docstxt/126511785974667.txt
•Kalender võib olla ka ese, mis kalendrisüsteemi illustreerib nt:lauakalender. •Kalendrist saame me vaadata mis päev oli, on ja mis on ees. •Kalendris on 12 kuud ja igas kuus on 28-31 päeva oleneb kuust. Uue kalendri kehtestas 1582 aastal paavst Gregorius XIII, mis on täpsustatud ajaarvamissüsteemis. On olemas väga palju kalendreid nt: Eesti rahvakalender Kehtestati 1918 aastal Eestis Maavalla rahvakalender Rekonstruktsioon Tõnu Trubetsky Juliuse kalender Kehtestas Julius Caeser 46 ekr Sirvikalender Vanaarmeenia kalender Gregoriuse kalender Kehtestas paavst Gregorius XIII 1582 aastal Sellega veel kalendrid ei piirdu On veel ka mitmesuguseid teisi kalendreid, mida inimesed kasutavad: Jahikalender on jahipidamise hooaja kalender, ka ametlik jahipidamise kord, millal jahti võib pidada. Kirikukalender on kiriklikke pühi ja tähtpäevi kajastav kalender.
Kalender Inimene on huvitatud taevast kolmel põhjusel (tänaseks rohkematel) astronoomia, astroloogia ja kalender. Kalender on pikemate ajaühikute arvestamise süsteem. Ehk päevast, mis on Maa pöörlemine ümber oma telje; kuu, mille tsükkel ei kesta nagu meie kalendris 30 päeva; ja aasta, mis on Maa pöörlemine ümber Päikese. Primitiivsetes ühiskondades hakati aega arvestama taimede lehte puhkemise või viljalõikuste järgi. Kuid see ei olnud väga täpne. Ainus lihtne kuid täpne aasta mõõtmise meetod oli tähtede järgi vaatamine, näiteks ehitati igasuguseid struktuure, kus teatud kohas oli päike igal aastal samal positsioonil ((Newgrange)). Või mõni talumees seisis öösiti oma põllul ja vaatas, et nii, see täht seal liigub iga päevaga natukene ja aasta pärast leiab selle jälle samast kohast. Egiptuse preestrid vaatasid ka tähti, kuid põhirõhu panid Siriusele, mis tõiseb horisondile veidi enne Niil...
ÜRITUSTE KALENDER 14. VEEBRUAR ( esmaspäev) SÕBRAPÄEV. 8. MÄRTS ( teisipäev) VASTLAPÄEV / NAISTEPÄEV. 21. MÄRTS (esmaspäev) KEVADE ALGUS. 27. märts (pühapäev) üleminek suveajale korraldame mingi perepäeva. (1.aprill ka karjalaske päev, siduda perepäevaga) 22.APRILL SUUR REEDE (reede) 24 esimene püha, 25 teine püha, 23 jüripäev (laupäeval) 1. MAI KEVADPÜHA VOLBRIPÄEV. (pühapäev) 8.MAI EMADEPÄEV ( pühapäev) 1.JUUNI - LASTEKAITSEPÄEV (kolmapäev). 21.JUUNI - SUVEALGUS (teisipäev). 23.JUUNI VÕIDUPÜHA (neljapäev), 24 juuni (reede) jaanipäev 20.AUGUST (laupäev) TAASISESISVUMISPÄEV 11.SEPTEMBER( pühapäev) VANAVANEMATE PÄEV 29.SEPTEMBER (neljapäev) MIHKLIPÄEV 5. OKTOOBER ( kolmapäev) ÕPETAJATAE PÄEV 2. NOVEMBER ( kolmapäev) HINGEDEPÄEV. 10. NOVEMBER (neljapäev) MARDIPÄEV 13.NOVEMBER( pühapäev) ISADEPÄEV 25. NOVEMBER (reede) KADRIPÄEV 21. DETSEMBER (kolmapäev) TOOMAPÄEV 22. DETSEMBER (neljapäev ) TALVEALGUS ...
Kalender Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Esimene kalender oli 30 auguga luuplaat, millesse tikkudega märgiti päevi. Läbi ajaloo on enimkasutatavad kuu-päikesekalendrid olnud Juliuse ning Gregoriuse kalender. Aastal 46 eKr kehtestas Julius Caesar päikeseaastal põhineva ajaarvamissüsteemi, mida tänapäeval tuntakse kui Juliuse ehk vana kalendrit. 1582. aastal paavst Gregorius XIII poolt kehtestatud Gregoriuse ehk uus kalender on täpsustatud ajaarvamissüsteem. Levinumad kalendritüübid on kuukalender, päikesekalender, kuu-päikesekalender, planeedikalender ja meelevaldne kalender. Kuukalender on sünkroniseeritud Kuu liikumisega (kuu faasidega). Kuukalender on näiteks islami kalender. Üks kuu on ligikaudu sama pikk kui üks kuu faaside tsükkel. Aastas on 12 kuud ning iga kuu koosneb 28-31 ööpäevast. Puhas päikesekalender tuleneb Maa liikumisest ümber Päikese jagades aastaringi kaheksaks
Juliuse kalender (varasem õigekiri juuliuse kalender) on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ab urbe condita (oletatava Rooma linna rajamise aastast või valitseja valitsemise algusest). Juliuse kalendris on 365-päevane aasta, mis jaguneb 12 kuuks, ja liigpäev, mis lisatakse iga 4 aasta järel. Juliuse ja Augustuse panuse tõttu kalendrisse nimetasid roomlased kuu nimega Quintilis "viies kuu [alates märtsist]" ümber juuliks ja kuu nimega Sextilis "kuues kuu [alates märtsist]" ümber augustiks. 525.
2013 Jaanuar Aprill Juuli Oktoober E T K N R L P E T K N R L P E T K N R L P E T K 1 2 3 4 5 6 1 2 3 4 5 6 7 1 2 3 4 5 6 7 1 2 7 8 9 10 11 12 13 8 9 10 11 12 13 14 8 9 10 11 12 13 14 7 8 9 14 15 16 17 18 19 20 15 16 17 18 19 20 21 15 16 17 18 19 20 21 14 15 16 21 22 23 24 25 26 27 22 23 24 25 26 27 28 22 23 24 25 26 27 28 21 22 23 28 29 30 31 29 30 29 30 31 28 29 30 Veebruar Mai August ...
Kell ja kalender õpilase elus Neil kahel asjal on õpilase elus suur tähtsus ning ilma nendeta elada ei saa. Erinevalt täiskasvanutest võtavad õpilased tööd igapäevaselt koju kaasa. See on kohustuslik ning paljude arvates ebavajalik. Mina ise arvan, et ilma koduste töödeta ikkagi ei areneta ja õpita piisavalt. Sageli on koduse töö esitamiseks teatud tähtaeg ning alati tekib sellega tülisid kui mõnel jääb töö esitamata. Pean mainima isegi, et kirjutan seda kirjandit viimasel õhtul enne tähtaega just sellepärast, et tekkis segadus kuupäevaga. Kuid miks tekivad sellised probleemid? Eks ole eksimine inimlik. Keegi pole perfektne ega kõikvõimas. Paljudel juhtudel on tänapäeva õpilase elu nii kiire ja töine, et ainus võimalus teistel järel püsida on õppida hilisööl. Kõik sellised probleemid näitavad tegelikult haridussüsteemi puuduseid kui mitte suisa vajaka jätmisi. Õppetöö tuleb korraldada nii, et koju pole ülesandeid vaja jätta. ...
8. Armee ja sõjapidamine Peeti sõdu teiste maade alistamiseks, orjade saamiseks. Turvistik lihtne nahk- või metallkiiver; kehaturvis oli linasest riidest, nahast või metallist; metallistsääre turvised; kilp. Kreeka armeed olid väikese arvulised. Rikkad olid ratsaväes vaesemad jalaväes. Mehaaniline ründeredel, piiramistorn, taraan. Rooma: alamkihil oli elatusallikas. Sõjavägi koosnes leegionitest. Leegion ratsavägi, kergejalavägi, raskejalavägi. 9. Kalender ja ajaarvamine Aega arvati tähtsamate ajaloosündmuste järgi. Vanadel Idamaadel hakati aega loodusvaatluste põhjal jaotama vahemikeks. Kreeklaste ajaarvamise aluseks oli kuuaasta. Aasta keskmiseks pikkuseks võeti 365,5 päe va ja iga 4a oli liigaasta. Juuliuse kalender asendati Greogoriuse kalendriga. 10. Olümpiamängud Korraldati iga 4 aasta tagant. Osa tohtisid võtta ainult vabad kreeka keelt kõnelevad mehed. Võisteldi alasti. Naised ei tohtinud osaleda ega vaadata
Ikka veel kasutusel. Kuldne ladina keel. 5. saj. pKr ALLAKÄIK. Rooma riik laguneb. Kõnekeel erineb kirjalikust ladina keelest, mida koolis õpitakse. 10. saj. pKr keskaeg, kirjakeel oli olemas, kuid vähesed mõistsid ,,puhast" ladina keelt. Eraldati prantsuse, hispaania, portugali, itaalia. Ladina keelest sai vaid ametlik keel. 18. saj. pKr euroopa ülikoolid ei õpetanud enam ladina keeles. Kalender Caesari poolt välja mõeldud. Mujal maailmas ka ladinakeelsed kuunimed. Calendae kalendid = iga kuu esimene päev. (5. märts neljas päev pärast I kalendi) Loevad aega Rooma linnarajamisest (753 ekr). Kasutatakse eKr/pKr asemel AUC (ab urbe condita = linna rajamisest saati). Praegu 2762 auc. 1. Januarius jumal Januse (alguse/lõppu jumal, kes oli kahe näoga, naeris/nuttis) järgi 2. Februarius febris = talve lõppu/kevade alguse pidustus (Eesti vastad) 3
Nahualiga on inimesel eriline, lähedane side.See teeb kõigest elavast ühe suure perekonna. Nahual on inimese saladus, mida teistele ei avaldata. . Vesi on neile püha, lapsele õpetatakse, et vett ei tohi raisata. Vesi on puhas ja annab elu. Ka maa on püha, maa on inimeste ema keda tuleb austada. Enne külvi küsitakse Maa käest luba teda harida. Palvetes pöördutakse loomade poole. Ka Maa Jumala, vee Jumala ja Päikese, taeva südame poole. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellele päevale maailma lõppu. Samuti arvatakse, et paljud nende ennustused on siiamaani paika pidanud. Maia preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat, lunaarkuud ja koguni planeet Veenuse liikumisi. Nende
LINUX'i korraldused 1. w näitab neid kasutajaid, kes hetkel kasutavad Secure Shell Client programmi või muud alternatiivi 2. sw näitab hetkel Rakvere Reaalgümnaasiumi serverit (signe) kasutavaid isikuid 3. cal jooksva kuu kalender 4. cal 2010 aasta 2010 kalender 5. cal 10 2010 aasta 2010 oktoobrikuu 6. date hetke kuupäev ja kellaaeg 7. clear puhastab terminaliakna sisu 8. finger mati informatsioon kasutaja mati kohta (nimi, klass, kasutajanimi) 9. pine postkast 10. pico lihtne tekstiredaktor 11. ls al näitab kasutaja kodukataloogi kaustu ja faile 12. ls al|less näitab kodukataloogi sisu lehekülgede kaupa. Ekraanikaupa edasi liikumiseks tuleb vajutada tühikut; tagasi liikumiseks b; katkestamiseks q
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Jaanipäev Referaat Kren-Kasper Kotka Juhendas: Kristina Ait Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Jaanipäev 24. juunil ja jõululaupäev 24. detsembril on eestlaste kaks kõige tähtsamat ja vanemat kalendritähtpäeva. Need mõlemad on aastaringi pöördepunktid, mis asetsevad n.ö. teineteise vastas. Jõuludest hakkab päev pikemaks minema ja jaanipäevast jälle lühemaks minema. Meie esivanematel siin põhjamaal, kus pimedat aega oli rohkem kui valget, olid need pühad väga tähtsad ja nendega on seotud väga palju kombeid ja uskumusi. Hiljem ristiusu ajal, on mõlemad päevad saanud omale ka väärilised kristlikud kangelased. Nii nagu jõulud tähistavad Kristuse sündi, on jaanipäev tema ettekuulutaja Ristija Johannese sünnipäev. Jaanipäev ...
Meie traditsioonilises ajaloojaotuses moodustab see veidi enam kui poole Vene ajast. Põhjasõja-järgne sajand on meie ajalookirjutistes jäänud sündmustevaeseks halliks ajastuks, kus aeg otsekui seiskub. Referaadis on püütud käsitleda Eesti rahvakultuuri arengut, lootes veidi värvi lisada nii tumedale ajajärgule. Põhjalikumat valgust heidetakse kultuurile, vaimuelule ja haridusele. Vaadeldaval ajajärgul kehtis enamikus Euroopa riikides tänini kasutusel olev gregooriuse kalender, Eesti alal aga endiselt vana ehk juuliuse kalender. Kõik referaadis esinevad daatumid on esitatud juuliuse kalendri järgi. Head lugemist! 3 1. EESTI 17. SAJANDIL 1558. aastal Vene-Liivi sõjaga alanud võitlus ülemvõimu pärast Läänemere idarannikul lõppes Rootsi võiduga. Rootsi peamised konkurendid Poola ja Venemaa tunnistasid vastavalt 1660. aastal Oliwas ning 1661. aastal Kärdes allkirjastatud rahulepingutes
ei ole just selle piirkonna juht loa andnud. Maajade tsivilisatsioon on tuntud oma püramiidide, vormitud kivi sammaste ja templite poolest. Neil olid hieroglüüfid, saviesemed, matemaatika, astronoomia ja kalendrid. Maajade kultuur oli väga arenenud ja neis oli iga inimese roll määratud. . Maajade Püramiid Mask mida kandsid Maajade kuningad. Pilt savipoti pealt. Maajade kalender. Kalendri idee ei pärinenud Maajadelt enestelt, vaid nende ellkäivalt tsivilisatsioonilt: Olmekilt. Kuid Maajalased täiustasid kalendrit. Selline kalender oli tol ajal vaid Maajalastel. Lõplik kalendri vorm valmis esimesel saj. pKr. Maajalaste kalendris olid 20 päevalised kuud. 260. päevalist kalendrit järgiti usulistel talitlustel ja seda kutsuti Tzoliniks. Neil oli ka 365. päevane kalender, mida kutsuti Haabiks. Need kaks kalendrit langesid iga 52 aasta
Kristlik ajaarvamine Retrospektiivne ja prospektiivne ajaarvamine, mis lähtuvad Kristuse sünnist. Kristlik kalender ühendab endas nii tsüklilise kui ka lineaarse ajasüsteemi. Gregoriuse kalender On paavst Gregorius XIIe poolt 1582. aastal kehtestatud ajaarvamissüsteem. Määras aasta esimeseks päevaks 1. jaanuari. Selle kasutamisele võtmisel jäeti vahele 10 kuupäeva. Võeti Eestis vastu 1918. aastal. Juliuse kalender Päikesekalender, mille kehtestas Julius Caesar 01. Jaanuaril 45.a.eKr. Keskmine aasta pikkus 365,25 päeva. Iga nelja aasta tagant liigaasta, s.t. Iga neljas aasta on 366 päeva pikk Pühakute kalender Pühakute päevad on mälestuspäevad märtritele, silmapaistvatele teoloogidele, kiriku elu uuendajatele ja kiriku missiooni edendajatele. Pühakute päevad tähistavad enamasti selle inimese surmapäeva ehk mil ta jõudis uskumuse järgi Issanda juurde.
MIS ON TÄHTKUJUD: Tähtkuju moodustavad ühes taeva piirkonnas paiknevad tähed. Ei ole ühel tasapinnal. Nimed antiikmütoloogiast, loomad, kujundid. Kokku 88 tähtkuju, 57 Eestis nähtavad. Loojumatud tähtkujud põhjanaela ümbruses Loojuvad tähtkujud tulevad ja lähevad (aastaajad) Kogu aeg loojas tähed Lõuna pooluse ümbruses AJAARVESTUS: Vööndi aeg Maa on jaotatud 24 vööndiks, iga vöönd 1h. Eesti +2GMT Kalendrid: Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis MAA RÜHMA PLANEETIDE ÜLDISELOOMUSTUS: Maa-tüüpi e. Kiviplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. VEENUS JA MARSS TÄPSEMALT:
Fifth level Muudatused eluolus Teise poole sõnadega "sina" ja "kodanik. Sellega eitati aadlikke ja rõhutati kodanike võrdsust. Muutus rõivamood: Üldiseks sai sankülottide lihtrahva rõivastus Naised võtsid pidurõiva loomisel eeskuju antiigist, Kadusid parukad, kanti lühikest soengut. Uued mõõdudkaalud: Vanade mõõtudekaalude asemel meetermõõdustik kümnendsüsteemi alusel. Uus kalender: Endine kristlik kalender asendati revolutsioonikalendriga, mis kehtis 1805. a. lõpuni. Ajaarvamise alguseks sai 22. september 1792 vabariigi kehtestamine. Aastas oli 12 kuud, igaühes 30 päeva. Kuude nimetused tuletati loodusest: Sügiskuud Talvekuud: Kevadkuud: Suvekuud: alates 22. sept:
5 päeva). Aegajalt oli aasta 377 päeva. Roomlastel algas aasta 1.märtsil. Siis asusid ametisse konsulid. 2.sajandil e Kr liikus aasta algus 1.jaanuarile, sest siis hakati konsuleid ametisse nimetama. Caesar viis läbi kalendrireformi. 45. aastal e Kr hakkas kehtima päikesekalender, kalendriaasta pikkus 365 ööpäeva. Kuna päikeseaasta arvestati 365,25 ööpäeva oli iga neljas aasta lisapäevaga aasta ehk liigpäevaga aasta. See kalender kannab nime Juliuse kalender või vana kalender. (1582. aastal teostas paavst Gregorius XIII kalendrireformi ja korrigeeris veidi Juliuse kalendrit, mis jäi päikeseaastast maha. Kasutusele tuli gregooriuse ehk uus kalender. Eestis kehtestati see alles 1918. aasta veebruaris.) Roomlased nädalaid ei tundnud. Oli iga kuu 3 keskset päeva kalendid, noonid, iidid. Kalendid kuu esimene päev, noonid kuu 5 päev, iidid kuu 13 päev (välja arvatud märts, mai, juuni, oktoober siis olid noonid 7 päev, iidid 15 päev).
.............................................................................................3 Lapsepõlv ja isiklik elu..................................................................................................................4 Caesar kui riigimees, väejuht ja sõjakunsti arendaja................................................................5 Caesar ja Rooma õigus.................................................................................................................. Juliuse kalender............................................................................................................................... Caesar kui salakirja looja............................................................................................................... Sissejuhatus Gaius Julius Caesarit võib pidada oma aja üheks väljapaistvaimaks isiksuseks. Temast on kirjutanud Plutarachos, Marcus Tullius Cicero, Gaius Svetonius Tranquillus. Lisaks oli ta ise
Maiad kuulusid Kesk-Ameerika kõige kõrgemalt arenenud tsivilisatsioonide hulka. Nad tegid silmapaistvaid saavutusi kunsti, arhitektuuri ja matemaatika vallas. Maiad Asukoht Maiade Hieroglüüfid Hakati kasutama 3 saj. eKr. Kirjutati Seintele, Kividele, Puukoorele jne. Maiade Kiri Koosneb silpidest. 800 märki. Tihti oli kirjutajal valida mitut erinevat märki, et ühte häälikut kujutada. Maiade Kalender Veidi täpsem kui praegu kasutusel olev Gregooriuse kalender. 21.12.2012, Too kuupäev tähistab 5126 aasta pikkuse tsükli lõppu maiade välja töötatud pikkarvestuse kalendris. Arvatakse, et maiad ennustasid sellele päevale maailma lõppu. Samuti arvatakse, et paljud nende ennustused on siiamaani paika pidanud. Ehituskunst Kasutasid põhiliselt lubjakivi. Esimesed suuremad ehitised ehitati suhteliselt algeliselt, ilma metallist
inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuur. Millega tegelesid?: kaubandus, pallimäng, maisikavastus, võeti kasutusele metallid Ühiskond: elasid linnades, linnaühiskond, sotsiaalne hierarhia: preesterkond, sõjamehed ja kaupmehed Olmeekide ja tolteekide kultuurisaavutused: esimesed Ameerika kivireljeefide, hauakivide ja kivialtarite loojad, olmeekide kivipead, hieroglüüfkiri (465 märki), rituaalne kalender (260 p), kuu- ja päikesepüramiidid Miks kadusid?: sisekonfliktid, mexicate= asteekide sisseränne ASTEEKIDE RIIK: o Nahuatli keel o 1350- 1521 a pKr o Mexicad o 15. saj lõpuks valitsesid asteegid Mehhiko keskosa Atlandi ookeanist Vaikse ookeanini o lõdva keskvõimuga impeerium o mõjukas sõjavägi ning kasutati ka orjatööd. o pealinnaks oli Tenochtitlan Päritolu: Jõudsid Mehhiko orgu 12
· põhjaeesti keskmurre kujunes eesti kirjakeele aluseks · süsteemipärane kirjaviisi töötasid XVII sajandi lõpul välja Bengt Gottfried Forselius ja Johann Hornung = vana kirjaviis (mudda, wanna) (muda = muuda, laned = laaned) · vana kirjaviis kestis poolteist sajandit · 18. saj. hakkas levima ka eestikeelne ilmalik kirjandus. Koduõpetust aitas elavdada praktilis- õpetliku sisuga kalendri väljaandmine. · 18. sajandil hakkas pidevalt ilmuma kalender. Kalendrid sisaldasid rohkest näpunäiteid põllupidamise ja arstimise valdkonnast. Need tõid ära ka ilmaennustused terveks aastaks ette, mida talupojad jälgisid tõsise huviga. Põhiliselt ilmusid ilmalikel eesmärkidel. · Esimene kalender ilmus 1731. aastal nimega ,,Eesti-Ma Rahwa Kalender". · Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupeli ,,Lühhike öppetus" 1766 1767 aastal; 41 numbrit · 1806. aastal ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht"
Antiikajastu kõrgkultuur ä3000 a. e.Kr. Riik Usk Kirjandus Teadus Kunst/ Arhitekt. Muusika Egiptus *Päikesejumal *Kiri 3000 a.e.Kr. *Kalender *Templid *instrumendid Amon-Re *Hieroglüüfid e. *Aritmeetika *Püramiidid -harf(ä2850- *Võimujumal Horos pühakiri *Raidkirjad- *Geomeetria *väärismetallist 2160ae.Kr.) -otseflööt (vaaraod *Arstiteadus surimaskid eluajal võrdsed vaaraode tegudest (balsameeri- *Maalingud -topeltsalmei Horosega) *Papüürus- mine, ope- papüürostel, *muusikal kul- *Pärast surma vähe- ratsioonid, savi-ja metall- tuslik funkt- Osiris (teisp.j.) tähts...
omanik võis temaga teha mida iganes soovis, sealhulgas ka teda tappa. Mõni peremees lasi oma orjal endale elatist teenida, nõudes selle eest korrapärast tasu. Nii võis ori tunda ennast peaaegu vaba kodanikuna, kuid tema vara kuulus mõistagi omanikule. Paljud peremehed lasid ustavatel ja töökatel orjadel end teatud rahasumma eest vabaks osta. Kui ori lasti vabaks sai ta koheselt Rooma kodanikuks. Mõnest endisest orjast võis nii saada ka üsna jõukas Rooma kodanik. Rooma kalender Vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender, aasta alguseks loeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud. Lõplikult korraldati kalender ümber Caesari korraldusel 1. sajandi eKr keskpaiku, kui asendati kuukalender päikesekalendriga. See kalender kehtib tänapäevani ja on tuntud kui juuliuse kalender. Roomlaste rõivastus ning toit Kreeklaste ja roomlaste igapäeva riietus (vastavalt kitoon ja tuunika) oli lõikelt ja välimuselt
läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe loodusliku seisundi ja kalendri vahel. Selleks loodi nn uus kalender. Täissajalistele aastatele ei lisata ühte päeva;täistuhandelistele lisatakse. Iseloomustage Maad (mass, raadius, tihedus, atmosfäär). Maa raadius on 6370 km, keskmine tihedus 5500 kg/ m3 , mass 6 10 24 kg. Maad ümbritseb atmosfäär: 78% lämmastikku, 21 % hapniku. Teisi gaase on seal tühisel hulgal.
Das ist eure Lehrerin. Sie sit schön Das ist meine Eltern. ... Das sind meine Eltern. ... Das ist euer Ball. ... Das ist sine Lampe ... Das ist mein Buch ... Das sind ihre Autos ... 7. Tõlkige eesti keelde sõnad: Denn, bald, alle, früh, ruhig, zusammen, richtig, frei, sondern, heute,morgen 8.Lisage määrav artikkel ja mitmuse vorm der Kalender, die Kalender ... Glaschenk, die Glaschenke ... Mädchen ...Klassenarbeit ...Monat ...Woche ...Feiertag ...Stunde
ka tänaseni kasutatavad roomlaste kuunimetused. Meie jaoks üheksas kuu september tähendab tegelikult tõlkes seitsmes ja detsember - kümnes. 153. aastal eKr. määrati Roomas tähtsate riigiametnike konsulite ametisse astumise kuupäevaks 1. jaanuar. Pikapeale nihkus sellele kuupäevale ka aasta algus. 47.aastal eKr. kutsus tolleaegne Rooma valitseja Julius Caesar appi tähetargad, et viia läbi kalendrireform. Järgmisel aastal ilmuski Caesari seadus, mille järgi tuli kalender ümber korraldada Egiptuse kalendri eeskujul. Selleks pidi saabuv aasta koosnema 432 päevast, et kaoks kahe kalendri 67-päevane vahe. Aasta keskmiseks pikkuseks määrati 365 ja üks neljandik päeva ning otsustati, et iga neljas aasta on 366-päevane ehk liigaasta. Caesari kehtestatud kalendrit kutsutakse tema eesnime järgi Juliuse ehk vanaks kalendriks. Julius Caesari nimi on antud ka ühele kalendrikuule juulile. Rooma ajast pärinevad ka
ega laiskle. Kiri: Olmeekidel puudus teadaolev kiri, maiad kasutasid hieroglüüfkirja ning inkadel ei olnud ühtegi kirjapandud keelt, kuid nad tundsid omapärast infovahetusvahendit quiput (kiput). Kultuurisaavutused: Olmeekide kultuurisaavutusteks võib pidada astmikpüramiide, koera ja kalkuni kodustamist, hiigelkivipäid ning surnute teed. Maiade kultuurisaavutused on kahekümnendsüsteem, arv 0, 800 märgist koosnev hieroglüüfkiri, päikesekalender (365 päeva), rituaalne kalender (260 päeva), murrud, päikesesüsteemi tundmine, ennustasid päikese- ja kuuvarjutusi. Inkad olid arenenud kirurgias, ka neil oli kalender, milles oli 12 kuud, kuus 30 päeva ning nädala pikkus oli 10 päeva, oskasid ehitada rippsildu, glasuurisid ja lakkisid keraamikat. Hävimine: Olmeekide kultuuri hävimine on jäänund praeguseks peamiselt müsteeriumiks, ~400 aastat eKr pea pooled olmeekide maadest jäid rahvata, üheks põhjuseks peetakse
15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. See oli tähtsaim Rooma hipodroom, mis paiknes otse keisrilossi kõrval. Seal toimusid kaariku võidusõidud ja kaarikujuhtideks olid orjad 16. Selgita pikemalt milline on erinevus Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel. (määra aeg) Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides. Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr.Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju
· Lugunädalad - kirikukalendri kasvav mõju lisas traditsioonilisele kuukalendrile uue suulise kalendri. Arvestati nädalaid ühest tähtpäevast teiseni. (N: jõulust 6 nädalat küünlapäevani, küünlapäevast 7 nädalat paastumaarjapäevani, paartumaarjapäevast 4 nädalat jüripäevani, mardipäevast 2 nädalat kadripäevani ja kadripäevast 4 nädalat jõuludeni.) Maarahva hulgas oli lugunädalate kasutamine ajaarvestusena väga levinud. · Esimene eestlaste trükitud kalender ilmus 1731 ja kandis nime Eesti-Ma Rahva Kalender ehk Täht-Ramat. Perioodiline väljaanne, igal aastal ilmus 20 000 eksemplari. · Tänapäevane kirjalik kalender pärineb aastast 1918. Kalender viidi vastavusse päiksekalendriga. Nihe läks nii suureks, et tuli teha reform. Nihutati 2 nädalat ettepoole. · Kirik üritas peale suruda oma kalendrit. Rahva seas ei leidnud nii palju poolehoidu ja ei õhka sisemist vajadust. · Eestlaste jaoks on pühakud üsna kauge teema.
*Rahvakoolide võrgu kujunemine (usufanaatikud, herhuutlased ja pietistid rajasid koole) *Eestikeelsete väljaannete mitmekülgsus: 1739 Piibli Eesti keelde tõlkimine; 1731 Eesti maarahva kalender(Ma-Rahwa kalender); 1766 Esimene eestikeelne ajaleht "Lühhike õppetus..."*Mõisate ümberehitamine barokstiili (kadrioru loss) 1718-1723.*Eesti jäi jagatuks Eesti ja Liivimaa Kubermangude vahel.*1730. ja 40ndatel aastatel anti välja aadlimatriklid täieõiguslikud aadliperekonnad.*18. sajandi teisel poolel püüdis Katariina II ühtsustada Balti kubermangude seadusandluste Vene tsaarivõimu seadustega.*1765 Broeni patent talurahvas sai õiguse vallasvara omamiseks ning põllusaaduste ülejääke võis vabalt turustada. Talurahva seadused:*Talupoeg võis päranduseks saada talu.*Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine.*Mõisnike kodukariõigust piirati 2 päevase aresti või 15 kepihoobiga, kus juures taluperemehed vabastati sellest üldse.*Õigus kogu...
Rahvusliku kirjanduse sünd 1.Kui vana on meie rahvuslik kirjandus? 150 aastat. 2.kus olid kirja pandud esimesed eestikeelsed sõnad? Läti Henriku Liivimaa Kroonikas 3.Millal trükiti esimest korda eestikeelne tekst raamatusse? 1525.aastal. 4.Milline oli kirikukirjanduse ülesanne? Levitada kirjasõna, arendada lugemisoskust, laiendada silmaringi. 5.Mis sajandil hakkas ilmuma ilmalik kirjandus? 18.sajandil. 6.Nimeta esimene eestikeelne kalender- Eesti-Ma Rahwa Kalender 1731 ajaleht-Lühhike Öppetus August Wilhelm Hupel 7.mis rahvusest olid need, kes kirjutasid esimesi jutte eesti keeles? Saksa rahvusest Nimeta mõned:Friedrich Wilhelm Wilmann, August Wilhelm Hupel, Otto Wilhelm Masing. Kristian Jaak Peterson- 1801- 1822 14. märts 1801 sündis Riias, ta isa oli Viljandist Lätti elama asunud. Ta ema oli Anna Elisabet Mihhailovna. Hariduse sai Riia kubermangugümnaasiumis. Kooliajal kirjutas põhiosa oma luuletustest, pidas ka päevikut.
9. Mis on ekliptika? Joon, millel paistab päikese näiv aastane liikumine, läbib 12 tähtkuju Sodiaagivöö 10. Pööripäevad? a) kevad 21.03 b) suvi 22.06 c) sügis 23.09 d) talv 22.12 11. Miks vahelduvad öö ja päev ? Maa pöörleb ümber oma telje 12. Miks vahelduvad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ja telg on orbiidi suhtes nurga all 13. Kui pikk aasta? 365 ööpäeva, 5 h, 48 min, 46 sek 14. Miks ja millal võeti kasutusele liigaasta kalender? 40 e.m.a, sest 400 a 3ööpäeva jää maha 15. Mille poolest erine Gregoriuse kalender Juliuse omast? Kui täissada ei jagu 4ga, ei ole liigaasta. (1900 jagub 4ga, aga 19 mitte, seega pole liigaasta) 16. Koperniku avastused? Heliotsentriline süsteem, planeedid õiges järjekorras (6), selgitas öö ja päeva ning aastaaegade vaheldumist 17. Galilei avastused? Teleskoop, Kuu mäed ja mõõtis nende kõrgused, Jupiteri 4 kaaslast, Päikese plekid ja liikumine
terminiga nuumen. Sibyll- SEDA ME EI TEA 15. Selgita mis on järgneval pildil (keskel). Millal rajati, mida seal tehti, kes osalesid jne. Rajati varase keisririigi ajal. Pildil on Rooma linn keisririigi ajal, keskel on Circus Maximus. Oli tähtsaim Rooma hipodroom, paiknes otse keisrilossi kõrval. Kaariku võidusõidud, kaariku juhtideks olid orjad 16. Selgita pikemalt milline on erinevus Juliuse ja Gregoriuse kalendri vahel. (määra aeg) Gregoriuse kalender (varasemas õigekirjas gregooriuse kalender) ehk uus kalender on paavst Gregorius XIII poolt 1582. aastal kehtestatud täpsustatud ajaarvamissüsteem, mis on praegugi kasutusel Eestis (alates 14. veebruarist 1918) ja paljudes teistes riikides. Juliuse kalender on kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr ning mis jõustus 45 eKr. Selle kalendri järgi lisatakse võrreldes astronoomiliste aastaaegadega liiga palju liigpäevi, nii
Ta oli eesti vanema kirjandusloo üks tähtsamaid esindajaid, sest ta uuendas eesti keelt ja tõi kasutusele õ- tähe. 17) Ta andis talupoegadele uusi teadmisi, õpetas neid oma peaga mõtlema ning arukalt korraldama, ta lõi esimese eestikeelse ajakirja. 18) Mannteuffel oli mõisnik kes elas Ravila mõisas. Tema peateos oli ,,Ajaviide peeruvalgusel" mis oli mõeldud talurahvale õpetlikuks meelelahutuseks. 19) Esimene eestikeelne kalender ilmus aastal 1720. aastal. 20) Sisaldas peamiselt arstlikke nõuandeid, 1766-1767, "Lühhike öppetus", Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupel, Põltsamaal. 1) Millal hakkas arenema eesti kirjakultuur? 2) Millal kirjutati Henriku Liivimaa Kroonika? 3) Millal ja kus trükiti esimene eesti keelt sisaldanud raamat? 4) Millal ja kus trükiti Wanradti ja Koelli katekismus? 5) Kes oli P-Eesti kirikukirjanduse rajaja? 6) Kes oli L-Eesti kirikukirjanduse rajaja?
Die familie(n)perekond, die arbeit(en)töö,das jahr(E)aasta,der busfahrer-bussijuht,die frau(en)naine,der mann(äer)-mees, das kind(er)laps, die hausfrau(en)koduperenaine,der sohn(öe)-poeg,die tochter(ö),schülerin(nen)õpilanens,der schülerÕpilanems,der arzt(äe)arst,die ärztin(nen)naisarst,die sekretärin(nen)sekretär,der vater(ä)isa,die mutter(ü)ema, die eltern-vanemad, der bauer(n)talunik, der student(en)üliõpilane, studentin(nen)naisüliõpilane,der lehrer-õpetaja, die lehrerin(nen)naisõpetaja, arbetien- töötama, studieren-kõrgkoolis õppima, verheiratet-abielus, noch-veel, immer-alati, viel.palju,tot-surnud, verwitwet-lesk, allein-üksi, oft-tihti, ledig-vallaline,spät-hilja, wie viel- kui palju, wie spät is es?-miskellon,halb-pool,nach-pärast, vor-enne, die minute-minut,guten tag-tere päevast, guten morgen-tere hommikust, guten abend-tere õhtust, gute nacht-head ööd, auf wiedersehen-nägemiseni, um acht-kell 8, gehen-minema, wie geht es-kui...
Kui rahvahääletust pole, võtab seadusi vast riigikogu, millele kuulub seadusandlik võim. Selles valdkonnas on sarnasusi veelgi, nii nagu praegu, olid ka Roomas kõik kodanikud seaduse kaitse all. Kohtusüsteem oli mitme tasandilane ja inimesel oli võimalus edasi kavata, kõrgemasse kohtusse. Seega on tänapäeva seadusandluse põhjaks Vana- Rooma oma ja paljud põhimõtted kehtivad ka täna. Kalender. Nagu sissejuhatuses mainitud on meie kalender pärit just Vana- Rooma ajast. Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Aasta alguseks loeti märtsikuud, mis on oma nime saanud sõjajumal Marsi järgi. Alates 2. sajandist eKr, oli aasta alguseks jaanuar ja 1. sajandil eKr võeti kasutusele päikesekalender, mis on tuntud kui juuliuse kalender ja kasutusel ka meie igapäeva elus. Kokkuvõte. Eespool mainitud erinevad ühisjooned on siiski väike osa, kõigest sellest, mis tegelikkuses oleme ajaloost üle võtnud
Meessoost Auto- juht- tuvi- külaline- vihm- päev- kalender- köha- kissell- kringel- kartul- laev- luik- laager- karu- portfell- juhendaja- ehitaja- etendus- sõnastik- õpetaja- teeviit-, jaanuar- elanik- segisti- sampoon- sekretär- kirjanik- Naistsoost välimus- asi- rumalus- tütar- uks- amet- kuusk- elu- voodi- tugevus- hobune- armastus- mööbel- modell- hiir- ema- peenraha- uudis- rahvus- öö- ebameeldiv- sügis- jalatsid- järjekord- abi- väljak- ahi- ase- rõõm- julgus- vihik- kirik- ausus- märk- medal-
relatsioonideks. Need olid kubermanguvalitsuse, kõrgemate kohtuvalitsuste või kirikuvõimude määrused, korraldused või kuulutused. Osa neist olid sellised, mida loeti rahvale ette kirikukantslist. · Vanim säilinud rootsiaegne plakat pärineb aastast 1638. · Vanimas eestikeelsed plakatid pärinevad 17. sajandi teisest poolest. · Lugemisvarana tähtis kalenderperioodika. Ilmselt ilmus esimene eestikeelne kalender 1720. aastal. Säilinud on kalender aastast 1731. · Kuni 18. sajandi lõpuni ilmus vaid üks kalendrisari (väljaandjaks J. Köler Tallinnast). · 1830. aastal ilmus juba 6 kalendrisarja. Kalendrite tiraazid olid üsna suured ja see näitab nende populaarsust. Kalender rahuldas talurahva infovajaduse. Seal olid kirjas kõik peamised tähtpäevad, laadapäevad, postijaamade vahemaad, kaalud ja mõõdud. Väga oluline oli ka nn kalendrisaba, mis sisaldas vaimulikku lugemisvara, hiljem ka
, samuti ka sündmuste toimumisaega. Ajaarvamine- Aastate järjestamine. Nt Jeesus Kristuse sünnist alates. Kalender- Ajaarvamise korraldamise viis, mille aluseks on ööpäev ja mis lähtub astronoomilistest nähtustest. Sirvi kalender- puukalender , milles on puumärkidega tähistatud nädalapäevad. Igal nädalapäeval oli oma märk. Lugunädal- Loendati rahvakalendri tähtpäevade vahelisi nädalaid. Nt kadrist jõuluni neli. Julianuse kalender- kalender, mille kehtestas Julius Caesar 46 eKr. Iga nelja aasta järel seati sisse liigaasta. See kalender oli kasutusel mõnes riigis 20 saj. ja mõned riigid kasutavad seda tänapäevalgi (vene õigeusu kirik). Aasta algas 1. Märtsist ja, päevi loeti tagant ettepoole. Gregoriuse kalender- Alustas aastate loendamist Jeesuse sünnist, ka kuude nimed on tollest ajast. See on uus kalender ja Eestis kasutatakse alates 1918. Rahvakalendri tähtpäevad on kaks nädalat nihkunud ega vasta looduskalendrile
Mina usun, et homne päev on parem tänasest, kui ma selleks kaasa aitan. Taara avitab! Taarausu kohaselt saab arenenud maailmavaade tunnistada vaid ühte jumalat. Eestlased nimetavad teda Taaraks: Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse sügavaim aime – ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata haaravuses, aegade igaveses igavikus. 5. TAARAUSU KALENDER Taarausulised võtsid kasutusele oma ajaarvamise, mille alguspunktiks on Eesti Vabariigi asutamine 1918. aastal. Seega, aasta 2003 p.Kr. on aasta 85.Vahetamaks välja kiriku kalenderi tähtpäevi, hakati tähistama uusi. Toona algatatust on tänapäeva jõudnud jüriöö tähistamine. 6. KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Taarausk http://www.maavald.ee/taarausk.html?rubriik=11&id=76&op=lugu http://www.estinst
ühendab Surnute tänav. u. 2-6. saj. Teotihuacan päikesepüramiid Vana-Ameerika kunst Maajade kultuur ca 300-900 Suur Väljak ja Ah Cacau tempel Tikalis. 700-800. Maaja kultuur Vana-Ameerika kunst Tolteekide kultuur ca 900-1200 Kukulcani püramiid Chichen-Itzas. u. 1000-1200. Maaja-tolteegi kultuur. Vana-Ameerika kunst Asteekide kultuur 14.s Päikesekivi - kalender. 15. saj. Asteegi kultuur. Tenochtitlan Vana-Ameerika kunst Inkade kultuur Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos. u. 1400-1500. Inkade kultuur. Macchu Picchu varemed. u. 1400-1500. Inkade kultuur.
Joachim Gottlieb Schwabe Autor Andmed · Sündis 11.november 1754.a Kosel · Suri 21.jaanuaril 1800.a Kadrinas · Balti saksa päritolu Eesti kirikuõpetaja ja kirjanik, kalendrikirjanik · Elutööks oli eesti maarahva hariduse parandamine Õpingud / töökohad Õppis 1764 1769 Narva koolis 1769 1773 Tallinna Gümnaasiumis Töötas 1780 1783 Nissi Maarja koguduses 1783 1796 Lihula ja Kirbla koguduses Ta valiti 1798.a Eestimaa konsistooriumi assessoriks, kuid ta ei võtnud seda kohta vastu 1796 1800 Kadrina Katariina koguduses Teosed "EestiMa Rahwa Kalender" Luuletused: "Laul" (1795) "Lapse uinutamisse Laul" (1796) "Kewwade laulda" (1797) Kasutatud kirjandus http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=2 http://www.google.ee/pildiotsing http://et.wikipedia.org/wiki/Joachim_Gottlieb_S chwabe Tänan vaatamast !
1950. a eKr saab alguse Keskmine riik 1550. a eKr saab alguse Uus riik, lagunes 1100. a eKr (Thutmosis III, Ramses II; pealinn Teeba) 664. a eKr langes Egiptus Assüüria võimu alla 525. a eKr vallutasid Egiptuse pärslased · Mis põhjustas Egiptuse võimsuse languse? · Millised tehnilised uuendused aitasid kaasa Egiptuse välise võimsuse kasvule? · Miks puhkesid riigis aeg ajalt sisesegadused? · Mis tingis teaduse arengu muistses Egiptuses (astronoomia - kalender, arstiteadus, aritmeetika, geomeetria)? · Vanimad kõrgkultuurid ja milliste jõgede orgudes tekkisid? Millised olid nende ühisjooned? · Kõrgkultuur. Selle tunnused: arenenud põllumajandus, linnade teke, riigi teke, kirja teke? 1.Amon-Ra templi 2. Amon-Ra 3. Kõige varasemal perioodil maeti surnud sisevaade kõrbeliiva alla, kus surnukehad ise
järgi. Tunti hästi planeetide liikumist ning osati kuu- ja päikesevarjutusi ette ennustada. Maiadel oli kaks erinevat kalendrit, kuid omavahel seonduvad kalendrit. Rituaalne reguleeriv püha kalender koosnes 13 kuust, igas neist 20 päeva. Seega oli rituaalne kalender 260 päeva pikk. Teine kalender oli päikesekalender aastapikkusega 365 päeva, mille järgi korraldati muid riigiasju. Rituaalse ja päikesekalendri alguspäevad langesid
Mõista, mõista, mis see on? • Kolmkümmend kaks mehed ja nendel Üks ülem. Hambad ja keel • Kaksteist venda üksteise, järel käivad . Kuud • Ise ei tea päev aga teistele näitab . Kalender •Mitte kuningas aga kroon olemas, ei ole ratsanik, ja kannustab, ei ole äratuskell aga teisi ärkab. Kukk •Viis venda - Aastaid on võrdsed aga kasvu erinev. Sõrmed •Nutab kui laps, ulub kui koer? Tuul • Ilma tuleta põleb? Päike •Kasvab ja kahaneb, aga otsa ei saa? Kuu •Virvipuu, värvipuu, üle metsa mõõdupuu? Vikerkaar •Hommikul sünnib, õhtul sureb? Päike • Tiivuta lendab üle maailma? Pilv •Jaluta jookseb, käteta kisub, kõrita karjub, valuta vingub? Tuul • Sünnib sügisel, sureb kevadel? Jää •Külm kui jää, valge kui sai, pehme kui sulg? Lumi • Vinta-vänta, kinta-känta, silmapilgu sähvatus? Äike •Üks uks, viis tuba? Sõrmkinnas •Üks hani, kaks kaela? Püksid •Viis venda, igal vennal ...
hüüdnmed Koidulaulik, Surm, Tundmatu personifikaadid Sõdur, Saatus isikutüübi iseloomustamine d'Artagnanide vaprus, noored kellegi nimega Veerpalud, tundisid end Robinsonina isikunimega sõnaühendites Browni liikumine, Saalomoni otsus, Usundid Napoleoni kook, Gregoriuse luteri usk, muhamedi usk kalender kohanimi Ohio osariik, Rio de Janeiro, Liigisõna Saue vald, Põlva maakond, Punase Lageda küla, Kilingi-Nõmme alev Taevakehad, tähtkujud Suur Vanker, Põhjanael, Koot ja Reha, Kaksikud, Neitsi Ehitised: ainulisuse Valge Maja, Kolm Õde,
Monday Mis on Monday? Monday on veebipõhine kalender mis lubab sul seada ja ümbertõsta kohtumisi, sissekandeid, sünnipäevi ja nii edasi kõike lihtsa hiirega lohistamise teel. Kes lõi Monday? Monday rakenduse loojaks on ainuisikuliselt Andri Möll Mis teeb Monday universaalseks? Monday näol on tegemist veebipõhise HTML5 rakendusega, mistõttu on see ligipääsetav kõigilt seadmetelt.Mölli sõnul on rakendus arendatud HTML5 baasil just seetõttu, et see töötaks kõigil seadmetel mitte mõnel kindlal kitsal platvormil.
Aeg Sissejuhatus · Mis on aeg? · Millega mõõdetakse aega? · Erinevad kellad Liivakell Vesikell Päikesekell Kell Mis on aeg? · Ajaks nimetatakse nii sündmuste järgnevuslikku korrastatust kui ka sündmuste omavahelist kaugust selles korrastatuses. · Ajal on ka suur ühiskondlik tähtsus: tal on majanduslik väärtus ("aeg on raha") ning inimesed tajuvad aega kui piiratud ressurssi. Millega aega mõõdetakse? · Aja mõõtmist täiustati kalendrite ja kelladega väljatöötlemisega mis on edendanud teaduse arengut. · Maailmas on erinevaid kellu millega mõõdetakse aegu nagu: kronomeeter, aatomkell, pendelkell, kvartskell, kell, uur, päikesekell, veekell ja liivakell. · Ühikud: sekund, minut, tund, päev, nädal, kuu (kalender), aasta, sajand ja poolestusaeg ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
