Portreedes rõhutas vaimsust, sisemist väärikust ja dramatismi 1911-1912 lõi oma parimad sümbo- listlikud tööd Saksa ekspressionismiga kokku puutudes ilmusid tema töödesse veelgi teravamad emotsioonid ahastus, hirm, iha ja eredamad värvid Eestisse tagasi tulles muutus üheks nõutavaimaks portretistiks Looming muutus rahulikumaks, tasakaalukamaks ja soliidsemaks LOOMING Tegi suurepäraseid portreid nii seltskonnadaamidest kui ka kultuuritegelastest Maalides ja joonistustes sulasid kokku pea kõik moodsamad kunstivoolud 1919 algas kunstniku vaikiv ajastu, kuna kriitikud süüdistasid teda akademismis (eluvõõras, akadeemilisi traditsioone dogmaatiliselt järgiv ainekäsitlus teaduses ja kunstis) Alates 1930 viljeles taas rohkem maastikumaali TEOSED PORTREED: MAALID Konrad Mägi Mererand Ants Laikmaa Lennuk Oskar Luts Männid Gustav Suits
Eestis polnud võimalik õppida. Tee viis teda Peterburi Kunstidekooli vabakuulajaks kui ka Müncheni Kunstidekooli. Ta töötas vabakunstnikuna Saksamaal, Itaalias ja Venemaal.Kuigi skulptor elas kodumaal suhteliselt vähe aega, oli tema looming siin siiski tuntud ja hinnatud. Tuntuse andis talle eesti rahvajuttude ainetel loodud mütoloogia teemalised skulptuurid ,,Koit" ja ,,Hämarik", ,,Kalevipoeg" ning ,, Linda" .Tuntud olid ka portreebüstid tolleaegsetest tuntud kultuuritegelastest nagu Koidula, Jansen, Kretzwald ning Hurt. Peale skulptuuri teoste loomiste olid tal muudki harrastused nagu muusika- ja kirjandustegevused. Tema sulest on pärit näidendeid, luuletusi, jutte, meeleolupilte kui ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. A. Weizenberg on siiani suureks eeskujuks praegustele ja tulevastele skulptoristidele. Kõik kolm kunstnikku J.Köler , A.Adamson ja A.Weizenberg kujutasid oma töödes eestimaisust, olles rahvuslikult meelestatud
ülikooli juures tegutses kümmekond aastat Professorite Instituut, mis valmistas ette õppejõude teistele Venemaa kõrgkoolidele. Baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Estofiilid ja esimesed eesti haritlased Estofiilid olid baltisakslastest eestihuvilised. Estofiilide hulka kuulusid ka esimesed eesti haritlased( Kreutzwald, Faehlmann) Faehlmanni algatusel loodi 1838 Tartus Õpetatud Eesti Selts. 1842 loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende ühingute toel anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg" Osa eesti haritlasi said tööd Venemaal. Keisri õukonnas töötasid maalikunstnik J
pinnal edasi arendama uute põlvede tarbeks. Ta loodab, et nende lastes ,,tärkab see idu, millest kasvab vaimuaristokraatia." Tammsaare tõdeb, et haritud saamiseks on tarvis erinevaid ressursse. ,,Rahaaristokraatia on ikka vaimuaristokraatia loometingimuseks olnud. Vaimu harimine nõuab vaba aega, varandus võimaldab selle." Ta toob välja ka selle, kui vaimuvaene maa tema meelest Ameerika on, seda nimelt kultuurilises mõttes. Tammsaare toob ka näiteid teistest kultuuritegelastest, kes samuti arvavad: M. Gork, K. Hamsun, H. G. Wells, E. Vilde. Selle vastuseks ütleb Law, sir Alfred Maurice, et Ameerika on alles uus maa ning kunsti loomise aeg seisab alles ees.Ta palub oodata. Tammsaare unistab, et peatselt saabuks ka siiamaile rikkused ning võimsad, jõukad mehed, kes siin nii poliitilist-, majanduslikku- kui ka vaimuelu arendaks. Ta tunneb praegust rahvast mandununa ning seetõttu loodab uuele põlvkonnale.
1938. aasta üldlaulupeo järelkajana ilmus tema analüüsiv artikkel ,,Muusikalehes", kus tuleb selgesti esile ,,rahva laulmapanemise küsimus", aga ka hulk ideid muusikaelu paremaks korraldamiseks tulevikus. Aastakümnete jooksul on Ernesaksa sulest pärit aukartust äratav hulk innustavaid artikleid, mõtteavaldusi. q Avaldas ka mitu raamatut. v Suu laulab,süda muretseb (1971) v Nii ajaratas ringi käib (1977)sisaldab muhedaid meenutusi eesti kultuuritegelastest. v Kutse (1980)autobiograafiline teos v Laul,ava tiivad (1985) Tunnustused q 1939 Eesti Punase Risti teenetemärk, V klass q 1942 ENSV tnl. Kunstitegelase aunimetus q 1946 Tööpunalipu orden q 1947 ENSV rahvakunstniku aunimetus q 1947 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) kontserdi ja q interpreteerimistegevuse eest q 1951 Stalini preemia (NSV Liidu riiklik preemia) ooperi q "Tormide rand" muusika eest q
Õppis Peterburi KA-s ja Düsseldorfi KA-s. Sealt lahkus, kuna oli pettunud akadeemia õppesüsteemis. Töötas Düsseldorfis ja tegi õppereise Belgiasse ja Hollandisse. 1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik.
Õppis Peterburi KA-s ja Düsseldorfi KA-s. Sealt lahkus, kuna oli pettunud akadeemia õppesüsteemis. Töötas Düsseldorfis ja tegi õppereise Belgiasse ja Hollandisse. 1899.a. tuli Tallinna ja asutas Tallinnas 1903.a. oma ateljeekooli (tegelikult joonistus- ja maalikursused). See kool tegutse 1907.a-ni. Oli 1. kunstiõppeasutus Eestis. 1907.a. asutas Eesti Kunstiseltsi (1. kunstiorganisatsioon Eestis). 1913.a. taasavas oma ateljeekooli. Laikmaa maalis impressionismi mõjulisi portreid eesti kultuuritegelastest ja haritlastest (,,Autoportree", ,,Marie Underi portree") ja eesti talurahvatüüpidest. Viljeles ka maastikumaali. Lemmiktehnikaks oli pastell (,,Talvemaastik") 1932.a. lõpetas kool oma tegevuse ja Laikmaa asus elama Taeblasse (praegu seal majamuuseum). Tartus asutas ateljeekooli 1904.a. KRISTJAN RAUD (1865-1943). Sündis Viru- Jaagupi lähedal taluniku peres. Ka Kristjani kaksikvend Paul on tuntud eesti kunstnik.
**** ****** Tallinn 2012 Sissejuhatus Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu. Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. Eestis 18. saj. lõpul ja 19. saj. alguses töötanud kunstnikud olid valdavalt baltisakslased (ei elanud pidevalt Eestis, seotud Saksamaa, Itaalia, Venemaaga). Soodustavalt mõjus Tartu Ülikooli joonistuskooli rajamine 1803. a. Kujutava kunsti zanridest viljelesid nad portreed, maastikku ja linnavaadet, lõid altari- ja vähesel määral mütoloogilise sisuga maale. 19 saj
Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui Jaan Tõnisson olid kõik pärit hernhuutlikest perekondadest. 2.baltisaksa kultuur Baltisaksa kultuur keskendus Tartu Ülikooli ümber. Avati joonistuskool, kus õpetajaks oli Saksamaalt pärit K.A.Senff. Tallinnas tegutses kunstnikuna samuti Saksamaalt pärit G.F.v.Kügelen. Baltisaksa kultuuri osaks sai seltsiliikumine. Kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi. Näiteks võis tuua Tallinna Muuseumiühingu.Baltisaksa kultuuritegelastest võib veel märkida keeleteadlast F.J.Wiedemanni ja arst C.A.Hunniust. 3.ärkamisaeg Ärkamisaegses eesti kirjanduses ja kunstis valitses valgustusideedest lähtuv, "kihistumata muinasühiskonda" idealiseeriv rahvusromantiline suund. Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes. Üha teadlikumalt eeskujuks võetud hõimurahva soomlaste rahvapärimuse ainetel konstrueeriti "muinaseesti maailmapilt", millesse
Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest seltskonnadaamidest, tegi söega hulga tundlikke, suurepärase karakteritabamisega portreid kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933
Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest seltskonnadaamidest, tegi söega hulga tundlikke, suurepärase karakteritabamisega portreid kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933. aastal saab temast Eesti
Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest seltskonnadaamidest, tegi söega hulga tundlikke, suurepärase karakteritabamisega portreid kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933.
1931. aastaks kujunes ulatuslik bussiliinide võrk. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga iga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Hollandi, Taani, Kreeka ja Rootsi järel seitsmendale kohale maailmas. Esimesi samme tehti ka tsiviillennunduses. 11 12 5. KULTUURIPOLIITIKA Rahvuskultuuri arenguks kujunesid käsitleval etapil tunduvalt paremad tingimused kui varem. Kuna küllalt suur osa haridus- ja kultuuritegelastest võttis omaks demokraatlikud põhimõtted ning teenis oma loominguga rahvast, suutis eesti rahvuslik kultuur luua paljudel aladel püsivaid väärtusi. 5.1. Rahvaharidus Rahvahariduse ajal oli oluline Oktoobrirevolutsiooni mõjul toimunud kooli demokratiseerimine ja üleminek emakeelsele õpetusele. 1920. aastal kehtestati ühtluskool ja üldine koolikohustus, algul 4-klassiline, 6-klassiline.
kuid asi ei nihkunud paigast. 1931. a. kirjutati: "Mart Saar, kel kärarikas ja närviline linnaelu tunduvalt mõjub haiglasele tervisele, vajaks kodukohta, kus ta praegu viibib külalisena, oma loomingu jätkamiseks- siin oleks tal võimalik töötada segamatult: Hüpassaarega on seotud parem osa ta loomingust. Kuid ka ülalpidamise hankimiseks oleks see tarviline /.../ tundub võõrastavana, et nii vähe hoolitakse meil kultuuritegelastest, kelle teened jäävad igavesti meie kultuurilukku..." Viimaks Saare soov rahuldati ja Saar asus elama Hüpassaarde. Tegelikuks põllupidajaks Hüpassaares oli helilooja õemees Mart Tomson perekonnaga (tütred Helgi ja Hilda ning poeg Martin). Samal ajal olid kõik taluga seotud mured ka Mart Saare mured. Elas ju Hüpassaares helilooja emagi (suri 1937.aastal), kelle eest hoolitsemist pidas Mart Saar oma pühaks kohuseks. Nagu
värvid. Seal loodud portree kunstnik A. Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest seltskonnadaamidest, tegi söega hulga tundlikke, suurepärase karakteritabamisega portreid kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933
Berliinis, kus poliitilistel põgenikel oli tol ajal ohtlik viibida, varjasid Vilded end sotsiaaldemokraatidest seltsimeeste juures. Hea saksa keele oskuse tõttu saab Vilde kaastöö ,,Die neue Zeit" ja ,,Schwäbische Tagwachti" juures. Nad suundusid edasi Sveitsi, kus revolutsionääridel oli kindlam redupaik. Looduslikult kaunis linnas oli Vilde küll üsna viljakas ja tol olid väga soodsad töötingimused, tundis ta end liiga eraldatuna oma rahvast ja teistest kultuuritegelastest. Helsingisse saabusid Vilded juuni algul, leides eest poliitiliselt soodsa atmosfääri. Üldse valitsesid Soomes vabamad olud kui mujal tsaari-Venemaal. Sellepärast oli Soome kogunenud enamik eesti kultuuri poliitilisi põgenikke. Eduard Vilde võttis koos kaasaga osa Helsingi Eesti Heategeva Seltsi tegevusest. See rahvuslik organisatsioon oli 1906. aastal kogunemispaigaks eesti pagulastele. Vilde vilgas kirjanduslik tegevus algas Helsingis otsekohe pärast päralejõudmist. Eelkõige
ministeeriumidele selle kohta märgukirju, kuid asi ei nihkunud paigast. 1931. a. kirjutati: "Mart Saar, kel kärarikas ja närviline linnaelu tunduvalt mõjub haiglasele tervisele, vajaks kodukohta, kus ta praegu viibib külalisena, oma loomingu jätkamiseks- siin oleks tal võimalik töötada segamatult: Hüpassaarega on seotud parem osa ta loomingust. Kuid ka ülalpidamise hankimiseks oleks see tarviline /.../ tundub võõrastavana, et nii vähe hoolitakse meil kultuuritegelastest, kelle teened jäävad igavesti meie kultuurilukku..." Viimaks Saare soov rahuldati ja Saar asus elama Hüpassaarde. Tegelikuks põllupidajaks Hüpassaares oli helilooja õemees Mart Tomson perekonnaga (tütred Helgi ja Hilda ning poeg Martin). Samal ajal olid kõik taluga seotud mured ka Mart Saare mured. Elas ju Hüpassaares helilooja emagi (suri 1937.aastal), kelle eest hoolitsemist pidas Mart Saar oma pühaks kohuseks. Nagu omal ajal Vargamäel, kujutas siinnegi elu
Laikmaast kuulub kindlasti eesti kunsti paremikku. Ääretult haaravad on ka vabagraafilised joonistused "Märter", "Jaht", "Katastroof". 1913. aastal tuli ta Eestisse tagasi ja kujunes siin üheks nõutavaimaks portretistiks. Loomingus võttis maad teatud rahunemine, tasakaalukus, soliidsus. Ta maalis hiilgavaid elusuuruses portreid mitmetest tookordsetest seltskonnadaamidest, tegi söega hulga tundlikke, suurepärase karakteritabamisega portreid kultuuritegelastest ning võttis aktiivselt osa kunstielu organiseerimisest. Tema maalides ja joonistustes väljendusid üksteisesse sulades pea kõik moodsamad kunstivoolud. Kuid 1919. aastal I Eesti kunsti ülevaatenäitusel süüdistasid populistidest kriitikud 35-aastast N. Triiki peaaegu et akademismis. See oli muidugi liialdus, kuid kunstniku loomingusse tõi see kaasa vaikiva ajastu. 1921 kolis Triik Tartusse ja asus kunstikool "Pallase" õppejõu kohale. 1933.
,,Vanamees ja meri" räägib vana kaluri võitlusest tormise merega. See on Hemingway triumf, sest saab selle eest Nobeli preemia. Hinnati, kuna see teos näitas, et H. usub inimesse ja tema jõusse ning füüsiline murdumine ei tähenda moraalset murdumist: ,,Inimest võib hävitada, aga teda ei saa võita." ,,Ohtlik suvi" kajastab härjavõitlust. ,,Pidu sinus eneses" avaldatakse pärast Hemingway surma tänu tema naisele. Teoses räägib H. kirjanikest ja kultuuritegelastest, kellega ta Euroopas olles kohtus. Ta näitab kuidas mitte midagi ütlevatest kohtumistest ammutatakse meeletut hingejõudu. Hemingway romaani analüüs ,,Kellele lüüakse hingekella" Teos algab motoga: ,,Ära iialgi päri, kellele lüüakse hingekella: seda lüüakse sinule." (John Donne) Robert Jordan saadetakse fasistide tagalasse strateegiliselt tähtsat silda õhku laskma, et
annaabi.ee 
