Kontserdid toimusid kultuurimaja hooves, Kirsimäel ja Viljandi laululaval. Sel folgil avati Iiri, Soome, Rootsi ja Norra muusika õpitoad. Muusika kolas kõikjal, sest peale erinevate ansamblite musitseerisid tänavanurkadel ja parkimisplatsidel ka festivali nautima tulnud noored. Eestis 94. aastal esinesid "Untsakad," "Alle-aa," "Väikeste lõõtspillide ühing," "Ull," Aivar Teppo, Kadi Priske koos Ilona Illakuga, "Minu isa oli ausus ise," Johansonid," "Kukerpillid" ja "Suveniir." Aasta tähtsaimaks esinejaks välismaalt oli "Ruumen" Soomest. 1995 III Viljandi folk toimus 20.07-23.07. Sellel folgil lisandusid pillilaat, mis oli geniaalne mõte. Laadalt võis iga soovija enesele pilli osta, aga pilli oli ka kohapeal parandada. Sel aastal esindasid Viljandi folgil Eestit ansambel "untsakad," "Alle-aa," "Ummauudu," Aivar Teppo, Jaan Söödi Projekt, "Väikeste lõõtspillide ühing,"
banjomängufänn on näiteks Stiv Martin Country&western muusikaüks alaliik on bluegrass-stiil, mida iseloomustab väga meisterlik ja kiire banjomäng ning lauludel on üldse erksam kõla. Teistest alaliikidest on tuntumad cajun, hillbilly ja honky tonk. Kuulsamatest kantrilauljatest tuleb ära märkida JOHNNY CASH, KENNY ROGERS, HANK WILLIAMS, DOLLY PARTON. Eesti muusikutest on kantrimuusikat teinud ansambel JUSTAMENT ja KUKERPILLID. Johnny Cash Kenny Rodgers Hank Williams -,,man in black" Dolly Parton ans.Justament KUKERPILLID KAUBOID ,,METSIKUS LÄÄNES"
70ndad Biitmuusika rockmuusikaks Viimane moeröögatus süntesaator Sven Grünberg Sven Grünberg Eesti helilooja ja klahvpillimängija Ansamblid Ornament, Mess Filmimuusika kirjutaja Ruja Andres Valkonen (Väntorel) ja Rein Rannap Tegutsemisaeg Koosseis Apelsin Apelsin loodi 1974. aastal Populaarsem ansambel Ivo Linna, Mati Nuude Vitamiin Vitamiin loodi 1978. aastal Üks kirevamaid ansambleid Marju Länik, Anne Veski Kukerpillid Loodi 1972. aastal Eesti folkansambel Repertuaari kuulub... Laule http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M http://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE http://www.youtube.com/watch?v=k8buNFCXW1s http://www.youtube.com/watch?v=99HYdgvGq4E http://www.youtube.com/watch?v=tOTshuMiq-4 Aitäh kuulamast!
Urmas Alender Veel midagi sellest aasta kümnest O Heavy rock– O 1970. aastate ansambel popmuusika- kantriansamblite Ornament jõuline tõus-toetus O Jazz-rock ja rahvaliku laulu fusion- ansambel traditsioonile kui Psycho Ameerika kantrile- O Tuntumad ansamblid O Popgrupid- olid Kukerpillid, Apelsin ja Palderjan, Vitamiin ning Justament Tartu ansambel- Fix ( laulja Silvi Vrait) 70ndast kaks tuntumad ansamblit ansambel ansambel Apelsin Kukerpillid Aasta oli siis 1980 O Iga-aastased Tartu O Erinevaid muusikapäevad muusikažanre ja – O Esile kerkisid uue vorme sünteesisid Rein põlvkonna heliloojad Rannap, Erkki-Sven (enamasti klassikud)
muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks Ruja Apelsin Kukerpillid Jne Kes alustasid 60ndatel olid nüüd tõelised tegijad 80ndad Eesti muusika oli NSVL tipus Põhilised muusikastiilid olid Rock Jazz Punk Populaarsemad artistid: Rein Rannap Alo Mattisen jne 90ndad Tekkisid produtsendid ja mänedzerid Eesti hakkas osa võtma eurovisioonist Tõusuteel oli jazz Kasutatud kirjandus www.vikipedia.com http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ee www
Mägi · Ans Omega,solistiks A.Veski · Ans Virmalised(T.Urmet,Ü.Urmet,solist-J.Joala) · Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett · Horoskoop · Aarne Oit'i lauluvõistlus 1970 · Ans Justament(T.Lunge,J Elgule) · Ans Palderjan(T Pihlap) · Ans Kukerpillid(rahvalik muusika) · Ans Vitamiin(J Steinfeld) · Ans Apelsin · Ans Fix · Ans Ruja(R Rannap,U Alender) · Magnetic Band(G.Kraps) 1980 · Tartu muusikapäevad · Hakkasid toimuma üritused-Happening,mis tähendasid muusika, kujutava ja sõnakunsti elementidega improviseeritud etendust · Ans In Spa · Ans Ultima Thule · Ans Mahavok · Ans Seitsmes Meel · Ans Rock Hotel · Ans Karavan · Ans Propeller · Rahvuslik vabadusliikumine 1987a
Rahvaluule liigid Kermo ja Karel 1/ Rahvaluule Rahvaluule jaguneb: rahvalaul: regivärsiline, lõppriimiline; Kukerpillid Unelaul https ://www.youtube.com/watch?v=dIy9134PA7k rahvajutt: muistend, muinasjutt, naljand, pajatus; rahvaluule lühivormid: mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. 2/ Rahvajutu tunnused Puudub kindel autor. Jutu sisu võib paikkonniti erineda. Peegeldavad vanarahva uskumisi ja tarkust. Tegelasteks on müütilised olendid, tegevuspaigaks müütilise tähtsusega kohad. Rahvajutt on rahvaloominguline jutustus, see
Popmuusika Eestis 60-70ndatel 1960. aastad Selle aastakümne Eesti popmuusikas võib üldiselt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Varasematel aastatael poplaaren olunud jazz-muusika hakkas eemalduma svingistiilist, muutes helikeelt üha keerulisemaks. Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid. 1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960. ...
PROSPER. Eestimaalt astusid üles UNTSAKAD, ALLE-AA, VÄIKESTE LÕÕTSPILLID E ÜHING, ULL , AIVAR TEPPO, KADI PRISKE & ILONA I L LAK, MINU ISA OLI AUSUS ISE, JOHANSONID, KUKERPILLID ja SUVENIIR. Erinevail põhjusil jäid tulemata The Liffeybanks Iirimaalt, The Blarney (Iiri-Saksa) ja Huda Valgevenest. Festivali suurimateks toetajateks olid Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo Tallinnas ja Guinness. Sponsoreid oli kokku 25. Kontserdid toimusid Kirsimäe laval, Kultuurimaja hoovis ja lõppkontsert Viljandi laululaval. Lisaks sellele oli kultuurikolledzi hoovil õlleõu, Tortilla õues sai ka lõuendile pilte maalida, ööklubid toimusid "Koidu" seltsimajas.
Koosseisu kuuluvad -Riina Roose- ansambli juht ja töötab Tallinna Linnateatris muusikalise kujundajana ning EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lauluõpetajana; -Toomas Rull-on vabakutseline muusik, kes osaleb paljudes eesti ansamblites löökpillimängijana (Ultima Thule, Eldorado), olles lisaks veel paljude Kiigelaulukuuiku repertuaari kuuluvate laulude arranzeerija; -Olavi Kõrre- kes on samuti vabakutseline pillimees (ansamblid Zorbas, Kukerpillid jt). -Riho Ridbeck- Hortus Musicuse laulja ja Pühavaimu kiriku koori dirigent -Kadi Selde- vabakutseline laulja, kes on teinud edukat koostööd Tiit Paulusega -Elo Toodo- lauluõpetaja Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuliõpetaja Vanalinna Hariduskolleegiumis, esinenud koos Matis ja Mihkel Metsalaga. Kõiki muusikuid ei ole võimalik kontsertidele kaasa võtta, küll aga on kõigil kontsertidel
POPMUUSIKA EESTIS Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925. aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud ...
rahvusvaheline uue muusika festival NYYD. Tänase eesti muusikaelu juhtpositsioonidel on Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ning Eesti Rahvusmeeskoor. Ühtedeks suurtemateks ja tugevamateks koosseisudeks jazzi valdkonnas võib ka nimetada Estonian Dream Big Band, mida juhib Siim Aimla, kes on silmapaistev saksofonist. Pärimusmuusikast on Eesti muusikale aluse pannud Kukerpillid, kelle eeskujul on täna sündinud teisigi sarnaseid bände nagu Untsakad, Väikeste Lõõtspillide Ühing, Curly Strings ja Trad.Attack!. Rock muusikas olid 90ndatel edukaimad Terminaator ja Smilers, mis on tänasepäevani populaarne, ning Mr. Lawrence. Eestist maailma on jõudnud bändid nagu Vanilla Ninja ja Metsatöö ning ka laulja Kerli. Lisaks on veel Eestil tänapäeval väga palju andekaid lauljaid (Kadri Voorand, Hedvig
staadionikontserte Hiljem tuli tagasi Eestisse ja hakkas siin korraldama üritusi (Rocksummer, Rolling Stones´i tuur) Rahvasuus on saanud hüüdnime „Kremli ööbik“ MUUSIKA EESTIS Eestis tõusid esile ka mitmete teiste žanrite muusikuid Rockmuusikas said tuntuks ansamblid Mess ja Ruja Heavy-rockis said tuntuks Magnetic Band, GGG ja Fix Tekkisid ka sellised bändid nagu Apelsin, Vitamiin ja Kukerpillid Popmuusikas tõusis esile ansambel Justament Lisaks pungile ja rockile oli Eestis 1970. aastatel ka kantrimuusika ansamblite esiletõus TULEVIK 1970. aastate muusikal oli suur mõjutus ka tänapäevale Tänu sellel ajal tehtud muudatustele ja uuendustele muusikas ja muusikatööstuses on võimalik kvaliteetset muusikat toota Samuti paranesid sellel ajal oluliselt muusikute oskused ja nad muutusid mitmekülgsemateks
loodi Tallinnas. Esimene avalik jazz-kontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936. aastal Estonia kontserdisaalis. 1980. aastad olid jazzmuusika kuldaastad, esines jazz-rock Kaseke, mis oli Propelleri järeltulija. Eestis toimuvad ka sellised kontsertid, nagu IDeeJazz, Juu Jääb Muhus, Sõru Jazz, Jõulujazz jpt. Pärimusmuusikas on Eesti muusikalise folkloori kõige ehtsam esindaja regilaul. Tuntuimad ansamblid aastatel 1970 olid Collage ning Kukerpillid. Pärimusmuusika jäi vahepeal tagaplaanile ning aastal 1990 taas elavnes tänu ansamblitele Untsakad ja Väikeste Lõõtspillide Ühing. Eestis toimuvad ka tänapäeval mitmed rahvalikud pärimusmuusikafestivalid, nagu Viljandi Folk, Viru Folk, Võru Folkloorifestival.
Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes kasutas sõnadena eesti autorite luulet. 1970. aastateks oli ka paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Heavy rock'i tuntumatest esindajatest sel samal aastal paistis silma ansambel Ornament, jazz-rock'i ja fushoin'i harrastajatest ansambel Psycho, popgruppidest olid populaarseimad Apelsin ja Vitamiin. Iseloomulik joon eesti 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus. Tuntumad ansamblid olid Kukerpillid, Palderjan ja Justament. 1980. aastateks oli eesti popmuusika jõudnud endise Nõukogude Liidu tipptasemele. Läänepiir oli veel kinni, aga sealsed mõjud jõudsid Eestisse kiiremini kui teistesse liiduvabariikidesse. Hoogustas eesti lauljate vallutusretke itta. Paljud tuntud vene heliloojad pakkusid oma laule Anne Veskile, Jaak Joalale jt. Tartu muusikapäevad kujunesid iga-aastasteks oodatud sündmusteks. Seal esitati palju uut muusikat. 1980. aastate meelelahutuslikumas
02 2004/10217 ,,Ussisõnad" (singel) 8.07 2004/10217 ,,Hiiekoda" (CD/2LP) 11.12 2005/10218 ,,Terast mis hangund me hinge 10218" (CD/LP) 11.11 2006/10219 ,,Sutekskäija" (mini-CD) 1.07 2006/10219 ,,Lahinguväljal näeme, raisk!" (CD/DVD) 28.08 2006/10219 ,,Raua needmine" (Metsatöll ja RAM, CD/DVD) 6.12 2008/10221 ,,Veelind" (singel) 1.01 2008/10221 ,,Iivakivi" (CD/LP/woodpak) 24.02 2008/10221 ,,Suured koerad, väiksed koerad" (Metsatöll ja Kukerpillid, mini- CD) 10.10 2009/10222 ,,Kõva Kont" (2DVD/CD) 24.02 2010/10223 ,,Vaid vaprust" (singel/video) 15.01 2010/10223 ,,Äio" (CD/2LP) 03.03 6 Pildid 7 ,,Vaid vaprust" Metsatöll , album ,, Äio" Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm
11 2014/10227 – „Tõrrede kõhtudes” (singel) 24.01 2014/10227 – „Külmking” (video/singel) 01.03 Kontsertsalvestised ja projektid 2006/10219 – „Sutekskäija“ (mini-CD) 1.07 2006/10219 – „Lahinguväljal näeme, raisk!“ (CD/DVD) 28.08 2006/10219 – „Raua needmine“ (Metsatöll ja RAM, CD/DVD) 6.12 2008/10221 – „Suured koerad, väiksed koerad“ (Metsatöll ja Kukerpillid, mini-CD) 10.10 2009/10222 – „Kõva Kont“ (2DVD/CD) 24.02 2012/10225 – „Tuska“ (DVD/CD/LP) 1.10 9 Kasutatud kirjandus http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=314322 Metsatöll tähistas sünnipäeva suurejoonelise festivaliga, GoodNews, 20. veebruar 2013 Ansambli kodulehekülg Metsatöll metalstorm.ee lehel Metsatöll Estonian Metal'i lehel
mngides instrumentaalmuusikat. Sellest ansamblist kasvas vlja ansambel Radar. 1974 aastal asutatud ansambel Apelsin saavutas kiiresti populaarsuse- lisaks muusikalisele professionaalsusele ka efektne lavashow. (Tnu Aare, Ants Nuut, Ivo Linna, Mati Nuude, Jaan Arder, Gunnar Griik.) 1978-Vitamiin-Raul Sepper, Mait Maltis, Joel Steinfeldt, Anne Veski, Marju Lnik, Siiri Sisask, Mikk Targo, Peeter Vhi. Iseloomulik joon eesti 1970- ndate aastate popmuusikas oli kantriansamblite esiletus. Ansambel Kukerpillid tuli kokku aastal 1972 koosseisus Taivo Linna, Toomas Krvits, Toomas Veenre, Vello Salumets, hiljem Tiit Krvits, Ike Volkov. Selle ansambli muusika toetub eesti rahvaliku laulu traditsioonile kui ka ameerika kantristiilile. 1970- Palderjan, kelle koosseisus laulis Tarmo Pihlap, jrgmisena alustas ansambel Justament, eesotsas Toomas Lunge ja Jaan Elgulaga. 1980 aastad- eesti ansamblite vallutusretk itta. Jaak Joala, Tnis Mgi, Anne Veski,
Tornaado). Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus
Esinesid rahvatantsijad Tõstamaalt. Kirikus esines ansambel ,,Chillin". Osteti ja müüdi traditsioonilisi laada kaupu: loomi, lilli, käsitöötooteid, riideid jms. Lapsed said koos Punamütsikesega aega veeta ja suuremad said punuda ajalehest korve. Selle aastase rammumehe tiitli võitis Mikk Kester. Kohal oli Sotsiaaldemokraatliku erakonna noortekogu. Nad tutvustasid oma erakonda, värbasid noori liikmeteks ja jagasid pliiatseid, joonlaudu jms. Simmanil esinesid ansambel ,,Kukerpillid" ja ,,Kentukid". Korraldajad olid Mihkli Kihelkonna Kultuuriselts koos Koonga vallavalitsus. Toetajad olid Kohalik Omaalgatuse Programm, LIVIKO, Pärnu Lahe Partnerluskogu, Ühinenud Farmid, Lõpe Argo, Lihula TÜ, Pikkmets Invest OÜ, Valdur Sassor, Liilian ja Aigar Kester, Mihkli kogudus, Varbla Vallavalitsus ning Lõpe Põhikooli õpilased. (Pikkmets 2012) 8 KOKKUVÕTE
Muusikakooli õpilastest. Esialgu prooviti jõudu Gene Puerlingi( Singers Unlimited) arranzeeringutega. Esimene etteaste oli aasta 1985 3. juunil Tõnu Kaljuste eestvedamisel. Sellest ülesastumisest algaski Kuuiku ajaarvamine. Asutamise algusest peale laulavad ansamblis Riina Roose ( ansambli juht), Toomas Rullvabakutseline muusik, esineb löökpillimängijana( Ultima Thule, Eldorado), Olavi Kõrre, kes on samuti vabakutseline muusik( Kukerpillid), Riho Ridbeck (dirigent, laulja), Kadi Selde vabakutseline laulja, Elo Toodo lauluõpetaja G. Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning viiuldaja. Kiigelaulukuuik on koostööd teinud veel paljude teiste Eesti pillimeestega nagu Taavo Remme, Villu Veski, Jaak Jürisson, Raivo Tafenau, Ain Agan, Ivo Varts, Ain Varts, Raul Sööt jpt, aga Kuuiku suurim sõber on siiani Olav Ehala, kes on ansamblis helilooja, klaverisaatja ja konferansjee. Kuuik on välja andnud 3 CD
elukoha järgi Järsumäe Virvena või Kihnu Virvena. Praeguseks on ta lauluema staatusesse tõusnud ning populaarne nii vanade kui noorte hulgas. Ta on ligi 400 laulu autor, tema tuntuimaks lauluks on "Mere pidu", mille sõnad on toodud lisa 1 all. Laul sündis Virvele peaaegu saatuslikuks saanud kogemuste tagajärjel kaks korda uppumissurmast pääsenuna kirjutas ta kurbadest kogemustest lõbusa laulu. Selle laulu tegi kuulsaks ansambel Kukerpillid, kelle repertuaari on Virve andnud kümneid lugusid. Järsumäe Virve teine plaat ilmus 2007. aastal koostöös Olavi Kõrrega, sellel kõlavad Virve laulude töötlused. 2008. aasta novembris käis ta oma pereansambli, Manija Poiste ja Kihnu käsitöömeistri Härma Roosiga Venezias. Ta osales detsembris 2008 TV3 saates "Võta või jäta", võites seal vaid ühe sendi. Duubelplaat "Mere pidu" ilmus 9. veebruaril 2009 ja juhtis mõnda aega plaadimüügi edetabeleid. 2009
Publik armastas Kilveti rahvalikke, lauludega täidetud lavastusi väga. Lavastus ’’Oh, armastus’’ ja ’’Sina kallis magus mesi’’ lõi aastateks ületamatu publikurekordi. Saare, Viidingu, Kilveti ’’Kuning herman esimene’’ ning Raimond Valgre elust jutustav ’’Saare valge tee kutse’’ ei vaja kommentaare nende jaoks, kes neid lavastusi nägid ja piletisabades seisid. Kaarel Kilvet laulis ja mängis ansamblites Leegajus ja Kukerpillid, teatriansamblites Hampelmann, Folkklassikhuliganbänd ja Vana-Juhan, samuti oli populaarne duett Kaarel Kilvet ja Tõnu Tamm. Kilveti lavastatud telesari ’’Mõmmi ja aabits’’ on mitme põlve laste suur lemmik. Minule pakkus huvi asjaolu, et just tema näitles ’’Nukitsmehes’’ ning lavastas etendused nagu ’’Mary Poppins’’, ’’Mõmmi Aabits’’ ning ’’Väike nõid’’, sest olen neid etendusi ise näinud. 2005.a. omistati Kilvetile Valgetähe 5
1965 aastal sai kuldplaadi lauluga “I W alk th e lin e”. Omaloodud laule ligi 500. Mõned kauboilaulud on üle ookeani ja läänemere vete jõudnud ka Eestimaa randa ja siin juurdunud rahvalike lauludena. S ellised on näiteks “Postipoiss” ja “Mulgimaa”(tegelikult C . E rardi ja F . T reffo rdi laul “Sitked sellid seal Läänes”. Lisaks sellele on countrylaul mõjutanud ka eestlaste musitseerimist. Palju on asutatud kantrim uusikat viljelevaid ansam bleid, tuntum ad neist on “Kukerpillid” ja “Justament”. M itm ed eesti heliloojad on kirjutanud countrystiilis laule. V iim astel aastatel on korraldatud ka countrymuusika festivale. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 9 5. TIN PAN ALLEY POPMUUSIKA 1880 aastate alguses asutas keegi Charles K. Harris töökoja “L aulud tellim ise peale”
konservatiivsed (rahvuslike elementide Jaak Joala, heliloojaist tõusid esile ansambli põimimine klassikalistega, sageli programmiline “Ruja” muusikaline juht Rein Rannap jt. 1970. paatos), sestpeale asuti aga kasutama aastail saavutas suure populaarsuse ansambel mitmesuguseid moodsaid võtteid ja pöörama “Kukerpillid”, mille looming oli segu vähem rõhku meeldejäävale meloodiale. Ühe kantristiilist ja rahvalikust laulust. Järjekordse kesksema uuendajana väärib märkimist Eino subkultuurilise nähtusena jõudis Eestisse 1980 Tamberg. Eesti arhailise rahvalaulu helikeelele ndail punk, mis punkarliku riietuse, elu ja tugineb Veljo Tormise koorilooming (näit
annaabi.ee 
