1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus, viljavahelduse seadus, kasvutegurite kompleksuse seadus, idanemiskeskkonna mõju seadus (üldbioloogiline seadus)
kool Võõrliigid Referaat Nimi Tallinn 2015 Mis on võõrliik? Võõrliik on mitte päris maine liik. Liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega, ent vahel on liike introdutseeritud ka majandatavate koosluste reguleerimiseks. Tahtmatult sissetoodud liike nimetatakse ka tulnukateks, näiteks taimede puhul tulnuktaimedeks. Võõrliigid võivad naturaliseerida, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Võõrliike, mis naturaliseerivad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Juba 19. sajandil Euroopas levinud invasiivsetest taimeliikidest on tuntuks saanud vesikatk. Võõrliigid Eestis Eestis on enne 19
6. Metsa pindala on suurenenud. 7. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. 8. Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). 9
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19
2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool kasvada, kuid inimese loodetud saak jääb väga kesiseks. Et saak oleks suurem, inimene harib maad, kõrvaldab sealt looduslikud liigid, hävitab olemasolevad kooslused. Taimkatteta alale ilmuvad looduslikult mitmesugused generalistid. Paljud sellised on evolutsioneerunud koos põlluharimise arenguga ja kujunenud umbrohtudeks. Umbrohud on enamasti kultuurtaimedega sarnaste elunõuetega. Paljud neist pärinevad meie kohalikust loodusest, olles sageli olnud ebastabiilsete kasvukohtade hea taastumisvõimega taimed (mererannikud, jõgede kaldad, - orashein, põld-piimohakas, vesihein; metsloomarajad - kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill, põldsinep, põldrõigas, tõlkjas (rakvere raibe). Põllumajanduse arengu käigus on jätkunud kunagiste liikide umbrohueelduste kohastumine põlluharimisvõtetega
Ridade kauguseks on võetud 6 jalga, taimede kaugus 5,5 jalga. Mulla pealmine kiht on struktuuriline kollakaspunane liivakas savi, madalamatel kohtadel selle all leeteliiv. Tammikut kaitsevad kuusehekid, mõisa-hooned ja vanemad puud. Alusmets on ära raiutud, ainult üksikud 1 m kõrgused vahtrad on alles, vähesel arvul leidub sõnajalgu. Väljaspool perekonnakalmistut on mäeküljel suur plats tavaliselt kalmistutel kasvavate igihaljaste kultuurtaimedega. Rohkesti leidub puudel samblikke, vesivõsusid ja kuivi oksi. Selle tõttu näib, nagu puuduks tammedel midagi, nagu põeks või kannataks nad millegi all. Paul Reim leidis, et tammiku juurdekasvu languse oli põhjustanud kohaliku muldkonna ebapiisav viljakus (Reim, 1925). Tammikus ei leidu küllaldaselt ka järelkasvu, arvestatavad on vaid üksikud 510- aastased nulud ja 23-aastased tammed. Ka Elmar Kaar on märkinud, et tammiku kasv on aeglustunud kehva mullastiku tõttu,
laevasõiduks. Suurim on 250 km pikk Cauto, mis ääristab Sierra Maestrat. Toa jõgi on lühem, kuid veerikkam. Kuubalt leiab tõelisi paradiisirandu imepeene valge liiva ja sinirohelise kristallpuhta veega. Seal kasvavad Kuuba rahvuspuud võimsad kuningpalmid, mille kujutis on ka riigi vapil. Taimestik on tüüpiliselt troopiline, kuid harva õnnestub näha selliseid liike, mida kunagi kindlasti nägid vallutajad. Tasandikel on peaaegu kogu looduslik taimkate asendatud mitmesuguste kultuurtaimedega. Siiski on tasandikel säilinud umbes 30 liiki palme. Kohaliku taimestiku esindajad on veel mahagonipuu, eebenipuu, palisander ja pappel. Kuuba rahvuslill on mariposa. Kuuba loomastikule on iseloomulik inimestele ohtlike loomade puudumine. Mitmekujulised molluskid, keda ainult Kuubal kohata võib, äratavad tähelepanu oma imeliselt värvirikka kojaga. Kuubal elutsevad koolibrid kõige väiksemad linnud maailmas, aga ka tocororo riigi rahvuslind. Kuuba metsades on arvukalt laululinde
hoolitsetakse metsade järelkasvu eest). Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. 6. Kas olemasolevad puiduvarud rahuldavad oma riigi vajaduse? Arvatavasti rahuldab, sest väga palju puitu ja puidutooteid eksporditakse. 7. Kas riik ekspordib metsamaterjali või puidutooteid? Milline on tema osa maailma metsatööstuses? Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja
ristlõikes tihti ümaram, kui väheliikuvate vete elanikel (nt kui võrrelda forelli ja särge). IX. Antropogeensed kooslused Põllumajandusalad ja põllumajanduslikud kultuurtaimed. Põllumajanduslikud kultuurtaimed Eestis- nisu, oder, rukis, hernes, põlduba, naeris Umbrohud. Taimkatteta alale ilmuvad looduslikult mitmesugused generalistid. Paljud sellised on evolutsioneerunud koos põlluharimise arenguga ja kujunenud umbrohtudeks. Umbrohud on enamasti kultuurtaimedega sarnaste elunõuetega. Paljud neist pärinevad meie kohalikust loodusest, olles sageli olnud ebastabiilsete kasvukohtade hea taastumisvõimega taimed (mererannikud, jõgede kaldad, - orashein, põld-piimohakas, vesihein; metsloomarajad - kõrvikud; metsad - naat). Teised on saabunud meile koos kultuurtaimedega - rukkilill, põldsinep, põldrõigas, tõlkjas (rakvere raibe). Mahepõllundus ja nn tavapõllundus. Mahepõllumajandus on tunduvalt töömahukam ja seetõttu kallim. Tema
Umbrogu tõrje: Luues seemnetele head idanemistingimuse don oluline jätkuvalt tagada noorte arengufaasist, väetamisest, mullastikust, ilmastikust, koristutehnoloogiast, säilitamistingimustest. heintaimede kiire areng. Katteviljata uuskülvide esimene hooldusvõte on umbrohtude niitmine. Rohusöötade kvaliteeti iseloomustavad kõige täpsemini nende keemiline koostis ja toiteväärtus, silo puhul Umbrohud konkureerivad kultuurtaimedega toitainetega vöaguse, niiskue osas. Üheaastaste umbrohtude ka fermentatsioonoprotsessi tulemusi hindavad hgieeninäitajad. Rohusööda keemilise koostise hindalmisel levik on uuskülvis üsna sage ja seetõttu ka taimikute niitmine 15 cm kõrguselt tihti hädavajalik (see kasutatakse kas Weende süsteemi või Usas kautusele võetus van Soesti süsteemi. Weende süsteemi- pidurdab umbrohtude kasvu ja välistab umbrohtude seemnete valmimist ning levikut
Püsielupaik-aitsealuse looma sigimisala ja/või selle perioodiline koondumise paik (sh pruunkaru talvitumispaik),kaitsealuste kalade (sh lõhe ja jõesilmu) koelmu ning kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht. Võõrliik- on mittepärismaine liik, s.o liik, mis on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sissetoodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega Kaitse-eeskiri-Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga.2) Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse käesoleva seadusega sätestatud piirangute osaline või täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Kaitseala- on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud ((loodus)reservaadid).
html Metsamajanduse ja metsatööstuse iseloomustus: Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/majandus6_2005.pdf ENE 4 lk 10 19 Puiduvarud: Itaaliat rahuldavad tema puiduvarud, sest väga palju puitu ja puidutooteid eksporditakse. http://metsad.ee/main.html Metsamaterjali ja puidutoodete eksport: Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma
tootmiseks. Itaalias ei ole küll palju metsamaad, kuid siiski on tal metsa rohkem kui paljudel teistel Euroopa riikidel. Itaalias on üsna hästi arenenud metsakompleks. Puitu kasutatakse erinevatel otstarvetel (saematerjal, puitplaadid, paber ja paberitooted, ümarpuit), ei veeta välja ainult toorpuitu (kuid siiski seda tehakse ka). Itaalias hoolitsetakse ka metsade järelkasvu eest, kuid üha enam hakatakse metsi asendama põõsastike ja muude kultuurtaimedega. Arvan ,et olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajadused kuna suur osa puidust eksporditakse. Itaalia ekspordib metsamaterjali ja puidutooteid (puitplaat, paber, paberitooted jms). Maailma metsatööstuses on Itaalial päris suur osa, näiteks on Itaalia puitplaatide, paberi ja paberitoodete tootmises kümnendal kohal (maailma arvestuses). Peamiseks probleemiks võiks olla turg, sest riigi siseturul ei ole arvatavasti tarbijaid ning seepärast läheks kõik ekspordiks
Varesed, tuvid, koduloomad, tihased. Hiired, rotid Taimed – korvõielised, ristõielised, mitme aastased õuetaimed jne 6. Agroökosüsteemid. - ehk kultuurökosüsteem on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides. Karjamaad, kalatiigid.. loodud inimesepoolt saagi saamiseks. Agroökosüsteemide hulka kuuluvad nii tasakaaluliselt majandatavad pärismaise elustikuga pärandkooslused (heinamaad, metsad, veekogud) kui ka intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud ja aiad, introdutseeritud või aretatud koduloomadega karjamaad ja veekogud (näiteks kalatiigid). 6.1. Agroökosüsteemile omased tunnused, võrdlus loodusliku süsteemiga. – vähe orgaanilist ainet jõuab laguahelani. Iseregulatsiooni puudulikkuse pärast on reguleerijaks inimene. Mulla huumusesisaldus väiksem. – Primaarne energiaallikas –päike. Aineringe ja energiaülekanne. Kliimatingimuste mõju. Populatsioonide arvukuse kõikumised vastuseks keskkonnategurige mõjule.
Umbrohtude kahjulikkus: Põldude umbrohtumusega kaasnevad suured saagikaod Umbrohud halvendavad taimekasvatussaaduste kvaliteeti Umbrohud tarvitavad suurel hulgal toitaineid Umbrohtumine nõuab täiendavaid rahalisi vahendeid ja kulutusi Umbrohud on suure veetarbega Umbrohud on taimehaiguste ja kahjurite levitajad Allelopaatiline mõju Umbrohi on konkurendiks valguse suhtes Mitmed strateegiad kuidas ,,valguse juurde pääseda": - kultuurtaimedest kiirem kasv - kultuurtaimedega sarnane kasvukiirus aga kasv on kiirem kasvuperioodi lõpus (näiteks valge hanemalts) - aeglasem algareng aga lõpuks kultuurtaimest ülekasvav (näiteks põldohakas) - aeglane algareng aga kasutab hästi ära taimikus tekkinud tühimikud (näiteks vesihein) - ülesronivad umbrohud (näiteks roomav madar, hiireherned, konnatatar) Umbrohtude kasulikkus: - umbrohud on geneetilise ressursi allikaks - suurendavad agroökosüsteemi puhverdusvõimet
kahjulikkus (Dierhauer, Stöppler-Zimmer, 1994). Põldohaka rohket levikut on seostatud halvenenud mullastruktuuriga ja teda on propageeritud kui mullatiheduse vähendajat. Kasvukohana eelistab põldohakas siiski hästi õhustatud väikese tihedusega muldi. See, et ta kasvab kultuurtaimedest paremini ka tihenenud muldadel, ei näita mitte kasvukoha eelistust, vaid suuremat mullatiheduse talumise võimet võrreldes kultuurtaimedega. Enamik põldohaka roomjuurtest paikneb kuni 35 cm paksuses kihis, kuid nad on võimelised tungima ka 2-3 meetri sügavusele. Mida tihedam on muld, seda rohkem koondub roomjuuri pindmisse kihti ja seega suureneb konkurents kultuurtaimedele. Fizjunovi andmetel sõltub roomjuurte areng mulla tihedusest ja uute võsude tekkimine lasuvustiheduse 0,9, 1,1 ja 1,3 g/cm -3 juures on vastavalt 76%, 44% ja 8% varasemast kogustest
annaabi.ee 
