• Maalikunst oli väga kõrgel tasemel • Seda kasutati kirikute seinamaalidel, raamatute piltidel ning ikoonidel HAGIA SOPHIA SEINAMAAL MOSAIIK SAN VITALE KIRIK, RAVENNA VANAVENE KUNST • Kujunes 9.-10. sajandil • Sarnanes Bütsantsi kunstilaadile • Kõige väärtuslikum osa vanavene kunstist on ikoonimaal • Väga värvikirev • Kirikutel palju sibulakujulisi kupleid VANAVENE ARHIDEKTUUR • Kirikutele ehitati palju sibulkupleid, mis võimalusel üle kullati • Väga värvikirev PÜHA SOFIA KIRIK NOVGORODIS VASSILI BLAŽENNÕI KIRIK MOSKVAS VANAVENE MAALIKUNST • Tähtsal kohal ikoonimaalid • Bütsantsist saabus Venemaale palju ikoonimaalijaid • Kõrgeimalt hinnatud ikoonimaaliad olid kreeklane Theophanes ja Andrei Rubljov ANDREI RUBLJOVI „KOLMAINSUS“ TÄNAN KUULAMAST
kaudu. Alates 7. sajandist hakati skulptuuris materjalina kasutama ka kivimeid. Põhiliseks materjaliks kreeka skulptuuris kujunes 6 sajandil e Kr marmor - marmorist kujud värviti üle: vanas Kreekas ei jäetud ka valgest marmorist templeid valgeteks. Kasutati ka pronksi - esialgu kaeti puust skulptuure pronksiga, seejärel tehti kujusid lehtmetallist (detailide kaupa) -- valamistehnikat arhailisel ajastul veel ei tuntud. Pronks-skulptuuride ilmestamiseks kullati või hõbetati neid osaliselt üle. Suur murrang kreeka skulptuuris toimuski arhailise ajastu lõpul 6. saj keskel eKr seoses pronksi laialdase kasutusele võtmisega. Seni valmistati skulptuure peamiselt marmori leiukohtade juures - nüüd asusid skulptorid elama suurematesse linnadesse ja tekkisid kaks suuremat skulptuurikoolkonda: Ateena ja Sparta. Arhailise ajastu skulptuuris võib eristada kahte põhilist skulptuuritüüpi: kuros (noormehe kuju) ja kore (neiu kuju).
15) Risaliidid ( fassaadi ette ja tagasiasted, kõverjoonelised seinad) 16) Ovaal, paljud põhiplaanid moodustusid ovaalidest, tekkis liikuvuse tunne. 17) Muudeti basiilika traditsioonilist põhilpaani, millega rõhutati uut stiili. Kesklööv hästi valgusküllane ja avar, külglöövidest mood. Kabelid. 18) Kuppel oli ka tihtipeale ovaalne 19) Fassaad rikkaliku dekooriga. Kas. Skulptuure . 29) Kasutati erinevaid värve, proknksdetailid kullati 30) Seinte skulptuurid läksid üle laemaalinguks, ei saagi aru kus mis lõppeb. 31)Rooma antiikarhitektuurile ja Palladio ehituskunstile tuginedes arenes baroki klassitsistlik suund. Levialadeks Ingl. Ja Prants. Fassaad rahulikum. Püüti jäljendada antiik ja renessanssehitusi. Selgus ,sümmeetrilisus, rahulikkus. 32) Prantsusmaal võeti 17 saj. kasutusele katusealune korrus e mansard 33) Lossiehitus. uus lahendus eenduvad hoonetiivad. Iseloomulik pikalt väljavenitatud fassaad. Eksterj
(13701430) · Tema kuulsaim ikoon "Kolmainus" Kolmainus Apostle Meie päästja Pavel Andrei Rubljov Theophanes Doni jumalaema Issanda Neitsi Maarja muutumine Vene õigeusu kirikud · Vene õigeusu kirikud ehitati bütsantsi stiilis, lisandus vene omapära kupliterohkus ja värvikirevus. · Iseloomulikuks tunnuseks sibulkuplid, mis võimalusel üle kullati · Tallinnas Aleksander Nevski peakirik. See on pigem jäljndus, kui puhas bütsantsi stiilis kunst. Rajatud 19. saj. lõpul. Vassili Blazennõi peakirik Moskvas Püha Sofia Püha Sofia kirik Kiievis Esialgne kuju Dmitri peakirik Vladimiris Ikoon avaldas suurt mõju Venemaa
ainus väärismetall, mis on allergiat leevendava toimega ja ehetes kasutatakse seda väga puhtalt. Plaatina kasutamises on toimunud suuri muutusi . Alguses piirasid selle kasutust tema kõvadus ja sulamistemperatuur. Plaatinat oli väga raske siis töödelda .Pariisi kauplusevitriinidesse ilmusid plaatinaehted aastal 1776. 19.sajandil olid venemaal käibel 3-, 6-, ja 12- rublased plaatinamündid .Prantsusmaal tehti plaatinast 20- frangilisi münte ja Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis kullati üle. Moskva olümpiamängude puhuks tehti 150- rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka ordenite valmistamisel. Plaatina kuumakindlus ja püsivus teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadete materjaliks. J.Liebig ütles, et ilma plaatinanõude ja sulatamisanumateta oleks paljude mineraalide koostis jäänud meile teadmatuks. Plaatinast laboritarbed on ikka veel asendamatud, aga plaatina serviisid on muuseumites. Plaatinast valmistati olulisi ehteid 19. sajandi lõpul ja 20
Mõõtühikute kujunemine on läbi käinud pika arengutee. Antiigis ühtseid mõõtühikuid polnud. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Algselt piirasid plaatina kasutust tema kõvadus ja kõrge sulamistemperatuur. Seda ei olnud lihtne olemasolevate tavaliste tehnikatega töödelda. 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20- frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina populaarsus on viimastel aastatel kasvanud ning seda kasutatakse kulla asemel kihlasõrmuste valmistamisel, kuna
Barok- rahutu poliitiline elu, usu sõja, absoluutne monarhia. Liikuvus, rahutus, ülepaisutus, katoliku kiriku vägevus. Paleed. Ovaalsed vormid ja sambad. Maalikunst muutus tähtsaks. Valgusevarju kontrast. Skulptuurid- kaunistati hooneid ja parke. Muusika arenes. Esikohal rakraal ehitised. Kirikutel kuppel. Kiriku siseruum moodustas avara saali. Dekoratiivseid raame kasutati. Valgus allikaks aknad. Eesmärk on terviklik ruum. Mööbel suur ja massiivne. Kasutati puud aga kullati üle. Kasutati must eeben ja elu puu ja kasutati ka vääris kive. Profiilne mööbel. Kaunistused. Korpus mööbel peamiselt. Erinevad looma kujutised jalgadel. Toolid muutusid nö troonideks. Tooli jalgu kujutati skulptuurelt. Tunduvalt rohkem nikerdusi. Kuld muutus väga tähtsaks. Tekkisid mööbli meistrid. Klassitsism Asutati esimesed avalikud muuseumid. nii välis- kui ka sisearhitektuuri armastatud elementiteks olid portikused ja sambad, meelsamini kasutati vararenessansis levinud
hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljaspoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal nnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tstsid üles 500 sdurit. Katedraali fassaad kaunistati A
igaüks võis veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. 18281844 olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858. aastal vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangilisi ja 1872. aastal Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks
veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks
plaatinaraamistuses, nõnda et igaüks võis veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. o 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. o Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. o 19. sajandi viimasel poolel ja 20. sajandi esimesel poolel oli plaatina metall, millest valmistati eriti olulised ehted
raidkaunistuse d. Kuningate galerii kujutab endast horisontaalset kiviskulptuuride rida. Läänefassaadil asuvad ka kaks nelinurkset 69-meetrist ,,lõpetamata" torni. Algselt oli kavas need tornikiivriteg a kroonida, kuid miskipärast selleni ei jõutud. Nüüd annavadki tornid Notre Dame'ile ainuomase näo. Interjöör: Nii nagu enamikul katedraalidest, olid ka Pariisi Jumalaema kiriku seinad erksavärvilised. Kiriku sees olid kiviseintel maalingud. Fassaadi kuningategalerii skulptuurid kullati, et need päikese käes rohkem säraksid. Kiriku interjöör hämmastab oma avarusega. Siin võib märgata gooti arhitektuuri elemente. Kiriku parempoolses osas asuvas kellatornis on näha erinevate kunstnike pilte ja skulptuure, mida traditsiooniliselt kingitakse kirikule iga aasta esimesel mail. Samas kirikuosas on Neitsi Maarja (Pariisi jumalaema) ja Püha Dionysiuse kujud.Kirikusügavuses on Louis XIII ja Louis XIV skulptuurid, kooriruumi välisküljel aga on Uue Testamendi
nõnda et igaüks võis veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. 1828.1844.a olid Venemaal käibel 3, 6 ja 12 rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool, lämmastik, väävel ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete
veenduda: plaatina tugevdas briljandi värvidemängu ja vääriskivi tundus raamistuses suurem. Reklaam sisendas, et vaid profaanid peavad plaatinat hõbedasarnaseks, esteedi silm ei näe siin hõbeda vulgaarset helki. 1828–1844 olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12-rublased plaatinamündid. 1858. aastal vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangiseid ja 1872. aastal Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150-rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90% toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks
· Maal on ainult sellepärast alles, et see oli peidetud mööbli sisse 16'al ja 19'al sajandil ja palju sellest on kahjustatud taastamisel. · Maali hakkati taastama ja puhastama mis võttis aega kuus aastat ja siis kuvati see neli kuud National Gallerys aastal 2005, enne kui naasis tagasi Westminster Abbeysse, kus on see eksponeeritud muuseumis · Suurus on 959 x 3330 mm · On joonistatud tamme puule · Palju puidust elemente · Töö taastamisel puu kullati ja kasutati vääriskive Messingud · Pärinevad 13. sajandist · Koosneb graveeritud metallplaatidest , mis on vormitud ja lõigatud peeneks materjaliks valmis haudadele · Oluline ajaloole kuid paljud hävisid või sulatati üles Inglise kodusõja ajal Seinamaalingud · Kõige olulisemad maalid on pärit 13'ast sajandi lõpust · 14' sajandi maalid Apocalypse ja viimne kohtupäev Chapteri majas on kõige ulatuslikumad Cosmanti tee
vajaduseks maailmas 400 tonni. Maakoores on ühe tonni kohta vaid 5 mg plaatinat, raudmeteoriidis aga 30 g. Plaatina kasutamises on aegade vältel toimunud suuri muutusi. Ülemöödunud sajandil ja eelmise sajandi algusaastail kasutati peamine kogus plaatinat ehete ja hambaproteeside valmistamisel. 1828.-1844.a olid Venemaal käibel 3-, 6- ja 12- rublased plaatinamündid. 1858.a vermiti Prantsusmaal plaatinast 20-frangilisi ja 1872.a Inglismaal naelsterlingilisi münte, mis üle kullati. NSV Liidu Rahandusministeeriumi ülesandel vermiti Moskva olümpiamängude puhuks 150- rublaseid plaatinamünte. Plaatinat kasutati ka Lenini, Võidu ja Suvorovi I järgu ordeni valmistamisel. Enne Teist maailmasõda kulus umbes pool plaatinatoodangust eheteks, nüüd läheb aga 90 % toodangust tehniliste vajaduste rahuldamiseks. Plaatina kuumakindlus ja püsivus sool-, lämmastik-, väävel- ja isegi vesinikfluoriidhappe suhtes teeb ta asendamatuks laboratooriumiseadmete materjaliks
abiellunud bütsantsi printsessiga, nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse bütsantsiga. Sealt saabus Venemaale ehitusmeistreid ja ikoonimaalijaid. Peagi hakkas venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima, hinnatud ikoonimaalija oli Andrei Rubljoo. Vene õigeusukirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Venemaal omandas see stiil teatud omapära, mis väljendus eriti kuplite rohkuses ja värvide kirevuses. Iseloomulikuks jooneks olid sibulkuplid, mis võimalusel üle kullati. Puhast vanavene kunsti saab näha Kiievis, Novgoridis, Pihkvas ja Moskvas. Moskva Punasele väljakule annab ilme Vassili Blazennõi peakirik. Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 13-14.sajandil Ehitati umbes 100 kirikut ja kabelit. Valitsevaks oli Liivimaa ordu, Tartu piiskop, Saare- Lääne piiskop. Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist, üheks erinevus põhjuseks oli ehitusmaterjal. Kuni 13
Pärgament. Kujutav kunst antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaal oli juhtiv. Looduslähesus suurenes, kasvas tehniline meisterlikkus. Nüüd oli põhiliseks miniatuurmaali juures initsiaali kujundamine. Inimeste ja loomade kujutised. Püüe modelleerida kehasi valguse ja varjuga, kujutada ruumi ja maastikku. Figuure ümbritseb roomapärane raamistik. ''Pühakud looduse taustal'' . Raamatute kaunistamine muutus tähtsaks kullassepad ja juveliirimeistrid. Kaaned kullati ja ehiti vääriskividega. Hakkasid ilmnema esimesed rahvuslikud erinevused erinevate rahvaste juures. 21. Romaani arhitektuur Elavnes kiviehitiste ehitamine 11. saj. Algas linnade taastamine ja käsitööoskuste tõus. Peamiseks kirikutüübiks BASIILIKA. Kasutati mõningaid rooma ehituskunstis tuntuid võtteid ümarkaar, silindervõlv, mille järgi hakati ajastu stiili romaani stiiliks nimetama. Kirikus tekkis transepti ja apsiidi vahele nelinurkne ruum, mida nim
kohtu hoone. 1895. aastal suvel oli valmis juba vundament, keldrikorrus, sokli alus ning alustati seinte ja piilarite ladumist. Seinad ja piilarid tehti lubjakivist ning seoti tsemendi seguga, väljastpoolt kaeti telliskividega. Sokkel kaeti soome graniidiga. 20. augustil 1895. aastal õnnistas ülempiiskop pidulikult katedraali ehituse algust. 1897. aasta 2. novembril paigaldati kuplitele ülekullatud rauast ristid. Kõik viis risti valmistati Tallinnas Rotermani tehases ning kullati üle Sankt-Peterburgi meistri A. Blumi poolt. Katedraali kuplid kaeti seitsmekihilise lehtkullaga l898 aastal kullassepa P. Abrosimovi poolt. Aleksander Nevski katedraali kirikukellad valati Sankt-Peterburgis Vassili Or-lovi tehases. Kik kellad kokku kaaluvad peaaegu 27 tonni, ainuüksi peakell kaalub 16 288.8 kg (15 664,8 kg + tila 624 kg). Kellade pühitsemine ja kellatornidesse paigaldamine toimus 7. juunil 1898. aastal. Peakella tõstsid üles 500 sõdurit. Katedraali fassaad kaunistati A
nelisada neliteist aastat, kaks kuud ja üheksa päeva, saades vahepeal paaril korral isegi ametikõrgendust. Kuna majanduslikult ränga Liivi ning Rootsi-Poola sõja alaj ei olnud rael torni remontimiseks vahendeid. Alles 1627. aastal saadi raehärra Johann Mülleri rahalise abiga vana tornikiiver lammutatud ning uus püstitatud. Vana tornivaht leidis muidugi ka selle tipus taas oma koha. 18. sajandi lõpus olnud torniremondi käigus võeti Vana Toomas maha ning kullati üle. Teise Maailmasõja käigus Märtsipommitamisel hävis raekoja tornikiiver ning ka Vana Toomas sai niivõrd viga, et temast tuli teha koopia Vana Toomas II. 1996. aastal võeti jälle ette torni uuendustööd, mille käigus uuendati ka Vana Toomast, kusjuures eelmine tornivaht kuulub aga praegu Tallinna Linnamuuseumi ekpositsiooni.4 4 44Raisma, M., (2004) Tallinna Raekoda Tallinn Town Hall, Tallinn; Kunst Joonis 0. Joonis 0. Mustpeade maja renesanss
aga venelaste endi hulgast võimekaid meistreid esile kerkima. Eriti hinnatud on ANDREI RUBLJOV (u. 1370-1430), kelle mahedates toonides, inimlikult väljendusrikkad maalid kuuluvad maailma ikoonikunsti paremikku. Tema kuulsaim ikoon on "Kolmainsus". Vene õigeusu kirikud ehitati enamasti bütsantsi stiilis. Loomulikult omandas see stiil Venemaal teatud omapära, mis väljendus eriti kupliterohkuses ja värvikirevuses. Iseloomulikuks tunnuseks olid sibulkuplid, mis võimaluse korral üle kullati. Et Eesti on kuulunud oma ajaloo jooksul üle 200 aasta Vene tsaaririigi koosseisu, ehitati sel ajal ka siia nn. vene kirikuid. Tallinnas esindab seda stiili Aleksander Nevski peakirik Toompeal. Ometi ei saa me seda uhket kirikut pidada puhta kunsti saavutuseks, sest ta püstitati siia alles 19. saj. lõpul. Siin ei ole tegu ehtsa bütsantsi, vaid pseudobütsantsi stiiliga6. NB! Suurenda pilte! a) Püha Sofia katedraal Novgorodis b) Vassili Blazennõi peakirik Moskvas c) Al
Rongkäiku võisid kuuluda ka mingid esemed, nt jumalarüü. Kanti ka mitmekülgseid maske mõnikord. Ohvriloomi võis olla väga palju, suurimatel võis olla isegi sadu. Hekatombous- sada veist, paljude veistega ohver. Veis oli kõige kallim ja suursugusem ohvriloom. Üldnõue oli see, et jookseks verd ja parem, kui oleks imetaja. Mida kallim, seda uhkem. Igal pidustusel kindel liik ja arv. Nad olid spetsiifiliselt välja valitud. Perfektsusnõue. Kaunistati- sarved kullati, pandi lindid külge jne. Ohvritalitus- thysia. Kulminatsioon. Leidis aset altari juures. Ohvriloomad viidi altari juurde ja vaatajaskond jäid sõõri või poolsõõri väljapoole, nö markeering. Suurte ohvrite puhul (nagu sada veist) võeti ilmselt nö esindaja, kes veristati ees ära ja teised hukati tseremooniata. Söör merkeeriti tapariistu kandes, neid kanti ringis. Loomad valmistati ette, nt loomadelt võeti nõusolek (pidi noogutama, tavaliselt anti juua neile selleks)
mille kohta saab teavet vaasimaalidelt. Need kujud olid kultusotstarbelised. VII-VI saj. hakati skulptuure valmistama ka pehmematest kivimitest, sh. marmorist. Puuskulptuuride pronksiga katmisest arenes välja pronksskulptuur, mis algselt taoti osade kaupa lehtmetallist ja ühendati siis eriliste kinnitajate abil. Valamistehnika on hilisem. Kiviskulptuurid värviti üle (antiigi valgeid marmorkujusid polnud olemas!), pronkskujude üksikud detailid kullati või hõbetati üle, silmad inkrusteeriti. 2 põhitüüpi: alasti mehekuju kuros, atleetlik, otsevaates, vasak jalg veidi ette nihutatud, käed sirgelt vastu külgi surutud frontaalne asend. Pms. dooria polistes. Teine oli tütarlaps uhkes volditud, rikkalikult kaunistatud rõivastuses kore. Eriti populaarne joonia ja atika kunstis. Väike-Aasia joonia skulptuurid: monumentaalsed troonil istuva valitseja kujud. Maalikunst. Savitahvlitel freskod Thermose Apolloni templist VII saj. lõpust
Tõsi küll, Louvre`i lossi ehitamisel kasutati 17. saj. sardkivitarindeid, see aga oli pigem erand kui reegel. Barokiajastu arhitektid tegelesid enam otsingutega uute ruumi- ja fassaadilahenduste leidmiseks, peatähelepanu pöörati interjööride ja ansamblite kujundamisele. Ehitusmaterjalidest oli esikohal kivi, põhjapoolsetel aladel kasutati rohkesti tellist. Uudne oli värvilahendus, ühe ehitise juures mitut värvi kivide või krohvi kasutamine; pronksdetailid kullati. Interjöörides hakkas levima stukkdekoor, tõustes esikohale rokokoo ajastul. BAROKK ITAALIAS Itaalias hakkasid renessansiaja humanistlikud traditsioonid taanduma juba 16. saj. II poolel. Lootes kindlustada oma positsiooni killustatud Itaalias, kehtestas tugevnenud aadelkond õukonnas range etiketi, loobudes isiksuse vabast ja harmoonilisest arengust. Katoliku kiriku poolt algatatud vastureformatsioon agaviis tasakaalust välja kogu ajastu hingelaadi. Kartes
annaabi.ee 
