Kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Sugukond: roosõielised (Rosaceae) Püstine, tugevate okstega kuni 2m Väga levinud ilupõõsas. Vilju kõrgune lehtpõõsas. kasutatakse toiduainete tööstuses, Oksad hallikasrohekad, karvased, väga levinud haljastuses, kuna talub tihedalt ogalised. saastunud õhku. Aretatud palju Lehed pealt tumerohelised, alt hallikad, kultuursorte. karvased. Õitseb juuniseptember. Õied tumepunased või roosad. Viljad kerajad, kuni 4 cm läbimõõdus, ere või oranzpunased, valmivad augustist oktoobrini. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke. Paljuneb vegetatiivselt. Küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris) Sugukond: kukerpuulised (Berberidaceae)
Kibuvits on Eesti kuivemate niitude ja hõredamate kuivade metsade taim. Ta torkab juba kaugelt silma oma suurte roosade või valkjate õitega. Kibuvitsadeks nimetatakse suure rooside perekonna looduslikke liike, roosideks aga ainult ilutaimedena kasvatatavaid. Eestis kasvab looduses 11 kibuvitsaliiki, lisaks võib leida mitmeid kultuurist metsistunud liike. Roosiliike on maailmas vaid üle viiesaja, mõnedel andmetel isegi veel kaks korda vähem. Aga kultuursorte võib leida mitukümmend tuhat. Roosid on vanad kultuurtaimed ja roosiaiad on maailmas levinud juba väga pikka aega. Alguse said need Aasiast, Euroopas levisid laiemalt alles möödunud sajandi algul. Tänapäevalgi on suurte kaunite täidisõieliste rooside ilusate värvidega õied ühed enimhinnatud aia- ja lõikelilled. Enamik neist kasvavad põõsakujulistena, osa roose aga ronib mööda tarasid või meenutavad isegi väikest puukest
Kibuvitsa leht on vahelduvalt kinnituvad paaritusulgjad liitlehed. Lehed on abilehtedega kokku kasvanud. Kivuvitsa võrsed on püstised, kaetud sirgete või kõverate ogadega. Maa-aluses osas on hästiarenenud sammasjuurestik. Looduses paljuneb kibuvits seemnetega või vegetatiivselt juurevõsude abil. Kultuursorte paljundatakse pookimisega ja pistikutega. ohtrus on kibuvitsal põhjapoolkera paras- ja lähistroopilises vööndis, üksikute liikide levila tungib põhjas kuni tundraaladeni. Enamik kultuurroosidena tuntud liike pärineb Kesk- ja Edela- Aasiast. Kibuvits kasvab looniidul, pärisniidul, puisniidul, vahel ka metsaservades. Enamasti valguslembesed. Meie looduslikud liigid on külmakindlad, kuid rohked kultuursordid külmaõrnad
Puidust saadakse ka joonistussütt. Koor sisaldab värvaineid. Söögiks tarvitatakse pähklite sees olevaid Kasutamine lihakaid seemneid, on kõrge toitväärtusega. Sisaldavad 60...70% rasvu ja hulganisti valke. Pähklitest saadud õli kasutatakse toiduks, värvide ja lakkide tootmiseks. Kuna taim on väga tihe, siis on hea kaitseistanduste rajamiseks. On aretatud mitmeid kultuursorte eriti suurte viljadega ja dekoratiivsete lehtedega. Varakevadel on tähtis meetaimena.
Viljad õitseb juunist augusti lõpuni Õitsemisaeg Kasvukoht: valgusenõudlik valgus kuivem niiskus viljakas muld ilupõõsana, väga levinud haljastuses Kasutamine ´Abbotswood´, ´Daydawn´, Fridhem´ Sordid looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all, aretatud palju kultuursorte Märkused HARILIK ASTELPAJU Lõuna-Euroopa, Läänemere ääres, Väike-Aasia, Lääne-Siberi lõunaosa Päritolu 5-10 m Kõrgus rohkesti hargnev kõrge põõsas või madal puu Kasvukuju kaetud hõbedaste soomuskarvadega, hiljem roostepruunide soomuskarvadega. Võrsetel kuni 2 cm pikkused teravad tugevad astlad Võrsed
oktoobris, pirnikujulised või ümmargused, rohelised või kollased, 3-4 cm pikad, lihakad. Viljaliha sisaldab kivisrakke. Seemned tumepruunid, piklikud, ümardunud tipuga. Kasvutingimused:mõõdukalt külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid viljub paremini viljakatel, värsketel muldadel. Kasvab ka poolvarjus, kuid viljakandvuseks vajab täisvalgust. Juurestik hästi arenenud, sügavale tungiv. Eluiga kuni 300 aastat. Kasutamine:puit on kõva, hinnatud nikerdustöödeks. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Vähesel määral ka haljastuses. Kasvatamine Eestis:karmimatel talvedel esineb külmakahjustusi. Kultuursorte kasvatatakse viljade saamiseks. Kasutatakse ka haljastuses. Siberi nulg. Looduslikult ei kasva Eestis ühtegi nulgu, kuid parkides võib neid ilusate okaste tõttu sageli kohata. Kõige tavalisemad meil on siberi ja palsaminulg. Kõige suuremad ja vanemad on aga kõik siberi nulud. Eestisse toodi neid kasvama juba XIX sajandi algul.
(Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on saadud mitmeid kultuursorte, mida iseloomustab hea talvekindlus, ning seetõttu kasvatatakse neid põhjapoolsemates piirkondades. Eestiski on tuntud sellised sordid nagu 'Northblue' ja 'Northcountry'. Siiani ei olnud sellele mustikale antud konkreetset eestikeelset nimetust, kuid botaanika terminoloogia komisjon kinnitas ametlikuks nimetuseks sellele taimeliigile poolkõrge mustikas (Vaccinium × atlanticum). Kõrvuti poolkõrge mustikaga on ka ahtalehine mustikas Eesti oludes kohanenud ning tema
Viljad kerajad, kuni 4 cm läbimõõdus, ere- või oranžpunased, valmivad augustist oktoobrini. KASVU- Küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes. Valgusnõudlik. Paljuneb hästi TINGIMUSED vegetatiivselt. Juurestik hästi arenenud, võib moodustada suuri põõsastikke. KASUTAMINE Vilju kasutatakse toiduainete tööstuses, väga levinud haljastuses, kuna talub saastunud õhku. Aretatud palju kultuursorte. Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Areaal Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Kurdlehine kibuvits Rosa rugosa Varjutaimed Harilik jugapuu Taxus baccata AREAAL Euroopas Iirimaast ja Pürenee poolsaarest kuni Mandri-Eesti lääneosani, Kaukaasias, Lähis-Ida, Põhja-Aafrikas. SUURUS 10-30 m. VÕRA Vabalt kasvades laikoonusjas, mitmetüvelisena ebakorrapärane. Põhjapoolsetel aladel
2.1.1 Kuumaasikad ja taasviljuvad maasikad (fragaria vesca var. semperflorens) 5 Meie aidades on juba kaua kasvatatud juunist kuni semptembrini pidevalt õitsevad ja saaki kandvad kuumaasikat. Mõnikord nimetatakse seda liiki ka alpi maasikaks, kuna teda on leitud looduslikult kasvamas Alpi mäestiku lõunapoolsetel mülvadel. Kuumaasika uuemaid, spetssiaalselt aretatud kultuursorte on hakatud nimetama taasviljuvateks ehk remontantmaasikateks. Maailma levinuimaks taasviljuvaks sordiks on 'Selva', mis võib rahvusvaheliselt kanda ka nimetust 'Selvaever'. Sort sobib hästi neile, kes tahavad terve suve maasikamõnusid nautida ega pole huvitatud moosiketmisest. (Marjaraamat, 2006) 2.2 Metsmaasikas (Fragaria vesca) Metsmaasika välimus ei vaja ilmselt lähemat tutvustamist. Kuid vahel aetakse ta segamini kahe teise maasikaliigiga.
valmib septembris. 6. Kasvunõuded: külmakindel. Noorelt varjutaluv, hiljem küllaltki valgusnõudlik. Mullastiku suhtes küllaltki vähenõudlik. Juurestik maapinnalähedane. Paljuneb hästi ka vegetatiivselt. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus:levinud alusmetsa liik. Puit on raske, kõva, kasutatakse masinaosade ja mööbli valmistamiseks. Kasvatatakse ka viljade saamiseks ja kasutatakse haljastuses, aretatud mitmeid kultuursorte. Harilik Paakspuu (frangula alnus) PK 1. Leviala: Kasvab kogu Euroopas ning enamikel aladel Aasia kesk- ja põhjapiirkondades. Eestis sage. 2. Suurus: Mitmeaastane heitlehine rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas. Kõrgus kuni 8 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Tüve koor sile, mustjas. Noored võrsed hele- või hallikaspruunid, heledate pragudega. 4. Lehed ja pungad: Pungad kattesoomusteta, siidjate karvakestega. Vahelduvalt
Tuultolmleja. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus. Ka mullastiku suhtes ei ole neil erilisi nõudmisi. Pähklite saagikusele tuleb kasuks lupja sisaldav muld. Kasutamine haljastuses: Kuna taim on väga tihe, siis on hea kaitseistanduste rajamiseks. On aretatud mitmeid kultuursorte eriti suurte viljadega ja dekoratiivsete lehtedega.. Väänduvate- või rippuvate okstega sordid on sobilikud enamast huvitaimena koduaedadesse Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/sarapuu2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/harilik_sarapuu.html http://herba.folklore.ee/pildid/sarapuu%202.jpg 4. ILUPUUD 4.1 Vaher (Acer) Konkreetne liik: harilik vaher (Acer platanoides) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus kuni 3000 cm.
.. 4 gr Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku. On kiirekasvuline, õitseb ja viljub rikkalikult. Annab rikkalikult kännuvõsu, talub hästi kärpimist. Euroopas ammustest aegadest viljeldud kui marjakultuur ja aretatud marjade suuruse ja maitseomaduste parandamiseks palju kultuursorte ning ka arvukalt sorte iluaianduses kasutamiseks. Viljad on kõlbulikud vaid valminuna, toorelt (rohelistena) sisaldavad inimorganismile mürgist sinihapet. Neist valmistatakse mahla, zeleed, kompotti, marmelaadi jne. Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L. ) [ratsemósa] Racemosus kobarjas, kobarataoline. Selle 3...4 m kõrguse lopsakakasvulise põõsa
seemne kaal 2...4 gr., VIII-IX. Põõsad võivad elada umbes 60 a. vanuseks, eelistavad päikesepaistet, kuid lepivad ka poolvarjuga, ei talu väga happelisi muldi. Liik peab hästi vastu linnatingimustele ja talub mulla soolasust ning saastunud õhku. On kiirekasvuline, õitseb ja viljub rikkalikult. Annab rikkalikult kännuvõsu, talub hästi kärpimist. Euroopas ammustest aegadest viljeldud kui marjakultuur ja aretatud marjade suuruse ja maitseomaduste parandamiseks palju kultuursorte ning ka arvukalt sorte iluaianduses kasutamiseks. Viljad on kõlbulikud vaid valminuna, toorelt (rohelistena) sisaldavad inimorganismile mürgist sinihapet. Neist valmistatakse mahla, zeleed, kompotti, marmelaadi jne. Õisi, vilju, tüvekoort, lehti ja juuri kasutatakse laialdaselt rahvameditsiinis. Sordid: 'Alba'; 'Albopunctata'; 'Albovariegata';'Aurea';'Dwarf Form' 33. Punane leeder ja perekond lumimari Punane leeder (Sambucus racemosa L
Lehekesed süstjad, 96 terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline. Kasvutingimused ja kasutamine Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Kasvatamine Eestis: looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all. Sordid väga levinud ilupõõsad (Puud ja põõsad). Hooldus ja tagasilõikamine Põõsasmaranad õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi. Õitseb eelmise aasta okstel. Varakevadel kärbitakse eelmise aasta kasve ja vajadusel harvendatakse (Ilupõõsaste lõikamine). Paari aasta tagant lõigake põõsast välja
Lehekesed süstjad, terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline ( Põõsasmaran. Täiendav info ) 17.2 Kasvutingimused ja hooldus Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Kasvatamine Eestis: looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all. Sordid väga levinud ilupõõsad (Põõsasmaran. Kasutamine). Põõsasmaranad õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi. Õitseb eelmise aasta okstel. Varakevadel kärbitakse eelmise aasta kasve ja vajadusel harvendatakse. Paari aasta tagant lõigake põõsast välja maapinna lähedalt vanemaid jämedamaid ja
terveservalised, tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad. Õitseb juunist augusti lõpuni. Õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates. Vili mitteavanev, üheseemneline. Kasvutingimused Valgusenõudlik. Küllaltki külmakindel. Eelistavad kuivemaid viljakaid muldi. Väga levinud haljastuses, aretatud palju kultuursorte. Kasvatamine Eestis: looduslikult levinud Eesti loodeosas, looduskaitse all. Sordid väga levinud ilupõõsad. Põõsasmaranid õitsevad ennastunustavalt jaanipäevast hilissügiseni. Lõikamise eesmärk on saada hästi palju õisi. Õitseb eelmise aasta okstel. Varakevadel kärbitakse eelmise aasta kasve ja vajadusel harvendatakse. Paari aasta tagant lõigake põõsast välja maapinna lähedalt vanemaid jämedamaid ja harunenud oksi, samuti peenikesed oksad, mis raiskavad
viietised, harva neljatised. · Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja · Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal · Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad) Rubus idaeus - Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, mis levinud Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Kasvab kõikjal Eestis. Väga palju kultuursorte. · Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega. · Üheaastased võrsed kaetud väikeste ogadega, helepruunid, vanemad võrsed hallid · Õied valged, õitseb juunis, viljad punased, valmivad augustis 55. Põõsasmaran (Potentilla fruticosa) ja kurdlehine kibuvits (Rosa rugosa) Potentilla fruticosa - Lääne-Euroopa, Kaukaasia, Uraalist Kaug-Idani ja Kesk-Aasiani,
Valmivad sept. Külmakindel, varjutaluv. Kasvab viljakatel, niisketel muldadel. Sage raiesmikel. Haljastuses Viburnum opulus ‘Roseum’ – lumepall (valged, steriilsed õied). Harilik vaarikas (Rubus idaeus) Püstine põõsas, 1-1,5 m kõrge. Õitseb juunis-juulis, õied valged, viljad punased, koguvili. Söödavad. Külmakindel ja poolvarju taluv. Viljakad, niisked mullad. Sage raiesmikel, juurevõsu. Palju kultuursorte. õitseb mais kuusk, ebatsuuga, jugapuu, kadakas, arukask, sookask, vaher, paakspuu, mage sõstar õitseb mais-juunis lodjapuu, türnpuu, pihlakas õitseb juulis pärn tolmleb mai lõpul, juuni alguses mänd seeme valmib juulis arukask
lõpus ning kestab septembri alguseni. Viljad (kupar) valmivad septembris, seemned levivad tuule ja vee abil. Taim paljuneb seemnetega, vegetatiivselt ei paljune, sest lamandunud varred küll juurduvad, kuid ei eraldu kunagi emataimest. Kasutamine: hästi tuntud meetaim, annab tumedat, veidi mõrkja maitsega mett. Loomasööda vähesuse korral on kasutatud lehissöödana ja ka loomadele allapanuks. Liivastel aladel sobib iluaedadesse, aretatud on rohkesti kultuursorte. Kanarbikuga lõnga värvides saab kollaseid ja pruune toone. Kasutatakse naha 17 parkimisel ja mõnel pool ka kütteks. Õitsvatest latvadest keedetud teed on tarvitatud rahustava, kuseeritust ergutava, rögalahtistava, põletikuvastase vahen- dina ja sapi- ning neerukividest vabanemiseks. KUKEMARI Empetrum nigrum nime tähendusest: Empetrum (kr.k.) kividel e.
annaabi.ee 
