Virginia Woolf (1882 – 1941, sündinud Stephen) Tema isa oli kirjanik ja kriitik Leslie Stephen. Väike Virginia hakkas juba lapsena jutte kirjutama, koostas vennaga kodus omatehtud ajalehte. Järjest surid Virginia ema (1895), poolõde, isa (1904) ja vend Toby (1906). Selle mõjul kujunes Virginial närvihaigus. 1912 abielu kirjanik Leonard Woolfiga (1880 – 1969). Aastal 1917 rajasid nad koos kirjastuse Hogarth Press. Woolfide ümber koondus kirjandus- ja kunstiinimeste seltskond, „Bloomsbury grupp“. Teosed: 1922 romaan „Jacobi tuba“ 1925 esimene modernistlik romaan „Proua Dalloway“. See on erinevate inimeste mõtete läbipõimunud võrgustik ühelainsal päeval. Paralleelselt esinevad rikas daam proua Dalloway, kes tegeleb õhtuse peo ettevalmistamisega ja 1. maailmasõja veteran, noor ja haritud abielumees Septimus, kes aga kannatab hallutsinatsioonide käes ja sooritab lõpuks enesetapu. Täiesti erinevate inimeste maailmad on siiski kuidagi
Antonio Sant'elia Nägemused tulevikulinnadest. Pole jälgegi loodusest või vanast arhitektuurist. Võidutseb tehnitsistlik tehiskeskkond. Rangevormilised pilvelõhkujad, mitmetasandilised sõiduteed. Citta Nuova- Uue Linna Projekt. Lennujaam ja raudtee vaksal tõstukite ja funikulööridega üle kolmetasandilise tänava. Ühe ehitise visand VENEMAA · leidsid kõige rohkem mõttekaaslasi · L. Popova ,,Varahommik" · Kubofuturism - radikaalne kunstiinimeste rühmitus Moskvas o Vastanduti Peterburi vanamoelisusele ja püüti ühendada vene algelisema kultuuri jooni uuenduslikuma Lääne kunstiga I ms- osa futuriste eemaldus, kuid enamus imetles sõjatehnika ja sõjapidamise jõulisust. Sageli läksid kaasa äärmuslike liikumistega- fasismi ja bolsevikega.
juba täisõiguslike õpilaste nimekirjas. Stieglitzi kunstikool oma praktilise tarbekunstialase suunaga avas lõpetajaile küllaltki head perspektiivid tegutsemiseks kodumaal kiiresti arenevas mööblitööstuses või teistes kergetööstuse ettevõtetes. Ajal, mil Koort astus Stieglitzi kooli, domineeris seal hingetu elektika. Seda ajajärku peetakse tarbekunsti ajaloo kõige sügavama languse perioodiks. Aastatel 19051915 elas Pariisis, kus talle eriti tugevat mõju avaldas "La Ruche" kunstiinimeste koloonia. Neil aastail külastas ta mitmeid kordi ka Eestit. 19151916 töötas Moskvas, hiljem 19161921 Tartus.Ta oli 1919 aastal Eesti Töörahva Kommuuni ajal kunstikaitsetoimkonna juhataja.(Eneke) 1921-1934 aastal oli Koort vaheaegadega Tallinnas( oli 1921-1923 aastal Riigi Kunsttööstuskooli õppejõud.) Lühikest aega on ta olnud ka Pariisis ja Austraalias. Koorti looming tekitas eesti seni akademistlikus skulptuuris murrangu. Varaseis kujudes
Kunst I Maailmasõja ajal Mari Ann Ainsar Ajalooline ülevaade 28. juuni 1914. a tapeti Austria troonipärija Franz Ferdinand I maailmasõda kestis 1914.-1918. aastatel Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriigiks Kunst I Maailmasõja ajal John Heartfield "Adolf- supermees" Kunstiinimeste pettumine ühiskonnas ja Click to edit Master text styles selle väärtustes Second level Eeldused uute Third level kunstivoolude tekkeks Fourth level Fifth level Kunsti eesmärk inimesi shokeerida Püüe kujutada
muuta. Kaoks aukartus ja sündmuste fikseeritus, ajaränded looksid meist hooletud ja kartmatud olendid. Sellepärast ei toogi Solaris dr Kelvinile midagi head: mälestused on küll mesimagusad, kuid nad takistavad meid edasi liikumast. Vead muudavad elu väärtuslikuks, meil on motiveeritus areneda ja täiustuda. Schubertit ei väärtustatud elu ajal, ta suri vaesuses. Õnnetu elu annab tõuke loomingulisusele ja kasvatab geeniuseid. Lugupidamatus, mida väljendab ühiskond kunstiinimeste suhtes nende elu ajal, annab neile postuumselt väärtust juurde. Dorian Gray saatuslikuks sooviks oli igavene ilu ja noorus, mida ta imetles oma porteelt. Oscar Wilde kujutas inimesele omast dekadentlikku soovi, mis väärastub oma vastuolu tõttu meie eksistentsi seadustega ja osutub hukatuslikuks. Meie olemuse ülesanne on olla tasakaalus, mitte liikuda äärmustesse. Siiski ei loobu me oma sügavaimast südamesoovist olla igavesti noored ja mida enam me
1419-67 hiilgeaeg, 1474-77 riik lagunes Burgundia sõdade käigus 15. Saj algul pakkus Burgundia peavarju erineva kultuuritaustaga muusikutele ja kunstnikutele üle Euroopa, kes lahkusid sõdadest nõrgestatud kodumaalt Inglise õukonnamuusikud tõid mandrile kaasa uue väljenduslaadi – laulmine paralleelsetes tertsides ja sekstides. Sellest kasvas välja uusaegse Euroopa muusikale iseloomulik harmooniakeel. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju, ühendas renesanss jooni eri maade kultuurist 9. Uued žanrid - missa, reekviem, motett, ilmalik polüfooniline laul Missad: Esinduslikumaks žanriks sai missa ordinaariumiosade tsükkel ehk tsükliline kontsertmissa Kasvas välja keskaegse liturgilise missa ordinaariumi osadest Tüüpiliselt oli tegu cantus-firmus-missadega laenatud viisiga ehk põhimeloodia Paroodiamissa – terve teose laenamine
Esinesid oraatorid ja poeedid, kes mänge luuletustes ja kõnedes kiitsid ning ülistasid. Tõsi, tänapäeval enam ei ohverdata ega ka anta personaalset vannet, kuid kõnedes ülistatakse mänge jätkuvalt ning poeete asendavad lauljad, tantsijad, näitlejad, heli- ja valgustehnikud. Kui vanas Kreekas võis osalejate tugevuse, kiiruse ja osavuse põhjal saada aimu vastava riigi sõjalisest võimsusest, siis praegu näitab ava- ja lõputseremoonia efektsus korraldajamaa kunstiinimeste ja tehnika arengutaset. Ning vande asemel annab korraldajamaa sportlane olümpiatõotuse, tehes seda kõigi osavõtjate nimel. Omamoodi vandeks võib pidada ka olümpiatuld, mis mängude kestel tuletab kõigile meelde, et tegemist on rahuajaga, kõik on sõbrad, sõdida ei tohi. Spordialade nimistu on aegade jooksul pidevalt täienenud ning tõenäoliselt teeb seda ka tulevikus. Esimestel olümpiamängudel 776 e.m.a. oli vaid üks spordiala staadionijooks.
Aastatel 18961900 õppis ta Tartu linnakoolis. 1901. aastal osales Saksa Käsitöölaste Seltsi joonistuskursustel. Õpinguid jätkas Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskoolis (19021905).Aastatel 19051915 elas Pariisis, kus talle eriti tugevat mõju avaldas "La Ruche" kunstiinimeste koloonia. Neil aastail külastas ta mitmeid kordi ka Eestit. 19151916 töötas Moskvas, hiljem 19161921 Tartus. Jaan Koorti kunstipärand kannatab võrdlust kõige väljapaistvamate XX sajandi alguse skulptorite- novaatorite loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset
lehelt. Mõistmaks suurmõtleja vaimu paremini, tutvustan esmalt tema tausta. Elu Ludwig Wittgenstein sündis Austrias, ühes Viini kõige mainekamatest perekondadest. Ehkki nii Wittgensteini isa kui ema perekonnad olid algselt olnud juudi päritolu, olid ta vanemad mõlemad üles kasvatatud kristlastena. Wittgensteinide kodu oli fin de siècle'i aegse Viini kultuurielu üks keskusi, mida regulaarselt külastas selleaegsete intellektuaalide ja kunstiinimeste kultuurikiht Gustav Klimt, Sigmund Freud, Johannes Brahms, Gustav Mahler jt. Helilooja Johannes Brahms oli perekonnatuttav, kes õpetas Wittgensteini õdedele ja vendadele klaverit. Nagu ema, olid ka Wittgensteini õed ja vennad väga andekad. Wittgensteini vend Paul kaotas noorena sõjas parema käe ent sellele vaatamata sai temast rahvusvahelise tasemega klaverisolist. Isa, Karl Wittgenstein, oli terasetöösturina kogunud suure varanduse. See sitke ja
1474-77 peetud Burgundia sõdade käigus riik aga langes, jättes oma alad ja vaimsed rikkused Prantsusmaale. Burgundia riigi selline saatus kujundas tugevasti Euroopa kultuuriruumi. 15.sajandi algul pakkus Burgundia peavarju paljudele kunstiinimestele üle Euroopa, kes olid lahkunud sõdadest ja kriisidest nõrgestatud kodumaalt. Riigi rikkus meelitas ligi erinevatest maadest kunstnikke - Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju (tuldi erinevatest kultuuridest), ühendas renessansskultuur jooni eri maade kultuurist. Selles "sulatusahjus" kujunes universaalne üldmõistetav väljenduslaad, milline sai kogu renessansi ideaaliks. Tekkis renessansi ideaalidele vastav väljenduslaad, universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12
sõjateid pidi niihästi idast kui läänest juba enne kristluse jagunemist Lääne- ja Idakirikuks 1054. aastal. Alates 13. sajandi algusest asus Läänemeremaadesse suunatud mõõgamisjonit juhtima katoliku kirik koos erinevate rüütliordudega. Katoliiklus püsis Eestis ainuvalitseva konfessiooni staatuses kuni reformatsiooni saabumiseni 16. sajandi alguses. Huvi marginaalseks taandunud katoliku kiriku pärandi ja traditsiooni vastu taastekkis eesti haritlaste ja kunstiinimeste seas 1970. 1980. aastatel. Osalt võib seda huvi seostada vanamuusika ja teiste keskaja kultuuriilmingute uusharrastamise levimisega samal ajal. Tänapäeval tegutseb Eestis kaheksa katoliku kiriku kogudust, seitse ordut ja Opus Dei. Samuti kuulub Rooma- Katoliku Kiriku Apostellikku Administratuuri alluvusse Ukraina Kreeka-Kartoliku Kiriku Kolmekäelise Jumalaema Kogudus Tallinnas. Katoliku kirik läbi aastasadade
1474-77 peetud Burgundia sõdade käigus riik aga langes, jättes oma alad ja vaimsed rikkused Prantsusmaale. Burgundia riigi selline saatus kujundas tugevasti Euroopa kultuuriruumi. 15.sajandi algul pakkus Burgundia peavarju paljudele kunstiinimestele üle Euroopa, kes olid lahkunud sõdadest ja kriisidest nõrgestatud kodumaalt. Riigi rikkus meelitas ligi erinevatest maadest kunstnikke - Prantsusmaalt, Inglismaalt, Saksamaalt ja Itaaliast. Kuna kunstiinimeste taust oli kirju (tuldi erinevatest kultuuridest), ühendas renessansskultuur jooni eri maade kultuurist. Selles "sulatusahjus" kujunes universaalne üldmõistetav väljenduslaad, milline sai kogu renessansi ideaaliks. Tekkis renessansi ideaalidele vastav väljenduslaad, universaalne ja üldmõistetav kultuur. Burgundia lagunedes aga pudenes see muusikakunst mööda Euroopat laiali - muusikud läksid kodumaadele tagasi levitades Burgundias omandatut. 12
aastapäeva juubelinäitusel (koos hiljem mainitud Ferdinand Sannamehega) Aastatel 1944.–1948. töötas ta Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis õppejõuna, 1948.–1951. direktorina. Veel oli ta 1950.– 1956. Eesti NSV Kunstnike Liidu esimees ja 1957.–1963. juhatuse sekretär. Peale seda aastast 1963 hakkas Einmann vabakunstnikuks. Einmann armastas ja maalis portreemaale - 1950. aastatel lõi natuuritruid tööliste, talupoegade, teadlaste ja kunstiinimeste portreejoonistusi. Hiljem hakkas ta aga kasutama sügavtrükitehnikaid. 1970. aastatel viljeles realistlikku portree- ja maastikumaali. E. Einmanni maal 1946. aastal E. Einmanni maal 1972. aastal Graafika EV ajal Feliks Randel on 01.07.1901 Valgas sündinud ning 10.02.1977. aastal Tallinnas surnud kunstnik, muusik ja pedagoog. Ta oli üks esmaseid kunstikooli
Jutustus ,,Kohtlane". Peategelane on üks USA indiaanlane, kes pole koolis käinud ega tsivilisatsioonis elanud. Ta satub elama Prantsusmaale, jutt on sellest, kuidas teised teda näevad ja kuidas tema neid näeb. Lõpus saab ta omale õpetaja, kes õpetab teda tsivilisatsioonis elama. 20. pilet Rousseau Elas 1712- 1778. Tema vanemad olid prantslased, aga elasid Genfis, nad olid protestandid. 16aastaselt läks ta kodust ära ja hakkas muusikaga tegelema. Ta läks Pariisi ja sattus kunstiinimeste hulka. Ta kirjutas oopereid, mida ka lavastati. Hakkas huvituma valgustusideedest ja suhtles mõnede valgustajatega. Kuna ta oli väga kriitiline, sattus ta tagakiusamise alla ja pidi pidevalt ringi reisima. Samal ajal ta kirjutas. 1778 sai omale eestkostjaks Ermenonville lossi markiisi. Samal aastal ta suri, hiljem maeti Pantheonile. ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid".
· Mati Unt töötas 1966-72 Vanemuises kirjandusala juhatajana, kirjutas mitmeid dramatiseeringuid. 1975-81 Noorsooteatri kirjandusala juhataja, 1981-92 Noorsooteatri lavastaja, 1992-2003 Draamateatri lavastaja · Vaino Vahing töötas psühhiaatrina, samal ajal kirjutas näidendeid, arvustusi. Psühhoanalüüs sobis hästi teatriuuenduse teoreetilist tausta täiendama. Vahing pidas oma kodus nn salongi, mis oli noorte teatri- ja kunstiinimeste kohtumispaik. Psühhoanalüüsi tõi sisse ja Jungi teooriad. Teatriuuenduse ideed ja teoreetiline baas · Artaud ja Brechti süntees · Brook, Grotowski · Teatri vabastamine kirjanduse lõa otsast, teatri kui autonoomse kunsti rõhutamine · Füüsilise tegevuse suurem osatähtsus, senisest erinev häälekasutus · Mäng, improvisatsioon · Tinglikkus, metafoorsid · Pöördumine juurte ja teatrikunsti ürgsete lätete juurde (folkloor) Panso rünnak:
Duchamp oli Pariisis üks neist kes läks kaasa seda näitust korraldama ja jäigi sõja ajaks Ameerikass MARCEL DUCHAMP 1887-1968 Muidu futuristlik teos (keskmine) aga kujutab paljast keha, akti mõnes mõttes paroodia futurismile teen ikka futuristliku akti, misssest et keelate. Sõja ajal Ameerikas hakkas kombineerima valmis objekte (readymade), eriti just tööstuslikult toodetud. (all suur klaas jne) Ta oli ka see kes pissuaari näitusele pani. Ameerika kunstiinimeste jaoks esindas Duchamp Pariisi ektravagantsemaid ja uuenduslikumaid kunstisuundi. /Art worldi mõiste/- hierarhiline kuntsiinstitutsioonide võrgustik/ - mida saab kunstiks pidada ja kes seda dikteerib? Art world. Kunst on see, milllel on tähendus.Kunst pole mitte uue loomine, vaid valimine paigutamine uude keskkonda ja tähenduse tekitamine. (Kodune teema mõnes mõttes ennnetas Saussure'i, Derridad kõik on tekst, sõltub kontekstist jne) Ühtlasi sama
Ideoloogilise kontrolli tugevnemine- Oluline on kontroll massiteabevahendite üle- televisiooni, raadio üle kontroll muutub palju mastaapsemaks. Jõuab ka teatritesse, kinolinale jne. „Raudse eesriide“ sulgumine ja võitlus „kodanlike mõjudega“- Kodanlike mõjudega võitlus oli taustaks ideoloogilise kontrolli tugevnemisele. Raudne eesriie sulgub jällegi tugevamalt. Kultuuri- ja kunstiinimeste väljasaatmine- hakatakse üsna massiliselt NL-st välja saatma neid kultuuri- ja kunstiinimesi, kes ei nõustunud mängureeglitega, mis võim ette nägi. Kirjanik Brotski, mitmed teised, Solženitsõn, filmirežissöör Tarkovski, dirigent Rostokovits jne. Nn magnetofonirevolutsioon- Läbi muusika toob Lääne kultuuri NL-i. Plaate jõudis veidi vähem, aga magnetofonide laiatarbekaubaks muutumine tõi kaasa ka teatud paradigma
annaabi.ee 
