Konspekt (raamat lk 105-111) Eri kultuurikeskkondadest pärit inimeste omavahelise võrdlemise kaudu saab selgitada , kuidas mõjutab see keskkond inimese vaimseid omadusi. Samuti otsitakse nii vastuseid küsimustele ,millised inimese vaimsed omadused seostuvad bioloogiliste mehhanismidega ja millised pärinevad kultuurikeskkonnast . Selle uurimise juures peab aga arvestama fakti ,et bioloogiliselt täiesti terve aju ehitus sõltub osaliselt sellest , millises keskkonnas inimene on arenenud. Seda asjaolu on tõestanud ka indiaanlaste seas läbi viidud uuring. Uuritud indiaanlaste arengu tase vastab enam-vähem kiviaja omale.Läbi viidud uuringu tulemusena selgus , et ilma koolihariduseta inimesed sooritasid mõningaid teste nagu ajukahjustuse all kannatajad. Seega inimese arengukeskkond
Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus tahab olla ainulaadne, aga selleks ei pea riik olema eraldunud ja enassesulgunud. Samas kas rahvuslane on natsionalist? Lugesin ühest artiklist "Rahvuslus on ennast
AR II 6. rühm Probleemanalüüs: farmakoloogiliste meetodite kasulikus unehäirete ravimisel Insomnia ehk unetus on väga sage haigus. Unehäirete levimus on suhteliselt sarnane hoolimata maailmajaost ja kultuurikeskkonnast, jäädes 20- 30% vahele üldpopulatsioonist. Eestis teostatud uuringu (Eesti Terviseuuring, 1997) kohaselt kannatab unehäirete all 26.1% populatsioonist, neist 14.9% uinumisraskuste all, 16.3% uneaegse ärkamise all ja 15.2% liigvarajase ärkamise all. Kuna unehäiretega kaasuvad ka sellised nähud nagu depressioon ja meeleoluhäired, siis leidsin, et selle haiguse ravimine on väga oluline. Tähelepanu pöörasin
polnud ürgvenelik või slaavilik. Venestuse mõjud Iseseisev Eesti võttis osalt üle Vene riigi õigussüsteemi,mille asendamiseni jõuti alles 1930. aastate teisel poolel. Samuti oli suur osa iseseisvusaja rahvuslikust A.Laikmaa eliidis saanud vene hariduse. A.Adamson H.Eller M.Saar Vene kultuurikeskkonnast ja mentaliteedist oli osa saanud Venemaal õppinud ja töötanud optandid(põgenesid N.Liidust Eestisse,asusid elama linnadesse,osad liikusid edasi Läände), kelledel oli tähtis roll Eesti teaduse ja kultuuri ülesehitamisel. Vene vaimsust oli vanemas põlvkonnas abielude tõttu vene naiste/meestega, venemaal õppinud, elanud ja töötanud haritlaskonnas. Vene aated ja vene eeskuju oli vajutanud tugeva pitseri Eesti poliitikaelule ja erakondade kujunemisel.Näiteks puudutas see
Pedagoogikaülikoolis (praeguses Tallinna Ülikoolis), aga kindlasti tuleks selline kursus panna põhiõppesse ning pakkuda täiendkoolituses juba töötavatele õpetajatele. Õpetajad peavad mõistma, et minevikku jäi aeg, kus klass oli monokultuurne ning ühiskond liigub sinna poole, et rahvusvähemused saavad meie igapäeva reaalsuseks ning on paratamatult peame me andma haridust kõigile- seal hulgas lastele, kes on pärit teisest kultuurikeskkonnast. Tänasesse olukorda, kus ühiskond muutub järjest kirjumaks, ei peaks suhtuma negatiivselt, vaid tegelikult annab see meile hea võimaluse end täiendada ja õppida elama erinevate inimestega ning nende uusi mõtteid ja ideid kasutada oma tavapärases elus, et muuta see mitmekesisemaks. Samuti õpivad rahvusvähemused meilt. Nii saame me üksteist täiendada. Sulev Valdmaa on väga tabavalt öelnud, et mitme kultuuri olemasolu ühiskonnas
teguvormi. Laused on soravad ning tekst sidus. Kõik autori poolt esitatud väited peavad olema loogiliselt põhjendatud ja viidatud. Samad nõuded kehtivad ka tsitaatidele. 4 1.2. Erinevate loetelude vormistamine Teksti loetelude esitamiseks on mitmeid võimalusi: enam kasutatavad, Kõige sagedasemad tavatekstis kasutatavad sümbloid on tavaliselt mummud, tärnid, kriipsud jms. harvemini esinevad, On teistest kultuurikeskkonnast pärinevad sümbolid, hieroglüüfid, araabia tähestik jne. nummerdamine, Kasutatakse nii rooma kui araabia numbreid, heading1 korral pigem rooma. numbreid. tähestiku järjekorras, Eesti tähestik põhineb ladina tähestikul ning koosneb 27-st tähest. lastesõbralikud tähised. Siia kategooriasse kuuluvad enam tähelepanu köitvad märgised, värvilised, humoorikad jms.
1986). Taoline seisukoht paneb kahtluse alla ka uksikisiku oiguse arstiabile, kuna inimene ise vastutab haiguse tekke eest. Majanduspoliitiline tervisekasitlus nihutab haiguste ravikulude koorma nii tervishoiuteenuse kasutaja kui tooandja kanda, loobudes (too)keskkonda reguleerivatest ja muudest lahendustest. Tervise kultuurilised eripärad Tervis on kultuuriomane kontseptsioon ta pohineb valdavalt väärtushinnangutel ja oleneb suuresti kultuurikeskkonnast. Seda kujundab uhelt poolt indiviid ning teisalt kultuurikeskkond, mis omakorda mõjutab ja vormib indiviidide tervist (Williams, 1983). Viis, kuidas me tervist defi neerime, peegeldab meie maailmavaadet ja seda, kuidas me teeme oma otsuseid. Paljudes kultuurides suhtutakse haige-olemisse torjuvalt ja suudistavalt ning põdurust peetakse indiviidi enda suuks ning vastutuseks. Sellise motteviisiga poliitikud peavad tervist igauhe iseenda vastutusvaldkonnaks.
ollakse kohal, õigel ajal tõustaks üles ja mindaks magama, et oleks õpitud (seda kontrolliti ainult algkoolis käivatel lastel) ja üks kord nädalas tuli oma tuba koristada. See, mida laps tegi vabal ajal väljas või kus parasjagu viibis ei olnud kellegile oluline. Sellistes tingimustes ei saa lapsel tekkida ka õigeid väärtushinnaguid ega õiget arusaama elust. Peale eelnimetatud keskkondade tuleb järgnevalt juttu veel last ümbritsevast keskkonnast, mis koosneb kultuurikeskkonnast, materiaalsest- ja mittemateriaalsest keskkonast, virtuaalsest ja sotsiaalsest keskkonnast ning nende olulisusest lapse jaoks. 17 1.4 Last ümbritsev keskkond Keskkonda käsitledes tuleb arvesse võtta ajalist dimensiooni, kuna keskkonnas toimuvad protsessid on dünaamilised ja pidevas muutumises. Keskkonda saab käsitleda järgmiselt: füüsiline keskkond- loodus ja arhitektuur; sotsiaalne keskkond ja selle võrgustikud- inimsuhted, rollid;
............................................................ 47 Mõjutamismehhanismid ................................................................... 56 Suhtlemisvahendid .............................................................................. 61 Mitteverbaalsed suhtlemise vahendid ............................................... 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ................................................................
on erinevaid kultuuritüüpe ühtlustanud ja seganud. Teisalt toob ülemaailmsetes infovõrkudes surfamine kaasa poliitilise kultuuri killunemise. Ühised rahvuslikud väärtused ei ole enam samatähtsad inimeste suhtumiste ja käitumise vormijad kui aastakümneid tagasi. Lisaks infotehnoloogilisele arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Maailma ajalugu teab mitmeid juhtumeid, kus teisest kultuurikeskkonnast saabunud immigrandid on andnud uue ilme ka asukohamaa poliitilisele kultuurile. Nimetagem Lääne-Euroopa väljarännanute mõju USA demokraatiamudeli kujundamisele, või Baltikumi annekteerimist Nõukogude Liitu. Rändeprotsesside tulemusel võib tänapäeval enamikus riikides kohata mitmeid kultuuritüüpe. 7.3 Kultuuri õppimine ehk sotsialiseerumine Poliitilisel kultuuril on tähtis roll ühiskonna stabiilsuse ja sidususe kindlustamisel. Kultuuri
Situatsiooniteooriad Inimesest ei sõltugi nii palju, vaid sõltub olukorrast, mis ootab teatud tüüp inimest. Erinevad olukorras `'ootavad ja loovad'' erinevat tüüpi liidreid. Erinevates situatsioonides tõusevad esile erinevat tüüpi inimesed. Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupis olevate inimeste omaduste kokkulangemisest. Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funktsionaalsed teooriad Liidriroll on rühma tegevuse korraldamine. Oluline on, kuidas on rühma tegevus korraldatud, mitte see, kes seda teeb. Liidri eesmärgid: 1) meeskonnatöö korraldamine 2)liikmete motiveerimine 3)ülesande sooritamine Transformatsiooniline liidrikäsitlus Idee: liider mitte ainult ei korralda grupi tegevust, vaid ka muudab gruppi. Uued hoiakud, käitumised, väärtused
Kreeka keeles phileo- armastus, sophia-tarkus.Ehk vastuste otsimine filosoofilistele küsimustele tähendab pühendumist tarkuse armastusele. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Põhiprobleemid/küsimused on sageli koolkonna spetsiifilised. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. NB! Filosoofiaprobleemid sõltuvad konkreetsest ajastust ja kultuurikeskkonnast (nt probleemid embrüoga, tuumarelva ja kloonimisega). 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Filosoofia valdkond, mis uurib teadmisi. Üritab leida, milline on inimteadmiste päritolu, loomus ja piirid. Proovib vastata s.h. järgnevatele küsimustele: Mis on teadmine? Millised on teadmise allikad?Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4
(eesmärgile, toodangule, produktile Situatsiooniteooriad Lähtepunkt: erinevad olukorrad "ootavad ja loovad" erinevat tüüpi liidreid. Herbert Spencer (1884): the times produce the person and not the other way around Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas, malevõistkonnas, erakonnas, pensionäride klubis ... Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funktsionaalsed teooriad Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli: Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine Protseduuride määratlemine (tööjaotus, hindamine) Grupisuhete ülevalhoidmine
Spencer: ajad toodavad inimesi. Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas, malevõistkonnas, erakonnas, pensionäride klubis ... Situatiivne liider erinevates situatsioonides tõusevad esile erinevat tüüpi inimesed (nt male mängus ühte tüüpi ja vanglas teise tüüpi) Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funkstionaalsed teooriad Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli: Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine Protseduuride määratlemine (tööjaotus, hindamine) Grupisuhete ülevalhoidmine
kes on elanud teineteisest lahutatult juba alates varajasest lapsepõlvest. Nende uuringute põhjal on selgunud, et nii võimekus, huvid, sotsiaalne hoiak kui ka isiksuse omapärad on tugevasti mõjutatud genotüübi poolt. Näiteks Minnesota kaksikute uuringutel leiti, et IQ päritavuskoefitsient on 0,7, mis tähendab, et 70% IQ varieeruvusest populatsioonis on seotud genotüübilise varieeruvusega. Geneetiliste faktorite avaldumise ulatus sõltub ka indiviidide kultuurikeskkonnast. Kultuuriliselt ühtlasemas keskkonnas on geneetiliste faktorite päritavuse osa populatsiooni käitumuslikus varieeruvuses suurem. Sotsiaalsete hoiakute ning indiviidide psüühika väljakujunemises on oma osa ka kodusel atmosfääril, kuid Minnesota kaksikute uuringute põhjal ei olnud need erinevused enamasti olulised. Samas tuleb arvestada ka seda, et vastavasisulised uuringud võivad olla ka tendentslikud, kuna võrdluses
võõraste inimestega. 24 Avalik suhtlemisdistants on üle 3,5 m ja sellisel distantsil toimub väga lühiajaline suhtlemine, pikemaajalise puhul on vajalik pidev pilkkontakti võtmine. Üldiselt nii pikk distants nõuab suhtlemisel lisaenergiat. Suhtlemise laadi on võimalik muuta, muutes suhtlemisdistantsi Siiski tasub sellega ettevaatlik olla. Suhtlemisdistantsid ei sõltu mitte ainult kultuurikeskkonnast, kus inimene üles on kasvanud, vaid ka vahetust keskkonnast, kus ta oma elu on veetnud. On kindlaks tehtud, et suurlinnast pärit inimestel on suhteliselt lühemad suhtlemisdistantsid, võrreldes väikesest hõredast asustatud maakohast pärit olevate inimestega. Muuseas mägilaste suhtlemisdistantsid on eriti pikad. Siit tulevad ka arusaamatused suhete iseloomu kohta
Situatsiooniteooriad Lähtepunkt: erinevad olukorrad “ootavad ja loovad” erinevat tüüpi liidreid. Herbert Spencer (1884): the times produce the person and not the other way around Situatiivne liider: liidriksolemine johtub liidri ja grupiliikmete omaduste kokkusobivusest. Liidrid vanglas, malevõistkonnas, erakonnas, pensionäride klubis … Veel situatiivseid mõjureid, millest liider tuleneb: – Tegevuse eesmärgist (sõjavägi vs laulukoor) – Kultuurikeskkonnast (vana vs noor liider) – Grupiootustest (kasvu- ja kriisiaja liidrid) Funktsionaalsed teooriad Liidri peamine roll - rühma tegevuse korraldamine. Oluline kuidas rühma tegevust on korraldatud, mitte niivõrd kes seda teeb. Oluline täita kolme rolli: – Grupi tegevuse sisu ja eesmärkide määratlemine – Protseduuride määratlemine (tööjaotus, hindamine) – Grupisuhete ülevalhoidmine
Muutus toimub tööjaotuse arenedes. # nende aluseks on erinevat laadi normide süstemid. Esimeses sarnased normid kõigile, inimeste teadvus on suurel määral ühine. Teises diferentseeritus # kiire muutus: eelmised normid enam ei kehti, uued pole veel jõudnud end kindlustada => anoomia - NB: võib vaadata kui ühiskonna/kollektiivi omadust, aga võib mõelda ka indiviid peale, kes näiteks ühest kultuurikeskkonnast teise siirdudes tunnetab end olevat anoomilises olukorras => subjektiivne kindlusetus - Raamatus enesetapust püüab D. näidata seda, kuidas ka selline näiliselt äärmuslikult isiklik tegu nagu enesetapp on analüüsitav ühiskonna tasandi nähtusena. * ta võrdleb enesetappude suhtelist arvu erinevates rahvastikurühmades, regioonides ja erinevatel aegadel. Pol. ja maj. muudatuste ajal tõuseb; katoliiklastel vähem kui protestantidel, lahutatutel rohkem kui leskedel või abieluinimestel.
annaabi.ee 
