esines kõikide kunstide kaitsjana, olles tõeline kultuuriminister ammu enne, kui see sõnagi välja mõeldi. Tolleaegse poliitika keerdkäigud võivad ju huvi pakkuda, ent see kõik on kauge möödanik. Seetõttu pakub enam huvi kõik see, mis on jätnud jälje Prantsuse kultuurile. Kõiksugu armukestesse on ühiskond suhtunud võrdlemisi halvakspanevalt, ent Madame de Pompadouri saaks suhtuda tunduvalt leebemalt. Tema üheks suuremaks kunstiajalukku läinud teoks , mis tõi Prantsusmaale nii raha kui ka kuulsust, oli Sévres'i portselanivabriku käivitamine. Madame oli lausa hull nii kaunite portselantoodete kui ka lillede järele, kogus paleeruumidesse rohkesti vaase, kuhu toodi üha enam lilli. Portselanvaase toodi tol ajal kuulsast Meisseni portselanitehasest Saksamaalt, aga ka Indiast, Jaapanist, Koreast ja Hiinast. Pikapeale madame avastas, et selline kollektsioneerimine neelab liig palju välisvaluutat, ja ta hakkas soosima
BAROKK Kunstiajalukku tuli kasutusele 17. saj sõna barokk (itaalia keeles barocco- eriskummaline, veider; portugali keeles- eriskummalise korrapäratu kujuga pärl). Barokk rõhutas, et elu see on eelkõige liikumine ja ehkki äärmusliku dünaamikaga mõnikord üle pakuti, oli barokkistiil eelkõige loomulik täiendus renessanssile. Arhitektuur. Põhiline ülesanne oli püstitada kirikuid. Kiriku siseruum ei jagune löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avara saali. Välisilmes oli oluline kuppel või torn ja lääne-fassaad. Kirku fassad on kahe korruseline ja kitsamat keskmist osa ülemisel korrusel ühendab alumisega vollut- spiraalikujuline kaunistus. Fassaad muutus omaette kunstiteoseks, kuhu kuhjati kõikvõimalike kunstielemente. Fassaadi üldmulje oli dünaamiline, rahutu ja maaliline. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadi pinnast ette või eemaldusid sambale toetudes. Mõni-kord oli kogu fassaadi pind laineline, astmelin...
Dialoogid lmatusega 9. maist on Kumus avatud Eesti saj 舐 gse suurkuju ning rahvusvaheliselt tunnustatud kunstniku Raul Meele n 臺 tus "Dialoogid lmatusega". N 臺 tus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvte 1990014. Meel ttas kogu nkogude perioodi teemade ja kujunditega, mis p 舐 inesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta l 臧 eb kunstiajalukku v 舖 imatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire. Raul Meel esindab 1970.980. aastate eesti kunstiuuenduse radikaalset tiiba ning teda tuntakse eesti kunsti kge nimekama autodidakti ja autsaiderina. Meel pis 1959964 Tallinna Tehnikalikoolis (TPI) elektriinseneriks ja tehniline taust andis talle kunsti suhtes teistsuguse vaatenurga. Tema kunstiline v 舁 jendusviis haakus h 舖 ti toona L 蒿 nes aktuaalsete suundumustega
Üks kuulsamaid palatsosid on Palazzo Medici. 10. Nimeta 3 vararenessansi kuulsamat skulptorit. Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del Verrocchio 11. Mille edasiandmisest olid huvitatud vararenessansi kunstnikud? Inimeste kordumatu individuaalsus ja nende võimalikult täpne kujutamine. 12. Nimeta paar kuulsamat maalikunstnikku vararenessansist. Masaccio, Fra Angelico, Filippo Lippi, Domenico Veneziano, Sandro Botticcelli 13. Kes oli Bramante ja millega ta on kunstiajalukku jälje jätnud? Arhitekt, kes on projekteerinud Rooma Peetri kiriku. 14. Mis on palladianism ja kellest see alguse sai? Palladianismi iseloomustab sammaste rohkus. Sai alguse Andrea Palladiost, kes püüdis matkida antiikarhitektuuri. Palladio ehitatud kirikud hakkasid meenutama antiiktempleid. 15. Kes oli kõrgrenessansi maalikunsti suurimaks esindajaks? Nimeta tema töid. Leonardo da Vinci. Kuulsamad tööd: ,,Püha õhtu söömaaeg" ja ,,Mona Lisa" 16
lärmaka kohvikukultruuri ning džässiajastu abstraktsuseni. Näitus rändab läbi ajastute ning emotsioonide puudutades nii ürgset Kalevipoega, maastikke, mõõdukust,vaikust, melanhooliat, värvide helikeelt kui ka džässiajastu ebakõla. Näituselt leiab erinevate kunstnike ja muusikute töid, pildimaterjali ning ka tsitaate. Valisin endale Kondrad Mägi töö "Pühajärv". Mägi on Eesti kunstiajalukku jäänud ühe oluliseima maalikuntsnikuna. Tema karjäär kestis vaid 20. aastat, kuid ometi suutis ta enda loomingu viimistleda äärmiselt tehniliseks, sünteesivõimeliseks ja isikupäraseks. Ta reisis palju ringi elades nii Peterburis, Pariisis ning reisis Ahvenamaal, Normandias, Norras ja veel paljudesse Euroopa riikidesse. Kondrad Mägi Ateljeest on välja kasvanud arvukalt pallaslikku maalitraditsiooni kandvaid kunstnikke: Alo Aarsalu, Margus Meinart, Andres Rõhu.
Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet Prantsuse-Preisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma 5 tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks ,,Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust.
(1815) ja marssal Barclay de Tollyt (1816) kujutavad tööd. G. F. von Kügelgen oli Euroopaski tuntud portretist. 1798. aasta veetis ta Tallinnas ja Põhja-Eestis, kuid aasta lõpus sõitis Peterburi ja 1803 otsustas minna kodumaale. Tagasiteel tuli ta veelkord Eestisse. Tema töid (J. W. Goethe, 1808-1809, K. Morgenstern, 1809 ) on ka Tartu Ülikooli Raamatukogus. Kui Gerhard oli Eestis suhteliselt lühikest aega ja tema tähtsus on pigem kunstielu turgutajana, siis sügava jälje Tallinna kunstiajalukku jättis tema kaksikvend Karl. Ta maalis arvukalt linna ja selle ümbruse vaateid. Temagi saabus Eestisse 1798 ja aasta lõpul läks koos vennaga Peterburi. 1816 tuli ta pärast vaheldusrikast elu Venemaa avarustel jälle Tartusse. 1827 asus ta alaliselt elama Tallinnasse. Karl oli ennekõike maastikumaalija. Hernhuutlus Eestis Liivimaale jõudsid esimesed hernhuutlased eesotsas Christan Davidiga 1729. aastal ja rajasid koguduse Tallinna.
Iseloomulik on ka looduvormide, kogu nähtava maailma veenvam ja tõetruum jäädvustamine. Kõige olulisem uuendus kunstikultuuris oli trükigraafika levimine 2) Mille poolest erinevad puulõige ja vasegravüür? Puulõige on tugevate nurgelised jooned, ning meenutavad vitraazi. Puulõige on vanim trükitehnika. Kuid vasegravüür on peenemate joontega, ning varjundirikkamad pinnad, ning vasegravüür on vanim sügavtrükitehnika. 3) Millega on kunstiajalukku läinud Martin Schongauer? Martin Schongauer, kes oli tuttav Rogier van der Weydeni ja teiste Madalmaade kunstnike loomingutega, läks kunstiajalukku sellega, et arendas vasegravüüri iseseisvaks kunstiliigiks. 4) Kirjelda Matthias Grünewaldi peateost Isenheimi altarit! Tekitab külmavärinaid. Kristus mitme meetri kõrgusel ristilööduna, sünge ja müstilisel altaripildil mõjub kohutavate inimlike piinade kehastusena. Moonutatud, roheliseks tõmbunud kehaga ja
Nii korraldati veel ka Breznevi ajal näitusi, kus Moskvas keelatud kunstnikud said oma töid avalikult ja ametlikult eksponeerida. Eesti sõjajärgses kunstis võib eristada kahte avangardilainet. Esimene neist tõi 1950. aastate lõpul abstraktse kunsti ja seda lainet kandsid peamiselt kaks põlvkonda: ühelt poolt need kunstnikud, kes olid saanud oma koolituse ennesõjaaegses vabas Eestis, teiselt poolt need, kes alles õppisid kunstiinstituudis. Viimane seltskond on läinud meie kunstiajalukku rühmituse ANK' 64 nime all. Järgmine laine, mis koondus rühmitusse SOUP' 69, tõi meie kunsti sellised nähtused nagu popkunst, kontseptualism, land-art ja happening. Mõistagi polnud tegu ametlikult soositud kunstiga ja enamik noorte aktsioonidest toimus mingites kõrvalistes kohtades. Ometi prooviti omal nahal läbi see, mida tehti Läänes. Eespool oli juttu, et situatsioon oli eri maades erinev. Nii näiteks võis Leedu ja Läti kunsti kohta väita, et neil jäi see kõik 1960
Ilu peab astuma inimese ellu nii kodus kui ka väljaspool seda. Paljud rühmituse liikmetest püüdlesid selle poole, et nende kunsti väljendusvahendid oleksid dekoratiivselt ilmekad. "Mir Iskusstva" kunstnike suuremad saavutused olid seotud graafika (eriti raamatugraafika) ja teatridekoratsioonidega. Nad lõid mitmeid õnnestunud lavadekoratsioonide kavandeid "Ballets Russes`le". Kõige enam juugendist mõjutatud kunstnik Lev Bakst (1867 1924) on läinud kunstiajalukku eelkõige teatrikunstnikuna ta oli üks tuntumaid kostüümide loojaid, kelle lavarõivad olid idamaiste ja vene rahvamotiivide kombinatsioonid. Baksti lavadekoratsioonid jälgisid täienisti juugendit hõlmates samas ka traditsioonilise ja primitiivse kunsti värskust ja jõudu. Benois ja Bakst on andnud suure panuse ka juugendliku graafika ja raamatuillustratsioonide arengusse. Juugendgraafika Eestis Esimesena tõi eesti raamatu- ja ajakirjaillustratsiooni juugendlike joonte voolavuse,
(,,Maarja taevaminek"), samas avaldas talle palju mõju ka Tintoretto (,,Püha õhtusöömaaeg") ja Michelangelo (Sixtuse kabeli laemaal) looming. Itaalias olles arenes tema anne kunstimeisterlikkuseni. Aastal 1572 saabus kunstnik Hispaaniasse, kus ta kohtsas Jeromina de las Cuevast, kellesse ta ka armus. Temast on maal ,,Daam karusnahaga" (Lisa nr 8). 1577. aastal asus ta elama Toledosse, kus teda hakati kutsuma El Grecoks, mis hispaania keeles tähendab kreeklast. Selle nime all on ta ka kunstiajalukku läinud. Hispaaniasse saabudes tema teoseid sealses õukonnas eriti ei väärtustatud, kuna eelistati veel külmi klassikalise suuna meistreid. Alles Toledos sai ta vääriliselt hinnatud. Nimelt kinkis üks jõukas kohalik talle seal maja ning kauni purskkaevudega aia. Toledo arenes välja ka tema teiseks koduks- seal leidis kunstnik igavese sõprusringi, alatised modellid ning kunstnikule meelepärase vaikse ja tagasihoidliku elujärje.
Impressionism ja Argentuil 1870 põgenes Monet PrantsusePreisi sõja algades Inglismaale ja õppis seal tundma Turneri ning Constable loodusmaale, mis inspireerisid teda. 1871 kuni 1878 elas ta Sein`i ääres väikeses Argentuili külas kus ta maalis oma tuntuimad tööd. 1872 maalis ta oma tuntuima töö ,,Impressioon. Tõusev päike" (vt. Lisa 2.), mis kujutas La Havre sadamat päikesetõusul. See töö tõi pöörde kunstiajalukku ja alguse sai uus kunstivool. Kunstikriitik Louis Leroy, kes oli graveerija, maalikunstnik ja menukas näitekirjanik, kirjutas selle näituse kohta mahategeva retsensiooni ajalehes Le Charivari. Pilgates ühe tollal tundmatu kunstniku maali, pani ta artiklile pealkirjaks ,,Impressionistide näitus", pannes kogemata voolule nime. Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust.
a. toimus Eestis vilgas kunstielu: toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kriitikat ja õitses kunstiturg. Maaliti eesti loodust ja inimesi.(E.Viiralt ,,Viljandi maastik"). Kui Punaarmee 1944.a. uuesti Eestisse tungis, algas eesti kunstielus uus lõhenemine, kuna paljud kunstnikud põgenesid Läände (E. Viiralt). Välis-Eesti kunst. Eestist lahkunud või eesti päritoluga kunstnike kuulumine eesti kunstiajalikku on problemaatiline. Kes siis on eesti kunstnik? Eesti kunstiajalukku kuuluvad kindlasti need kunstnikud, kes olid juba Eestis kunstnikud ja/või hakkasid osalema pagulaste kunstiorganisatsioonides ning esinema nende korraldatud näitustel. Seevastu võõrsil kunstnikuks saanuid, kelle side eesti kunstiga on kõrvaline või puudub üldse, ei saa lugeda eesti kunstnikuks. Enamik eesti pagulasi peatus esialgu Saksamaal ja seal asutati 1946.a. Eesti Kujutav- kunstnike Kogu. Algas elav näitusetegevus. Peagi hakkasid pagulased siirduma teistesse
a. toimus Eestis vilgas kunstielu: toimus palju näitusi, avaldati rohkesti kriitikat ja õitses kunstiturg. Maaliti eesti loodust ja inimesi.(E.Viiralt ,,Viljandi maastik"). Kui Punaarmee 1944.a. uuesti Eestisse tungis, algas eesti kunstielus uus lõhenemine, kuna paljud kunstnikud põgenesid Läände (E. Viiralt). Välis-Eesti kunst. Eestist lahkunud või eesti päritoluga kunstnike kuulumine eesti kunstiajalikku on problemaatiline. Kes siis on eesti kunstnik? Eesti kunstiajalukku kuuluvad kindlasti need kunstnikud, kes olid juba Eestis kunstnikud ja/või hakkasid osalema pagulaste kunstiorganisatsioonides ning esinema nende korraldatud näitustel. Seevastu võõrsil kunstnikuks saanuid, kelle side eesti kunstiga on kõrvaline või puudub üldse, ei saa lugeda eesti kunstnikuks. Enamik eesti pagulasi peatus esialgu Saksamaal ja seal asutati 1946.a. Eesti Kujutav- kunstnike Kogu. Algas elav näitusetegevus. Peagi hakkasid pagulased siirduma teistesse
valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik reorganiseeriti. Rootsi aadel valitses suurel maa- alal. Eestimaa idaservas ehitati välja Narva linn - barokkstiili parim näide Põhja-Euroopas. Narvat peeti nii tähtsaks, et sellest taheti teha kogunisti Rootsi riigi teist pealinna. Kuid mälestisi rootsluse kohta vib Eestimaal leida ka hilisemast ajast. Kuigi Rootsi kaotas võimu Läänemere idakaldal, säilisid kontaktid kahe maa vahel.
Camille Pissarro maalis peamiselt päikeseküllaseid õhulisi tänavapilte ja Pariisi ümbruse põlde ning aedu. Bulvaritel sõidavad ringi tohutud hulgad sõidukid ja jalutajad on kujutatud värelevate täpikestena. Üks tuntuim töö on "Montmartre`i bulvar õhtul ". Koos impressionistidega vaadeldakse ka Edouard Manet [eduaar manee] (1832-1883) loomingut. Tema oli aga noorte grupist vanem ja 1860-ndate alguses kuulsaks saanud kunstnik. Manet` nimi on kunstiajalukku sööbinud peamiselt kahe maali tõttu, mis tol ajal ühiskonnas suure skalndaali põhjustasid. Nendeks maalideks olid "Olympia" ja "Eine murul". Mõlema pildi puhul kasutas ta klassikalist süeed, kuid muutis need otsustavalt kaasaegseks. Ja just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti "suursugusesse" konteksti okeeris publikut. Manet`l oli suur mõju noortele kunstnikele, ka tema maalimisviis oli teistest erinev. Ta loobus tuhmidest
(Jeesus võis näha teda pühakoja läheduses kahtlaste võõrastega vestlemas.) Oli juba pilkane öö, kui nad söögikohast lahkusid. Nagu tavaliselt läks Jeesus läbi Kidroni oru ja suundus koos jüngritega Ketsemani aeda Õlimäe jalamil. Haritud eurooplane seostab püha õhtusöömaja temaatikat kunstis eelkõige Leonardo da Vinci nimega. Aastatel 1495-1497 maalis ta Milanos paikneva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maali, mis on jätnud kunstiajalukku unustamatu jälje. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti kompositsioon teose ülesehitus, mis on rangelt sümmeetriline. Keskel troonib avatud akna taustal Jeesus, tema juurde suunduvad ruumi perspektiivijooned, mis suurendavad veelgi Jeesuse keskset tähtsust. Õpetaja kõrval istuvad tema jüngrid kolmestes gruppides, mis moodustavad igaüks omaette terviku. Kahjuks on sellest kuulsast freskost1 tänapäeval säilinud vaid riismed
Juudas. (Jeesus võis näha teda pühakoja läheduses kahtlaste võõrastega vestlemas.) Oli juba pilkane öö, kui nad söögikohast lahkusid. Nagu tavaliselt läks Jeesus läbi Kidroni oru ja suundus koos jüngritega Ketsemani aeda Õlimäe jalamil. Haritud eurooplane seostab püha õhtusöömaja temaatikat kunstis eelkõige Leonardo da Vinci nimega. Aastatel 1495-1497 maalis ta Milanos paikneva Santa Maria delle Grazie kloostri söögisaali seinale maali, mis on jätnud kunstiajalukku unustamatu jälje. Tänu oskuslikule perspektiivikasutusele õnnestus tal selles töös eriti kompositsioon teose ülesehitus, mis on rangelt sümmeetriline. Keskel troonib avatud akna taustal Jeesus, tema juurde suunduvad ruumi perspektiivijooned, mis suurendavad veelgi Jeesuse keskset tähtsust. Õpetaja kõrval istuvad tema jüngrid kolmestes gruppides, mis moodustavad igaüks omaette terviku. Kahjuks on sellest kuulsast freskost1 tänapäeval säilinud vaid riismed
esimesena kahtluse alla piirid kunstiteoste ja igapäevaste esemete vahel. Duchamp tegi koostööd nii dadaistide kui sürrealistidega. Hiljem on teda peetud esimeseks postmodernistiks, kuna kogu oma andekuse kiuste suhtus ta kunsti silmapaistva hooletuse ja mängulisusega. Duchampi varajased futuristlikud maalid: Kurb noor mees rongis. 1911 Trepist allalaskuv akt. 1912 *Tõeliselt revolutsiooniline kontseptsioon, millega ta lõpuks kunstiajalukku läks, oli aga nn ready-made, ehk suvaline objekt, mis on kunstniku signatuuriga tõstetud kunstiteose staatusse. Esimene neist oli tavaline jalgratta ratas pealkirjaga „Jalgratta ratas“ (1913). 1914. aastal järgnes „Apteek“ – graafiline leht talvemaastikust, millele Duchamp lisas kaks väikest rohupudelit. *1915. aastal kolis ta Ameerikasse, kus 1917. aastal New Yorgis elades pani näitusele välja oma kuulsaima ready- made'i, kellegi R. Mutt'i allkirjaga
kunstiks asju, mis pole kunst. 5. Mis teeb Carrolli narratiivse kunstiteooria ajalooliseks kunstiteooriaks? Narratiivne kunstiteooria kirjeldab ja võrdleb kunstiteosed mineviku kunstiteostega: kordamine, avardamine ja hülgamine. See teooria jätab kõik olulised otsused kunstipraktikale ja seda jäädvustavale kunstiajaloole. 6. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme strateegiat. Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt on kunstiajalukku kuuluvate teoste: 1) kordamine – kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone, taotlusi jms. Traditsiooniline aspekt. 2) avardamine – uute võtete rakendamine (või olemasolevate arendamine), mis lahendavad vormi, žanri, stiili jms puutuva „kunstilise probleemi“. Saavutatakse paremini eelnenud kunstnike eesmärke (maailma kujutamine, emotsiooni
tõid. On öeldud, et kui rooma vallutas kreeka, alistas kreeka kunst rooma. Rikkad roomlased hakkasid kunsti koguma ja nendele valmistati koopiaid kuulsatest kreeka teostest. Hellenistlikelt meistritelt telliti ka uusi teoseid. Rooma kunstis levis kreeka idealiseerivam laad. Roomas paigutati tublide kodanike kujusid linna väljakutele. Tähtsal kohal olid ka monumendid. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Roomlaste originaalse panus kunstiajalukku on ajalooteemalisest reljeefikunstist. Rooma reljeef püüdis olla realistlik ja täpne, kuid leidus ka idealiseerivamat reljeefi. 13.Rooma maalikunst. Rooma maalikunsti on säilinud hoopis vähem kui skulptuuri. Peamiseks maalikunsti allikaks on Vesuuvi tuha alla jäänud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida on alates 18.sajandist välja kaevatud.Pompejis on enamus majades põrandamosaiike ja seinamaale, mis näitavad
eriline suhe esteetilise sfääriga"; "kunsti tähtsaim funktsioon on esteetiline". Lähemal vaatlusel... kirju seltskond vaateid, mis erinevad ... 1)diskursuse: kunstikriitika,-filosoofia vms. 2)normatiivse staatuse: kirjeldavatest normatiivseteni. 3)"esteetilise"määratlemise poolest:Rõhk ühel või teisel mõistel: vorm,ilu,esteetiline kogemus 10. Iseloomustage kunsti tuvastamise kolme peamist strateegiat! Objekt saab kunstiteoseks juhul kui on võimalik näidata ,et objekt on kunstiajalukku kuuluvate teoste: 1)Kordamine 2)Avardamine 3)Hülgamine 1) Kordamine: kunsti-tuvastaja demonstreerib, mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone ja taotlusi. Nt: Balletiteost (Giselle, Corelli& Perrott) sai tema esimene publik identifitseerida kunstina seetõttu, et teos kordas traditsioonis oleva teos(t)e (LaSylphide, F. Taglioni) "sõnavara", teemasid, tehnikaid ja zanrikonventsioone. 2) Avardamine: mingi "kunstiliste probleemi" (vormi, zanri jms) lahendamise korral:
Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid · kujutav kunst · tarbekunst · sõnakunst · lavakunst · arhitektuur · tantsukunst · helikunst · filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid · maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) · skulptuur o ümarplastika o reljeef · graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tusijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...
http://www.postimees.ee:8080/leht/96/02/19/kultuur.htm Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. Äärmiselt rakse on ennustada, mis toimub kuntis homme, ülehomme, aasta pärast. Kui vaadata meie sajandit, mus muusika, luule ja tants pakuvd niisuguseid teoseid, mida poleks kunstiks peetud, kui nendesarnaseid helide, sõnade või liigutuste jadasid oleks varem esinenud. Kui kunstnik loob teose, mis kujutab tulevikku, siis kuuluks see töö uue ajastu saabudes ometi juba kunstiajalukku, hoolimata sellest, et need hetkel näivad meile ülemoodsad, täpselt samuti, nagu silmapilkselt kuuluvad moeajalukku popid rõivad, millesse tulevikuinimesed end riietavad. Tulevik on peegel, milles me saame näidata ainult iseennast, kuigi ta näib meile aknana, mille kaudu võib kaeda tulevasi asju. Miski ei kuulu rohkem omasse aega kui pilguheit tulevikku. Kui püüame kujutada tulevikuasju, siis näevad need
annaabi.ee 
