TURISM JA KULTUUR Referaat SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Kultuuriturism...............................................................................................................4 1.1. Mis on kultuuriturism?...........................................................................................4 1.2. Kultuuriturismi tüübid............................................................................................5 1.3. Kultuurituristide tüübid..........................................................................................5 1.4. UNESCO Balti kultuuriturismi strateegia..............................................................6 2. Kultuuriturism erinevate kultuuride näitel....................................................................8 2.1. Amisid..............................
Eesti Riiklik Turismiarengukava 2014-2020 TÖÖLEHT - 1.OSA 1. Käesoleva arengukava eesmärk on ...... Eesti riikliku turismiarengukava 20142020 peamiseks eesmärgiks on tagada Eesti konkurentsivõime ja rahvusvaheline atraktiivsus turismisihtkohana. 2. Arengukava keskendub järgmiste turismivormide arendamisele: ....... linnaturismi, kultuuriturismi (sh toidu- ja sporditurism), loodus- ja mereturismi ning terviseturismi arendamisele. Olulisemateks sihtrühmadeks on konverentsi- ja ärituristid ning pered. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ka kvaliteedi tõstmisele ja teenuste disainile. 3. Väliskülastajatest valdava osa moodustavad ...... lühiajalisi reise tegevad külastajad lähiriikidest (keskmine majutuskohas viibimise aeg on vaid 2 ööpäeva). 4
Rääkimata sellest, et viimase mõne kümnendiga on turismist endast saanud omaette kultuurinähtus. Kunagi algas turism n.-ö. kultuurist ehk vaatamisväärsustega tutvumisest ning ürituste külastamisest. Vahepeal tegi turism vaatamisväärse kui primaarse pealt primaarsemate aistingute ehk soojade randade suunas suure võnke, nüüd on aga jällegi tagasi pöördumas kultuuri, kuid sedakorda mitte niivõrd vaatamisväärsuse, vaid kogemisväärsuse juurde. Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. See viimane nn. osalusturismiga seotud trend tegelikult ongi kultuuriturismi toonud ka turismiarendajate ning muude asjaliste huviorbiiti, sest võrreldes muu turismiga on kultuuriturism saanud tõesti vähe arengualast tähelepanu, vahenditest rääkimata. Nõudluse poolelt aina rohkem pakkumist mõjutav identiteedipalvus ja turism kui majandus ning tööandja on tänaseks aga toonud
kruiisilaevadel uus kaitsemeetod - kurdistav helisignaal, mis tekitab ründajates lühiajalise halvatuse, pikemal toimel ka kurdistumise ja isegi äkksurma. Peale ookeani- ja merekruiiside on järjest suuremat populaarsust kogumas jõekruiisid, millest üks populaarsemaid on Niilus. Euroopas on trend korraldada kruiise ka vähemtuntud jõgedel, näiteks Elbel. http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=3110/arv_kolumn_311001 KULTUURITURISM Kultuuriturismi (cultural tourism) mõiste on ajas muutunud. Kunagi algas turism n.-ö. kultuurist ehk vaatamisväärsustega tutvumisest ning ürituste külastamisest. Tänapäeval tähendab kultuuriturism rohkem kogemist kui vaatamist ja nii peetakse kultuuriturismi all silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. http://www.sirp.ee/2003/12.12.03/Sots/sots1-7.html. Muidugi pole kuhugi kadunud ka traditsiooniline kultuuriturism: muuseumide ja näituste külastamine,
Euroopa sisesed reisid, sest reisimine muutub lihtsamaks. Paistab, et Euroopas võib rääkida isegi raudtee renessansist ja ka kanaltunnel La Manche`i all on üks selle poolt kõnelev fakt. Kuid sellest hoolimata kasvab lennutranspordi osa kiiremini kui kõik teised ja seda nii pikkade kui ka lühikeste vahemaade osas. Turismikomisjon pakub välja, et Euroopa siseslt kasvab linnaturism kiiremini kui suve- ja rannapuhkuste osa ja seda just kultuuriturismi ja ärireiside arvelt: linnades külastatakse konverentse, messe, näitusi jne. Samal põhjusel kasvavat ka rühmaturism kiiremini kui iseseisvalt reisijate arv. Selle prognoosi õigsust näitab vaid aeg. Minnes veelgi kaugemale ennustatakse, et tulevikus on vähem prestiizne minna mere- või päikesepuhkusele ja kuldpruun nahk on samuti vähem moes. Ida-lääne ja lääne-ida suunaline reisimine suureneb muidugi suhteliselt kiiremini kui traditsiooniline põhja-lõuna suunaline
Miks just need? Soome Venemaa Läti Rootsi Norra Saksamaa Suurbritannia Need sihtturud on meie lähinaabrid, seega on nendest riikidest pärit turistid meie turismi arendamise potentsiaalsed kliendid Turismitoote arenduses on Eesti võtnud eesmärgiks keskenduda seitsmele teemavaldkonnale. Nimeta need valdkonnad. Too omapoolne põhjendus, miks just need valdkonnad 1. Konverentsi-ja äriturismi arendamine 2. Kultuuriturismi arendamine 3. Sporditurismi arendamine 4. Toiduturismi arendamine 5. Loodus- ja mereturismi arendamine 6. Terviseturismi arendamine 7. Pereturismi arendamine Nende valdkondade arendamine on eesmärgiks, kuna Eesti asukoht kaardil võimaldab kõiki neid suundasi edukalt arendada. Meie puhas ja puutumata loodus, puhas talutoit, merega piirnemine, transpordivõrgustiku areng, IT-
osatähtsus ja nõudlus eelnimetatud kruiiside turul kasvab. Kruiisid saab üldistatumalt jaotada mere- ja ookeanikruiisideks ja siseveekogude ehk jõe- ja järvekruiisideks. Kruiisiturism ja Mere turism on väga sarnased set need mõlemad on merel.Toimuvad mere keskkonnas. Kultuuri- ja konverentsiturism Kultuuriturism: Peaaegu igal reisil külastatakse muuseume ja ka rannapuhkust veetes käiakse ekskursioonidel. Kultuuriturismi all võiks eraldi välja tuua meedia, täpsemalt filmid. On nii palju kuulsaid filme, mille võtteplatsideks on elusloodus või mingid külad, kuhu nüüd meelitatakse turiste. Kultuuriturismi osaks on muuseumid ja kunstigaleriid. On palju inimesi, kes ei reisi mitte reisimise pärast, vaid ainult selleks, et näha kuulsa kunstniku näitust või külastada mingit muuseumi. Muuseumid on tehtud külastajatele väga atraktiivseks. Objektidele on lisatud
1994. aasta augusti lõpul tegid Aivar Ruukel ja Jan Wigsten spetsiaalse ringreisi Eestis, hindamaks siin ökoturismi võimalusi. Nähtu andis uut indu. Loodi Kodukandi Ökoturismi Algatus, mille eesmärk on: 1) teadvustada võimalused, mida õigesti planeeritud turism pakub kohalikuks arenguks ning loodus- ja kultuuriväärtuste säilitamiseks; 2) luua struktuur nende võimaluste kasutamiseks. Sama aasta 30. novembril Tartus aset leidnud nõupidamisel otsustati koostada Eesti loodus- ja kultuuriturismi võimalusi kirjeldav "Reisikorraldaja käsiraamat". Et arendada ökoturismi nelja tugirühma koostööd, hakati korraldama ökoturismi nõukodasid. Esimene nõukoda toimus mullu 30.-31. mail Hiiumaal Puulaiul Kodukandi Ökoturismi Algatuse ja Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala Hiiumaa keskuse (Ruuben Post) korraldamisel. Järgmine nõukoda tuli kokku 27.-29. oktoobril Otepää kõrgustikul Leigo turismitalus,
Lähtuda tuleb meeste ja naiste võrdõiguslikkusest, propageerida inimõigusi ja kitsamalt kõige kaitsetumate inimrühmade - laste, vanurite, puuetega inimeste, vähemuste ja põlisasukate õigusi. Turismiga ei sobi kokku inimese ekspluateerimine mis tahes vormis, kitsamalt laste ärakasutamine, seksuaalne ahistamine; selle vastu peavad täie otsustavusega võitlema kõik asjaosalised riigid, ka juhul, kui ahistamine leidis aset välismaal. Soodustada tuleb usurännakuid, tervise-, haridus-, kultuuriturismi, samuti tutvustada igati turismivahetuse võimalusi. 3. Turism kui tasakaalustatud arengu tegur Turismi tuleb arendada keskkonnahoidlikult, et tänasega võrdsed võimalused jääksid ka tulevastele põlvkondadele; soodustada turismisuundi, mis säästavad loodusressursse, eriti vett ja energiat, jätavad võimalikult vähe jäätmeid. Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust.
jalutuskäigust, mis algab Toompea juurest Aleksander Nevski katetraal, võimalusel ka Toomkirik fotostopp Kohtutänava vaateplatvormil tuur lõppeb Raekoja platsil - tuur on mõeldud nii sise- kui välisturistile igas vanuses - Jah, avalduvad: Kohtu tänava vaateplatvorm, Lauluväljak - Jah - Jah - 2) Kultuuriturismi näide: Mulgi- ja Põltsamaa - koosneb: bussisõidust, giidi-reisisaatja teenusest, Põltsamaa roosiaia ja veinikeldri külastamine, Olustvere mõis, Lõhavere linnamägi, Suure-Jaani giidituur (Kappide elu, tegevuspaigad, huvikorral Vabadussõjas võdelnute sammas) Heimtali viinaköök, Koduloomuuseum, Viljandi vana hansalinn ja lossimäed
Ökoturism- vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ningkohalike elanike heaolu. Ökoturismi all mõistetakse eelkõige väljaspool otseseid turismirajatisi aset leidvaid tegevusi ja mõjusid. Seiklusturism- maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatud positiivsed elamused. Aktiivne turism- reisimise filosoofia, mis ühendab endas seiklus-, loodus- ja kultuuriturismi. Millised on loodusturismi tähtsamad demograafilised rühmad? (Käsiraamat LT ettevõtjale) DINK- „lasteta, topelt sissetulekuga“ noored spetsialistid; individuaal-, üksikreisijad, vallalised; pered; jõukad „beebibuumerid“; empty nesters- „tühja pesakastiga“ vanemad, üle 40-aastased paarid; aktiivsed seeniorid- 55-aastased ja vanemad. Mis on turismiseaduse järgi turismiteenus? Turismiteenus: reisiettevõtja poolt reisiteenuse osutamine; majutus- ja
.........................40 3.2.3 Kultuuriveebi missiooni läbipaistvus...............................................................40 3.2.4 Sektorisisese võrgu tõhusus...........................................................................41 3.2.5 Sektorisiseste nõuete ja eeskirjade esitus......................................................41 3.2.6 Kultuuriainese levitamine...............................................................................42 3.2.7 Kultuuriturismi tugi..........................................................................................42 3.2.8 Haridusteenuste pakkumine...........................................................................43 3.2.9 Teenuste pakkumine teadusliku uurimistöö tarbeks.......................................43 3.2.10 Teenuste pakkumine sektori spetsialistidele.................................................44 3.2.11 Toodete reserveerimis- ja hankimisteenuse pakkumine...............
liigist 15. Mis on loomemajandus ja mida see ühendab ning millele see baseerub? Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellekutaalse omandi loomise ja kasutamise. Ühendab arhitektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, etenduskunste, meelelahutust, infotehnoloogiat, kirjastamist, ajakirjandust, kunsti, muuseume, muusikat, reklaami, käsitööd, kultuuriturismi. Põhineb teadmistepõhisel majandusel ja rakendab maksimaalselt innovatsiooni. Tööturg 16. Tööealise elanikkonna jagunemine: töötavad ja mittetöötavad (töötud, koduperenaised jne) 17. Analüüsi Eesti tööealise elanikkonna hõivatuse tabelit lk 30. Millised on järeldused? 18. Mis on aktiivne vananemine? Vananemine, arvestades vananemise kultuurilisi, sotsiaalseid, majanduslikke ja vaimseid aspekte. 19. Kuidas mõjutab tööturgu rahvastiku vananemine? Tööturg on pidevas
ning ajalugu. Selleks külastatakse muuseume, erinevaid vaatamisväärsusi, festivale ning muid rahvustele omaseid kultuurisümboleid. Vahepeal on teinud turism suure pöörde. Sihtkohta ei külastata enam niivõrd sooja päikese, vaatamisväärsuste vaid hoopis kultuurikogemuste pärast. Artiklis oli toodud näide, et põhjamaalaste jaoks on esimene kokkupuude araabia tänavakaubitsejaga tunduvalt ilmekam kultuurinäide kui vanalinna kitsikuses kõrguv mosee Kultuuriturismi all peetakse silmas olevikus eksisteeriva kogukonna eluviisi jälgimist ja tundmaõppimist. Ei ole vahet, kas turist külastab muuseumi, kultuuriüritust või rahvusparki, oluline on, missuguse emotsiooni ta kaasa saab ning kas tal tekib soov tulla tagasi. Artiklis oli mainitud, et lisaks turistide ootuste täitmisele peab arvestama ning jätkusuutlikult arendama ka kohalikku kultuurikeskkonda.Minu arust tõi autor väga hea näite selle kohta,
Säästev turism - Säästva turismi all mõistetakse kogu turismimajanduse kohandumist vastavalt säästva arengu nõuetele. Seiklusturism- maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatud positiivsed elamused. Aktiivne turism- reisimise filosoofia, mis ühendab endas seiklus-, loodus- ja kultuuriturismi. Aktiivne puhkus- Puhkusevorm, kus inimene veedab oma puhkust kasutades selleks erinevaid aktiivseid tegevusi. Rekreatsioon Rekreatsioon on töövõime taastamine, lõdvestumine, puhkus ja meelelahutus, mis enamasti toimub looduses. Tavalised rekreatsioonipaigad on teiste seas kaitse- või puhkealad, asulate haljasvööndid. Alternatiivturism Õpitakse tundma teiste rahvaste tavasid, elukeskkonda, kultuuri, st
kui ka Nepalis või Uus-Guineas. · Ökoturismi tooteid on paljudel juhtudel võimalik edukalt kasutada nii paikkonna kui ka tervete riikide turunduses · Ökoturismi on traditsioonilise rahvapärase majandussüsteemi ja pärimuskultuuriga seostada lihtsam kui enamikku teisi majandusharusid. · Ökoturismil on head eeldused elavdada tugevasti loodus- ja kultuuriturismi.2 Kuidas neid eesmärke saavutada? Toeks on üldine huvi kasv keskkonna vastu. Kõigis tootmisvaldkondades muutub üha olulisemaks tootmise keskkonnasõbralikkus. Järjest rohkem tarbijaid keeldub ostmast ja kasutamast tooteid, mille valmistamine halvendab keskkonnatingimusi. Sama kehtib ka maailma suurima majandusharu ja tööhõivevaldkonna - turismi kohta. Parimate hotellide vannitubadesse on ilmunud viisakas palve külastajatele: võimaluse korral
kivikoja, kus selle ala asjatundja Taivo Parbus valmistab dolomiidist suveniire ja annab huvilistele võimaluse tutvuda kiviraidekunstiga (Käsitöökojad, kuupäev puudub). Saaremaa Ooperipäevad toimuvad aastast 1999 Kuressaares toimuv rahvusvaheline ooperifestival. Need toimuvad linnuse hoovialal, kuhu mahub umbes 2000 pealtvaatajat. Eesmärgiks on tutvustada tipptasemel esitatava muusika abil Kuressaare linna kui atraktiivset ja romantilist Eesti kultuuriturismi sihtkohta (Saaremaa Ooperipäevad/Festivalist, kuupäev puudub) 18 Alates aastast 2010 on Saaremaa Muuseum korraldanud Kuressaare lossi päeva. Neil päevil saab tunda Eesti ühe kaunima linnuse hoovis ja müüride vahel aegade tagust õhustikku ja melu ning nautida eri ajastute muusikat, tantsu, teatrit, lahinguid, võitluseid ning kaupmeeste ja
Muuseumitundide valik on mitmekesine ning kättesaadav kõigile. Loengud ja muuseumi külastamine on lülitatud Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt kureeritavasse õppekavasse. Toimuvad iga-aastased infotunnid õpetajatele. Eesti Tervishoiu Muuseum aastaks 2015 on nii teabeallikana kui ajaveetmis- ja suhtlemiskohana muutunud kaasaegseks teemavaldkonna infopunktiks ja kultuuripärandi säilitajaks. Muuseum suudab pakkuda emotsionaalset kogemust, kvaliteetset teenust, kultuuriturismi, kujundada elustiili ja mõttemalle ning säilitada kultuuriväärtusi. Muuseumi inimese füsioloogia, anatoomia ja meeli iseloomustavad kogud pakuvad noortele ja täiskasvanutele äratundmis- ja avastamisrõõmu. Interaktiivne lähenemine muudab õppimise ja meeldejätmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Eesti Tervishoiu Muuseum on Eesti meditsiini ajaloo talletamisel ainutähtis organisatsioon, mille abil toimub järjepidev uurimis- ja teadustöö
Muuseumitundide valik on mitmekesine ning kättesaadav kõigile. Loengud ja muuseumi külastamine on lülitatud Haridus-ja Teadusministeeriumi poolt kureeritavasse õppekavasse. Toimuvad iga-aastased infotunnid õpetajatele. Eesti Tervishoiu Muuseum aastaks 2015 on nii teabeallikana kui ajaveetmis- ja suhtlemiskohana muutunud kaasaegseks teemavaldkonna infopunktiks ja kultuuripärandi säilitajaks. Muuseum suudab pakkuda emotsionaalset kogemust, kvaliteetset teenust, kultuuriturismi, kujundada elustiili ja mõttemalle ning säilitada kultuuriväärtusi. Muuseumi inimese füsioloogia, anatoomia ja meeli iseloomustavad kogud pakuvad noortele ja täiskasvanutele äratundmis- ja avastamisrõõmu. Interaktiivne lähenemine muudab õppimise ja meeldejätmise lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Eesti Tervishoiu Muuseum on Eesti meditsiini ajaloo talletamisel ainutähtis organisatsioon, mille abil toimub järjepidev uurimis- ja teadustöö
Jaan Toomik lõi illusoorse keskkonna: konteiner kui suur akvaarium, milles ujusid elusad tuurad kui ürgseimad kalad, ja millele projitseeriti video ujuvatest tuuradest. Alates 1990ndatest on maailma eri riikides juurde asutatud erakordselt palju uusi biennaale-triennaale. See tähistab ühelt poolt poliitilist vabanemisprotsessi, teiselt poolt teadlikku kultuuripoliitilist võtet tuua oma linn kunsti abil rohkem “maailmakaardile”, õhutades rahvusvahelist kultuuriturismi, samuti anda kohalikele kvaliteetset rahvusvahelist kultuuriprogrammi. 1. Claude Monet Prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja *Impressionismi vool sai nime tema maali järgi: „Impression, soleil levant“ (Impressioon. Päikesetõus. 1872) *Monet’lt pärineb u 2500 maali *Oma elu lõpuni üritas Monet järjest paremini jäädvustada meeleolu, eriti valgusefekte ning värve.