SKP= Sisemaised kogu erainvesteeringud 45 r.ü , kaupade eksport 135, kaudsed netomaksud 30, kohalike omavalitsuste ostud 10, kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) 5, kaupade import 150, eratarbimiskulutused 90, keskvalitsuse ostud 35, teguritulu (neto) välismaalt 20. 2. Õige/Vale Kaudsete netomaksude puhul võetakse arvesse makse, mida makstakse tuludelt, omandilt või palgafondi pealt. Avatud majanduses on kulumultiplikaatori arvväärtus suurem kui suletud majanduses, sest avatud majanduses osa kasutatavast tulust säästetakse. 3. Mudelid, mis eeldavad lühiperioodil jäiku hindu (keyneslik koolkond), sisaldavad alljärgnevat seisukohta: a) kogunõudlus mõjutab ainult hinnataset, st nominaalsuurusi, mitte reaalsuurusi b) reaalse kogutoodangu mahu muutus on peamiselt tingitud kogunõudluse muutumisest c) hindade kiire kohandumine tagan kogutoodangu püsimise täishõive kogutoodangu tasemel
80 64 + 16 64 51,2 + 12,8 51,2 41 + 11,2 41 32,8 + 8,2 Q = 500 = 400 + 100 37 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Multiplikaatori kasutamine. Kulumultiplikaatori võrrandi võime esitada ka kujul: Q = ksp * A, A Sellest mudelist on näha, kui palju muutub SKP lõhe, kui on teada kulumultiplikaatori väärtus, autonoomsete kulude (näit. valitsemiskulude) muutusel. Arvutusvalem ksp = 1 / (1-c) Autonoomsete maksude muutusel on veidi erinev mõju j majandusele, j , kuna osa maksude
tulumaksuga (ja kasvava hinnatasemega) d. *viletsuse indeks(töötusmäär + inflatsioonimäär) majanduses kasvab. Question 22 (1 point) Jooksevkonto defitsiiti on võimalik vähendada: a. suurendades järsult importi b. * piirates väliskapitali voolu Eestisse c. *ühtlustades kaubanduspartneritega kaupade kvaliteedinõuded d. kehtestades eksporttollid Question 23 (1 point) Loodetava kasumimäära tõus suurendab a. laenude intressimäära tõusu b. kulumultiplikaatori väärtust c. * investeeringute nõudlust d. kadedust J Question 24 (1 point) Tänapäeval hinnatakse, 1929 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et a. investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil b. USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele c. USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele d. * inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus Question 25 (1 point)
kasutada kõiki oma ressursse. 33. Languslõheks nim. suurust, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Seda iseloomustab maksude vähendamine peab olema suurem kui avaliku sektori kulutuste kasv, et mõjutada sisemajanduse koguprodukti samas suunas. 34. Multiplikaator ehk võimendi>loetakse kordajaks, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest. Multiplikaator jaguneb: *Kulumultiplikaatori (V) saame avaldada järgmise valemiga V= 1 / (1 MPC). Maksude muutmine põhjustab kasutatava tulu Yd proportsionaalset muutust, kuid ainult teatav osa Yd muutusest mõjutab kulutusi, teine osa mõjutab aga säästmist; *Maksumultiplikaator = MPC / (1 MPC).Seetõttu on maksumultiplikaatori efekt kogutulule alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. 35. Automaatsed stabilisaatorid - majandusmehhanismid, mis vähendavad majandustsükli mõju, kuid ei kõrvalda neid
Student Response Value Correct Answer A. jääb endisele kohale S0 0% B. nihkub asendisse c 0% Student Response Value Correct Answer C. nihkub asendisse b 0% D. nihkub asendisse a 100% 67. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: Student Response Value Correct Answer A. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 0% B. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks 100% C. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks 0% D. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale 0% 68. Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kõvera:
müüa diivanipatju, mille turuhinnaks on 150 krooni tükk. Ühe mööblipadja maksumus sisaldab 30 krooni eest porolooni, 3 krooni eest niiti, 47 krooni eest mööbliriiet. Kui suur on ühe toote lisandväärtus? a. 60 b. 70 c. 80 d. 100 25. Leidke järgmisele tarbimisfunktsioonile vastav säästmise suurus, kui kasutatav tulu Qd on 1000. C = 500 + 0,8Qd C = -500 + 0,2*1000 = -300 a. 600 b. 0 c. -100 d. -300 26. Loodetava kasumimäära tõus suurendab a. laenude intressimäära tõusu b. kulumultiplikaatori väärtust c. investeeringute nõudlust d. kadedust 27. Juhul, kui turul langeb terase hind, mis juhtub sel juhul autotootjate pakkumiskõveraga? a. kõver nihkub verikaaltelje suunas b. pakkumine suureneb piki pakkumiskõverat c. pakkumine väheneb piki pakkumise kõverat d. kõver nihkub verikaalteljest kaugemale 28. Nõudlusseadus väidab, et: a. nõua mis sa nõuad rohkem ikka ei saa kui on b. koos kauba hindade tõusuga kasvab ka kauba nõudlus c. suur tükk ajab suu lõhki d
G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4. Languslõhe leiame seosest Q = ksp A ja kuna A = I, saame = 800 / 4 = 200 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,6 Qd I = 600 G = 500; T = 0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe kui potentsiaalne SKP Q languslõhe, Q* = 4200.
Vastused: a) tõuseb; b) langeb; b) ei mõjuta üldse intressimäära. 15 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 26. Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a) IS kõver nihkub paremale; b) IS kõver nihkub vasakule; c)) IS c) IS kõver kõver muutub muutub laugjamaks; laugjamaks. gj d) IS kõver muutub järsemaks. 27. Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a) IS kõver nihkub paremale; b) IS kõver nihkub vasakule; c) IS kõver muutub laugjamaks; d) IS d) IS kõver kõ kõver kõ er muutub m muutub tt bb järsemaks. järsemaks järsemaks. jä k 28. IS kõver nihkub paremale kui: a) intressimäär alaneb; b) tarbimise piirkalduvus väheneb; c) säästmise piirkalduvus kasvab;
oli: a. positiivne b. negatiivne c. tasakaalus d. ülekaalus 67. Juhul kui riigi eelarve on koostatud defitsiidiga, siis defitsiidi likvideerimiseks on majanduslikult kõige kasulikum a. trükkida rahatähti juurde niipalju vaja b. võtta laenu c. mitte reageerida eelarve defitsiidile d. devalveerida rahvuslik valuuta 68. Missugune nendest piirkondadest on LM kõveral on Keynesi piirkond: a. I piirkond b. II piirkond c. III piirkond 69. Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kõvera asendisse: a. IS1, see tähendab, et kõver muutub laugjamaks b. kohale IS2, see tähendab, et kõvera tõus muutub järsemaks c. ei juhtu midagi ja IS kõver jääb samale kohale d. kulumultiplikaator ei saagi muutuda 70. Kas raha nõudluse suurenemine nihutab LM kõvera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimäär kasvab b. paremale ehk LM2 kohale ja intressimäär kahaneb c. ei juhtu midagi ja LM kõver jääb samale kohale d
.. põhjustab laugjama IS kõvera. a 1. Autonoomsete kulutuste kõ kõrge intressitundlikus i t it dlik (A1) ... r r IS1 A0 A1 IS0 A Q 1. Kulumultiplikaatori 2. ... põhjustab laugjama IS kõvera. b r ksp kõrgem väärtus... r IS(kõrge ksp) A0 IS(madal ksp) A Q IS kõvera kuju erinevate autonoomsete kulutuste intressitundlikkuse ja kulumultiplikaator väärtuste juures.
vahendamisega ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 72 (1 point) Graafikul on antud saastufunktsioon S0. Kuhu (a, b voi c) nihkub saastukover parast autonoomsete maksude lisamist? a. nihkub asendisse a b. jaab endisele kohale S0 c. nihkub asendisse b d. nihkub asendisse c ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 73 (1 point) Kas kulumultiplikaatori ksp suurenemine nihutab IS kovera asendisse: a. IS1, see tahendab, et kover muutub laugjamaks b. ei juhtu midagi ja IS kover jaab samale kohale c. kulumultiplikaator ei saagi muutuda d. kohale IS2, see tahendab, et kovera tous muutub jarsemaks ----------------------------------------------------------------------------- --- Question 74 (1 point) Kas raha pakkumise suurenemine nihutab LM kovera: a. vasakule ehk LM1 kohale ja intressimaar kasvab b
koguse ja hinnataseme, kusjuure s eeldatakse, tootmistegurihinnad on konstantsed. Pikaperioodi pakkumine on rahvamajanduse kogutoodangu selline tase, kus iga firma toodab täisvõimsusel ja majanduses on täishõive. Pika perioodi kogupakkumise kõver näitab seost pika perioodi kogutoodangu hulga ja hinnataseme vahel. Pka per. Kõver on vertikaalne s.t. Pikal perioodil on rahvamaj. Kogutoodangu tase konstantne ja muutub ainult hinnatase 9. Kulumultiplikaatori mõiste Kulumultiplikaator on sisuliselt selle tulemus, et osa kulutusi on üheaegselt nii SKP funktsiooniks kui ka SKP koostisosaks kulumuliplikaator = 1/ 1- MPC 10. Eesti eelarve, eelarve kujunemise allikad (maksude liigid) Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile,
i d b b) personaalsete abirahade suurendamine; laiendab c) avaliku sektori kulutuste suurendamine; laiendab d) sotsiaaltoetuste vähendamine; kit d b kitsendab; e) eelarve defitsiidi muutumine ülejäägiks; kitsendab; 41 Kas autonoomsete maksude multiplikaatori absoluutväärtus on väiksem kui 41. kulumultiplikaatori absoluutväärtus? Nii see tõepoolest on! 42. Kui marginaalne tarbimisparameeter MPC = 0,75, siis autonoomsete maksude multiplikaator on: a) 4; b) -4; c) 3; d) -3; d) -3; e) 1,333. Lembit Viilup Ph. D IT Kolledz 43. Kui investeeringud ületavad säästud 10 miljoni krooni võtta ja maksebilansi ülejääk
multiplikaatori korrutise võrra. See kas kasutada maksude muutust või avalikusektori kulutuste muutus omab erinevat mõju. Avaliku sektori kulutuste vähendamisel või suurendamisel on otsene ja proportsionaalne mõju kogunõudlusele. Tulumaksu suurendamine või vähendamine mõjutab aga kogunõudlust vastupidises suunas, kusjuures see mõju ei ole otsene, vaid kaudne. See tõttu on maksumultiplikaatori mõju kogutulule alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. Kusjuures mõjus SKP-le on erinev. Maksude muutus peab olema suurem, kui avaliku sektori kulutuste muutuse, et mõju SKPle oleks sama suur. Eelarve puudujääk Eelarve on bilanss, mille ühel poolel on avaliku sektori kõik tulud jateisel poolel kulutused. Muutused avaliku sektori kulutustes või maksupoliitikas mõjutavad eelaarve taskaalu. Olenevalt sellest ka sissetulekud on suurem või väiksemad kui väljaminekud on eelarve kas ülejäägiga või puudujäägiga.
LM kõver iseloomustab olukorda: a. investeeringute turul b. tarbekauba turul c. rahaturul d. keskturul IS kõver iseloomustab olukorda: a. investeeringute turul b. tarbekauba turul c. rahaturul d. keskturul Reaalne intressimäär: a. ei arvesta inflatsiooni mõju ja moonutab laenu tegelikku hinda b. kirjutatakse tavaliselt laenulepingusse c. võtab arvesse inflatsiooni mõju ja iseloomustab laenu tegelikku hinda Oletame, et kulumultiplikaatori väärtus vähenes. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Oletame, et investeeringute intressitundlikkus suureneb. Selle tulemusena: a. IS kõver nihkub paremale b. IS kõver nihkub vasakule c. IS kõver muutub laugjamaks d. IS kõver muutub järsemaks Fiskaal- elik eelarvepoliitika on efektiivsem kui: a. LM kõver on järsk ja IS kõver on lauge b
Kogunõudluse mõjutamine Maksude või avaliku sektori kulutuste muutmisel on kogunõudlusele erinev mõju. Avaliku sektori kulutuste muutmine mõjutab kogunõudlust otse ja proportsionaalselt. Maksude muutmine mõjutab kogunõudlust vastupidises suunas, avaldades mitte otsest vaid kaudset mõju. Maksude mõju sõltub sellest, et ainult teatav osa tulu muutusest mõjutab tarbimiskulutusi. Teine osa mõjutab säästmist. Seega, maksumultiplikaatori efekt kogutulule on alati väiksem kui kulumultiplikaatori efekt. Maksumultiplikaator: MPC / (1 MPC), Kulumultiplikaator: 1 / (1 MPC) Erinev mõju: inflatsioonilõhe sulgemiseks maksude, mitte avaliku sektori kulutuste muutmise abil, peab maksme tõstma suuremas ulatuses kui oleks pidanud vähendama avaliku sektori kulutusi. Majanduslanguse korral vastupidi: maksude vähendamine peab toimuma suuremas ulatuses kui avaliku sektori kulutuste kasv.
G=T=0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe, kui potentsiaalne SKP Q* = 3600. Kuluvõrrand E = C +I + G Tasakaalutingimus E = Q 1. Selleks, et leida tasakaalusissetuleku suurust asendame kuluvõrrandisse vastavad arvväärtused, Saame Q = 100 + 0,75Qd + 600, kuna T0 = 0, siis Q = 100 + 0,75 Q + 600. 0,25Q = 700, siis tasakaalusissetulek Q' = 2800 2. Leiame SKP lõhe Q = Q*-Q' = 3600 2800 = 800, 3. Languslõhe leidmiseks peame teadma kulumultiplikaatori väärtust ksp = 1/(1-c) = 1/ (1- 0 75) = 4 0,75) 4. Languslõhe leiame seosest Q = ksp A ja kuna A = I, saame = 800 / 4 = 200 12 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 10. Eeldame, et meil on antud võrrandsüsteem: C = 100 + 0,6 Qd I = 600 G = 500; T = 0 Leida: - tasakaalusissetulek, - kulumultiplikaator, - languslõhe kui potentsiaalne SKP Q languslõhe, Q* = 4200.
· Majanduse kogutulu on tasakaalutasemel ainult siis, kui majanduses on täishõive. V o Kogutulu tasakaal võib täishõive tasemest olla nii suurem kui väiksem täishõive tasemest · Mida suurem on tarbimise piirkalduvus, seda suurem on kulumultiplikaator. Õ · Täida lüngad! · Riigis toodetud hüviste eksport suurendab selle riigi kogutulu. · Majandusteoorias eeldatakse, et majandus on tasakaalus kui kogukulutused ja kogutulu on võrdsed. · Kulumultiplikaatori väärtus võrdub üks jagatud MPS-iga või 1-MPC-ga · Oletame, et tegelik SKP on 2 miljonit krooni väiksem kui SKP täishõivetase ja multiplikaator on 2. Languslõhe võrdub 1 miljoni krooni. (languslõhe=kogutululõhe/kulumultiplikaator=2 000 000/2= 1 miljon) · Tee õige valik! · Kui kogutulu suureneb (cetris paribus) o Toimub liikumine piki kogukulutuste joont ülespoole