja, Külliki Järvila tõid, kes õpetab Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tema "käekiri" oli teistest väga erinev ja minu jaoks väga kergesti eristatav. Olen tema tõid varemgi palju kordi näinud. Terve näituse olustik oli väga meeldiv. Veelgi huvitavamaks tegi asja see, et näitusesaalis oli
Kalli Kalde Kalli Kalde on eesti maalikunstnik, graafik, raamatuillustraator. Ta sündis 6. septembril 1967. aastal Tartus. Kalli Kalde õppis aastatel 1982 kuni 1986 Tartu Kunstikoolis kunstilise kujundamise erialal. Ta lõpetas 1991. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kunstiõpetuse, joonestamise ja käsitöö õpetajana. Näitustel esineb ta oma töödega alates 1988. aastast. Praegusel hetkel on ta Tartu Kunstnike Liidu ja Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige. Kalli Kalde töötab joonistamise ja graafika õpetajana Tartu Kunstikoolis. Kalli Kalde näitus ,,Üle vee" oli nähtav sel kevadel ka Saaremaa Kunstistuudios. Ise ta rääkis
Evald Okas (s. 1915) on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, viisid sõjaaastad ta 1942 Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke,
Oli raamatuillustraator http://www.genealoogia.ee/tartu/pildid/kitse_fenomen_tagaka ane_foto.jpg “Laps nukuga” (1968) http://www.e-kunstisalong.ee/images/kits_laps_nukuga.jpg “Kompositsioon valgega” (1966) http://www.e-kunstisalong.ee/images/kits_kompositsioon_valgega.jpg Aleksander Vardi (1901-1983) Oli eesti impressionistlik kunstnik Õppis Pallasse kunstikoolis ja Pariisis Teda on peetud eesti väljapaistvamaks ja stiilipuhtamaks impressionistiks http://www.kunstikeskus.ee/new/ktk/info/pilt_12_2006/hilja_ri et_aleksander_vardi.jpg “Öine kanal Pariisis” https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_8143726.jpg “Tütar sirelites” (1957) http://www.e- kunstisalong
rahvusromantiline meeleolu 20. sajandi alguses, teose on valmistanud Merike Lond 1997. aastal. Konrad Mägi · 1875 -1925 · 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursused · Ekspressionism · Maastikumaalija · Kunstikool Pallas (kunstnike ühing) · Noor-Eesti "Merikapsad" 1914 "Rannamaastik" - "Pargimotiiv fontääniga" "Capri maastik" 1922-1923 Nikolai Triik · 1884-1940 · Õppis Peterburis Alexander Stieglitzi kunstikoolis, kust ta varsti välja visati · 1905 õppis A.Laikmaa kunstikoolis · Innukas Eesti kunstielu agardamisel · Ühingu Pallas liige · 1933 sai professori tiitli "Perseus" 1908-1913 "Konrad Mägi portree" 1908 - Õli Eesti vabadussamba teenetemärk Vabadusrist Eduard Wiiralt · Kodanikunimega Eduard Viiralt · 1898-1954 · õppis Tallinna kunst-tööstuskoolis ja Pallases (kunstnike ühing) · Õpingud katkestas osalemine Vabadussõjas · Realism, graafika
2. Millal toimusid esimesed eesti kunsti ülevaatenäitused? Esimene eesti kunsti ülevaatenäitus toimus 1906. a Tartus põllumajandusnäituse osakonnana, iseseisvad ülevaatenäitused toimusid 1909.a Tartus ja Tallinnas. 3. Milliseid tehnikaid eelistas Kristjan Raud? Graafika, söejoonistus, tempera 4. Millised teemad olid olulised Kristjan Raua loomingus? Rahvaluule ja ,,Kalevipoeg" 5. Kus oli võimalik õppid kunsti 20.saj alguses Eestis? 1903.a Laikmaa asutatud kunstikoolis Tallinnas ja 1904. a Raua asutatud kunstikoolis Tartus 6. Millised ajaloosündmused põhjustasid mitmete eesti kunstnike jõudmise Pariisi? Mida nad seal õppisid? Revolutsiooni sündmused Peterburis, kus nad õppisid enamasti sunniti neid Pariisi minema. Nad õppisid kunsti : postimpressionismi (eriti püäntilismi) ja fovismi. 7. Keda võiks pidada silmapaistvamaks eesti maatikumaalijaks sellel perioodil? Konrad Mägi 8. Mida tead varalahkunud Oskar Kallise kohta?
Starkopf Kunstnike noorem põlvkond: Adamson-Eric, A. Bach, E. Ole, J. Vahtra Eesti kunsti vanameistrid: K. Mägi, N. Triik, A. Vabbe, K. Raud Haridus Mindi üle emakeelsele õppele Lihtsustati koolisüsteemi Töötati välja uued õppekavad Uued õpikud Ehitati hulk uusi koolimaju Rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine Kuueklassiline koolikohustus Gümnaasiumid ja kõrgkoolid Gümnaasium oli viieklassiline Kõrgharidust sai omandada: Tartu Ülikoolis Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Tallinna Tehnikumis Tallinna Konservatooriumis Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Sport Populaarsed spordialad: Tõstmine Maadlemine (Kristjan Palusalu) Jalgpall Korv- ja võrkpall Välisreisid Regulaarsed laevaliinid: Soome, Rootsi, Lätti, Saksa-, Prantsuse- ja Inglismaale Rongiühendus: Eesti, Läti, Saksamaa ja Venemaaga Lennukitega pääses Tallinnast enaminke Euroopa riikide pealinnadesse Seltsiliikumine
oli huvitav avastada, mida kõike kunstnik oli leidnud ning oma teoses kasutanud. Mulle tuli pähe mõte, et igaüks võiks ju sellise asjaga hakkama saada, kuid iga töö mõjuks vaatajale siiski erinevalt, kuna erinevatel autoritel on teost valmistades erinevad emotsioonid ja mõtted, mis jäädvustuvad töösse. Minu arvates kõige ilusam ja huvitavaima lahendusega teos oli "Vaade". Selle autor oli Martiini, kodanikunimega Tarmo Vahtra, kes on õppinud Tartu Kunstikoolis skulptuuri & Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali.iii Kunstnik oli pruunika klaasivärviga terve laia pika akna, kust avanes panoraamvaade Tallinnale, ära värvinud ning arvatavasti pärast värvi kuivamist kraapinud sisse erinevad kujundeid ja mustreid. Kuna päike paistis sellest aknast sisse, oli seinal näha väga ilusat varju, mis oli klaasimaali poolt tekitatud. Kindlasti oli kunstnik ka selle peale mõelnud, et
Ka praegu on mul mitu kodu, kuid see ei kurvasta mind enam, nii palju kui varem, kuna saan mõlema vanemaga väga hästi läbi, ning tunnen nagu nenede lahutus tõi mind nendega veel lähedamaks. (75) Tartu Kunstikooli sissesaamine oli üks mu suurimatest unistustest. Pingutasin selle nimel palju ning saavutasin selle, mida soovisin. Mulle olid toeks mu vanemad ning ka mu parim sõber, kes käib sammuti Tartu Kunstikoolis. (30) Kooliaasta algas väga ettevõtlikult. Meil olid talgud, kus sain endale palju uusi sõpru ja väärt tutvusi ning õppisin palju kasulikke asju, mida saan oma edaspidises elus kasutada. See oli hea koht kõikidega paremini tutvust teha. Teiste kursuste õpilatega suheldes avaneb mul rohkem võimalusi grupitööde tegemiseks ja abi küsimiseks, ühtlasi saame me jagada omavahel kogemusi ja näpunäiteid
Evald Okas 28.nov.1915 ELULUGU (1) Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. 2 ELULUGU (2) Jaroslavli vangilaagris tutvus Okas tuntud eesti kunstnikega nagu Aino Bach ja Richard Sagrits, kes juhendasid teda ning aitasid tal oma kunstioskusi viimistleda. Nõukogude võimu poolt ettemääratult pidid kõik kunstnikud tollel ajal viljelema kunsti sotsialistliku realismi zanris.
Kristina Uibukant 11. klass Vassili Vassiljevits Kandinsky (16. detsember 1866 Moskva 1944 NeuillysurSeine) oli vene maalikunstnik, graafik ja kunstiteoreetik. Teda peetakse üheks abstraktsionismi rajajaks. Suure osa oma elust veetis ta Saksamaal. Õppis ta Moskva Ülikoolis õigusteadust. 1896. aastal siirdus Münchenisse, kus õppis Anton Azbe kunstikoolis, hiljem ka F. von Stucki käe all. Aastal 1901 võttis ta osa kunstirühmituste Der Blaue Reiter asutamises. 1900ndate alguses kihlus ja abiellus ta Gabriele Münteriga. Aastal 1910 maalis ta esimese abstraktsionistliku kunstiteose. Aastatel 19181921 oli ta Bauhausi professor. Aastal 1933 siirdus ta Prantsusmaale. Tema loomingus on palju kasutatud geomeetrilisi kujundeid. http://www.wassilykandinsky.ru/painting1896 1944.php
kutsetunnistuse olemasolu (spetsialiseerunud ühele kindlale erioskusele, 10-aastane töökogemus, täiend-koolitus 40h). Autorikomplekt. Spetsialiseerumine kõrgtasemel vähemalt ühele või mitmele erioskusele. Fotograaf V on rahvusvahelise tunnustusega fotograaf. Kutse taotlemiseks on vajalik autori-komplekt ja publikatsioonid või tegevus koolitajana. Haridus ja väljaõpe Eestis saab fotograafia eriala õppida Tallinna Polütehnikumis, Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. Tallinna Polütehnikumis on võimalik omandada fotograafiaalane kutsekeskharidus. Õpe kestab 2 aastat. Õppima võetakse kutsesobivuse testi ja vestluse alusel keskharidusega noori. Tartu Kõrgemas Kunstikoolis saab fotograafia erialal omandada rakendusliku kõrghariduse. Õpe kestab 4 aastat (160 AP). Tallinna Kunstiakadeemias kestab fotograafia õpe 3+2 aastat, mille käigus saadakse
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956
Eerik Haamer 1908-1994 Elulugu • Sündis 17. veeb. 1908 aastal Kuressaares • 1919-1926 õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis • 1928-1931 õppis Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse osakonnas • 1930-1935 õppis Kõrgemas Kunstikoolis Pallas Nikolai Triigi õpilasena • 1944 19. sept. põgenes Rootsi Vilsandilt • Enne surma sai paar korda Eestis käia • Suri aastal 1994 Rootsis Kungälvis Looming • Pallase kooli järel sai talle omaseks ekspressiivses realistlikus vaimus randlaste elu kujutamine Pime 1938 • 1950-ndatel kujutas Rootsi ja Norra kalurite elu ning Hispaania ja Portugali reiside ainetel karakteerseid lõunamaa tüüpe Kalurid 1956
Rootsis, Taanis, Kanadas, Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal. Alates 2004. aastast saab ta oma töid eksponeerida oma "Humala" galeriis, mis asub Kuressaares, Pikk tänav 19. Tähelepanuväärne on see, et samas majas on elanud varem mitu kunstnikku. Galeriis on väike graafikapress ja kokkuleppel on võimalik vaadata graafika trükkimist. Praegu õpetab Külliki Kuressaare Kunstikoolis joonistamist. Tehnikatest tegeleb ta eksliibriste, vesi- värvide, joonistuste ja graafikaga. Inspiratsiooni saab Külliki näiteks muinasjuttudest ja loodusest.
multimeedia ja reklaami psühholoogilist mõju, oskus mõista sihtgrupi vajadusi, süsteemne ja loogiline mõtlemine, lahendustele orienteeritus. Veebiarendaja peab oskame paljutega suhelda, Kujutleda ette võimalusi ning koostöövalmidus.Ta peab olema ka avatud uuendustele. Veebidisaineriks võib saada erinevates Kutse- ja Kõrgkoolides nagu näiteks: Tartu Kõrgemas Kunstikoolis meedia ja reklaamidisaini õppekaval Tartu Kutsehariduskeskuses veebispetsialisti erialal Eesti Kunstiakadeemias, nt meediagraafika õppekaval Tallinna Polütehnikumis, vt multimeedia spetsilisti õppekava Olles õppinud Veebidisaineriks on võimalik töödates ka edasi areneda nii veebiarendajaks kui ka IT- projektijuhiks ning tarkvaraarendajaks.
KONRAD MÄGI Sündis kaunis Hellenurmes. Nagu mitmed selle põlvkonna kunstnikud nii jäi ka tema süsteemikindla koolituseta. Seda asendasid lühiajalised õpingud ja matkad Soome, Pariisi ja Norrasse. Nii järgnevad Soome, Pariisi ja Norra perioodi töödele tööd Saaremaal, Võrumaal, Pühajärvel ja Otepääl. Itaalias ja jälle kodumaal Saadjärvel. JAAN KOORT Eesti skulptor. Koort pärines Tartumaalt. Erialaseid õpinguid alustas 1902. aastal Stirglitzi kunstikoolis Peterburis. 1905-1915 elas poliitilise pagulasena Pariisis. Sajandi esimesel kümnendil esines ta põhiliselt maaliga. Pariisis tutvus Jaan Koort skulptuuriga, mis olevat mõjutanud kunstnikku. Ühte Jaan Koorti suurepärast tööd on meil võimalik näha igapäev Tallinnas. See on kitse skulptuur, mis asub Toompea jalamil, kui me liigume vanalinnast Balti jaama suunas. Kits sai valmis 1930. LAIKMAA ANTS Eesti kunst 19. Sajandi teisel poolel. Graafika tehakse pehmele metallile joonis.
1923 aastal pälvis ta oma kõrgetasemelise ja uudse loomingu eest kõrgeima rahvusvahelise kirjanduspreemia Nobeli Preemia. 2. Looming Yeatsi loomingus on romantismile omane muinasaja temaatika seotud sümbolistliku kujundlikkusega. Hilisem looming oli laadilt selline, kus jõulises loomingus põimuvad isiklikud ja poliitilised pettumused müstiliste nägemustega. Värss- ja proosanäidendites on rahvusromantika asendunud isikuPärase sümbolismiga. Ta õppis kunstikoolis nagu ta vend, aga üha rohkem hakkasid teda huvitama iiri rahvapärimused ja legendid. Hiljem asus ta hoolega neid ka koguma ja uurima.
1903. asutas Tallinnas oma ateljeekooli Reisis palju ning võttis vastu mitmeid uue kunsti mõjusid (nt. impressionism, postimpressionism), parimad tööd realistlikud Elu lõpu veetis Taebla vallas, kuhu on ka maetud (alates 1955 on seal tema majamuuseum) Raamat tema elust- ,,Kaanekukk" Endel Nirk Looming: pastelltehnikas portreed ja maastikumaalid Nikolai Triik Oli eesti maalikunstnik ja pedagoog Õppis Peterburis Stieglitzi kunstikoolis ning Laikmaa ateljeekoolis Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid Kristjan Raud Eesti rahvusliku kunsti rajaja õppis kunsti Peterburi Kunstide Akadeemias, edasi suundus Düsseldorfi harrastas sümbolismi, uusromantismi ning juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid 1904 avas Tartus oma kunstistuudio
Amy Butler Amy Butler on ameeriklanna, kes sai oma esimesed õpetused edasiseks õppimiseks emalt ja vanaemalt. Neilt sai ta oskused õmblemises. Edasi läks ta õppima kunstikooli, vanemad olid küll vastu ja ütlesid, et sellega ta tulevikus elatist ei teeni. Ta oli nii innustatud, et ei kuulanud vanemaid ning jätkas oma rada. Hiljem sai ta tööd suures firmas, kust sai alguse soov ise teha ja müüa enda tehtud tooteid. Oma elukaaslasega, kellega ta tutvus kunstikoolis, lõid nad 2000. aastal oma disaini firma. Oma mustrite ja värvide loomiseks sai ta inspiratsiooni Aasias reisil käies. Teda inspireerisid sealsed mustrid, heledad ja küllastatud värvid, retro stiil ja moderne mõju. Sellest sündis tema disain, mille on teinud uue põlvkonna inspireeritud ja entusiastlikud õmblejad. Tema toodete valik on lai ja palju eri tooteid. Tooted: 1. Tapeedid 2. Vaibad 3. Kangad 4. Padjad 5. Riided
puruks sõitis. Säde- Oli Rassi tüdruk ning suudles purjus ollena teist meest ning läks Rassiga lahku. Mõssa- Rassi vend kes aitas Rassil narkootikume müüa. Tegelased: Olks(Olar)- Oli väga julm ning seetõttu paljud kartsid teda. Andis Rassile narkootikume müüa. Hanna- Olari õde. Hanna oli häbelik ja lõikus ennast. Autorist: Sündis 13. Septembril 1982 Tartus. Õppis Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Eesti Kirjanike Liidu liige. Õppib praegu Balti Filmi- ja Meediakoolis stsenaristiks. Arvamus: Meie meelest oli see hea raamat sellepärast, et see rääkis umbes meie vanustest noorukitest kes on võtnud omale sõbraks valed inimesed. Ja see raamat peaks olema igaleühele õpetuseks, et nad valiksid omale õigeid sõpru.
Eduard Viiralt Eduard Viiralt sündis Robidetsi mõisas, Peterburi maakonnas 20. märtsil, 1898. a. Viiraldi perekond tuli Eestisse tagasi 1909. a., asudes elama Koeru valda Järvamaal. Ta suri Pariisis, Prantsusmaal, 8. jaanuaril, 1954. a. Viiralt õppis Tallinna Tööstuskunsti Koolis (1915 1919) Nikolai Triigi juhtimisel ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallasses (1919 1922 ja 1923 1924) skulptor Anton Starkopf ja Georg Kindi juhendamisel ja Dresdeni Akademie's 1922 1923) Selmer Werneri juhendamisel. Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid. Reis Morokkosse 1938. a. andis talle uut energiat ja võimaldas luua töid, mis tabasid sügavamalt subjekti olemust (nt
keskkooliõpilastele ja tudengitele Tartu Kultuurihoones. Toomas Kalve on olnud Tartu fotoklubi kauaaegne liige ja kunagine president. Alates 1999. aastast on Kalve fotograafia õppejõud Tartu kunstikoolis. Esimese personaalnäituse avas Toomas Kalve 1984 aastal Tartu hotellis "Park". Tänaseni on ta avanud 28 personaalnäitust ja tema tööd on olnud esindatud 27 üldnäitusel üle maailma. 1994. aastal valmis Toomas Nõgisto portreefilm "Toomas Kalve", mida näidati Eesti Televisioonis. Konkreetne foto on minu jaoks üks väga huvitav pilt, sest meenutab mu lapsepõlvekodu. Sarnase laua taga istus mu vanaisa sõpradega päevade
I. Muhhina nimeline kõrgem kunsttööstuskool ( - . . . , ). Kool rajati 1876. aastal Aleksander II käsul vahendite eest, mille annetas pankur ja tööstur parun Alexander von Stieglitz ( ). Kool tegutses 1884. aastal Stieglitzi surma järel pärandatud kapitali (umbes 7 miljonit rubla) protsentidest. See valmistas ette nii tarbekunstnikke tööstuse tarvis kui ka joonistus- ja joonestusõpetajaid keskastme kunsttööstuskoolide tarbeks. Eesti kunstnikest on Stieglitzi kunstikoolis õppinud: Karl Burman vanem (1901 1902), August Roosileht (19061907), Aleksander Promet (18971904), Hans Kuusik (1902), Jaan Koort, Konrad Mägi, Roman Nyman, Aleksander Tassa, Voldemar Mellik ja Nikolai Triik. Akadeemia peakorpus asub hoones, mille projekteeris kooli esimene direktor, arhitekt Maximilian von Messmacher. Aastatel 19531994 kandis õppeasutus Nõukogude skulptori Vera Muhhina nime, seepärast hüütakse seda vahel ka "Muhhina kooliks".[1][2] 1994. aastal võeti
Henno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997)
"Yabla", 1956/76 (65x145 cm) Vasarely "Austusavaldus kuusnurgale", 1969 Riley oma skulptuuriga "Kaotus", 1964 "Continuum", 1964 "Liikumine ristkülikutes", 1961 "Suudlus", 1961 "Laskumine", 1965 "Suur sinine", 1981-82 Kaido Ole (25. veebruaril 1963 Tallinnas) on eesti kunstnik. Õppinud 19821992 Eesti Kunstiakadeemias disaini ja maali. Töötanud 19921993 maali õpetajana Tallinna Kunstikoolis. Alates 1993 aastast töötanud Eesti Kunstiakadeemias joonistamise õpetajana, 19931998 maali õpetajana, 19982003 maali dotsendina, 20032010 maali professorina ja maali õppetooli juhatajana. Alates 2010. aastast vabakutseline kunstnik. Kaido Olel on olnud ohtralt isiku ja grupinäitusi nii Eestis kui välismaal, nende hulgas ka Eesti esindamine Veneetsia biennaalil koos Marko Mäetammega 2003. aastal. 1998. aastal pälvis Ole Kristjan Raua nimelise kunstipreemia ning
OscarClaude Monet 14.11.1840 05.12.1926 Lapsepõlv ja noorus Sündis 14.11.1840, Pariisis Pärast ema surma, aastal 1857, tekkis tal tihe side maalikunsti harrastava tädiga Monet käis linnalütseumis, kuid ta ei õppinud eriti hästi Kunstianne avaldus noorelt, algselt karikaturistina Tähtsad aastad tema elus 1857 ema surm 1858 esimene õlimaal näitusel Le Havre'is 1859 Monet läheb Pariisi ja alustab õpinguid kunstikoolis 1861 sõjaväeteenistus Alzeerias 1862 naaseb Pariisi, et jätkata kunstiõpinguid 1865 alustab suurel lõuendil "Eine rohelises" maalimist 1866 edu Salongis maaliga "Camille rohelises kleidis" Camille rohelises kleidis (1866) 1867 sünnib poeg Jean 1868 saab näituselt hõbemedali, kolivad perega Etretat'sse 1870 abiellub Camille'ga Pildid Trouville'i rannamaastikust 1872 valmis tema kuulsaim teos "Impressioon. Tõusev päike"
varju Oli Taru Tütarlastegümnaasiumis joonistusõpetaja On avanud oma stuudiokooli Suri 19. mai 1943. aastal Tallinnas Õpingud Alustas Koervere külakoolis, edasi Viru-Jaagupi kihelkonna koolis, Rakvere Kreiskoolis ja seejärel Tartu Reaalkoolis 1833 läks seminari, kus tutvus kunstiga 1892-1897 õppis ta Peterburis Kunstiakadeemias 1897-1898 oli Düsseldorfi Kunstiakadeemias 1899 Müncheni kunstikoolis, kus ta hakkas harrastama sümbolisimi, uusromantismi ja juugendit, kujutas tundeid ja meeleolusid Aunimetused 1922 - Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühingu auliige 1943 - Eesti Rahvamuuseumi auliige 1935 - Tartu Ülikooli filosoofia audoktor 1935 - Tarbekunstide Ühingu auliige 1939 - Õpetatud Eesti Seltsi auliige 1940 - Nimetati Kristjan Raua nimeliseks kunstiaastaks Looming Kristjan Raud jumaldas joonistamist
Aastani 1910 elas Peterburis ning Tartus, kus arendas kunstielu(aitas korraldada kunstinäitust ning kogus Eesti Rahva Muuseumile esemeid). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. 1913. aastal siirdus Eestisse. Siin töötas õpetajana Tallinnas Eesti kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. 1916. aastast oli Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige. 1921. aastal läks tartusse ja asus tööle kunstikoolis ''pallas''. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse" esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana. Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli. 1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde ning suri 12. Augustil 1940. a. Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul. Nikolai Triik on kujutanud oma loomingus meie maastikku ja inimest, eriti silmapaistev on tema portreelooming.
Kunstniku lühitutvustus Tiit Pääsuke on eesti maalikunstnik, kes on sündinud 1941.a Põltsamaal. Nüüdseks juba 73.aastat vana. Alates 1973. aastast on tal olnud 30 isikunäitust. Neist viimane oli ,,ainult maalid xxx`` 2011.aastal. Teda on peetud üheks 1970. ja 1980. aastate Eesti maalikunsti juhiks. Tema teoseis on nii Eesti kui ka välismaa kogudes. Õpingud Pääsuke õppis 19571962 Tallinna Kunstikoolis. Peale seda 19621963 ja 19661971 Eesti Kunstiakadeemias. 1982.a Vilniuse Kunstiakadeemias. Kui ta kunstiakadeemia lõpetas sai temast õppejõud Eestis kui ka kaks aastat Soomes. (19922006) ,,Neli naist ja värvid,, Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Graafiline disain Maalikunst Skulptuur Intermeedia Moekunst Kumu hariduskeskus Kunsti ja muuseumihariduse metoodiline keskus Hariduskeskuse töö jaguneb kaheks: Muuseumiõpe Kumu kunstikool Muueumi õppes on: Kunstiharidusprogrammid, Metoodilised materjalid, Koolitused, Publikuprogrammid ja Näitusetegevus Kunstikoolis on: Laste kunstistuudio, Keraamika, Eesti kunsti loengusari, Keraamika eksklusiivprogramm, Koopiamaalimise kursus ja Multimeedia kursus Muuseumi pood Kust võib leida: Kingiideid, Raamatuid, Postkaarte, Kalendreid, Plakateid, Särke, Suveniirtrükiseid, Kirjatarbeid, Meeneid ja palju muud Muuseumis veel Kohvik :Asub 1. korrusel, kus on 40 istekohta Restoran: Asub 2. korrusel, kus on
Nikolai Triik sündis 1884. aastal rätsepmeistri perekonnas. Triik armastas joonistada juba koolieas. Haridustee on kunstnikul väga pikk: Gümnaasiumihariduse omandas Triik Tallinnas, hiljem õppis Peterburis, Stieglitzi kunstikoolis, mille nimekirjast ta 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast kustutati. Õppinud on ta veel Tallinna ja Peterburi ateljeekoolides, Helsingi ning Pariisi kunstikoolides. Nikolai Triigi looming on väga mitmekesine. Ta on loonud hulga portree- ja kompositsioonimaale, joonistusi, karikatuure ning maastikumaale. Alates 1905. aastast võttis ta osa Noor-Eesti väljaannete kujundamisest. Temalt pärinevad kaanejoonistused Noor-Eesti I ja III albumile
Johannes Greenberg Sünnipäev: 10.01.1887 Surmakuupäev: 29.11.1951 Sünnikoht: Järvamaa, Mäo Haridus: 19101913 õppis Müncheni Kunstiakadeemias M. Doerneri, G. Von Haeckeli ja L. Herterichi juures 1908. aastal õppis Münchenis A. Azbé kunstikoolis, H. Groeberi ateljees 1906. aastal käis Berliinis kunsttööstuskooli õhtukursustel 19041905 õppis Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Kanuti Gildi pühapäevakoolis Valitud näitused: 1939 Eesti kunsti näitus Antverpenis, Belgia 1935 Eesti kunsti näitus Moskvas, Venemaa 1931. aastast osalemine Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu näitustel 1928. aastast osalemine Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse näitustel
Arno Vihalemm LEANNE SIIMUMÄE 9.B KLASS Arno Vihalemm v Sünninimi Arnold Koch v 24. mai 1911 kuni 21. juuni 1990 v Rahvuselt eestlane v Luuletaja, graafik ja raamatuillustraator v Elulugu v Sündis tolliametniku pojana Pärnus v Aastal 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi v 1935–1940 ja 1943 õppis kunstikoolis Pallas v Aastal 1944 asus elama Rootsi Elulugu v Nime vahetas Vihalemm 1936. aastal v 1961. aastal ilmunud luulekogus "Consolationes" pühendas Vihalemm talle luuletuse "Ants Kulgur". v 1968. aastal külastas Arno Vihalemm esimest korda pärast lahkumist uuesti Eestit Looming v August Sanga koolivend v Samuti olid Vihalemma luules 1930. aastail ja hiljemgi tuntavad teiste arbujate, Heiti Talviku ja Betti Alveri mõjud. v Andres Ehini hinnangul ei olnud Vihalemm
Kubism kirjanduses Ei püüdnud tegelikkust jäädvustada Sisul teisejärguline tähendus Peamine oli vorm Jäljendati geomeetrilisi kujundeid Teosed koosnesid katkendlikest lausetest,loobuti jutustavast sisust Tuntuimad kubismi kirjanikud Guillaume Appolinaire Aleksander Suuman Johannes Barbarus Aleksander Suuman (25.apr.1927-19.apr. 2003) Lõpetas 1958.aastal ENSV Riikliku Kunstiinstituudi Töötas õpetajana Rakveres ning 1958 aastal Tartu Kunstikoolis Maa paistel Ma olen meri. Sa oled maa. Sind üha ja üha ligemalt näha tahan. Sestap ma tulen ja tulen su juurde pidevalt. Tulen rulludes, tulen hulludes. Kordun ja kordun ja kordun. Siin sinu ees mu viimne piir, Mu tara ja tõke ja kordon. Ma olen meri. Sa oled maa. Me vahel on rannajoon. Me kehad iial kokku ei saa ja koonu vastas on koon. Tänan kuulamast!
Kunsti retsensioon Otsustasin külastada kunstinäitust (mida võib nimetada ka näitusmüügiks) Ferrumi Kaubamajas. Seal oli väga paljude kunstnike töid ning sellepärast valisin nende hulgast välja ühe kunstniku, kellel tundusid olevat kõige loomingulisemad maalid. Valisin siis välja Anne Olopi tööd. Anne Olop on sündinud 4. mail 1957. Kunstnikuks õppis ta end Tartu Kunstikoolis. Hetkel saab tema maale vaadata ning osta siin samas Kuressaares, Ferrumi Kaubamajas. Anne Olopil on olnud lausa 7 isiklikku kunstinäitust. Esimesena jäi mul kohe silma maal, kus on kujutatud erinevaid puid ning taimi (võib ka õelda metsa) väga värviliselt ja sügavamõtteliselt. See pani kohe mõtlema kui võimas võib ning on loodus. Loodusnähtuste eest ei ole kaitstud keegi. Näiteks võib äike lüüa majja, torm viib ja lõhub erinevaid
noortepäraselt. Siiski ei olnud see päris minu maitse, sest oli meeletult palju roppuseid ja veidi liiga julm. Raamat vastas ootustele ja soovitan kõigile, kellele meeldivad realistlikud ja põnevust täis raamatud. Sass Henno Sass Henno sündis sügisel 1982. 2004 võitis ta romaaniga «Mina olin siin» romaanivõistluse, seni kõige noorema autorina.Ta õppis 19892001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 20032005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediareziid. On töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja rezissöörina.Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.
PÄRNU KUTSEHARIDUSKESKUS Majutusteenindus REFERAAT Aines "Kunstiajalugu" Eesti kuntsnik Autor:Nelly Kukk Juhendaja: Malle Raudoja Pärnu 2007 Nelly Drell Nelly Drell on sündinud aastal 19.10.1979, Tallinnas. Tema kunstiline haridustee on väga pikk. 1987-1998 õppis ta Tallinnas Pelgulinna Keskkoolis, 1992-1996 Kevade tänava Kunstikoolis Tallinnas, 1998-2000 Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias, 2000-2001 Rahvusvahelises Kunsti Kollegeis Miamis (USA's) ja 2001-2003 New Yorgi Kunstiakadeemias. Ta on oma maalidega välja tulnud paljudel grupinäitustel, 2003.aastal New York'i Akadeemia Kipsi saalis lõpunäitusega, 2002.aastal maaliga "Punktide A+B vahel", Tribeca Saalis, New York'is, 2001.aastal maaliga "Ühendamata", Jackie Hinchey-Sipes, D.A.S.H Galeriis, Miamis, 1998.aastal
Salvador Dali Getter Anett Arro 9.a Sünninimeks Salvador Domingo Felipe Jacinto Dali Domenech Salvador Dali on elanud 19041989 aastatel. Ta oli maalikunstnik , 20.sajandi tähtsamaid sürrealiste. Elulugu Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. Dalí kunstitalent avaldus varases eas. Ta tundis huvi psühholoogia vastu. Ta õppis 1916. aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid.. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. 1926.aastal külastas ta Picassot. Abielu Dali naine Gala oli mehest 10 aastat vanem ja pärit Venemaalt. 1958 toimus Gala ja Dali kiriklik laulatus. 1940. põgenes Dali koos Galaga Teise maailmasõja eest USAsse. Nad elasid USAs 8 aastat. Gala suri 10. juunil 1982. Kui Dalí temast kuulis, olevat kunstnik öelnud, et Gala ei ole surnud, "ta ei sure kunagi" 1983
Jüri Arrak sündis 24. oktoobril 1936 Tallinnas.Eesti maalikunstnik, graafik ning metalli-ja filmikunstnik. Tema jutustav maailm on paradoksaalne, maalist maali kordub masktegelaskuju, mis kontekstist sõltuvalt saab uue tähenduse. Jüri Arrak Evald Okas Evald Okas on sündinud 28.novembril 1915 Tallinnas. Ta on tänaseni tegev eesti kunstnik, keda on hinnatud tema aktimaalide tõttu . Okas alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas, kuid arreteeriti ning küüditati Nõukogude vägede poolt pärast Teist maailmasõda Jaroslavli vangilaagrisse Venemaal. Evald Okas Eduard Wiiralt Eduard Wiiralt, kodanikunimega Eduard Wiiralt; sündis 20. märtsil 1898.a. Ta oli eesti graafik. Aastatel 1925-1939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena. Eduard Wiiralt Konrad Mägi
Sass Henno Koostas: Kertu Karner Elulugu Sündis13. septembrilClick to edit Master text style 1982 Tartus Second level Õppis 19892001 Third level Fourth level Tartu Miina Härma Fifth level Gümnaasiumis 20012003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis 20032005 Tallinna Ülikoolis Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorezissööri erialal. On töötanud Eesti televisioonis assistendi ja rezissöörina Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Teosed Võrguteavik "Elu algab täna" (internetis alates 2003) "Mina olin siin
Epp Maria tegi selle maali SOS Lasteküla toetuseks. Kunstniku arvates on mets koduks paljudele taimedele ja loomadele ja nii on ka SOS Lasteküla koduks paljudele lastele. Maalil on kuldsete tiibadega ingel, kes valvab laste rahu ja hoiab neid. Maalil on palju valgust; ingel on mõtliku ja hooliva ilmega. Küsimused 1. Kas Epp Maria Kokamägi kuulub Eesti Kunstnike Liitu? 2. Kas Epp Maria on käinud kunstikoolis õppimas maalimist? 3. Mis maali tegi Epp Maria SOS Lasteküla toetuseks? Millest see maal nö kõneleb? 4. Nimeta mõni tema töö. 5. Kirjelda Epp Maria loomingut.
tavalisi meediume graafikaga tegelevatele kunstnikele. Lihtsuse tõttu on linoollõige saanud iseäranis populaarseks kunstiõppes ja asjaarmastajatest kunstnike seas, kuid leidub ka palju elukutselisi kunstnikke, kes seda tehnikat laialdaselt kasutavad. Eestis on tuntuim linoollõiget viljelev kunstnik Peeter Allik. Varaseimad säilinud linoollõiked eesti graafikas on Paul Burmani Tallinna vaated mis on tehtud Moskvas Stroganovi kunstikoolis. Tehnika tutvustus Linoollõige on trükitehnika, kus aluspinnana kasutatakse linooli. Erinevalt puidust puudub sellel materjalil puidule iseloomulik tekstuur ja see lihtsustab mõne kunstilise efekti saavutamist. Materjali pehmuse tõttu on aga raskem saada suurte mõõtmetega teoseid ja üldiselt ei võimalda linool suure hulga tõmmiste tegemist. Joonise need osad, mis tahetakse trükkimise käigus trükivärvist puutumata
annaabi.ee 
