Nägemine: KOKKUVÕTE · Inimene vaatab tavaliselt kahe silmaga, seetõttu näeb ta ruumiliselt. Norma nägemise korral tajutakse õigesti valgust, värvust, esemete kuju, mõõtme asukohta. · Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. · Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvaid eserr hägusena, sest lähedale vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenäge inimestel tuleb nägemise parandamiseks kanda kumerate ehk plussklaasid prille. · Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed vad ähmastena. Lühinägevuse korral murduvad valguskiired silmas liiga tu vait ja kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise paran miseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. · Nägemishäireks on ka värvipimedus. Värvipimedad ei suuda tavaliselt erista rohelist ja punast värvi.
KUIDAS ME NÄEME KEHI? Nägemine on võime tajuda valgust, värvust, esemete kuju, mõõtmeid ja asukohta. Kahe silmaga vaadates näeb inimene ruumiliselt. Sagedasemad nägemishäired on kaugelenägevus ja lühinägevus. Kaugelenägevuse korral näeb silm kaugele hästi, kuid lähedal asuvad objektid on ebaselged, hägused. Vaadates tekib kujutis võrkkesta taha. Kaugelenägevad inimesed peavad nägemise parandamiseks kandma kumerate ehk plussklaasidega prille. Lühinägevuse korral näeb silm lähedale hästi, kuid kaugel asuvad esemed paistavad ähmasena. Kujutis moodustub võrkkesta ette. Lühinägelikel tuleb nägemise parandamiseks kanda nõgusate ehk miinusklaasidega prille. Värviliselt näeme tänu võrkkesta kolvikestele, mis on tundlikud erinevate värvuste suhtes. Kolvikesi on kolme tüüpi, iga põhivärvuse- punase, kollase,sinise- jaoks. On ka selliseid inimesi, kes ei suuda mõningaid värvusi eristada, tavaliselt rohelist ja punast. N...
annaabi.ee 
