usaldatud inimeste kaitsmist, vaeste ja haigete abistamist, süütute ja rõhutute eest kostmist ja veel paljugi muud. Arvukates legendides ja jutustustes nähaksegi Nikolaust tõelise piiskopina, kes seda kõike eeskujulikult tegi: „Elulugudes, imelugudes ja ikonograafilistel kujutistel on püha Nikolaos pühakust piiskopi prototüübiks: ta oli koolis hiilgav õpilane, sai järgemööda diakoniks, preestriks ja piiskopiks ning võitles paganlike kultustega. Esiplaanile jääb siiski abivajajate toetamine: ta andis suure kaasavara kolmele neiule, keda pankrotistunud isa oli määranud keha müüma; toidupuuduse ajal Myra linnas juhatas ta sadamasse mitmeid Egiptuse viljalaevu, mis olid teel Aleksandriast Konstantinoopolisse; ta päästis hukkamisest kolm Myra kodanikku, kes olid süütult hukka mõistetud; ta pöördus edukalt keisri ja Konstantinoopoli prefekti poole, et ära muuta kolme alusetult reetmises süüdistatud väejuhi hukkamine. Myra
Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt (näiteks Osirise lugu) meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. Kristlus sobis seega hästi tollases
8. Kristlus 1) Palestiina alade hõivamine: 2) Jeesuse sünd: 3) Jeesuse surm: Juuda prokuraator Pontius Pilatus lasi 30. pKr Jeesuse vahistada ning seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel risti lüüa. 4) Torino surilina on väidetavalt Jeesuse surnukeha katmiseks kasutatud lina, millele on seletamatul kombel tekkinud negatiivis inimkujutis. 5) Juadismi sekt: - oodati messia sündi. 6) Kristluse kiire areng: sarnanes idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Üks jumal. Surmajärgne õndsus. Polnud tähtis mis ühiskonna kihti kuulusid, mees või naine. Rändjutlustajad (apostlid, tähtsaim Peetrus ja Paulus). 7) Konfliktid: Kristlased ei tunnistanud teisi jumalaid ja näitasid oma pahameelt teiste uskude vastu välja, mis tekitas konflikte Rooma võimu ja teiste usklikega. 8) Tagakiusamine: Kristlasi kiusati taga kuna teistele usklikele tekitas pahameelt, et kristlased nende jumalaid ei austa.
enda pantenoni juurde. Keiser Caligula aga loobus Augustuse pahameelest ning Isise festival muutus tema valitsusajal oluliseks osaks roomlaste religioonis. Juudi soost ajaloolase Josephuse järgi pani Caligula selga naiste rõivad, et võtta osa Isise müsteeriumidest. Isis muutus juhtivaks jumalannaks Vahemeremaade uskumustes. Isise kultust on seostatud keisriajastul toimunud naiste emantsipatsiooniga. Siiski oli kultus ühtesulanud juba tuttavate tõekspidamisetega, kohalike kultustega ning Isist nähti kui uut kehastust eelnevatele kujudele (näiteks peeti Isist Kybele kehastuseks). Ta tõi roomlastele uudsust ja edasiminekut, uusi palgeid, mille juured ulatusid aegade taha, Isis oli ,,sissetoodud" jumalakuju, mis ilmestas kohaliku pantenoni, andis võimaluse samastuda uue kujuga läbi rituaalide. Isise suurim võistleja oli Pärsia päritolu Mithra, kelle teenimises oli selgesti märgta maskuliinseid jooni ja kes seetõttu oligi populaarne sõjameeste hulgas
Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. 4
Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. 4
Jeesus ei pidanud silmas mitte Iisraeli riigi muistse hiilguse tastamist, vaid kogu maailma hõlmavat ning kõigile Jumalat uskuvatele ja armastavatele inimestele avatud rahu- ning õnneaega. Varsti pärast tema surma hakkaski kristlus üsna kiiresti poolehoidu võitma ka Rooma impeeriumi muude rahvaste hulgas. Sellele aitas kaasa asjaolu, et mõneski mõttes sarnanes kristlus teiste tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul olid usklikud pühendunud ühele konkreetsele jumalale ja lootsid saavutada tema abil surmajärgset õndsust. Mõnegi jumala surma ja taaselluärkamise müüt (näiteks Osirise lugu) meenutas kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet vaba inimese ja orja, rikka ja vaese, mehe ja naise vahel. Kristlus sobis seega hästi tollases
Põhivormid olid ennustamine lindude lennu järgi (auspicium), looma sisikonna vaatlemine (haruspicium), välkude jälgimine taevas ja vaatamine, kuidas kanad nokivad teri. Maagiat ja nõidumist ei sallitud, hiljem oli see karistatav. Kasutati nii laibamatust kui ka põletusmatust. Templeid (templum=eraldatud koht) hakati ehitama etruskide ja kreeklaste eeskujul. Templid olid ka ühiskondliku ja riikliku elu toimingute paikadeks. Rooma religioon muutus vastavalt riigi kasvamisele ja uute kultustega kokkupuutumisele. 7.-6.saj. ekr toimuvad laenud etruskidelt, 5.-3.saj. eKr. võetakse üle rida Kreeka kultusi, alates 2.saj. eKr Väike-Aasia früüglaste Suure Ema ja Attise kultus, 1.saj. eKr. Egiptuse Osirise, Isise ja Anubise kultused, 1.-2.saj. levib Süüria ja Egiptuse päikesekultus, 3.saj. pärsia-süüria päritoluga mitraism ja manilus. 2.saj. eKr antakse välja rida seadusi veriste, kõlvatute ja eriti inimohvriga seotud kultuste keelustamise ja osalejate karistamise kohta
sed. Vaarao kasvatas endale liitlasi. Olles ette valmistanud ustava toetajaskonna, alustas Ehnaton oma ettevõt- mise keskset faasi. Ka siin võib eristada mitut etappi. Esiteks hülgas ta mõlemad pealinnad, nii uue Teeba kui ka vana Memfise, ja laskis rajada nende vahele, umbes poolele teele mõlemast, uue kuningliku pealinna Ahet-Atoni (Atoni silmapiir). See oli üksildane paik, millel ei olnud kokkupuuteid teiste jumalate kultustega. Praegu kutsutakse seda kohta Tell el-Amarnaks. Arvatavasti oli Ehnaton ise olnud linna väga eripärase planee- ringu autoreid. Riigi majanduspoliitika tuli ümber struktureerida, sest Ahet- Atoni ehitustöödeks tuli sinna sunniviisiliselt suunata suurel hulgal lihttöö- jõudu ja oskustöölisi, samuti oluline osa laekuvast andamist, et muretseda ehitusmaterjale, toiduaineid ja muud tarvilikku (Jacq 2000: 6265). Tohutu
Seetõttu sai juudi religioon Rooma riigis vabamalt eksisteerida kui varakristlus. Religioon ei tohtinud ohustada avalikku korda ja kõlblust ega halvustada riigiusundit. Juutidel oli Rooma religioonis eristaatus: nad olid vabastatud keisrikultusest. Juudi kogukonna pagendamiseks ühest riigi otsast teise oli vaja keisri otsust. Juudi riik oli Rooma riigi algusest multikultuurne riik ja seetõttu ka multireligioosne paljude erinevate kultustega. Roomlased ei nõudnud vallutatud aladelt Rooma usu vastuvõtmist, küll aga püstitati Rooma kultuskeskused (Kapitooliumi triaad). Jumalanna Roma oli Rooma võimu personifikatsioon provintsides. Keisrikultus. Austust osutati keisri geniusele (kaitsevaim). Genius tekib mehele sünnihetkel, kaitstes teda ohtude eest. Naiste kaitsevaim on Juno. Rooma ajaloos on 7- 8 keisrit, kes on end nimetanud mingi jumala maapealseks kehastuseks. CALIGULA oli
See ei näita majanduslikku mahajäävust ega ka usulist. Vrd mulgikuub, mida kanti palju hiljem kui teised rahvarõivaste kandmise lõpetasid. Linnade mitte-sakslased Olid hiljutised maatalupojad. Kinnitab seega, et ka maal oli ristiusk. Linnaelu tihedamalt seotud kiriklike asjadega: gildid, tsunftid jms seoti tugevalt kristliku kultusega. Või samas, seotus ilmneb allikates lihtsalt paremini. Saksa elanikud veelgi tihedamalt erinevate kultustega seotud. Siiski oli kirik Liivimaal veidi nõrgemini arenenud. Areng algas alles 13saj ja ei jõudnud saavutada diferentseeritust nagu Läänes (ei ühtki benedikltaste kloostrit, tsistertslasi ka vähe). Piiratud majanduslikud võimalused. Ressursse vähe. Ühiskondliku eliidi osatähtsus väiksem, ordu ei läänistanud ka. Puudus püsivus, kus perekond seotud altariga ja kultusega. Kirikute ja kloostrite rajamine Euros seotud dünastiatega. Benediktlasi polnud, veidi tsistertslasi
õpetlasi Hieronymus. Ühtlasi tegi ta parandusi ka varem tõlgitud osades. Hieronymuse ladinakeelne piibel – nn. Vulgata (ladina keeles rahvapärane) – oli kogu keskaja vältel peamine Lääne-Euroopas kasutatav pühakirja tõlge ja kujundas seega otsustavalt keskaegsete inimeste arusaamist ristiusu õpetusest. Kristlased ja Rooma riik Kristlus sarnanes mõnes mõttes muude tol ajal Rooma riigi aladel levinud idamaiste ja kreeka jumalate kultustega. Mõlemal juhul oli tegemist usklike gruppidega, kes lootsid oma jumala abil saavutada igavest elu pärast surma. Mõnegi jumala kohta räägitud müüdid surmast ja taas-elluärkamisest (näiteks Osirise lugu) meenutasid kristlaste uskumust Jeesuse surmajärgse saatuse kohta. Nagu müsteeriumide pidajad, nii ei teinud kristlasedki endi hulka võtmisel vahet ei vabal ja orjal, rikkal ja vaesel, mehel ega naisel. Kristlus sobis seega hästi
müstilised teadvusseisundid. Selle idee kohaselt on esteetilised elamused üks liik teisenenud teadvusseisundeid, kusjuures samal kontiinumil asuvad ka nt intensiisvse armumisega seostuvad seisundid, trandiseidundid jne. Esimesed varakristlikud kunstiteosed ilmuvad katakombides, kus jumalateenistusi peeti. Peamiselt on need lae- ja seinamaalid. Üldimelt meenutavad need rooma reinamaalne, kuid muutunud on temaatika. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid ning paganlike kultustega seonduv. Olulisimalt paljusid tavalisi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult nemad ning mis viitasid teispoolsele, jumalikule reaalsusele. Siit sai alguse keerukas kritliku sümboolika süteem, mis eeldab, et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. (lambatalee õlul kandev mees tähistasKristust, head karjust. Nii ka kala. Püha Vaimu sümboliks tuvi, lootusel ankur, surematusel paabulind jne
See eneseabi toetus ühiste õiguslike kohustuste eitamisele ning oli seni võimalik, kuni võõrad grupid õnnestus ühise õiguse alla tuua. Kui keegi oli teisele midagi laenanud ja seda enam tagasi ei saanud, pidi ta minema koos tunnistajatega ta maiia ja ettekirjutatud vormelit kasutades asja tagasi nõudma. Rahvakoosolekud oli ka kohtupidamised.Kohtupidamistel toimis tervendav vägi ja see oli kooskõlas muude pühade toimingute, ohverdamiste ja kultustega. Iga kohtie olnud pühitsevate tegude jaosk sobiv.Germaanlastele olid esivanemate hauad perekonna kultuse ja kohtupaik.Koht tunti ära loodulike märkide järgi. Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt. Püha ja mittepüha maapind oli vaja teineteisest lahutada.Püha ala märgistati kividest või puudest ringiga – kohturing. Ka aeg pidi püha olema.
See eneseabi toetus ühiste õiguslike kohustuste eitamisele ning oli seni võimalik, kuni võõrad grupid õnnestus ühise õiguse alla tuua. Kui keegi oli teisele midagi laenanud ja seda enam tagasi ei saanud, pidi ta minema koos tunnistajatega ta maiia ja ettekirjutatud vormelit kasutades asja tagasi nõudma. Rahvakoosolekud oli ka kohtupidamised.Kohtupidamistel toimis tervendav vägi ja see oli kooskõlas muude pühade toimingute, ohverdamiste ja kultustega. Iga kohtie olnud pühitsevate tegude jaosk sobiv.Germaanlastele olid esivanemate hauad perekonna kultuse ja kohtupaik.Koht tunti ära loodulike märkide järgi. Kohtupidamiseks oli oluline koguneda lageda taeva alla.Kokku tuldi avalikus kohas, mäel või künkal. Pühadusele võis osutuda suur kivi, puudiring. Koht tuli pühitseda eriliselt. Püha ja mittepüha maapind oli vaja teineteisest lahutada.Püha ala märgistati kividest või puudest ringiga – kohturing. Ka aeg pidi püha olema
ja maailma tekkimist kosmogooniat Koos maailmaga tekivad jumalad, jumalad viivad korrastatud maailma pärast oma tekkimist lõpuni 3 põhilist süsteemi (erinevad kultuskeskused): Heliopolise süsteem looja Atum-Ra Hermopolise süsteem looja Thot Memfise süsteem looja Ptah Suurim erinevus nende vahel on selles, kuidas jumal maailma loob. Lühidalt: nt Memfise süsteemis jumal ei teki, arvatakse, et kogu aeg olemas olnud see erinevus teiste kultustega. See sama jumal loob oma mõtte ja sõna abil maailma. Seda võib võrrelda loomisega eimillestki (juudi, islami, kristluse käsitluses ka see, et jumal loob maailma eimillestki). Teistes süsteemides vajavad jumalad maailma loomiseks siiski midagi materiaalset. Hermopolises maailm nt sünnib munast. Jumalate kultus See seisnes ohvriandide toomises peamiselt paik, kus neid toodi oli tempel ehk jumala maja
oma isikliku äri veel alustanud. Püha Mauritsius on pühakuks, sellest ka nimetus (Mauritsiust kujutati musta inimesena). Ka kaupmehed olid kohustatud võitlema oma linna kaitseks. Sõjateenistuskohustus oli üks kodaniku kohustus. Gildid olid nii erialased ühendused, teisest küljest ka seltskondlikud asutused - olulisel kohal olid vaeste toetamine, nad olid seotud lahkunute mälestamisega ja kindlate spetsiifiliste kultustega. Gildide kõrval omakorda käsitööharud olid ametialaselt organiseeritud tsunfitdest. Liivimaalt teada esimesed käsitööliste tsunftid 14. sajandist. Esmajoones erialased organisatsioonid, et valvata selle järgi, et liikmete konkurents oleks võrdne ja et toodang oleks kavliteetne. Skraa - vana Skandinaavia sõna. Samas üheski Liivimaa linnas ei moodustanud käsitöö olulist käsitöö baasi - ei tootnud massiliselt väljaveo kaupu
annaabi.ee 
