Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi......................................................................................6 3. Stereotüüpsed kultuurierinevused.......................................
* Me kujundame ja kinnistame oma ettekujutust iseendast * Eluliste eesmärkide saavutamisel *Võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, austatakse ja usaldatakse. SUHTLUST TAKISTAVAD TEGURID Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus jne... Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. Kui tahate olla edukad suhtlemisel tuleb arvestada.. Poosiga Hääletooniga Kehaliigutustega Partnerite aktiivsuse tasakaaluga Distantsiga Tähelepanu hajutavate signaalidega Partneri vajadustega Kasutatud kirjandus http://www.mastery.ee/suhtlemisoskustvoiboppidajaarendada/ http://www.hkhk.edu.ee/suhtlemine/kuulamine.html Matthew McKay Ph
nende väljendumist ja arengut Multikultuurse organisatsiooni tunnused Kultuurierinevuste teadvustamine ja väärtustamine Formaalsete ja informaalsete struktuuride integreeritus Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsiooni juhtimissüsteeme 5. Tagasiside oluline saada tagasisidet Peamised dimensioonid, mis mõjutavad märkimisväärseid ja mõõdetavaid erinevusi rahvuskultuuride vahel Universalism erandlikkus Universalistlik kultuuri edasiviivaks jõuks on reeglid + ratsionaalne ja loogiline lähenemine Erandlikkus reeglite tõlgendamisel suurem vabadus, rajaneb inimestevahelistel suhetel Kollektivism individualism
Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Inimese kui bioloogilise organismi omadused on kaasa sündinud, st antakse edasi pärilikkuse teel geenidega. Inimese kui ühiskondliku olendi areng toimub sünnijärgsel perioodil. Erinevates piirkondades ja erinevatel ajastutel on kultuuril erinev sisu, mistõttu räägitakse erinevatest kultuuridest, kultuurierinevustest jmt. Sellest tuleneb sõna ´´kultuur´´ teine tähendus. 1.2 KAS KULTUURI TARBIMIST MÕJUTAVAD KA ARENGUTASE JA SILMARING Nagu ma juba enne rääkisin, siis kultuuri saab jagada mitmesse rühma. Samuti saab jagada rühmadasse inimesi selle alusel, millist kultuuri nad tarbivad. Kuna minu teema puudutab Kunda gümnasistide kultuuritarbimise eelistusi, siis küsitlusi analüüsides selgus, et valdavalt tarbitakse massikultuuri.
mõnest teisest riigist, sest me ei pea alustama nullist, vaid saame toetuda varasematele kogemustele- venekeelsete laste õpetamisele. Kuid hoolimata sellest, et meil on olemas väike kogemus õpetada teisest rahvusest lapsi, on siiski olukord, kus ühiskond ja haridus üha enam mitme-kultuuristub, uudne ja hariduse andjad peavad end pidevalt täiendama, et õpetada lapsi tundma erinevaid kultuure, suhtlema kultuuritundlikult, ennetama ja lahendama kultuurierinevustest tulenevaid konflikte (Trasberg, 2002 lk 13). Tänasel Eesti õpetajal on võimalus ja samas ka paratamatus õpetada multikultuurses klassis. Võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis Kui õpetajal avaneb võimalus õpetada mitmekultuurilises klassis, siis toob see kasu nii õpetajale endale kui ka tervele klassile. Õpetaja peab olema suuteline õpetama ja mõistma teisest kultuurist tulevaid lapsi. See tingib aga selle, et ta peab tutvuma lapse kultuuritaustaga
Kahjuks puudub õpetajatel selleks aeg ja (sageli) ka oskus. Õpetajad Üks probleem on et õpetajad suhtuvad vähemusrahvustest õpilastesse eelarvamusega ja ootavad neilt vähem, kui lapsed tegelikult suudavad. See mõjutab omakorda laste õpimotivatsiooni. Paljud õpetajad peavad lahenduseks lapsele riigikeele selgeks õpetamist sellega nende arvates mured lõpevad. Tegelikult peavad õpetajad olema vägagi kultuuritundlikud, teadlikud õpilaste kultuurierinevustest ja sellest, kuidas need mõjutavad õpistiile, käitumismudeleidjm. Eelöeldu nõuab muudatusi ka õpetajakoolituse kontseptsioonis ja õppekavades. Eestis on multikultuurilise hariduse käsitlusi õpetajakoolitusse toodud vähemalt valikainete raames. Õpetajatele pakutakse täienduskoolituse pakette. Õpetaja roll klassis oleneb mitmest tegurist: nt mitu õpilast on muukeelsest kodust, kuidas toetab kool õpetajat materiaalselt ja
Samas on neid, kelle jaoks on esmatähtis raha ja võim teiste inimeste üle. Kuigi ühes kultuuris ei väärtusta kõik inimesed kunagi täpselt samu asju, on siiski mõnes kultuuris rohkem näiteks neid, kes peavad oluliseks keskkonnakaitset ja säästvat suhtumist maavaradesse. Kuidas taolisi kultuurierinevusi üldisemalt kirjeldada? Üheks viisiks on otsida üle kultuurilisi ehk universaalseid kultuurimõõtmeid, mille abil saaks seletada võimalikult suure hulga kultuurierinevustest ning kultuure võrrelda. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 225-226) 4 Sotsiaalne taju Taju on protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt (nn tajukujund) vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 85) Taju eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada
Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, · keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine · teabe ülelihtsustamine mittemõistmise vältimiseks võib tekitada igavust või trotsi. Vastuvõtjast tulenevad tõkked on:
täpsusta oma mõte ja viimistle sõnastus kanna hoolt teise poole huvitatuse ja aktiivsuse eest ning jälgi reageerimist hinda suhtlemise efektiivsust vastukaja Suhtlemisbarjäärid. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine,
Suhtlemise läbi saavad erinevad osakonnad teha koostööd. Efektiivne suhtlemine soodustab töötulemuslikkuse tõusu ja suurendab töörahulolu. Alati on parem avatud suhtlemine- mida rohkem teavad töötajad org.probleemidest ja juhtkonna taotlustest, seda enam püüavad nad olla kasulikud. Suhtlemisbarjäärid - Müra, halb kuuldavus, halb käekiri, halb nähtavus - Keelebarjäärid - Suhtlejate staatusvahed- ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused - Kellaaeg ruum kõrvaliste isikute kohalolek Edastaja poolt loodud tõkked - Kontakti mitteloomine enne suhtlemist - Segane ja arusaamatu väljendumine - Pikk monoloog, teise poole tähelepanu hajub - Piirdumine kõige olulisemaga sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks - Teabe ülelihtsustamine võib tekitada igavust või trotsi Vastuvõtjast tulenevad tõkked - Tähelepanu puudumine
ajahetkel) uurimine. Saussure eristas keelt (langue) ja kõnet (parole). Inimene tajub eri elemente lähtudes nende erinevusest teiste elementidega (hea-kuri, naine-mees). Sõna struktuur: tähistaja (akustiline kujund) ja tähistatav (idee); tähistaja ja tähistatav on juhuslikus suhtes. Keelt käsitletakse inimkogemuse keskse ning struktueeriva mehhanismina. | Strukturalistik antropoloogia. Lévi-Strauss märkis struktuuride universaalsust (kultuurierinevustest hoolimata), sest kodifitseerimisprotsessid (rituaalid, paarilise valimine; müütide sarnasus). Müteem on on müüdi vähim iseseisev, muutumatu ja tähenduslik koostiselement (analoogne foneemidele, morfeemidele ja sememeemidele). | Semiootika uurib märgisüsteeme (objektide/mudelite sümboolset funktsioneerimist). Kirjanduse puhul uurib semiootika kirjanduse struktuuri reegleid, vahendeid ja vormielemente. Semiootika rõhub keele esmatähtsusele märgisüsteemide seas
lükata oma tegevuse edasi või teha midagi muud. 8. Tagasiside toimub juhul, kui teabe saaja vastab saatjale. Sellega sulgub infoahel. Tagasiside võimaldab sõnumi saatjal teada saada, kas see jõudis pärale ja võeti kasutusele. Suhtlemistõkked: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks,
(Üksvärav, 197). Seega on suhtlemise eesmärk panna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste
Seega on suhtlemise eesmärkpanna vastuvõtja aru saama edastatava teabe sisust - suhtlemine on ainult see, mida saab aru vastuvõtja. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkkedon järgmised: müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne, keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, suhtlejate staatusevahed, ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkkedon: elementaarse psühholoogilise kontakti mitteloomine enne suhtlemist, segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, pika monoloogi pidamine, mistõttu teise poole tähelepanu hajub, piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine,
III Teate vastuvõtjaga seonduvad suhtlusbarjäärid (Kidron 2004: 30). I Keskkonnast ja situatsioonist tingitud suhtlustõkked on järgmised: · Müra sidekanalis: kehv kuuldavas, vilets nähtavus, halb käekiri jne... · Keelebarjäärid: võõrkeele mitte tundmine; slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia kasutamine. · Suhtlejate staatusevahedest, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest või kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused. · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek jt situatsioonilised tegurid muudavad sidemeloomise vaevarikkaks. II Kommunikaatori loodud barjäärid: · Sõnumit asutakse edasi andma, ilma, et kuulajaga loodaks elementaarset psühholoogilist kontakti ja järgitaks, kas teine on teate vastuvõtuks valmis. · Väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu ei osata kuidagi oma mõtetele
filtreerida infost välja mingi osa või anda sellele ebaõige tähenduse. Suhtlemistõkked võivad tuleneda keskkonnast ja olukorrast, teate edastajast või vastuvõtjast. Keskkonnast ja olukorrast tingitud suhtlemistõkked on järgmised: · müra sidekanalis: halb kuuldavus või nähtavus, halb käekiri jne. · Keelebarjäärid: halb võõrkeeleoskus, slängi või arusaamatu terminoloogia kasutamine, · Suhtlejate staatusevahed ametkondlik isoleeritus, kultuurierinevustest tingitud mõistmisraskused, · Kellaaeg, ruum, kõrvaliste isikute kohalolek. Edastaja poolt loodud tõkked on: · Elementaarse kontakti mitteloomine enne suhtlemist, · Segane ja arusaamatu väljendumine väsimuse, hajalioleku või asjatundmatuse tõttu, · Pika monoloogi pidamine mistõttu teise poole tähelepanu hajub, · Piirdumine ainult kõige olulisemaga, kujundlike detailide ja põhjenduste ärajätmine, mistõttu sõnum muutub kahvatuks ja ebaveenvaks
tervikuna, mis eksisteerib rohkem või vähem piiritletud territooriumil ja mida võib kirjeldada talle iseloomulike väärtuste, hoiakute, normide ja tavade kaudu. 14.3. Kultuurimõõtmed Kuigi ühes kultuuri ei väärtusta kõik inimesed kunagi täpselt samu asju, on siiski mõnes kultuuri rohkem näiteiks neid, kes peavad oluliseks keskkonnakaitset ja säästvat suhtumist maavaradesse. Ülekultuuriliste ehk universaalsete kultuurimõõtmete abil saab seletada võimalikult suure hulga kultuurierinevustest ning kultuure võrrelda. Kultuurierinevusi inimese väärtuseelistustes on kõige otstarbekam kirjeldada nelja mõõtme abi võimudistants, individualism-kollektivism, ebakindluse vältimine ja maskuliinsus- feminiinsus. 14.4. Subjektiivne heaolu Objektiivne heaolu- näiteks toodetud kaupade hulk Subjektiivne heaolu selle all mõeldakse inimeste üldist hinnangut oma elule, mida mõõdetakse mitmesuguste näitajatega, nagu positiivsete ja
(tervitamine, tutvustamine jne.),lõpetamisega (lahkumisrituaal) või etiketi poolt kindlaks määratud suhtlemisega (õnnitlemine, kaastunde avaldamine, teeninduses ka kliendi poole pöördumine, tema kaebustele vastamine, informatsiooni andmine vastavalt firma stiilile jne.). Rituaalne suhtlemise puhul on tavaliselt tegemist rööpsete käikudega, vahetatakse paitusi ja kogu suhtlemine on nn. ohutul pinnal. Lähtudes kultuurierinevustest võib rituaalides kasutatud käikude arv olla erinev ja ka nende pikkus varieeruda. võrdle "Tuhande ja ühe öö" muinasjuttude tegelasi ja noori tänapäeva eurooplasi tervitamisel Ajatäideteks nimetatakse suhtlemist , mis toimub ohutul tasandil, rööpsete käikudega ja kasutatakse suhtlemisaukude täitmiseks, orienteerumiseks partnerites jne. Ajatäite teemad võivad olla näiteks
annaabi.ee 
