ta kontrollib ehitajate tegevust, konsulteerib ehitajate ja tellijatega, teeb projekti vajalikke muudatusi. Haridus ja väljaõppe Arhitektiks soovijal tuleb oma õpinguid alustada ülikoolis arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekaval viieaastases integreeritud õppes. Arhitekti käe all töötavaks rakendusarhitektiks saab õppida rakenduskõrgkoolis nelja-aastasel rakendusarhitekti õppekaval. Arhitektiks õppimine eeldab kunstihuvi, loomingulist mõtlemist ja -andekust ning huvi reaalainete vastu Kus saab arhitektiks õppida? Eestis Eesti Kunstiakadeemias Tallinna Tehnika Kõrgkoolis Kõrgemas Disainikoolis Välismaal Cornell University Columbia University Clemson University
Vladimir Majakovski Elulugu Vladimir Majakovski sündis 19.juuli 1893 Oli vene luuletaja, vene futurismi silmapaistvaim esindaja Sündis Gruusias metsniku peres ja õppis Kutaisi gümnaasiumis, kus avaldus ka poisi kunstihuvi Poisi esimesed õpetajad olid ema ja õed. Pärast isa surma kolis pere Moskvasse. Seal astus ta 15aastaselt Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölisparteisse Raha teenimiseks müüs noor Majakovski oma joonistusi. 1911. a astus ta Moskva Maali,- Raid- ja Ehituskunstiooli, kus ta 1914 aastal välja heideti 1930. aasta veebruaris astus Majakovski RAPP-i. Kirjanduslikud vastuolud ja mõranenud isiklik elu põhjustasid Majakovski hingelise ummiku.
Raamatututvustus Liivika Koobakene Võru Gümnaasium 12.d 2017 “Stepihunt” ➔ Autor: Hermann Hesse ➔ Ilmumisaasta eesti keeles: 1993. Tõlkinud Mati Sirkel. ➔ Kirjastus: Kupar ➔ Originaali esmane väljalase: 1927. Eesti keeles 1973. ➔ Seosed autori elu ja isiksusega, eneseotsingud. ➔ Hesse üks tuntumaid teoseid. Inspiratsioon romaani kirjutamiseks ➔Elus läbielatu- abielulahutused ➔Meeleheide ➔Üksildus ➔Enesetapumõtted ➔Eneseleidmine ➔Kunstihuvi ➔Teised kirjanikud,muusikud, nt Goethe, Novalis, Mozart- ka raamatutegelase lemmikud. ➔Tundelised, sügavad, kogenud kirjeldused. Sündmustik ➔1920ndad, maailmasõjajärgne aeg, linnakeses Saksamaal. ➔Eessõna korteriomaniku vennapojalt- nägemus Harryst. ➔Üürib korterit pööningul. ➔Harry hingeseisundi kirjeldus, eluviisid. ➔Miks Stepihunt? ➔Maagiline teater. Sissepääs mitte igaühele. ➔Raamat tänavalt “Traktaat Stepihundist. Mitte ihaühele.”
REFERAAT Enn Põldroos Enn Põldroos, sündinud 15. mail 1933 Tallinnas, on eesti kunstnik ja kirjanik. Ta sündis kuulsa eesti näitleja ja lavastaja Priit Põldroosi peres ning siiamaani eksivad inimesed vahel isa ja poja eesnimedega. Põldroos on öelnud, et oma kunstihuvi sai ta väga varastest kokkupuudetest kunstiga ning suureks mõjuteguriks oli ka tema ema kunstilähedus. Põldroos õppis aastatel 19521958 Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (ERKI-s) maalikunsti ja võeti 1959. aastal Eesti Kunstnike Liitu. Seejärel oli ta õppejõud Tallinna Pedagoogilises Instituudis (aastatel 19611966) ja hiljem ka ERKI-s/EKA-s (19731985 ja 19941995). Aastatel 1985 1989 ja 19951998 oli ta Eesti Kunstnike Liidu esimees ja president. Alates 1998. aastast on
Vladimir Majakovski eluloo kirjeldus. Vladimir Majakovski sündis Gruusias metsniku peres 19.juuli 1893. Kodu oli intelligentne ja sõbralik, seal käis alati palju külalisi. Majakovski oli hea suhtleja, ta oskas ka gruusia keelt, seetõttu oli tal lapsepõlves palju mängukaaslasi. Poisi esimesed õpetajad olid ema ja õed. Koolitee algas Kuitaisi gümnaasiumis, kus ilmnes ka Majakovski suur kunstihuvi joonistamine jäigi tema püsivaks harrastuseks. Majakovski elu muutus järsult, kui tema isa, olles hea tervise juures ning igati eeskujuks noorele Valdimirile suri 1906. aastal tühisest kriimustusest tekkinud veremürgitusse. Sellest sai alguse Majakovski puhtusekultus. Täiskasvanunagi kartis ta süsti nign ei joonud keetmata vett. Peale isa surma kolis perekond Mosvasse, kus raha teenimiseks noor Majakovski müüs oma joonistusi
Wiiralt sündis 20.märts 1898 Peterburi kubermangus Tsarskoje Selo kreisis Gubanitsa vallas. • Isa Anton Wiiralt ja ema Sophie-Elisabeth Wiiralt olid Robidetsi mõisa mõisateenijad. • Eduard ja tema vennad Oskar ja August käisid Kalitino külas kohalikus algkoolis. • 1909. a asus perekond Järvamaale, kus isa sai valitseja koha parun von Schillingile kuuluvas Varangu mõisas. LAPSEPÕL V • Poisid õppisid algul Koeru haridusseltsi koolis. • Koolis märgati Eduardi kunstihuvi. • 1913. aastal panid vanemad poisid Koeru saksa erakooli. „Monika“ KOOLIAEG • Õppetöö toimus vene ja saksa keeles. Ka vahetundidel oli Eesti keele rääkimine keelatud. • Fakultatiivainena oli õppekavas ka prantsuse keel. Kooli lõpuks oli Eduardil kolm keelt praktiliselt suus. • Eduard olevat olnud kooli parim õpilane, eriti tugev matemaatikas, ELUKÄIK • Wiiralt paistis teiste hulgast silma kirgliku huviga joonistamise vastu
isa andis nõusoleku, kui noorem poeg teatas oma ebatavalisest soovist minna Tallinna kunstnikuks õppima. Põltsamaa 6-aastase ministeeriumikooli lõpetamise järel 1915 oleks noor Peeter Sink tahtnud kohe astuda Tallinnas avatud Riigi Kunsttööstuskooli, läks aga vanemate soovil Põltsamaa Aleksandrikooli (hilisem Põltsamaa gümnaasium), kus vend ja õde juba õppisid. Aleksandrikoolis süvenes kunstihuvi veelgi, ning juba aasta pärast, 1916 astuski ta Riigi Kunsttööstuskooli kolmandasse klassi, kuna ta haridustase oli võrreldes enamiku kunstikooli astujatega tunduvalt kõrgem. Peeter Sink lõpetas 1919 Tallinna Kunsttööstuse kooli maalikunsti 3 eriala, olles õppinud Nikolai Triigi juhendamisel ning astus sügisel ametisse Siseministeeriumi Ehituse Peavalitsusse, kus töötas joonistajana järgmise kevadeni. 1.1
juulil 1841 Pjatikorskis. Ta ema suri varakult ja seetõttu ta kasvas üles koos vanaemaga) · Haridus: algselt koduõpetajaga, hiljem Moskvas ülikooli pansionaadis( Hariduse sai algselt prantslasest koduõpetaja juhendamisel ja hiljem astus Moskva ülikooli pansionaati, aga pettus seal kõrghariduses ja astus sõjakooli) · Ta oli tundlik, raske iseloomuga(Ta oli tundlik ja raske iseloomuga, mitte eriti kena välimusega, kuid naiste seas populaarne) · Kunstihuvi(Maast madalast ilmnesid tal kunstikalduvused, eeskätt soov maalida, mida ta harrastas kogu elu) · Enesekriitiline (Oma loomingusse suhtus autor ise väga rangelt. 1830ndate aastate keskpaiku oli ta juba ligi 300 luuletuse, mitme poeemi ja draama autor. Ta hoidus pikka aega ennast trükis avaldamast. Alles 1837. aasta paiku tundis ta, et on küps kirjandusse astuma) · Surm duellis (Ta suri duellis endise sõbra Nikolai Martõnovi kuulilasu läbi) 5
aastal talupidaja perekonnas kunstniku isa Jaan Jansen. Väga avatud silmaringiga mehena, paistsid talle silma sotsiaalsed vastuolnud. Ta osales aktiivselt poliitilistel võitlustes saksa mõisnike vastu. Jansenite peres oli kokku kolm tütart ning üks poeg. Sünninimega August Robert Jansen sündis 6. oktoobril 1881. aastal. Juba varasest east on August Janseni suureks mõjutajaks tema isa. 1887. aastal tabab Jansenite perekonda suur kaotus, kui perekonnapea Jaan Jansen sureb. Oma kunstihuvi on August Jansen sammuti saanud oma isalt. Nähes kuidas isa lavataguseid maalib, tekkis ka August Jansenil huvi maalimise vastu. Seda huvi oli aga raske rahuldada, kuna värvide ning lõuendite jaoks puudus raha. August Janseni esimesed loomingud on tehtud looduslike värvidega majaseintele. Kui August Jansen sai 13 aastaseks kolis Jansenitepere, olude sunnil Narva. Kogu pere hakkas tööle vabrikus mis oli lisaks koolile August Jansenile väga kurnavaks kogemuseks.
ELULUGU Vladimir Majakovski (LISA 2) sündis Gruusias metsniku peres 19. juuli 1893. Kodu oli intelligentne ja sõbralik, seal käis alati palju külalisi. Majakovski oli, aga väga hea suhtleja, ta oskas ka gruusia keelt, seetõttu oli tal lapsepõlves palju mängukaaslasi. Tema esimesteks õpetajateks olid ema ja õed. Majakovski koolitee algas Kutaisi gümnaasiumis, kus ilmnes ka tema suur kunstihuvi joonistamine jäigi tema harrastuseks. 1906. aastal elu muutus järsult, kui tema isa tugev, terve mees, keda Majakovski oli alati imetlenud, kellelt oli selgeks õppinud ratsutamise ning mägedes matkamise suri tühisest kriimustusest saadud veremürgitusse. Pärast seda algas Majakovskil paaniline puhtusekultus. Täiskasvanuna kartis ta süsti ega joonud kunagi keetmata vett. Pärast isa surma kolis perekond Moskvasse, seal aga tuli hakata elatist teenima
Kevadeti toimuvad lillemessid, mis on eriti populaarsed floristide seas. Eriti armastatud on turistide seas pealinn. Amsterdami armastatakse mitmel põhjusel - olgu siis selleks punaste laternate kvartalite keelatud nauding, täissuitsetatud coffeeshop'ide ebareaalsena näiv menüü, ohtlikult kaleidoskoopilisse maailma viivad maagilised seened või midagi hoopis teistlaadset - kohvikukultuur, Euroopa suurim muuseumide valik, boheemlaslik õhkkond, imelised kanalid, ajaloo- või kunstihuvi. Kindlasti pole enam kellelegi üllatus, et on olemas riik kus narkootikumid on legaalsed. Mitte küll kõik, vaid nõrgema toimelisemad aga ka see on üks "atraktsioonidest", miks Hollandisse reisitakse. Nii kummaline, kui see ka tundub, legaliseeris Hollandi valitsus lahjad narkootikumid (kanepitooted ja nn maagilised seened) kange kraamiga võitlemiseks. Lähtutakse kahest printsiibist: esiteks kuuluvad rangelt eri kategooriasse kerged ja kanged
Nemad olid esimesed, kelle vaadetes oli akademismivastane hoiak, võtsid omaks kunstielu uuenduslikke mõtteid ja otsisid uusi teid. Nende loomingut mõjutasid impressionistid, postimpressionistid, sümbolistid ja juugend. Juhtivateks motiivideks kujunesid taluelu ja talumaastik. Kasutama hakati vabaõhumaali. Baltisaksa kunstnike looming jäi sentimentaalselt ilutsevaks, elukaugeks ajaviitekunstiks. Asutati Rändnäituste Ühing Kunstihuvi Edendamiseks (1899), ülesandega korraldada rändnäitusi Saksa kunstnike loomingust baltisaksamaal. Kristjan Raud jumaldas joonistamist, kuigi oli õppinud ka maalimist ja muid kunstitehnikaid. Joonistades sai ta kõige kiiremini oma rohkeid ideid paberile panna. Mõtte kiireks kinnipüüdmiseks piisas vaid paberist ja pliiatsist. Ja joonistada ta oskas! Pole just palju kunstnikke, kes suudaksid joonistamisest nii palju välja võluda kui tema. Põhiliselt kasutas ta
Vigalas, Haapsalus ja Lihulas. 1891. a. läks jalgsi Düsseldorfi, et asuda õppima sealsesse kunstiakadeemiasse. 1901. a. korraldas Tallinnas esimese eesti kunstinäituse. Saatus viis 38aastase kunstniku Ants Laikmaa ja 21aastase abielunaise Marie Hackeri kokku 1904. a. Marie oli tulnud suvepuhkusele oma poolteiseaastase tütrega Moskva kandist, kus tema mehel Carlil oli töökoht. Kaasakiskuva loomuga Laikmaa võitis korrapealt Underi täieliku poolehoiu. "Noore naise ergas vaim ja elav kunstihuvi soodustasid tutvuse arenemist; loomult impulsiivsena ja trotsides väikekodanlikke eelarvamusi, käis pr. Hacker paaril korral kunstnikku ka tema ateljees vaatamas," kirjutab kirjandusteadlane Endel Nirk raamatus "Kaanekukk". Kunstniku ja tulevase poetessi vahel sugenes sügav teineteisemõistmine, Nirgi arvates soov Underit portreteerida otse iseenesest. Või nagu sõnastab kirjandusteadlane Rutt Hindrikus: "Underi ja
Meri vaenlane või sõber?Küla peal on hea, aga kodus on veel parem. Millina on kooselu ilma armastuseta? 22. Peet Vallaku elu ja loomingu ülevaade Peet Vallak /Peeter Pedajas/ -- (1893-1959) proosa- ja näitekirjanik. Õppis kujutavat kunsti Pärnus, Tartus ja Peterburis, võttis osa Vabadussõjast. Koos Juhan Jaigiga oli 1920. aastate keskel eesti novelli peamiseks uuendajaks. Debüteeris ajakirjanduses proosapalade ja karikatuuridega (1908). Kunstihuvi arendas Vallaku pildilist nägemist ja detailimeelt kirjandusloomingus. Esimese raamatuna ilmus komöödia "Luupainajad" (1924, pseudonüüm Egon Närep). Teised näidendid jäid käsikirja. Viljakas periood Vallaku novelliloomingus algas 1920. aastast. Suur osa sellest jõudis kogudesse "Must rist" (1925), "Epp Pillarpardi Punjaba potitehas" (1925), "Ajude mäss" (1926) ja "Relvad vastamisi" (1929). Vallaku
ägedaid jõulisi pintsitõmbeid ning vahel pigistas värvi lõuendile otse tuubist. Kõik tema maalidel võbeleb ja liigub. Umbes 900 maali ja 1100 graafilist tööd valmisid kõigest ühe aasta jooksul, kuid vaimuhaiglas sai temast võitu ja ta tegi enesetapu. "Tähistaevas" (1889) "Natüürmort: Vaas 12 päevalillega" (1888) "Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga" (1889) P.Gauguin (1848-1903) Oli iseõppija, kes alustas maalimist alles keskeas. Kunstihuvi väljendus algselt selle kogumises. Tema maale iseloomustavad selged värvid ja värvilaigud, mida eraldavad tumedad kontuurid. Ta maalis objekte nende põhitoonidega. Gauguini loomingus on valdav stiliseeriv tendents ja dekoratiivsus. Tema käsitlusviis on pinnaline, toonitades tugevasti kontuure; joon on ilmekas, nurgeline ja jõuline. Gauguini tööde tähtsaimaks võluks on värvid, mis on muinasjutuliselt kõlavad, kirjud, eksalteeritud; töödes
oluliseks mõjutajaks, miks Maie seltskonnapidudel hästi akordionit mängis. (Kahro 2000, lk 5) Maie isa Alfred oli üks Eesti paremaid möldreid. Ema poolt on aga pärit järgnevate põlvkondade huvi kunstivaldkonna vastu: Urmas Sisaski vanaema Ellen Orav, neiupõlvenimega Kasela, armastas väga joonistada. 59-aastasena avanes selleks ajaks andekaks maalikunstnikuks kujunenud Ellenil lõpuks võimalus saada ka vastav kõrghariduse diplom. Oma kunstihuvi jagas ta ka lapselapse Urmasega, kellele õpetas lisaks kudumisele ja heegeldamisele, millega Urmas kooliajalgi tegeles, ka armastust värvide vastu. Urmas Sisask kujutab senini oma partituurid sageli värviliselt. Oma südikustki süstib käesoleva töö kirjutamise hetkel 91-aastane naisterahvas järeltulijatele: ta on lubanud enne mitte ära surra, kui kõik tema lapsed on saanud kuulsaks. Seni on see kolmest lapsest
Maalilaad on kohati detailitäpsem, ruumikujutus kohati veidi abitu (teine pilt tsentraalperspektiiv pole järjekindel). Mõnes mõttes pani aluse tänavakunstnikele, kes maalivad tänaval ja müüvad turistidele oma tänavapilte. Elas pahelist elu sõltuvuses alkoholist jne, kuid üks rikas lesk- miljonär korjas ta 'tänavalt' üles ja oma elu viimased aastad elas ta luksuses. Marc Chagall Samuti põnev elukäik (valgevene juut, hasidist; palju pidutsemist ja tantsimist). Kunstihuvi algas ka varajases lapsepõlves, huvitus inimestest kuid oskus polnud eriti hea; läks Peterburi kus leidis endale sponsori (rikka ärimehe) kes võimaldas tal Pariisi sõita (enne käis paar aastat ka Narva-Jõesuus koos rikka patrooniga suvitamas, maalis vana- narva vaateid) Maalib alguses üsna poriste ja tumedate värvidega, pariisis leiab, et soovib kujutada maailma liikumises ja muutumises, ei taha näha paigalseisu (kukkuv pudel). Pariisis
Üks äärmus sünnitas teise ja nõnda sai van Gogh´ist ekspressiivse kunsti rajaja. Gogh`i värvid on eredad ja rõõmsad, pintslitõmbed rahutud ja vibreerivad, viimase aja loomingus lausa tulekeeltena leegitsevad. Üks tema kuulsamaid töid kannab nime "Autoportree karvamütsi, kinniseotud kõrva ja piibuga". Paul Gauguini kunstnikuks saamine polnud tavaline. 1870-ndail töötas ta tegelikult pangaametnikuna ning tema kunstihuvi väljendus kunstikogumises. Selle harrastuse kaudu saigi ta impressionistidega tuttavaks. Alles kümme aastat hiljem otsustas ta iseõppijana sõltumatuks kunstnikuks hakata. Esialgu oli ta looming impressionismilähedane, kuid 1880-ndate aastate lõpupoole tutvus ta sümbolistlike kirjanikega ning hakkas seejärel end teadlikult impressionistidele vastandama. Gauguin põlgas kaasaja romantikat ja otsis oma loomingule lähtekohta eksootilisest elukeskkonnast. 1891
Aastal lühidalt ka H. Treffneri eragümnaasiumis. 1882. aastal asendas ta venda Jakob Liivi Väike- Maarja Avispea koolmeistri ja vallakirjutajana. 1885. aastal tutvus seal Liisa Goldinguga - nende armastusloost jäänud kultuurilooliselt tähendusrikas kirjavahetus. Juhan Liivi elukäigus räägivad kaasa vanemate kuulumine vennastekogudusse, külarahva hoiakud, majanduslik piiratus, kidur tervis, kunstihuvi, haridusjanu, eelduste ja võimaluste vastuolu. 1885. aastal töötas ka ,,Virulase" toimetuses ajakirjanikuna - seal sassis suhted Vildega. Ajakirjanikuna töötas veel ,,Sakalas" ja ,,Olevikus" 1890-92. Tartu-aastad moodustavad Liivi lootusrikkama, loomeerksama, murdelisema ja traagilisema etapi. Enne ,,Olevikus" töötamist oli Liiv avaldanud luueltusi, koostanud luulekogu käsikirja, kirjutanud
annaabi.ee 
