Ksülofon 7a. Klass Karoliina Voldek 15.01.2012 Ksülofon Ksülofon on löökpill. Tavaliselt on ksülofon trapetsikujuline. Puitklotse on 36-42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Heli tekitatakse lusikataoliste puitkepikestega vastu klotsi lüües. Heli ulatus on c1-c4. Ajalugu Sõna ksülofon on tulnud inglise keelsest sõnast Xylophone . Pilli inglise keelne nimi on tulnud kahest kreeka keelsest sõnast. Esimene pool sõnast ``Xylo'' tähendab puitu. Ning teine pool ``phone'' tähendab kõla . Ksülofon on teadmata iidse päritoluga. Väidetakse, et ksülofon on leiutatud sama aegselt Aafrikas ja Aasias. Pildi lisamiseks di lisamiseks klõpsake ikooni klõpsake ikooni Yamaha KSÜLOFON
KSÜLOFON Esitlust valmistasid: Diana Lanevskaja ja Anastasia Ossadtšaja KSÜLOFON Ksülofon on löökpill. Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36–42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Kaasaegsed ksülofonid puidust Heli tekitatakse klülofonipulgakestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil
Kellamäng Karolin Eks Võru Kesklinna kool 7. A Kellamängu iseloomustus Kellamäng on kindla helikõrgusega löökpill, ehk kellamängu võhkesagedus on ühtlane (tuletagem meelde teemat "helide maailm") Kellamäng on häälestatav pill Tavainimestele tuntuim on väikelaste mänguasi, mida sageli aetakse segi ksülofoniga Kellamängu algus Kellamäng arenes välja ksülofonist, mistõttu on need kaks löökpilli välimuselt sarnased Ksülofon Erinevalt ksülofonist on kellamängu klahvistiku- plaadikesed terasest Kellamäng mäng Kellamängu mängitakse kahe haamrikesega vastu terasplaate lüües Tänu terasplaatidele kõlab kellamäng kui kellukeste helin Kellamängu mängimisel sõltub heliulatuvus pilli suurusest mäng Kellamängu mängides tuleb plaatide järelkõla õigeaegselt summutada, et üksteise otsa kuhjuvad helid ei moodustaks muusikalist "sodi"
7. Kordamine 8. Kasutamine, praktiline tegevus. Muusikapala kuulamine näidisena ning pillide katsumine, lapsed peavad ise proovima ja kuulama mis heli antud pill teeb. II osa 1. Tervitus, kontroll – 2 min 2. Uus teema: a) muusikapala (kuula ja tunneta) 3 min b) viiul (kuula heli, katsu, tunneta, proovi käsitled) 2 min c) flööt (kuula, proovi puhuda) 2 min d) kõristi (kuula, kõrista, proovi leida rütmitunnetust) 2min e)klaver (kuula, katsu, klahvi vajutusega tekib heli) 2min f) ksülofon (kuula, proovi pulgaga klahve puudutada) 2min g) laul (kuula, proovi järgi laulda) 3min h) väike trumm (kuula, katsu, käe patsutusega saab luua rütmi) 2min 3. Kordamine. Kõik uuesti üle. Laulda, mängida 5min 4. Tegevus. Praktika. Laps tunnetab antud pillide erinevaid helisid, ei karda laulda. Meeldib katsetada erinevaid pille ja nendega mängida. 5min Plaan-konspekti tegemise juhend Määra erivajadus (intellektipuue, nägemispuue, liitpuue) Nägemispuue
MUUSIKAINSTRUMENDID Muusikaõpetus VIII klass Lily Veidenberg Mooste Põhikool Põlva maakond Kaido Palu MUUSIKAINSTRUMENDID · Keelpillid · Puhkpillid · Klahvpillid · Löökpillid KEELPILLID · Poogenpillid · Näppekeelpillid POOGENPILLID Viiul Alt Tsello Kontrabass NÄPPEKEELPILLID Lauto Harf Mandoliin Bändzo Balalaika Kitarr PUHKPILLID · Puupuhkpillid · Vaskpuhkpillid PUUPUHKPILLID Flööt Oboe Inglissarv Klarnet Fagott Kontrafagott Saksofon VASKPUHKPILLID Trompet Tromboon Metsasarv Tuuba LÖÖKPILLID · Määratletud helikõrgustega löökpilid · Määratlemata helikõrgustega löökpilid MÄÄRATLETUD HELIKÕRGUSTEGA Timpan LÖÖKPILLID Ksülofon Kellamäng Vibrafon Kellad...
lihtsam sõrmega vastu ust kui uksega vastu sõrme koputada. Mõnikord on kokkulöödavad asjad peaaegu ühesuurused, näiteks triangel ja trianglipulk, või siis ka päris ühesuurused, näiteks taldrikud. Löökriistamängija võib vastu oma pille lüüa mitmesuguse asjaga. Mõned löökpillid on isehelisevad (gong, taldrikud, triangel ja kastanjetid), mõnel tekib heli naha võnkumisel (trummid, timpanid), on ka selliseid pille, mida on võimalik häälestada (timpanid, ksülofon ja tslesta) Trummid Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalistkile. Nahka pingutatakse kruvidega. Vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmmatud metallvedrud. Need põrisevad vastu nahka, kui pillimees lööb pulkadega vastu väikest trummi
kellamäng Jette Paat ja Viktoria Sumerkina vkk sisukord Ajalugu Sugulaspillid Kuidas tekitatakse heli Millest koosneb Kuidas kõlab kokkuvõte ajalugu Kellamäng on arenenud ksülofonist. 1676. aastal meisterdas Amsterdami kellavalaja Pierre Hemony teadaolevalt esimese pilli. sugulaspillid Ksülofon Marimba Kuidas tekitatakse heli Heli tekitatakse puidust,plastikust või metallist nuiakestega vastu plaadikesi lüües. v Millest koosneb v Kellamäng koosneb klaviatuuritaoliselt kasti asetatud erineva suurusega metallplaadikestest. Kuidas kõlab Pilli heli meenutab väikeste kellukeste helinat. http:// www.youtube.com/watch?v=4gmXgqkJm2w&featur kokkuvõte Kellamäng on määratletud helikõrgusega löökpill. Pilli mängitatakse ...
polürütmiat. • Enamus laulud esitatakse eeslaulja ja koori vahelduses. Tants • Aafrikas on tants tähtis kommunikatsioonivahend. • Tantsijad kasutavad žeste, maske, kostüüme, kehamaalinguid ning erinevaid visuaalseid vahendeid. • Põhiliigutused on tihtipeale lihtsad, rõhutatakse üksikuid kehaosi: ainult ülakeha, torsot või jalgu. Pillid • Kõnelev trumm • Kõristi • Pöidlaklaver • Kora • Ksülofon • https://www.youtube.com/watch? v=Qu20STvR1tQ&hd=1 Tänan kuulamast!
Löökpillid! ! 1. Mittehäälestatavad lööpillid on rütmipillid nende kõrgust ei saa reguleerida oleneb, kui kõvasti sa pilli lööd. Need on näiteks ksülofon, triangel ja gongad. ! Häälestatavad löökpillid on pillid, mida on võimalik reguleerida. Need on näiteks torukellad, marimba ja timpan. ! ! 2. Timpanid on löökpillid ja kuuluvad häälestatavate pillide hulka, ehk muudetava helikõrgusega löökpill. Timpanite tähendus tuleneb ladina keelest tympanum ja see omakorda pärineb Kreeka keelsest sõnast tumpanon ja eesti keeles tähendab see ka veel käsitrummi.! Koos ristisõdadega 13
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansablid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Trio d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvinett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) viiulid b) tsello c) viiul 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ? See on Vana-Kreeka aegne teatri eeslava, kus lauldi ...
Muusika kontrolltöö. 9.klass Ansamblid, orkestrid. 1.Kuidas nimetatakse: a) 2-liikmelist lauluansablit? - Duett b) 2-liikmelist klaveriansamblit? - Duo c) 3-liikmelist meesansamblit? - Tretsett d) 4-liikmelist saksofonide ansamblit? Kvartett e) 5-liikmelist keelpillide ansamblit? Kvintett 2.Nimeta keelpillidekvarteti koosseis: a) 2x viiul b) tsello c) vioola 3. Mida tähendab ladinakeelne sõna "orkestra" ?...
Kindla ja mitte kindla kõlaga löökpillid Löökpillid jagunevad ehituse järgi kahte rühma - idiofonid ja membrafonid. Idifonid on niisugused löökpillid, mille valmismaterjal on ise helitekitajaks, aga membrafonidel tekitab mingi pingule tõmmatud kile heli. Need mõlemad jagunevad kahte rühma : häälestatavad ja mittehäälestuvad. Häälestuvad pillid tekitavad ühe või mitu kindla kõrgusega heli, nendega saab ka mingit viisijuppi mängida. Mittehäälestuvad löökpillid ei anna kindla kõrgusega heli, vaid tekitavad nt tilinat, kilinat-kolinat, mütse, sahinaid ning klõbinaid. Mõned mittehäälestuvad : Suure trummi pillikere puust silindrile on mõlemale poole pingule tõmmatud nahk või ka mõnest muust materjalist kile. Nahka pingutatakse kruvidega, vastu pingulolevat nahka lööb trummimees nuiaga ja trumm teeb madalat ja mütsuvat häält. Väike trumm on ehitatud sama moodi nagu suur trumm. Lisaks on tal vastu ühte nahka pinguletõmma...
Timpan Tema tekitatud heli on madal ja kumisev. Timpan koosneb metallkatlast ja selle peale pinguldatud nahast. Timpan on häälestatav ehk muudetava helikõrgusega löökpill: mida suurema pinge all on timpani nahk, seda kõrgem heli tekib. Timpani nahka pingutab pillimees pedaali abil või häälestuskruvidega, mida timpanil on kaheksa. Timpanikatla ülemisel äärel on skaala, mis näitab, millisel kõrgusel heli võib pill parasjagu tekitada. Pedaali abil saab pillimees teha timpanil väga põnevalt ja salapäraselt kõlavad glissandosid libiseda sujuvalt ühelt helikõrguselt teisele. Timpaninahka ei tohi aga liiga palju pinguldada, sest siis võib nahk rebeneda. Selleks, et timpanite heliulatus oleks suurem, valmistatakse eri suurusega timpaneid. Väiksemad katlad annavad kõrgemaid helisid, suuremad aga madalamaid. Timpanit mängitakse vildist või flanellist peadega timpaninuiade abil. Timpan on sümfooniaorkestri löökpillide rühma kõige tähtsam pi...
Pulga või harjakesega. Trummikomplektides asetatakse statiividele. Häälestavad löökpillid Timpan-Võimu,väärikuse sümbol,austatud mängijad. Meenutab suurt vaskkatelt, millele on peale tõmmatud pingutatud nahk. Helikorgus muutub,oleneb nahapingusest. Mida pingem nahk seda kõrhem heli. Mängitatakse nuiadega millel on vildist pea. Mängitatakse 2-4 erineva timpaniga. Sümfooniorkestris mängitatakse kõige rohkem. Ksülofon- Pärineb Aasiast. 16 sajandil ilmus Euroopasse. Ksülofon koosneb häälestatud plaaatidest. Asetsevad 2 või 4 reas. Mängitatakse nuiadega. Suurus oleneb pootidest. Marimba on sama aga annab häält juurde. Kellamäng- Arenes välja ksülofonist. Mängitakse 2 haamriga. Vibrafon on klahvide all olevas torus. Torukellad- Eelkäiad Hiinas. 6 sajandil jõudis Euroopasse. Metall raam,torud lühemaks minnes. Lüüakse vasaraga. Gong- Pärineb kaug.idast. Sissepainutatud pronkketas. Lüüakse nuiadega. NB! Rahvamuusikas on kasutatus ka
Löökpillid jagatakse kahte rühma: · Häälestuvad ehk kindla helikõrgusega löökpillid (timpanid, ksülofon, kellad) · Mittehäälestuvad ehk ebamäärase helikõrgusega löökpillid (triangel, suur trumm, tamburiin) Ammu enne seda, kui trummist sai muusikainstrument, usuti, et see suudab äikest esile manada ja kurje vaime peletada, rääkimata vaenlase hirmutamisest. Vanakreeka sõdurid tagusid pingulitõmmatud härjanahast kilpidele sama tava jätkasid suulu sõdalased veel 19. sajandil. Kelli kasutati esmalt nõidumisel ja rituaalidel
Impressionism (1870-1920) Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon, tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslik...
Euroopa muusikaelu 20. saj I poolel: Erandlik sajand. Varem Eur kindlad stiiliraamid, mis lähtusid maailmavaatest ja mis kestsid sajandeid, siis nüüd 20. saj märksõna on stiilide paljusus. Domineeris 3-4 muusikavoolu: hilisromantism, ekspressionism, neoklassitsism, impressionism. 20. saj II poolel lisandus veel suur hulk stiile. On avardunud geograafilised piirid: varem kõneleti põhiliselt Lääne-Eur muusikast, nüüd eristavad muusikateadlased mõisteid ida ja lääs. Osad stiilid toimisid vaid kindlas piirkonnas, nt hilisromantism Skm ja Austrias. Paljudel 20. saj põhivooludel olid ka mitmeid kõrvalharud. Mõnda heliloojat ei saa paigutada mittemingisugusese ismi alla. Neokl: hoiduti emotsioonidest; tehti lühikesi, lihtsaid meloodiajooniseid; lihtsustati harmooniat ja orkestratsiooni, peeti kinni klassikaliselt selgest vormist; kirj lakoonilisi helitöid. Heliloojad lähtusid mistahes varem eksisteerinud muusikastiilidest (nt antiik, renessan...
Sellest on arenenud praegugi kasutatav noodikiri. Millega muusikat tehakse? 3 Muusikat on tegelikult võimalik teha millega iganes. Kõige parem viis on loomuikult kasutada muusikainstrumente ehk pille. Muusikariiste liigitatakse: - keelpillid (viiul, tsello jm) - puupuhkpillid (flööt, oboe jm) - vaskpuhkpillid (kornet, metsasarv jm) - löökpillid (trumm, ksülofon jm) - klahvpillid (klaver) Muusikat võib teha ka kodus leiduvatest asjadest. Kui võtta näiteks pott, ja panne, mis teevad erinevaid helisid, siis kokku võib tulla väga huvitav ja ilus meloodia. Mis on muusikateadus? Muusikateadus ehk musikoloogia on muusikat ja selle arengut uuriv teadusharu. Muusikateaduse peamised aladistsipliinid on muusikateooria, muusikaajalugu ja muusikakriitika
Kõlab oktav madalamalt CELESTA Metallist plaadid, mida haamrid löövad. Vanasti mängisid löökpillimängijad, tänapäeval nõuab suuremat virtuoossust ning mängivad pianistid. Ulatus on 4 oktavit c c4 LÖÖKPILLID Löökpillid jagatakse kaheks 1) Kindla helikõrgusega pillid a) Timpanid (Türgist pärit) Tehakse viies suuruses, häälestus on kvindi ringis b) Ksülofon f c4 (kõlab oktav kõrgemalt) c) Marimba (ksülofonist suurem) C c4 d) Vibrafon (klahvid metallist) klahvide all on resonantstorud. On pedaal. f f3 e) Kellamäng (kõlab 2 oktavit kõrgemalt) g c3 f) Torukellad e. Campane c1 f2 g) Gongid 2) Kindla helikõrguseta pillid · Membranofonid a) Väike trumm (soolo trumm) b) Suur trumm c) Tom Tom · Idiofonid a) Triangel b) Taldrikud
tagajärgedest. Lapsele meeldib lelusid nööriga enda järel vedada ning (ratastega part) mõeldu rõõmu pakuvad ka veemängud. Laps hakkab raamatut kasutama üha mänguasjad, lihtne sihipärasemalt (avab, vaatab pilte). Tekib uudishimu täiskasvanute sobitamismäng, trumm maailma vastu (lapse kaasamine põrandapühkimisse või ksülofon, pulgad ja tolmuvõtmisesse). mänguhaamer, kast Suhtlusmäng: Populaarsed on laulud ja salmid, mis saadavad asjade sisse sõrmemänge või käsitlevad erinevaid kehaosi, lihtsa meloodiaga panemiseks. mängud, mis räägivad lastele tuttavatest inimestest, asjadest ja Etendamismängu juurd tegevustest ning kordamööda etteasteid nõudvad mängud
kaetud boanahast membraaniga 4) tampura burdoonpill Puhkpillid 1) pungi kaks toru, millest üks mängib meloodiat, teine on burdoontoru 2) flöödi-, trompeti- ja oboelaadsed Löökpillid 1) taldrikud 2) pilutrumm 3) kõnelev trumm hoitakse kaenla all, mängitakse sõrmedega 4) tablad kõrge ja madala kõlaga trummid, mängitakse sõrmeotste ja käelabaga 5) kellad, ksülofon Kastisüsteem: Virtuooslikkus paneb iga muusiku oma kohale. Kõige madalamas kastis löökpillimängijadpuhkpillimängijadkeelpillimängijadinimhääl. India tants üksikute, üksteisele järgnevate tardunud pooside rida. Iga liigutus väljendab midagi konkreetset. Oluline silmavaade. Vanakreeka muusika Vanakreeka kultuuri võib pidada Lähis-ida kõrgkultuuride jätkuks ning viimase ja kristliku kultuuri vaheastmeks.
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
Koloratuursopran, sopran, metsosopran, alt, kontraalt *Järjesta meeshääled, alustades kõige madalamas tessituris kõlavast : Bass, kontratenor, bariton, tenor, oktavist Bass, bariton, kontratenor, tenor, oktavist *Loetle orkestripille: Keelpillid (5)- viiul, vioola, kontrabass, tsello, harf Puupuhkpillid (4+1) klarnet, oboe, fagott, flööt, pikoloflööt, kontrafagott Vaskpuhkpillid (4)- trompet, kornet, metsasarv, tromboon Löökpillid (7)- timpanid, kellamäng, vibrafon, ksülofon, tamburiin, dzembe, suur trumm Nimeta klahvpille (5)- klaver, klavessiin, orel, harmoonium, süntesaator 20. sajandi I poole muusikast 1. Nimeta 20. saj muusikale iseloomulikke jooni.(10) 20.saj.ühtne stiil puudub, sest: 1)Uusi väljendusvõimalusi otsima viis MS 2)Kiire infolevik Kuna iga helilooja loob endale ise mängureegleid, jõutakse neis otsinguis selleni, et senine tähtsaim muusika väljendusvahend meloodia kaotab oma tähtsuse. Selle asemel
Kui teil pole treppi, võib laps tähistada kõrgemat heli käe pea peale ja madalamat põlvedele asetades. Kui laps lahendab ülesandeid edukalt, võib esitada lähedasemaid noote, kuid püüdke hoida sellist raskusastet, et laps vastaks enamalt jaolt õigesti. Suuremat last julgustage sammudega näitama ka kolme noodi suhet. Selleks on vaja siiski kaunis pikka harjutamist. MEELESPEA Toas Laste arv piiramatu Aeg 10 min või kauem Abi vajalik Ei määri VAHENDID miski nootide tekitamiseks, ksülofon, mõni pill või teie enda lauluhääl Mida laps õpib? See on muusikaline põhioskus, mille peavad omandama kõik lapsed, kui tahavad laulda või mõnd pilli mängida. See on mäng, mis võib kaasneda laulmise ja muusika kuulamisega, aga ei asenda seda. PUDELIPILL see on lihtne tegevus, mis annab lapsele erinevate helide tekitamise kogemuse. Kui teil on hea kuulmine, võite sättida pudelid heliredeli järgi. mida teha
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
