1721-sõlmiti Rootsi ja Venemaa vahel Uusikaupunki rahu.Tulemused- Eesti läks Venemaale. Demograafiline katastroof(1708-1711-nälg ja katk)Aadlike privileegide taastamine.Rootsi võis tollivabalt Eestist vilja võtta. Reduktsioon tühistati(mõisad anti tagasi, mõisnike omavoli suurenes). Säilis luteri usk(töökultus ja inimene pidi oskama lugeda). Suurem võim kohaliku aadli käes. Baltierikord. Saksa keel(sidus kultuurse maailmaga). Tollipiir Vene kubermangudega(tollimaksud). Balti erikord-Tartu, Saaremaa, Pärnumaa-Liivimaa kubermang. Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa-Eestimaa kubermang.Eesti-,Liivi- ja Saaremaarüütelkond(sinna kuulusid vaid immatrikuleeritud aadlikud).Kõrgeim otsustuskogu oli maapäev. Rüütelkonna tähtsaim juhtorgan oli 12-liikmeline maanõunike kolleegium(Ül: maksude määramine,Luterliku kiriku ja maapiirkonna koolide kontrollimine, kohtunikud olid). Keel oli saksa keel ja kehtisid vaid need Vene
ei olnud vastuolus siinse aadli eriõigustega, • kehtima jäi senine maksukorraldus, • valitsevaks usuks jäi luteri usk, • säilis saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Balti erikord Balti erikorra tulemused: - Kinnistas aadli piiramatut võimu põlisrahva, eestlaste üle. + Aitas säilitada kohalikku kultuuri ja omapära, + välistas Vene kolonisatsiooni, + võimaldas pidada tihedaid sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas teiste Venemaa kubermangudega kiirema arengu. Asehalduskord (1783-1796) • Katariina II (valitses aastail 1762-1796) • Taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja tihedamat liitmist Vene impeeriumiga. • Venemaa sisekubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. a ka Baltikumile. • Uus halduskord taotles kõigi impeeriumi piirimaade ühtesulatamist Venemaaga,
Tähtsamaid küsimusi arutasid rüütelkonnad maapäevadel, nende vaheaegadel juhtisid rüütelkondi maanõunike kolleeegiumid. Rüütelkonna liikmete arv oli piiritletud, siina võisid kuuluda vaid aadlimatrikleisse kantud aadlikud. Rüütelkonna kontrollile allus ka luteri kirik. Balti erikorrale olid suureks toeks tsaariõukonnas end sisse seadnud baltisakslased. Ilmselt nende eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnadl säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel - Tallinnal, Tartul, Narval ja Pärnul. Uusi linnakodaikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära
t. kindlasse nimistusse kantud perekondade aadlikud- 18. sajandi keskpaigaks ühendasid Eesti, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad 324 aadliperekonda. Maapäeva õiguseks oli maksude kinnitamine ja seadusandlik initsiatiiv, tähtsamate ametikohtade ja kohtutoolide täitmine ning kirikuasjade kaasahaldamine. Maapäevade vaheajal oli rüütelkondade täidesaatva võimu organiks maanõunike kolleegium. Baltisakslaste eestvõttel loodi mitmed riigiametid, mille ülesanded olid seotud ainult Balti kubermangudega. Linnades säilis omavalitsus, kuid väiksematel linnadel olid tunduvalt väiksemad õigused kui suurematel. Uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikord andis baltisaksa aadlikele piiramatud õigused kohaliku põlisrahva allasurumiseks. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimalike kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed
d) kalevivabrikud Narvas, Kreenholmi Manufaktuur, Tallinnas masina- ja metallitööstus, paberitootmiskeskus, tsemenditehased, tööstust paisutati kohalike huve eirates 8. Milline ja millal avatud raudtee valmis Eestis esimesena? 1870. aastal valmis Paldiskist Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendatud Balti raudtee 9. Millised olid raudteetranspordi kasutuselevõtmise tagajärjed? Ühendas tihedamalt teiste kubermangudega linnade ja tootmistearengut, kaubavahetus suurenes, Tallinn sisseveosadam ja Pärnu väljaveosadam. Kiiresti arenes sisekaubandus, kuna sai toiduaineid. 10. Millised muutused toimusid Eesti linnade arengus? Toimus linnastumine. 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Valga, Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi, Otepää, domineerisid sakslased, aga hiljem eestlased. 1877. aastal hakkas kehtima vene linna seadus
ning kõige kallim pärandus. Eestlasel polnud enam midagi, kõik oli kadunud. Isegi kirjutatud luuletusi polnud ette näidata. Kuid eestlased ei kaotanud lootust, sest keel on jääv ja püsiv. Ka siis, kui kõik on kadunud rahval, kellel üle seitsmessaja aasta orjapõlve oli, peab tulema lõpuks parem aeg. Eestlased on üks tubli rahvas, kes vääriks midagi paremat. 1186 jõudis esimene ristiusu apostel Liivimaale. Ta oli Breemeni linnast pärit. Mõlemad olid seotud kubermangudega ja tänu sellele mõistsid nad rahvarikkusest rääkida. Berthold, kes oli piiskop koos suure sõjaväega, ei arvanudki, et ilma sõjata saab võimu. Tänu sellele sai tema oma teenitud palga, mis polnud kõige meeldivam. Peale teda tuli piiskopiks veel julmem. See teine oli piiskop 30 aastat, kuid peaaegu ühtegi aastat ei möödunud, kus poleks olnud vere valamist. II.VÕITLEMISED EESTI VAIMUPÕLLUL. 17 aastasada on Eesti kirjanduse koiduaeg, kus Poola ülemvalitsus otsa lõppes.
+ - * Aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapära. * Suruti maha eestlaste õigused. * Välistas Vene kolonisatsiooni. * Baltisakslased said piiramatu võimu kohalikes küsimustes. * Võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne-Euroopaga. * Tagas ühtekokku kiirema arengu Venemaa sise- Kubermangudega võrreldes. 2. Balti erikord ja asehalduskorra võrdlus. Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 1762. aastal sai Venemaa troonile Katariina II, kelle eesmärgiks sai kaotada Vene impeeriumi äärealade privileegid ja allutada need piiramatule keskvõimule. Selleks kehtestati Baltikumis 1783. aastal uus halduskorraldus, mida nimetatakse asehalduskorraks. Balti erikord Asehalduskord
vastu Balti erikorra kehtestamise põhjused ja tunnused; Sooviti tagada balti aadli lojaalsust Vene riigivõimule. Fikseeriti Uusikaupunki rahuga. Balti erikord andis siinsetele aladele teiste Venemaa provintsidega võrreldes eriseisundi. Soodsad tingimused. Jäi kehtima senine: maksukorraldus ja seadused luteri usk saksakeelne asjaajamine tollipiir teiste kubermangudega Lisaks ei kehtestatud pearahamaksu ega nekrutikohustust( sõjateenistuse kohustus). Kindralkubernerid ( kubermangu kõrgeim ametnik) olid mittevenelased. Kindralkubernerid ei viibinud tihti kohapeal ning nendeasemel ajas asju valitsusnõunik. Säilis Rootsi aegne haldusjaotus: kaks kubermangu Eestimaa ja Liivimaa. Tegutsesid rüütelkonnad (aadli omavalitsus) Restitutsioon ning aadlimatriklite sissekandmine; Koostati aadlimatriklid, kuhu kanti aadlisuguvõsade nimed
kehtestatud varanduslik tsensus. Ettevõtlikumad linlased püüdlesid paremale majanduslikule järjele: ehitati maju, avati väikeseid töökodasid ja vürtsipoode. 10. Raudteede ehitamine Balti raudtee. Raudteede ehitamise tähtsus. TV. lk. 45 ül. 3 Raudtee rajamine Eestisse mõjutas tööstuse arengut: kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Raudteevõrgu väljaehitamine ühendas Eesti ala tihedamalt Peterburi ja Venemaa kubermangudega ning Läti aladega. Raudtee rajamine Eestisse mõjutas kaubanduse arengut: avardusid kaubavahetuse võimalused, suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. (Suurenes sisekaubandus ja ka väliskaubandus Venemaaga). Raudtee rajamine Eestisse mõjutas asustuse kujunemist: kasvasid tööstusettevõtete ja ka väliskaubanduse juurde ja raudteede ümber kujunenud alevid ja alevikud nt Sindi, Tapa, Türi, Tõrva, Põltsamaa, Jõhvi ja Otepää. 11
1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) – 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovitš. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene šovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a
seisukorra parandamise küsimuse käsitlemisele.15 Kuigi muudatuste algatamine võrreldes teistega algas Eestimaa talupoegade suhtes hiljem, viidi uuendused reaalselt ellu siin kõige varem. Seaduse väljaandmine, selle emakeeles avaldamine ja pärisorjuse täielik lõpetamine sündisid siin enne teisi.16 See ei tähendanud aga seda, et eesti talupojad oleksid olnud kõige paremas seisus võrreldes teiste kubermangudega. Eestimaa olukord oli võrreldes teistega hullem: maapind oli halvem, mõisnike arv suurem kui mujal, kuid ometi tahtsid kõik mõisnikud hästi elada ning selleks pidid nende talupojad oma tööga võimalust andma. Tallinnas oli mõisnike võim võrreldes Liivi- ja Kuramaaga olnud algusest peale suurem. Ka rüütlikogu kujunes siin varem, mis sai Taani kuningalt juba üsna varakult suured eesõigused. 17 2.1.2. Talurahvaseaduse areng ja kehtivusaeg XIX
Valijad jaotati kolme kuuriasse. Maksumaksjad a kinnisvarade pealt ja teised ettevõtete pealt. 1884 esitas ta keisrile raporti. Tõi seal välja eestlaste ja lätlaste nõudmised: muuta kubermangu piire(teha rahvuskubermangud), eesti ja läti keele kasiutamine kohtus ja ametiasutustes, maaasutuste reforme. 1880ndate keskpaigal määrtati siia ametnikud. 1889? Nõuti et kogu ametiajamine oleks vene keeles Politseireform, kõigepealt venemaal, nüüd ühtlustati balti kubermangudega, likvideeriti Liivimaal sillakohus ja eestis haagi kohus. Reformid hariduse vallas 1885 algas sellega, mida talurahva paljude ärkamisaja liidrid olid soovinu, oli see, et koolid allutati rahvaharidusministeeriumile. Riiklikule alluvusele. Koolid pidid minema venekeelsele õppele. Venestamise huvides hakati soosima uusi koolitüüpe, linnakoolid, ministeeriumi koolid. Keskharidus oli 0,36% eestlastest. Sakslastel 24. Venelastel 8. 1889 hakkasid Tartu Ülikoolis toimuma suured muutused
a kubermnaguseadusega. See kujutas baltisaksa aadli suhtes piitsa ja prääniku poliitikat, kuna ühets küljest kaotati seisuslik omavalitsus, kuid kompensatsiooniks muutusid senised läänimõisad aadliperekondade puutumatuks eraomandiks. Kärbiti ka linnade seniseid privileege ja muudeti senist võimukorraldust, või omanud raehärrad asendati tähtajaliselt valitavate linnavolinikega. Eesti ja liivimaal kehtestati analoogiline kohtukorraldus Venemaa kubermangudega. Maa ja meeskohtud asendati kreisikohtutega, mille otsuseid sai edasi kaevata. V LOENG Vene impeerium Mongolite ja tatarlaste pealetung oli Venemaa jaoks väga valus. See on Venemaa jaoks häbistav. Tatari keelest on tulnud venelastele ja isegi meile mitmeid sõnu. Öeldakse, et vene kultuuris on tatari element väga oluline. Tatari ajaloo kiht on väga oluline, et aru saada Vene impeeriumist.
1722 taastati kubermangud oma endises suuruses. Asehalduskord Katariina II ajal 1783-1796: Kubermangud asendati Tallinna ja Riia asehaldurkondadega. Ümber nimetati ka maakonnad, mis said maakonnalinna nimetused. N: Virumaa nimetati Rakvere Maakonnaks, Harjumaa nimetati Tallinna maakonnaks. Moodustati ka uusi maakondi: Paldiski maakond, Pärnu maakonnast eraldati Viljandi mk ja Tartu mk. Võru mk. Pärast Katariina II surma 1796 asehaldurkonnad asendati taas kubermangudega, maakonnad said oma endised nimed tagasi, alles jäid Viljandi ja Võru mk ja kaotati Paldiski mk. Veebruarirevolutsioon Kodanlus ja kindralid süüdistasid ebaedus tsaari, kavandati paleepööret, kuid tsaari troonist loobumise tõttu oli tagajärjeks riigipööre ja Ajutise Valitsuse moodustamine, kes ei olnud valmis võimu võtma. Eesti sai kubermanguautonoomia, mis oli ülioluline samm Eesti iseseisvumise poliitilise
Venemaa kubermangude suhtes balti aadli poolehoiu võitmist alustati juba sõja ajal teostatud restitutsiooniga: Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele, mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle balti aadlil ja linnadel säilis laialdane omavalitsus, kehtima jäid senine maksukorraldus ja seadused, luteri usk, riigiasutustes saksakeelne asjaajamine, tollipiir teiste Venemaa kubermangudega, kindralkubernerid (vene keskvõimu kõrgemad esindas Tallinnas ja Riias) mittevenelased (aga kes on teinud karjääri vene armees), ei kehtestatud pearahamaksu ega nekrutikohustust kõik see oli vajalik, kuna Rootsi säilitas lootuse kaotatud alad tagasi saada aastatel 17411744 oli sõda, millega Rootsi kaotas osa oma Soome valdusi aastatel 17881790 oli teine sõda, mis lõppes rahu sõlmimisega ja sõjaeelse olukorra taastamisega Halduskorraldus:
1910 täitus 200 aastat siinse alal ühendamisest Venemaaga. Nikolai II lõbusõidujaht Paldiski all. Heinaturul Peeter I pronkskuju. 1910 suvel korraldati juubeliaasta auks Eesti VII üldlaulupidu, tsenseeriti, kästi muuta venemeelsemaks. Tartus Toomemäel avati Romanovite sild (Kuradisild) 300 aastat. Vene rahvuslased nõudsid valitsuselt karme meetmeid Baltimaade lahtisaksastamiseks ja kiireks totaalseks venestamiseks. Ettepanekud likvideerida Balti kubermangud ja liita need Vene kubermangudega. Vene rahvusluse ideoloog oli slaavi keelte professor, endine Tartu Ülikooli rektor Anton Budilovits. Muulased orgaaniliselt lähendada vene kultuurile. See on slaavlaste põline ala. Varjamatu ja sõjakas suurvene sovinism. Võitlus ääremaade eraldumise ja riigi tükeldamise vastu. Eestlased elavat venelaste kulul, kiusavat venelasi ja õigeusklikke, juhtpositsioonid riigis, vaenulik suhtumine Vene riiklusesse. Suurejooneline Baltikumi venestamisplaan 1908.a. kohalike
annaabi.ee 
