Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Eesti osapoolel olid Jaan Poska, kindral Jaan Soots, Ants Piip, Julius Seljamaa Läbirääkimiste osapooled · Läbirääkimistel Venemaa osapoolel olid Adolf Joffe, Leonid Krassin, Maksim Litvinov Lepingu tagajärjed · Lepingu sõlmimise jooksul lepiti kokku, et Eesti saab Narva- tagused vallad ja Petserimaa tagasi · Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda · Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast Eesti Vabariigi Valitsuse esindajad · Asutava Kogu liige Jaan Poska · Asutava Kogu liige Ants Piip · Asutava Kogu liige Mait Püüman · Asutava Kogu liige Julius Seljamaa · Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigi esindajad · Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe
o Tööliste, talupoegade, punaarmeelaste ja kasakate nõukogu Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liige Adolf Joffe o Riigikontrolli Rahvakomissariaadi kolleegiumi liige Issidor Gukovski Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta".Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast.
Venemaa delegatsiooni sekretär oli Nikolai Klõsko, Fjodor Kostjajev ja Mihailov, Konstantin Benckendorff, V. Rasolts. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestlie ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Tartu rahuleping oli nii Eesti Vabariigile kui ka Nõukogude Venemaale esimene rahvusvaheline leping. Nõukogude Venemaast sai esimene riik, mis tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahulepingu sõlmimine näitas, et Nõukogude Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida.
tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust
tähendatud mõttes edaspidisteks aegadeks maksvuse kaotavad." Ka Eesti-Venemaa riigipiiri küsimustes tuli vene pool meie nõudmistele vastu. Tartu rahulepingu tähtsaim punkt on pühalik kinnitus, et Venemaa tunnustab rahvaste enesemääramise õiguse alusel "ilmtingimata" Eesti riigi rippumatust ja iseseisvust ning loobub igaveseks ajaks oma ülemvõimust (suveräniteedist) Eesti rahva ja maa üle. Ühtlasi ütles Venemaa lahti Eestis asuvaist Vene kroonu varadest ja loovutas Eestile oma kullafondist 12 tonni kulda. Eesti vabanes igasugustest kohustustest Venemaa ees. Venemaa lubas tagastada kõik sõja ajal Venemaale evakueeritud varad, s.h iseäranis Tartu ülikooli omad. VSFNV sai Eesti poolse tunnustuse ja vaba koridori Venemaa suhtlemiseks ja kaubavahetuseks muu maailmaga.
Lõpuks jäi naisele armiline kael ning nägu ja ta kahetses enda trotslikust. Praegu esineb sellist iseloomujoont rahvas rohkem ning sellest on kahju, kuna see tekitab pigem probleeme kui lahendab neid. Bogatcho stiil oli rahulik. Ta kasutas lihtsat sõnavara ja laused olid selged ning lühikesed. Jutustamise tempo oli suhteliselt kiire, kuid kerge keelekasutus kompenseeris selle täielikult. Mind kõnetas kahjuks lühijutt kangekaelsusest. Need novellid on kullafondist, kuna nad räägivad tavalistest käitumisnormidest ja inimloomusest. Igaüks võiks need jutustused läbi lugeda, sest seal leidub kõigile iseloomulike häid või halbu külgi ning nende üle mõtlemine võib panna isikut ennast parandama.
pouhul kui kohtusid hoopis eestlastega. Õnneks eestlased võitsid selle raske sõja ja kihutasid sakslased minema. Eestlased peaaegu vallutas riia aga tänu lääneriiklaste sekkumisele jäi vallutamata. 11. Millal hakkas kehtima relvarahu? Rahu lepingule kirjutati alla 2 veebruar 1920 12. Peamised küsimused Tartu rahulepingu läbirääkimistel? Piiriküsimused põhiliselt et kui palju kellelegi maad jääb. Eesti-vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine vene kullafondist Eesti evakueeritud varade saatus. 13.tartu rahulepingu peamised tingimused. Eestlased venemaal said õiguse koheselt eestisse tagasi põõrduda ning venemaa saatis laiali vene kodusõjas lõunarindel võitlevad eesti kommunistlikud väeosad. 14. Kes olid: Karl parts: soomusrongide korraldamine ja juhtimine Adolf joffe: vene delegatsiooni juht Johan laidoner: Saksa okupatsiooni ajal tegutses Johan Laidoner Eesti Ajutise Valitsuse sõjalise esindajana oli sõjavägede ülemjuhataja.
ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Samuti vabanes Eesti kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Vabadussõja kaotuse puhul oleks Eesti pidanudki loobuma varem nimetatud kohtadest ning maksma tohutult suuri võlgu põhimõtteliselt mitte millegi eest. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Kui eestlased
2. veebruaril 1920.a. sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartu rahu. Rahuläbirääkimistel juhtis Eesti delegatsiooni Jaan Poska. Tartu rahulepingu alusel loobus Venemaa igaveseks kõikidest õigustest Eestile ning esimese riigina tunnustas Eesti Vabariiki de jure. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosa. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda.
1924 - 1929 oli enam-vähem 1929 - 1933 väga segane periood 1934 - 1938 olukord muutub paremaks Majandusolud 1920.-ndatel: Raske seis, miks? : Eesti majanduse liigne seotus ja sõltuvus Vene turust. Eesti suurettevõtted sõltusid sisseveetud toorainest (Venemaalt toodud). Vananenud sisseseade. (tehnika?) Oskustööliste puudus. Usaldus rahasüsteemi vastu oli väike. Välisvõlad. Maareform. Eesti sai Tartu rahulepingu tagajärjel Vene kullafondist 15 miljonit kuldrubla, millest 13 miljonit läks korstnasse. 1923.a Teatab me partner Venemaa, et on maksujõuetu. 1924.a - uus majanduspoliitika (O. Strandman) Suurtööstuses keskendusid põllumajandusele (siga, peekon, või). Põllumajandus toodangu eksport (või, peekon). Kartulikasvandust vähendati, rõhk söödakasvandusele. Likvideeriti riigile mittesobilikud suurettevõtted. Alustati põlevkivi kaevandamist. Loodi keemiatööstus Tööstuslik turba tootmine
1920 aastal jõustus 21 detsembril, EV kujunes Parlamentaarseks dem, riigiks. Alustas tegevust 100 liikmeline ak 4.8 Tartu rahukõnelused/-konverents: rahulepingu sõlmimine, selle tingimused ja aktuaalsus. 2. veebruar 1920 määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir, nõukogude venema tunustas tingimustetea eesti vabariigi eseseisvust ning loobus kõigist õigustest eesitmaa ja rahva kohta. Eesti sai endise tsaari-venemaa kullafondist 15mil kuldrula. Eesti vabanes tsaari-venemaa välisõlgade tasunisest praegu aktuaalsed probleemid- Nõukogude vebemaa kohustus eestile tagasi andama eestists 1 ms ajal evakueeriud kultuurivarad sh tartu ülikooli varad eesti venemaa maismaa piiri küsimus eestimaa põhiseadus ütlb et see piir on määratud Tartu rahulepinguga
Alla vaherahu kokkuleppele, see hakkas kehtima 3.jaan, 1920. Tartu Rahu, 2.veebruar, 1920, eestlased said endale soodsad rahutingimused: · NSVL lubas Eesti iseseisvust tunnistada nüüd ja igavesti · Eestile läksid alad u. 30 km ida pool Narva jõge, Novgorod, Petseri lind ja mk · Mõlemad riigid lubasid tagastada sõja ajal teise riiki viidud alad · Sõjavangide vahetus · Venemaal olevad eestlased võivad tagasi tulla EV (aptandid) · NSVL andis Eestile osa tsaari kullafondist Iseseisvumise eeldused: · Riigid olid jäänud nõrgaks (Saksamaa, Venemaa) · Venemaal kodusõjad · Vabadussõda · Maj eeldused: Pärisorjuse kaotamine, iseseisvad talupojad EV iseseisvumine ei olnud erandlik, iseseisvateks said veel 9 riiki( Soome, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tsehhos., Ungari, Jugoslaavia kuningriik) · Pol eeldused:valdade loomine 1905.a revolutsioon andis palju kogemusi, tekkis organiseeritus, parteid
Vene ja Eesti vägede vahel sõlmiti 31. detsembril 1919 relvarahu ning 2. veebruaril 1920 kirjutati Tartus alla Eesti Vabariigi ja Vene NFSV vahelisele rahulepingule. Sellega tunnustas Venemaa esimese riigina Eesti iseseisvust de iure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". 14 kuud kestnud Vabadussõjas sai Eesti poolel surma 3588 ja haavata 13 775 inimest. Rahuleping tagas Eestile soodsad piirid ja 15 miljonit kuldrubla Venemaa kullafondist. Samas ei täitnud Nõukogude Venemaa algusest peale mitmeid rahulepingu punkte, mis puudutasid I maailmasõja ajal Venemaale evakueeritud varade ja tootmississeseadete tagastamist, Venemaal asuvate eestlaste vaba naasmisõigust jmt. Siiski õnnestus rahulepingu alusel Venemaalt Eestisse opteeruda ligi 38 000 eestlasel. Eesti iseseisvumise aluseks oli eesti rahva tugev tahe enesemääramiseks ja oma riigi loomiseks, milleks olid kujunenud ka vajalikud sisepoliitilised eeldused
Detsembris 1919 heitlused Narva pärast venelaste läbimurre ebaõnnestus. Tartus Rahukonverents Jaan Poska juhtimisel (venemaa juht Adolf Joffe). 2. Vaabruar 1920 kell 10:30 lõpetati Tartu Rahuga Vabadussõda: * Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust, loobudes ,,igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti maa ja rahva kohta * Eestile Narva-tagused alad ja Petserimaa, Setumaa ühendati Eestiga * Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees * Eesti sai Vene kullafondist 15 miljonit kuldrubla * iga Venemaa eestlane võis Eestisse elama tulla Tartu Rahu tähtsus: 1) Eesti esimene riik, mis tunnustas Venemaad ja Vene esimene, mis tunnustas Eesti iseseisvumist 2) avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.
merelt aidanud Inglise laevastik, Soome vabatahtlikke saabumine, jaanuari lõpuks paisati punaarmee Eestist välja. 1919 alustati uut pealetungi, kuid ei suudetud eesti kaitsest läbi murda, koostati rahuleping ja selle käigus jätkas Venemaa Narva ründamist, alles läbi kukkudes oldi nõus rahuga ja 2. detsembril 1920 see allkirjastati Tartus (Poska). Pandi paika piirid, tunnustati teineteist ning Eesti sai osa tsaari kullafondist. I Maailmasõja tagajärjed Katastroof – hukkus 10 miljonit inimest, haavata sai 20 miljonit, kellest 3,5 jäid vigaseks. Kokku varisesid A.-U., Vene ja Saksa. Algas USA esiletõus. Kuidas muutus sõda ja sõjapidamine I MS käigus? Mida tähendab väljend, et I MS oli moodne sõda? Plaanid muutusid - läksid keerukamaks, täpsemaks, jäigemaks, võeti kasutusele uut sõjatehnikat nagu tankid, mürgigaas, suurtükivägi
• Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta”. - määrati kindlaks Eesti-Nõukogude Venemaa vaheline riigipiir. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. - Eesti vabanes kõigist kohustustest osaleda Venemaa välisvõlgade tasumisel ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. • igal Venemaa eestlasel oli rahulepingu alusel õigus Eestisse elama asuda. - Vene valitsus saatis laiali eesti kommunistlikud väeosad
Nõukogude Venemaa vahel vaherahu. Läbirääkimised toimusid Aia tänavas majas nr. 39. Rahulepinguga määrati ära, et Venemaa tunnustab Eesti iseseisvust ja loobub õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel asus Venemaalt Eestisse elama 38 tuhat eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 tuhat eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste ümberasumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata,
verest tühjaks jooksnud Punaarmee rünnakud Narvale. Tartu Rahuläbirääkimised. NV nõustus Eesti ettepanekuga. Eesti delegatsiooni juhtis Jaan Poska. Pooled pidid tunnustama teineteist ning määrama piirjoone. Tekkisid enamlastega vaidlused, sest nad tahtsid kogu Petserimaad ja poolt Virumaad punaarmee pealtungi nurjumine Narvas sundis neid järele andma. 31.dets kirjutati vaherahule alla. Järgmised maj probleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus. Eestlased pidid maksma 15 milj kuldrubla Vene kullavarudest, Eestile lubati tagastada kultuurivarad. Rahulepingule kirj alla 1920. a. 2. veebruaril venemaa tunnistas Eesti vabariiki ning lubas Venemaal viibivatel eestlastel koju minna. Sõda oli lõppenud võimalus üles ehitada Eesti Vabariik.
Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Lepingu kohaselt ei laienenud Eestile endise Venemaa keisririigi võlgade tasumise kohustus. Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestlie ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal 8 umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda
Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Eesti sai strateegilised julgeolekuvööndid Narva jõe paremal kaldal ja Petserimaa idaosas. Eesti-vene segaasustusega Setumaa ühendati Eestiga. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 tuhat eestlast. Kuid Nõukogude Venemaa ei täitnud rahulepingut täielikult: takistati eestlaste opteerumist, suur osa sõjategevuse ajal evakueeritud varadest, sealhulgas Tartu Ülikooli varad, jäid tagastamata, lubatud kontsessioonid (näiteks metsa osas) jäid paberile, segakomisjonid ei lahendanud ühtegi tüliküsimust.Kõigest hoolimata kujunes Tartu rahulepingu
kogu Petserimaad ja poolt Virumaad (kuni lundani). Alles Punaarmee pealetungikatsete nurjumine Narva rindel sundis Vene diplomaatide järeleandlikkusele ning 31. detsembrl kirjutati alla vaherahulepingule, mis jõustus 3. jaanuaril hommikul kell 10.30. Rahvuskonverents jätkus uuel aastal. Seekord kujunesid põhilisteks mitmesugused majandusprobleemid: Eesti-Vene omavaheline ja välisvõlgnevus, Eesti osasaamine Venemaa kullafondist, Eestist evakueeritud varade saatus jne. Terve kuu kestnud vaidluste tulemusena saavutas Eesti Delegatsioon nii mõndagi. Eesti kohustused Venemaa võlgade tasumisel tunnistati olematuiks, Eestile otsustati välja maksta 15 miljonit kuldrubla Vene kullavarudest, enamlased lubasid taastada Eestist välja veetud kultuurivarad ja tõotasid tulevikuks soodsaid majanduslepinguid. Rahulepingule kirjutati alla 1920. aasta 2. veebruari esimesel tunnil (Vt. Lisa 10)(Vt. Lisa 9)
Eesti Vabariigi rahasüsteem likvideeriti lõplikult 1. aprilliks 1941. Siis läks ainsa rahana käibele Nõukogude raha: 1tservoonets võrdus 10 rubla ja 1 rubla võrdus 10 kopikat. (V. Malken,1997, :lk.15). Eesti Pank natsionaliseeriti ja aktsionäride vara võõrandati. Eesti krooni likvideerimisega kaasnes ka jaht Eesti kullale, mis oli siiani olnud Eesti raha kattevaraks. Sõjaeelsel Eestil olid olemas korralikud kullavarud, mis olid Tartu rahulepinguga saadud tsaari-Venemaa kullafondist. Eesti Pank oli kulla deponeerinud kolmes riigis, kui algas Eesti okupeerimine. Kuld oli paigutatud Rootsi Riiigipanka, Inglise Panka ja Sveitsi Panka. Okupantide valitsus pöördus nimetatud riikide poole nõudmisega, et Eesti Vabariigi kullavarud tuleb anda Nõukogude Liidule üle. Sel perioodil õnnestus kuld tagasi saada ainult Rootsi valitsuselt (J. Aare, 2002, lk. 27) . Kuigi kroon pidi olema juba käibelt kõrvaldatud, jäi rahva kätte ja vene rahaks
Eesti maa ja rahva suhtes. Koostöös: 1. Lepiti kokku sõjavangide vahetuses (10000 punaväelast 1000 eestlast) 2. Venemaal viibivad eestlased ja Eestis viibivad venelased said õiguse kodumaale tagasi pöörduda. 3. Lepingupoolte territooriumil ei võinud tegutseda teisele lepingupoolele vaenulikke vägesid ega organisatsioone. Majanduses: 1. Eesti sai endise Tsaari-Venemaa kullafondist 15 milj. Kuldrubla (11,6 t kulda). 2. Eesti vabanes Tsaari-Venemaa välisvõlgade tasumisest. Tänapäeval aktuaalsed probleemid: 1. NV kohustus Eestile tagastama I ms. ajal Eestist evakueeritud kultuurivarad, sh TÜ varad. 2. Eesti-Vene maismaapiiri küsimus: EV Põhiseaduse §22 sätestab, et Eesti maismaapiir on määratud sh ka Tartu rahulepinguga. Tartu rahuleping kehtib juriidiliselt tänini. 8. Vaikiv ajastu 12. märtsi 1934.a
Rahulepingu tingimused. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust de jure, loobudes "igaveseks ajaks kõigist suveräänõigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta". Lepingu kohaselt ei laienenud Eestile endise Venemaa keisririigi võlgade tasumise kohustus. Eesti ja Venemaa piir määrati kindlaks kuni 1940. aastani püsinud kujul, mille järgi kuulusid Eestlie ka Narva-tagused vallad ja Petserimaa. Eesti vabanes kõigist kohustustest Venemaa ees ja sai Venemaa kullafondist 15 miljonit kuldrubla ehk 11,6 tonni kulda. Rahulepingu alusel opteerus Venemaalt Eestisse 38 000 eestlast. Vabadussõja lõpul oli Venemaal umbes 320 eestlaste asundust või keskust ja umbes 190 000 eestlast; rahulepingu kohaselt oli igal Venemaa eestlasel õigus Eestisse elama asuda. Lepingupooled kohustusid mitte lubama oma territooriumil asuda teisele lepinguosalisele vaenulikke sõjavägesid või teise lepinguosalise riigi valitsemisele pretendeerivaid valitsusi
annaabi.ee 
