lapsepõlv Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslikväljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga une s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja, viie, kuue, seitsme ja kaheksavärsilisi salme, kusjuures värsside pikkus vaheldub
mlestusrikas lapseplv Vndras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula philiseks luuleanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kik kujunduslik-vljenduslikud vahendid on htselt suunatud lrilise meeleolu svendamiseks .Snavalikus domineerivad tielikult avarad abstraktsed misted (Eestimaa, isamaa, nn, arm, muld, rm, sda), millede sisust on ilustavate epiteetide (lem nn, itsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, vrdluste ja metafooride) kaudu esile tstetud levalt mjuvaid omadusi. (Orjusplve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist svendades kneleb Koidula, kuidas rahva valust knelevad linnud, pilved, tuuled. Kui vtta kokku kik Koidula luuletused, siis on nha, et nende vlisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavrsilisi stroofe, kusjuures vrsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on isamaaluules
„Mangetväljad“ PROPAGEERISID AUTOMAATSET, MÕISTUSE KONTROLLIST VABA KIRJUTAMIST Eitasid: objektiivset loogikat, konventsioonidel põhinevat maailmapilti (traditsioonid, moraalinormid), tavareaalsust Jaatasid: subjektiivset ülemeelelist tõde; inimene oli nende arvates eelkõige ta kujutelmad, fantaasiad, unenäod ja alateadvus; nad üritasid avastada sisekaemustele vastavat maailma; vallandasid meeletu keelelise ja kujundilise energia Asjad elavad ning olendid mõtlevad, kui koer, kass ja pegasus on ei tea kus. On inimene, tulnukas ja vaim mul on kummaline nime kaim. Seal kus sini, must ja valge näeme marsivaid jalge Hiina, saksa, vene keel see on sürrealismi segane meel. Kell tiksub üks, kaks, kolm sedasi tekib valge tolm. Võibolla panen kaela salli Kui mina olen Kuri Kalli Lind õues puud toksas nüüd on aeg mul otsas.
praktilistele e. Esemeliseks tegevuseks. Teisel poolaastal käte tegevus ( liigutused) arendavad üha intensiivsemalt. Laps vehib haaratud mänguasjadega, viskab, tõstab üles, hammustab, paneb käest kätte. 7-8 kuuselt paneb laps väikesed esemed suurde kaussi, avab ja suleb. 9-10 kuuselt hakkab esemeid kasutama lähtuvalt funktsioonidest : tassist juuakse, palli veeretatakse jne. Lapsel tekib üha sagedamini soov teada saada mida esemetega tehakse. See on kujundilise praktilise mõtlemise algus. Peenmotoorika arendamist võib alustada 3-4 kuuselt eelkõige masaaziga, alates 7-8 kuuselt on võimalik aktiivne arendamine ( rõngastega jne). Taju areng esimesel eluaastal. Fikseerib pilku esemel ning pöörab pead heliallika suunas. Peale 2-3 kuud taju, visuaalse ja auditiivse keskendumise näol, muutub pikemaks. Tekib liikuva eseme jälgimine, 4 kuune laps mitte lihtsalt näeb ja kuuleb vaid ka vaatab ja kuulab
Anna kolis lõplikult välismaale, jäi kogu pärandus tütar Hedwigi hoole alla. Seal oli palju käsikirju, millest kokku sai üks Koidula raamatukogu. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslik-väljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u rm) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub. Erinevalt teistest on
2.5. Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. 2.6. Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse konkreetse kooli ja klassi õpilastega. 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik-praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. 3.1.3. Rõhuasetus on oma mina teadvustamisel (MINA ise) ning MINA MEIE suhetel 3.1.4. Õpilaste koolivalmidus ja võimed on erinevad. Seetõttu varieeritakse vastavalt õpilaste individuaalsetele iseärasustele õppeülesandeid. 3.1.5. Väärtuskasvatuses kasutatakse ülesandeid, kus on vaja hinnata käitumisakte põhimõttel ÕIGE VALE, motiivi TAHAN kõrval õpitakse lähtuma ka motiivist ON VAJA. 3.3
Seejuures põrkab ta pidevalt kokku mitmesuguste takistuste ja raskustega, millest ta otsib väljapääsu katsetamiste ja proovimise teel (Strebeleva 2010:10). Lülitades laste praktilisse tegevusse kõne, ehkki esialgu laps ainult kuuleb seda, korraldame samal ajal ümber ka mõtlemist. Mõtlemise sisuline muutus eeldab mõtlemisvormide täiustumist. Nii kujunevadki kaemusliku-praktilise mõtlemise rüpes eeldused kaemusliku-kujundilise mõtlemise arenguks (Strebeleva 2010:11). Koolieelses eas on tihedas vastastikuses seoses kolm põhilist mõtlemise vormi: kaemuslik-praktiline, kaemuslik-kujundiline ja verbaalne mõtlemine. Need vormid moodustavad reaalse maailma tunnetamise ühtse protsessi, mille käigus eri tingimustes domineerib kord üks, kord teine mõtlemise vorm, mille tõttu on tunnetusprotsessil tervikuna spetsiifiline iseloom (Strebeleva 2010:12). 2. Vahendid Vahend 1. Pildikaardid. Hallap, M. Padrik, M
klassi õpilastega.Tähtis on koostöö eripedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, valla või linna esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli ja õpilastega." 3. ÕPPE JA KASVATUSE RÕHUASETUSED NING TAOTLETAVAD PÄDEVUSED 3.1. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused 1.2. klassis 3.1.1. Õpilaste juhtivaks tunnetusprotsessiks on taju, mõtlemine on kaemuslik- praktiline, areneb kaemuslik-kujundilise mõtlemise suunas, tegevusega kaasnev kõne on vähene. Õppetöös on eelistatud üldõpetuslik tööviis või üld- ja aineõpetuse kombineeritud variant. Soovitatav on õppimine praktilise tegevuse ja didaktilise mängu kaudu. Õppematerjal esitatakse õpilastele jõukohases mahus, õpilaste tegevust verbaliseerib valdavalt pedagoog. 3.1.2. Õpetuse põhitaotluseks on õpilase rolli mõistmine ja vastavate alusoskuste
ekstravertselt, hajutas oma põlvkonna tõekspidamisi kuulutavate värsside siseenergiat ning ta talitsematud emotsioonid kahandasid mõttemahtu, siis nüüd on selgelt näha, et luulemina üritab vaadata sügavamalt enesesse ja mõista välistegelikkuse vastuolusid iseenda vastuolude kaudu, jättes siiski ründava paatose vähendamata. Autori ilu- ja täiusenõudlused pole suunatud niivõrd kunstiteose kui elu enda poole. “Laternad udus” paistab eeskätt silma kujundilise täpsuse ja kompositsioonilise terviklikkuse poolest. Seevastu “Ilmakaared” koondab väga heterogeenset materjali, nii et ilmumisjärgsel arvustusel ei puudunud alus pidada seda n.ö. inventuurkoguks, mis kokku pandud eesmärgiga korrigeerida vahekordi maailma ja iseendaga ning ühtlasi realiseerida senise luuleloomingu ülejääke. Mida aeg edasi, seda enam juurdub Traadi luules mõistvus ja sallivus, filosoofilisus ja intellektuaalsus. Oraator muutub arutlejaks. Luuletuste
Vändras, armastus Eestimaa ja eesti rahva vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Luuletuste ,mis on seotud Eestimaaga, kõik kujunduslik-väljenduslikud vahendid on ühtselt suunatud lüürilise meeleolu süvendamiseks .Sõnavalikus domineerivad täielikult avarad abstraktsed mõisted (Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, rõõm, süda), millede sisust on ilustavate epiteetide (ülem õnn, õitsev Eestimaa) ja muu rikka kujundilise konteksti (isikustamiste, võrdluste ja metafooride) kaudu esile tõstetud ülevalt mõjuvaid omadusi. (Orjuspõlve iseloomustab Koidula metafooriga u n e s u r m ) Isikustamist süvendades kõneleb Koidula, kuidas rahva valust kõnelevad linnud, pilved, tuuled. Kui võtta kokku kõik Koidula luuletused, siis on näha, et nende välisvorm on mitmekesine. On kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksavärsilisi stroofe, kusjuures värsside pikkus vaheldub
Lydia Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli tema mälestused kodukohast Vändrast, armastus Eesti rahva ning Eestimaa vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, süda, rõõm, mille sisust on ilustavate epiteetide ülem õnn ja õitsev Eestimaa ning muu rikka kujundilise konteksti nagu isikustamiste, võrdluste ja metafooride kaudu esile tõstetud omadusi. Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi
Lydia Koidula inspiratsioonallikateks luule kirjutamisel oli tema mälestused kodukohast Vändrast, armastus Eesti rahva ning Eestimaa vastu ning kirjanduslikud eeskujud. Lydia Koidula põhiliseks luule zanriks, mida ta tavaliselt oma luuletes kasutas oli isamaaluule. Ta luuletustes domineerivad tihti vägagi abstraktsed mõisted nagu Eestimaa, isamaa, õnn, arm, muld, süda, rõõm, mille sisust on ilustavate epiteetide ülem õnn ja õitsev Eestimaa ning muu rikka kujundilise konteksti nagu isikustamiste, võrdluste ja metafooride kaudu esile tõstetud omadusi. Isikustamist süvendades kõneleb Lydia Koidula, kuidas rahva valust räägivad ja jutustavad linnud, pilved ja tuuled. Kui võtta kokku kõik Lydia Koidula luuletused mis ta kirjutanud on, siis on näha, et nende välisvorm on vägagi mitmekesine. Näiteks on seal kasutatud nelja-, viie-, kuue-, seitsme ja kaheksa värsilisi
Kui suudame meenutatavad mõisted semantilisse hierarhiasse lülitada, paraneb nende meenutamine olulisel määral. See fakt võib olla paremini seletatav leviva aktivatsiooni mudeliga (Collins & Loftus, 1975), mille kohaselt määrab semantiliste suhete võrgus sõlmede omavahelise kauguse ära mõistete semantiline lähedus/ kaugus. Püsimälu puhul räägitakse salvestatava info kodeerimise modaalsusest. Nii eristatakse lingvistilist (sõnalist) koodi, kujundilist koodi ja motoorset koodi. Kujundilise kodeerimise erijuhuks loetaks eideetilised kujundid, kestvad detailsed pildid, mida mõni inimene suudab mälust esile manada. Ka tavaliste kujundiliste võimetega inimene on suuteline kujundeid mälust reprodutseerima ja nendega opereerima, neid skaneerides ja mõtteliselt pöörates. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline mälu seostuvad deklaratiivse (tean seda) ja protseduurilise (tean kuidas teha) teadmisega. Viimast nimetatakse ka implitsiitseks ehk
Loovad vaimse tegevuse tulemused põhinevad uudsetel, kuid samas efektiivsetel ja tulemuslikult rakendatavatel ideedel. Loovisiksuse mõtlemist ja tajusid iseloomustavad mõtlemise ja kujutluse divergenstus, ruumilise kujutluse võime, visualiseerimisvõime,mitmemõttelisuse taluvus, samade asjade erineva ja uudse kasutamise võime,lateraalne mõtlemine jne.Loovisiksuse ajukoore töö on hästu arenenud paremas polkeras, mis on sünteesiva,kujundilise ja intuitiivse võimetekompleksi alusekd. Ajukoores loob suurem hulk üheaegselt aktiivseid neuronipopulatsioone suuremad vüimalused sesote tekkimiseks kaugelasetsevate ja erinevate representatsioonide vahel. Kõige levinumaks meetodiks isiksuse vaimsete võimete mõõtmisel on intelligentustestid. Need testid mõõdavad teadmiste olemasolu, võimet kasutada teadmisi maailma asjade üle arutlemiseks ning rakendada vaimseid oskusi probleemide lahendamiseks ja keskkonnaga kohanemiseks.
ümbritseva keskkona üle. 6.5. Areng nooremas koolieas. Taju. Areneb kogu algkooliea vältel. Algul ei eritle süstemaatiliselt esemete tajutavaid omadusi. Arenedes muutub taju sihipäraseks. Tähelepanu. Kooli astuvatel lastel ei ole üldjuhul sihipärast tähelepanu. 2.-3.klassis lisandub tahteline tähelepanu. Mälu. Tahtmatu ja tahtelise mälu vastastikune suhe ei püsi muutumatuna. Koolitee algul omandab laps sõnalise info paremini kui kujundilise. Lapsed alustavad teadliku meeldejätmise õppimist. Neil kujunevad välja vastavad mälustrateegiad: Kordamise kasutamine Materjali organiseerimine Materjali semantiline viimistlemine Kujundite kasutamine Meenutamine Skeemide kasutamine Fantaasia. Fantaasia arengus 2 staadiumi: 1.klass- rekonstrueeritvad kujundid meenutavad reaalseid objekte ebamääraselt, detailivaeselt 2.-3
a. tööõpetuses. Ka teisel kooliastmel on õpitegevuses esikohal praktiline harjutamine, mille ülesandeks on teadmiste-oskuste omandamine ja kinnistamine. Suureneb aga harjutamise iseseisvus: kasutusel on üldistatud korraldused, kirjalikud instruktsioonid, väheneb üleklassitöö maht. Harjutatakse ka kirjalikku tekstiloomet, mille põhiline eesmärk on avaldada tagasimõju suulisele kõnele. Oluliselt väheneb kaemuslik- kujundilise näitlikkuse osatähtsus emakeeletundides. Peamiselt kasutatakse skeeme, tabeleid, keelenäidiseid. Ülddidaktilised põhimõtted: Põhikooli Riiklik ÕK §5 (4) Õpet kavandades ja ellu viies: 1. arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi; 2. arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega
14 võimete komponenti. Alatestide tulemused summeeritakse kahte gruppi: 1) verbaalne (verbal) andekus sõnavara, informeeritus,sarnasuste leidmine, kontsentreerumisvõime, matemaatilised võimed; 2) kujundiline (perfomance) andekus pildi koostamine,lõpetamine, osade ühendamine, sümbolite kasutamine.Üldise andekuse näitaja (GIQ) saadakse verbaalse andekuse (VIQ) ja kujundilise andekuse (PIQ) näitajate summeerimisel. Kurjategijatel on suhteliselt madalam eelkõige verbaalne andekus, mistõttu on rehabiliteerimisel soovitatud toetuda nende suhteliselt suuremale kujundilisele andekusele.1994. aastal avaldasid R. Herrnstein ja C. Murray suurt vastukaja tekitanud raamatu intelligentsuse teemal.Teoses analüüsiti intelligentsuse ebaühtlast jaotumist inimpopulatsioonis ning sellega kaasnevaid sotsiaalseid tagajärgi Ameerika näitel
palju eri kategooriaid need vastused hõlmavad, ja originaalsust kaalutakse võrdluses teiste testitavate lahendustega. Samas aga ei saa loovust eraldada kontekstist – see on ka sotsiaalse süsteemi otsus indiviidi tegevuse tulemuse kohta konkreetses kultuurilises kontekstis (Csikszentmihalyi, 1999), teiste arvamusest sõltub, kas lahen- dust peetakse loovaks või mitte. Guilfordi kontseptsioonile tugineb tuntumaid ja ka Eestis normee- ritud loovuse teste – Torrance’i test. Kujundilise loova mõtlemise testis tuleb etteantud elementidest moodustada võimalikult palju eri kujundeid või objekte (vt joon 5), verbaalses testis tuleb pakkuda võimalikult palju lahendusi, kasutusviise või omadusi. 34 Andekus ja loovus Joonis 5a. Näiteid Torrance’i loovustesti ülesannete kohta. Andekus ja loovus 35 Joonis 5b. Näiteid Torrance’i loovustesti ülesannete kohta. 36 Andekus ja loovus
annaabi.ee 
