Kujutav geomeetria - püramiidi pinnalaotus (0)

SISUKORD
S
  issejuhatus                                                                                                              
 ............................................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . .2  
1. E
 
esti  lipu ja  vapi  ajalugu                                                                                      
 ..................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . .3  
1.1. E
 
esti lipu ajalugu                                                                                                  
 ................................................................................................. . . . . . . . . .3  
1.2. E
 
esti  riigivapi  ajalugu                                                                     
 .................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4  
2. l
  ipu kasutamise hea tava                                                                                                    
 ................................................................................................... . . .5  
3. l
  ipu  heiskamine                                                                                           
 ......................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6  
3.1. N
 
õuded lipu heiskamisele                                                                      
 ..................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6  
3.2. L
 
ipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel                                                      
 ..................................................... . . . . . . . . . . . . .6  
3.3. L
 
ipu heiskamine lipupäevadel                                                                                    
 ................................................................................... . . .7  
3.4. E
 
esti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine                                                 
 ................................................ . . . . . . . . . . . . . . . .7  
4. l
  ipupäevad                                                                                                     
 .................................................................................................... . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .8  
5. e
 
esti lipu kasutamine laualipuna                                                             
 ............................................................ . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10
   
6. l
  ipu hävitamine                                                                                                          
 ......................................................................................................... . . . . . . . . .11
   
7. Ri
 
igivapi kasutamine                                                                                                    
 ................................................................................................... . . . . . .12
   
7.1. Ri
 
igivapi kasutamine                                                                                             
 ............................................................................................ . . . . . .12
   
7.2. S
 
uure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused                                          
 ......................................... . . . . . . . . . . . . .12
   
7.2.1 S
 
uur riigivapp                                                                                                
 .............................................................................................. . . . . . . . . .12
   
7.2.2 V
 
äike riigivapp                                                                                             
 ............................................................................................ . . . . . . . . .13
   
K
  okkuvõte                                                                                                              
 ............................................................................................................. . . . . . . . . . . . . . . . .15
   
K
  asutatud kirjandus                                                                                                          
 ......................................................................................................... . . . . . .16
   
SISSEJUHATUS
Käesolev töö on valminud etiketi õppeaine iseseisva tööna. Töös tutvus autor Eesti lipu 
seaduse, riigivapi seaduse, pühade ja tähtpäevade seaduse, Eesti lipu ja riigivapi ajalooga.
Töö eesmärk on saada teadmisi  lippude  ja riigivapi kasutamisest.
Töö koosneb sissejuhatusest, seitsmest peatükist, kokkuvõttest ja kasutatud kirjandusest. 
Töö esimeses osas tutvutakse Eesti  riigilipu  ja riigivapi ajalooga. Töö teises osas vaatleb 
auror lipu kasutamise head tava. Kolmandas osas räägitakse lipu heiskamisest – millised 
nõuded on lipu heiskamisele; lipu heiskamisest lipupäevadel jne. Neljandas osas on autor 
uurinud Eesti lipu seaduses olevaid lipupäevi ja pühade ja tähtpäevade seaduses olevaid 
päevi, millal heisatakse lipud. Viiendas osas vaatleb autor Eesti lipu kasutamist laualipuna. 
Kuuendas osas uuris autor kasutamiskõlbmatuks muutunud lipu hävitamist ja seitsmendas 
osas vaatles autor riigivapi kasutamist ning suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevusi.
2
1. EESTI LIPU JA VAPI AJALUGU
1.1. Eesti lipu ajalugu
29.septembril 1881 määrati üliõpilaskorporatsiooni Vironia asutamiskoosolekul Aleksander 
Mõtuse idee põhjal Tartus kindlaks korporatsiooni värvid: sinine, must ja valge. Et 
korporatsiooni ei lubatud asutada, anti värvid „hoiule“ Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i).
4.juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja  Rudolf Kallas. Sellest sai 
EÜS-i  lipp . Esimetr korda avalikult kasutati EÜS-i lippu 1.novembril 1905 Tartu 
meeleavaldusrongkäigul.
24.veebruaril 1918 kuulutati sinimustvalgete lippude lehvides välja Eesti Vabariik ja 
12.novembril või 12.detsembril 1918 heisati  sinimustvalge   lipp  esimest korda Toompeale 
Pika  Hermanni  torni tippu. 
Alles 27.juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris 
sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna.
4.juunil 1934 tähistati üle Eesti pidulikult esimese sinimustvalge lipu 50.aastapäeva. Pärast 
pidustusi andis EÜS ajaloolise lipu hoiule Eesti Rahva Muuseumi.
21.juunil 1940 kõrvaldati Pika Hermanni  tornist  Eesti Vabariigi lipp. 
1987.aastal lehvis sinimustvalge lipp okupeeritud Eestis esmakordselt, kui alles 7.augustil 
1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu seaduse „Riigilipu ja riigivapi kohta“, 
milles otsustati riigilipuna kasutusele võtta kuni 1940.aasta augustini Eestis kehtinud 
riigilipp . 
2011.aastal tähistati juba Eesti riigilipu 127.sünnipäeva.
3
1.2. Eesti riigivapi ajalugu
Eesti riigivapi  motiiv  pärineb 13.sajandist, kui Taani kuningas  Valdemar  II annetas 
Tallinna linnale ja Harju-Viru rüütelkonnale Taani riigivapi sarnase kolme lõviga vapi. 
Eesti Vabariigi vapina kinnitati kolme lõviga vapp 19.juunil 1925 Riigivapi seaduses.
Eesti liitmisel NSV Liiduga 1940.aastal keelati senise vapi kasutamine. Eesti Vabariigi 
vappi kasutati paguluses.
Uuesti võeti ajalooline Eesri riigivapp kasutusele 7.augustil 1990 seadusega Riigilipu ja 
vapi kohta. Riigivapi seadus kuulutati välja 6. aprillil  1993.
4
2. LIPU KASUTAMISE HEA TAVA
Eesti lipp on riigi- ja  rahvuslipp . Selle heiskamisega väljendame  austust , rõõmu ja kurbust. 
Lipp märgib identiteeti ja riiklikku kuuluvust. Sinimustvalge Eesti lipu all on toimunud 
eestlaste rahvuslik ärkamine, omariikluse loomine ning edendamine. Igaüks võib kasutada 
Eesti lippu, järgides seadust ning head tava.
5
3. LIPU HEISKAMINE
3.1. Nõuded lipu heiskamisele
Heisatav lipp peab vastama seadusega kehtestatud etalonile ning olema puhas ja terve. Eesti 
lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00. Eesti lipp heisatakse Pika 
Hermanni torni iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00. Eesti lipu 
heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi 
hümni algusfraase.
Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu , kohtu, Riigikontrolli, 
Õiguskantsleri,  Riigikantselei , ministeeriumi, Eesti Panga, maavalitsuse, valla- ja 
linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse  hoonel  ning piiripunktis. Põhikooli, 
gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli hoonel heisatakse kõigil 
koolipäevadel Eesti lipp.  Alaliselt  heisatud Eesti lippu tuleb valgustada  pimedal  ajal. 
Eesti lipu heiskamiseks tuleb valida koht, kust lipp kõige paremini välja paistab. 
Leina tähistamiseks heisatakse Eesti lipp leinalipuna. Lipumasti heisatakse leinalipp nii, et 
alumine äär asuks masti keskel.
Lipuvardaga Eesti lipu leinalipuna heiskamiseks kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 
kuni 100 mm laiune must  lint , mille mõlemad otsad ulatuvad lipu pikkust pidi kuni 
lipukanga alumise servani.
3.2. Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel
Rahvusvahelistel üritustel Eestis on heaks kombeks heisata koos Eesti lipuga külaliste 
riigilipud. Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, asetatakse Eesti lipp 
auväärseimale kohale. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete 
riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude 
heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras.
6
Lipud heisatakse eraldi, ühesuguse pikkusega lipuvardaisse või –mastidesse ja Eesti lipuga 
samale kõrgusele. Heisatud lipud on võrdse laiusega.
Aupunkti määramisel lähtutakse lippude arvust, tähelepanu keskpunktist ja lipurivi 
formatsioonist. Kui lippe on paaritu arv, siis aupunkt asub lipurivi keskel. Kui aga lippe on 
paaris arv, siis loetakse aupunktis paiknevaks lipuks lipurivi tagant vaadates kõige 
paremapoolset lippu. Vajadusel võib lipurivi otsmises aupunktis paiknevat lippu 
dubleerida.
3.3. Lipu heiskamine lipupäevadel
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-
õiguslikud juriidilised isikud. Lipp heisatakse neil päevadel päikesetõusul, kuid mitte 
hiljem kui kell 8.00. 
3.4. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine
Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, Riigikohtu, Riigikontrolli, 
Õiguskantsleri, ministeeriumi, Eesti Panga, Kaitsejõudude Peastaabi, maavalitsuse, valla- ja 
linnavolikogu ning valla- ja linnavalitsuse hoonele võõi hoone juures asuvatesse 
lipumastidesse heisatakse koos Eesti lipuga Euroopa Liidu lipp Euroopa päeval ja Euroopa 
Parlamendi valimiste päeval. Vabariigi Valitsus määrab piiripunktid, kus koos Eesti lipuga 
heisatakse alaliselt Euroopa Liidu lipp. Eesti välisesinduse hoonel Euroopa Liidu lipu 
heiskamise  kohta annab juhised välisminister. Euroopa Liidu lipp heisatakse koos Eesti 
lipuga.
7
4. LIPUPÄEVAD
Eesti lipu seaduse järgi on lipupäevad: 
● 3.jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev;
● 2.veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev;
● 24.veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev;
● 14.märts – emakeelepäev;
● maikuu teine pühapäev – emadepäev;
● 9.mai – Euroopa päev;
● 4.juuni – Eesti lipu päev;
● 14.juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna);
● 23.juuni – võidupüha;
● 24.juuni – jaanipäev;
● 20.august – taasiseseisvumispäev;
● 1.september – teadmistepäev;
● oktoobrikuu kolmas laupäev – hõimupäev;
● novembrikuu teine pühapäev – isadepäev;
● Riigikogu või kohaliku omavalitsuse  volikogu  valimise päev, rahvahääletuse toimumise 
päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev. 
Pühade ja tähtpäevade seadusest tulenevalt on riigipühad ja puhkepäevad (lisaks 23.06, 
24.06 ja 20.08):
● 1.jaanuar – uusaasta;
● suur reede;
● ülestõusmispühade 1.püha;
● 1.mai – kevadpüha;
● nelipühade 1.püha;
● 24.detsember – jõululaupäev;
● 25.detsember – esimene jõulupüha;
● 26.detsember – teine jõulupüha.
8
Riiklikud tähtpäevad on (lisaks  eelpool   mainitud  kuupäevadele veel):
● 6.jaanuar – kolmekuningapäev;
● 23.august – kommunismi ja natsismi  ohvrite  mälestuspäev;
● septembrikuu teine pühapäev – vanavanemate  päev;
● 22.september – vastupanuvõitluse päev;
● 2.november – hingedepäev;
● 16.november – taassünni päev.
9
5. EESTI LIPU KASUTAMINE LAUALIPUNA
Laualipp  on siseruumides kasutatav lipu väikevorm. Pidustuste, koosoleku või mõne teise 
ürituse lauda võib kaunistada laualippudega (vaata Joonis 1.).
Organisatsioonide ja seltside puhul kasutatakse laialt ka põikvardalt rippuvaid 
lauastandardeid, kus lipuvärvid ja lipukujund on alati nähtavad. Laualipud valmistatakse 
samades mõõtsuhetes kui suured lipud. Laualipu soovitatav vähendussuhe võrreldes suure 
lipuga on 1:7 (ca 15x23,5 cm) ja sellele sobiva lipuvada pikkus ligikaudu 3 lipulaiust ehk 
ca 45 cm.
 
Joonis 1. Laualipud (Vabariigi Valitsuse Riigikantselei koduleht. 11.11.2011)
Kui üritusel osaleb välisriikide esindajaid, on kombeks paigutada lauale Eesti laualipu 
kõrvale ka iga külalismaa laualipp. Laualipud pannakse pidu-või koosolekulauale samas 
järjestuses, kui toimub suurte lippude heiskamine lipurivisse. See tähendab, et Eesti lipu 
järel asetatakse teiste riikide lipud nende riikide prantsusekeelsete nimede tähestikulises 
järjekorras.
Teise võimalusena paigutatakse iga üritusel osaleva riigi esindaja ette tema riigilipp. 
Laualipud võidakse paigutada ka eraldi lauale sõõrina kõik koos või igaüks eraldi.
10
6. LIPU HÄVITAMINE
On paratamatu, et lehviv lipp määrdub ja kulub. Kui lipp on sedavõrd määrdunud või 
rebenenud, et see on muutunud kasutamiskõlbmatuks, tuleb see sündsal viisil hävitada. 
Lähtudes  heast  tavast loetakse lipu sündsal viisil hävitamiseks tema lahtilõikamist 
värvilaidude kaupa ning seejärel tekkinud riidetükkide põletamist mitteavalikult või 
diskreetses  pakis  prügikasti viskamist.
11
7. RIIGIVAPI KASUTAMINE
7.1. Riigivapi kasutamine
Riigivappi kasutatakse kujunduselemendina, turvaelemendina ja pitseri elemendina. 
Riigivappi võib kasutada värvilise või  mustvalge  kujutisena. Must võib asendada ka muu 
värv. Kujutise valmistmise materjalist sõltuvalt võib riigivapp olla ka ühevärviline ja 
reljeefne.
7.2. Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused
Suur riigivapp on Eesti Vabariigi tunnus ja väike riigivapp on riigivõimu tunnus. 
7.2.1 Suur riigivapp
Joonis 2. Eesti Vabariigi suur riigivapp.
Eesti Vabariigi tunnusena kasutatakse suurt riigivappi (vt joonis 2) garantii-, kuuluvus- või 
põhiseadusliku institutsiooni tunnusmärgina. Eesti Vabariigi esindamisel kasutavad 
riigitunnust Vabariigi  President , Riigikogu, Vabariigi Valitsus,  Riigikohus . 
Riigipitseris, seadustel, välislepingute ühinemise, denonsseerimise ja ratifitseerimise 
kirjadel ning isikut, kodakondsust,  perekonnaseisu , haridust, ametit või elukutset 
tõendavatel dokumentidel kasutatakse suurt riigivappi garatiimärgina.
Riigi  Teataja  esimese, teise, kolmanda osa ja Riigi Teataja lisa esimesel leheküljel, 
ajalooliste kahepoolsete väeosalippudel, kohtunike, prokuröride, kaitseväelaste ja ametnike 
12
vormi- või ametiriietusel, riiklikel autasudel, põhipiirimärkidel ja piiripunktides kasutatakse 
riigi tunnusmärgina suurt riigivappi. Riigitunnus paigutatakse ka Vabariigi Presidendi 
residentsile ja esindusruumidesse, Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse alalise asukoha hoone 
fassaadile, istungisaalidesse ja esindusruumidesse, Riigikohtu hoonele ja kohtusaalidesse 
ning perekonnaseisuasutuste saalidesse.
Suurt riigivappi ning selgitusena institutsiooni nime kasutavad Vabariigi  President , 
Riigikogu, Vabariigi Valitsus, Riigikohus oma tunnusena. Riigikohtu otsustel, avaldustel, 
deklaratsioonidel, pöördumistel ja uksesildil kasutatakse suure riigivapi kujutist koos 
tekstiga  RIIGIKOGU. Vabariigi Presidendi seadustel, otsustel ja käskkirjadel, tema 
antavatel teistel dokumentidel ja muudel trükistel ning pitseris kasutatakse suure riigivapi 
kujutist koos tekstiga VABARIIGI PRESIDENT. Riigikohtu lahenditel kasutatakse suure 
riigivapi kujutist koos tekstiga RIIGIKOHUS. Kohtute uksesiltidel kasutatakse suure 
riigivapi kujutist koos kohtuasutuse nimega. Välissuhtluses kasutatavatel suursaadikute 
dokumentidel ning välisesinduste uksesiltidel kasutatakse suure riigivapi kujutist koos 
vastava välisesinduse nimega.
Vabariigi Presidendi  lipul , vimplil ning liiklusvahendil on suure riigivapi kujutis.
7.2.2 Väike riigivapp
Joonis 3. Väike riigivapp
13
Väikest riigivappi (joonis 3) kasutavad koos asutuse nimetusega Riigikogu, peaminister, 
Vabariigi Valitsus, Riigikohus, kohtud, õiguskantsler,  riigikontroll , Eesti Pank, kaitseväe 
juhataja, ministeeriumid , ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad 
riigiasutused,  organid  ja isikud oma õigusaktidel, dokumentidel, kirjaplankidel ja pitserites. 
Väikest riigivappi kasutavad ilma asutuse nimetuseta õiguskantsler, riigikontroll, Eesti 
Pank, kaitseväe juhataja, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid ja muud riigivõimu 
teostavad riigiasutused, organid ja isikud oma asukoha hoonetel. Eesti mereväe lipul ja 
rahvusvõistkonna riietusel on väikese riigivapi kujutis.
Väikest riigivappi koos ametiasutuse nimetusega kasutavad oma tunnusena õiguskantsler, 
riigikontroll, põhiseaduslike institutsioonide kantseleid ja ministeeriumid. Ametid, 
inspektsioonid ja muud riigivõimu teostavad riigiasutused, organid ja isikud võivad omada 
oma sümbolit (embleemi), kuid selles peab sisalduma väike riigivapp. Oma sümboleid ei 
kasutata õigusaktidel, dokumentidel, kirjeplankidel, pitserites ega siltidel. Eelnimetatud 
institutsioonid , asutused, organid ja isikud kasutavad oma tunnus trükistel ja muudel 
esemetel.
14
KOKKUVÕTE
Seda tööd tehes tutvus autor Eesti lipu seaduse, pühade ja tähtpäevade seaduse, riigivapi 
seaduse ja Riigikantselei kodulehel oleva informatsiooniga, mis puudutas Eesti lipu 
kasutamist, lipu etiketti ja riigivapi kasutamist.
Autor sai antud teemast palju uusi teadmisi, kuna pole varem kokkupuudet antud  teemaga  
olnud. Töö autor oli küll teadlik sellest, et lipp heisatakse päikse tõusul, kuid kellaajalisest 
nõudest varem ei  teadnud . 
Töö eesmärk, saada teadmisi lippude ja riigivapi kasutamisest, sai täidetud.
15
KASUTATUD KIRJANDUS
Eesti lipu seadus  https://www.riigiteataja.ee/  (11.11.2011)
Pühade ja tähtpäevade seadus  https://www.riigiteataja.ee/  (11.11.2011)
Riigikantselei kodulehekülg  http://www.valitsus.ee/et/riigikantselei/riigi-ja-omavalitsuste -
symbolid/eesti-lipp/Eesti-lipu-kasutamine (8.11.2011)
Riigivapi seadus  https://www.riigiteataja.ee/  (11.11.2011)
16

Document Outline

• Sissejuhatus
• 1. Eesti lipu ja vapi ajalugu
  • 1.1. Eesti lipu ajalugu
  • 1.2. Eesti riigivapi ajalugu
• 2. lipu kasutamise hea tava
• 3. lipu heiskamine
  • 3.1. Nõuded lipu heiskamisele
  • 3.2. Lipu heiskamine rahvusvahelistel üritustel
  • 3.3. Lipu heiskamine lipupäevadel
  • 3.4. Eesti lipu ja Euroopa Liidu lipu heiskamine
• 4. lipupäevad
• 5. eesti lipu kasutamine laualipuna
• 6. lipu hävitamine
• 7. Riigivapi kasutamine
  • 7.1. Riigivapi kasutamine
  • 7.2. Suure ja väikese riigivapi kasutamise erinevused
    • 7.2.1 Suur riigivapp
    • 7.2.2 Väike riigivapp
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus