suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme, mis on andnud sellele õisikutüübile nime. Korvõielised kuuluvad liitkroonlehiste rühma. Õied on väiksed lehterjad või keeljad, mõlemasugulised, asetsevad tihedasti koos kausi- või kerakujulises korvikus ehk korvõisikus, mille alust ümbritseb rohtseist või kilejaist kõrglehtedest üldkatis. Õiekroonid on kokku kasvanud 5 kroonlehest. Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: Putkõit peetakse tavaliselt lähtetüübiks. Kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Õis on aktinomorfne mõlemasuguline, 5 vahel ühesuguline. Keelõis on ilmselt tekkinud putukõiest. Tema alumine osa on samuti putkekujuline, ainult lühike
103. KIIRJAS e. KORRAPÄRANE e. AKTINOMORFNE ÕIS Korrapäraselt asetunud õieosadega õis, mida saab kahe või rohkema lõikepinnaga jagada sümmeetrilisteks osadeks 104. roomav tulikas SÜGOMORFNE ÕIS Õis, mida saab ainult ühe lõikepinnaga jagada kaheks sümmeetriliseks pooleks 105. harilik murtudsüda HUULJAS ÕIS Sügomorfne kroon on kokku kasvanud viiest kroonlehest: ülahuul kahest, alahuul kolmest. Ülahuul ulatub kiiverjalt ettepoole, kaitstes tolmukaid ja emakat. Tupp liitlehine, viie terava tipmega 106. 107. mets-nõianõges LIBLIKJAS ÕIS Sügomorfne õis, mille kroon koosneb ühest ülemisest laiemast kroonlehest, PURJEST, kahest külgmisest TIIVAST ja kahest alumisest, mis on kokkukasvanud LAEVUKESEKS. Tupp liitlehine, viie tipmega 108. KIIVERJAS ÕIS Kiivritaoliselt kumerdunud krooniga õis
Ühtekokku arvatakse siia umbes üle 19 400 liigi. Kasvavad kõikjal maismaal, ka tundras ja kõrbes. 3.-4) Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad. Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed. Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili. 4. Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6.Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh
katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest. Kokkukasvamise viisilt on õied kas korrapärase putkja või korrapäratu keelja kujuga. · Putkõitel on harilikult 5 märgatavat hammast, vastavalt õie viietisele tüübile. · Putkõites on 5 tolmukat ja 1 emakas, järelikult on õied kahesugulised. Tolmukad kasvavad oma niitidega kroonlehtede alumise osaga kokku, tolmuka pead aga ühinevad putkeks. · Emakal on sigimik, pikk emakakael, mis läbi tolmukapeadest moodustunud putke, mis on tekkinud kahest viljalehest, sisaldab
Orgaanilised väetised pikendavad kasvuiga. Sobivad väetised mis on madala lämmastikusisaldusega. Kahjurid on lehetäi, hernekärsakas, laikpõletik ja šokolaadilaiksus. Kartul – Kuulub maavitsaliste sugukonda ja perekonda. Mitmeaastane rohtne taim. Elutsükkel toimub idanemisest mugulate moodustamiseni. Varred on kolme- või neljakandilised ning enamasti püstised. Koosneb: õiest, vili, lehed, külgmine vars, peavars, stoolonid, emamugul, juured, mugul. Õis koosneb viiest tupplehest, kroonlehest, tolmukast ja emakast. Kartulimugul on muundunud vars, moodustudes mullasisese varre külgharu ehk stolooni tipu jämenemisel toitainete kogunemise tulemusel. Kartul on tundlik põua suhtes. Sellel ajal vajab ta kindlasti niisutust. Kartul kasutab ka vett väga effektiivselt. Ennem mahapanekut peam muld olema hästi haritud ja kobe. Eemaldada ennem mahapanekut kivid. Vältima peab mulla tihenemist. Mugulate mahapaneku ideaalne aeg on aprilli lõpus – mai keskpaigani
hästi läbilaskvat viljakat saviliivmulda, mis puhkeajal oleks kuiv. Kes tahab suuremaid õisi ja sibulaid, paneb aedtulbile kevadel mineraalväetist või tuhka ning kastab enne õitsemist. TULPIDE KLASSIFIKATSIOON Tulbid jaotatakse peamiselt õitsemisaja ja õieehituse järgi 15 sordirühma ehk klassi. Varajased lihtõielised - taime kõrgus on keskmiselt 20 - 30 cm, sobivad kasvatamiseks peenras, lavas, kiviktaimlas ning pottides või kastides ajatamiseks. Nende tulpide kuuest kroonlehest koosnev õis on tugev ja väga kindla kujuga, õie kroonlehed on teravatipulised. Tuntumad sordid on: Apricot Beauty, Brilliant Star, Christmas Marvel, Couleur Cardinal jt. Varased täidis õielised - keskmine kõrgus 20 - 30 cm, sobivad kasvatamiseks peenras, lavas, kiviktaimlas ja parkides värvilaikude loomiseks. Päikeselisel päeval täielikult avanenult ulatub õie läbimõõt 8 - 10 cm-ni. Need on armastatud tulbid varase õitsemise, täidisõie ja
Õisiku areng võib olla takistatud jaheda ilma, põua või mehaaniliste vigastuste tõttu. Õitsemist soodustab soe ja päikeseline ilmastik. Õite arv, õisiku suurus, õite värv ja õitsemisaja pikkus on sordiomased tunnused. Õite värv võib olla: 1. Valge või nõrgalt kreemikas; 2. Punavioletne; 3. Sinivioletne; 4. Sinine Kartuli õisik on hargnenud keeris, mis koosneb pearaost, mis omakorda jaguneb neljaks külgraoks. Õis koosneb viiest omavahel kokku kasvanud kroonlehest e. on viietine. Tal on ka kroonlehtede all viis omavahel kokku kasvanud tupplehte, 5 tolmukat ja emakas. Õie läbimõõt keskmiselt 3,5 cm. Selle järgi jaotatakse õied: 1. Alla 3,5 cm - väike; 2. Üle 3,5 cm - suur. Hinnatakse värvust ja suurust äsja avanenud õie puhul. Olenevalt sordist avanevad õied erinevatel aegadel: osadel sortidel varahommikul, teistel keskpäeval. Vili e. mari: Mari kujuneb sigimikust, on kahepesaline ja paljuseemneline. Kuju poolest võib olla
Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae o rohtne, bensüülisokinoliinalkaloide sisaldav piimmahl või vee rikas sekreet (piima)soontes või piklikes näärmerakkudes Lehed: vahelduvad, sageli lõhestunud Õied: ülemise sigimikuga (hüpogüünsed) Õiekate: 2 tupplehest ja 2+2 kroonlehest Kroon: lahklehine, aktinomorfne (kiirjas = polüsümmeetriline) või tugevasti sügomorfne (kahekülgne = monosümmeetriline=bilateraalne) Tolmukad: 6 või palju; Viljalehed: 2 kuni palju Sigimik: mitmepesaline liitviljalehine (sünkarpne) Vili: kupar Papaver rhoeas - kukemagun Fumaria officinalis h.punand o Corydalis lõokannus (suurim perekond)
esine söödataimi, kuid mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon – viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget. Vili on kogukukkurvili, harvem kupar, mis moodustub emakate kokkukasvamisel. Siia kuulub perekond enelas. Alamsugukond kibuvitsalised- Rosoideae. Liikide üldarv umbes 800. peamised eluvormid on igihaljad ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed. Õiepõhi on kumer kuni nõgus, kuiv
mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget. Vili on kogukukkurvili, harvem kupar, mis moodustub emakate kokkukasvamisel. Siia kuulub perekond enelas. Alamsugukond kibuvitsalised- Rosoideae. Liikide üldarv umbes 800. peamised eluvormid on igihaljad ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed
mürgiseid taimi on väga harva. Roosiõieliste sugukond jaotatakse õite ja viljade ehituse iseärasuste järgi neljaks alamsugukonnaks: enelalised, kibuvitsalised, õunapuulised ja ploomipuulised. Alamsugukond enelalised- Spiraeoideae. Põõsad, mitmeaastased rohttaimed. Lehed vahelduvad, harvem vastakud. Õiepõhi enamvähem lame, harva nõgus. Tupp koosneb viiest alusel kokkukasvanud tupplehest, kroon viiest vabast kroonlehest. Tolmukkond koosneb suurest hulgast vabadest tolmukatest. Emakkond apokarpne, emakaid enamasti viis. Ülemine sigimik sisaldab vähemalt kaks seemnealget. Vili on kogukukkurvili, harvem kupar, mis moodustub emakate kokkukasvamisel. Siia kuulub perekond enelas. Alamsugukond kibuvitsalised- Rosoideae. Liikide üldarv umbes 800. peamised eluvormid on igihaljad ja heitlehelised puud, põõsad, liaanid, mitmeaastased rohttaimed
krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana)
*vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega * Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa (hernes, põlduba, aeduba, lääts, ristik, vikk, lutsern, seradell) (MINE LINGILE!) Kaselised: SUGUKOND: kaselised (Betulaceae) PEREKOND: lepp (Alnus) sanglepp (Alnus glutinosa) hall lepp (Alnus incana) PEREKOND: kask (Betula) vaevakask (Betula nana) madal kask (Betula humilis)
Sugukond kannikeselised – Violaceae Roht- ja puittaimed Vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied viietised, sigimik ülemine Õiekroon lahklehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad ümbritsevad tihedalt sigimikku, aga pole kokku kasvanud Vili on kupar või mari Umbes 900 liiki, neist pooled kuuluvad põhjapoolkera perekonda kannike (Viola) Troopiliste perekondade õied ei sarnane kannikestega, on aktinomorfsed Perekonna kannike õites on nektaariumid, nektarit hoitakse ühest kroonlehest moodustunud kannuses Esinevad kleistogaamsed (mitteavanevad iseviljastuvad) õied Eestis perek. kannike, 16 liiki Sugukond naistepunalised – Hypericaceae Varem on kuulunud kluusialiste hulka, nüüd kindlalt iseseisev sugukond Parasvöötme rohttaimed, õied kahesugulised Perekond naistepuna Ravimtaimed Selts oalaadsed Fabales Sugukond kaunviljalised e. liblikõielised Fabaceae # ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud
Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu alustab
Tatra tolmlemiseksviiakse õitsemise ajaks põllule 2-3 mesilasperet ha kohta. Õitseb 20-30 päeva. Küpsed viljad pudenevad kergesti. Kui 2/3 viljadest on valminud, alustatakse koristamist jaoti kahefaasiliselt. 38) Kaunviljade botaaniline iseloomustus. Kuuluvad katteseemnetaimede hõimkonda, kaheidulehelist klassi, liblikõieliste sugulonda. Kaunviljad on üheaastased rohttaimed,neil on püstine või lamanduv vars, liitlehed, õied on liblikjad koosnevad 5 tupp- ja 5 kroonlehest. Sigimikus on 1 kuni mitu seemnealget, vastavalt nende arvule on kaunas seemneid.Kaun koosneb kahest poolmest. Kauna sein on mitmekihiline. Seemned on mitmesuguse suuruse ja kujuga, kerataolised. Moodustub sammasjuur, mis kasvab ka peale õitsemist. 39) Kaunviljade seemnete ja lehtede ehitus. Lehed: Seemned enamasti kerataolised. Seemned enamasti kerataolised. 40) Kaunviljade bioloogilised iseärasused. Kaunviljade seeme koosneb idulehtedest, toitekude ehk endosperm puudub. Kasvu
ehitus d ja huuljad d, väikesed, lehterjad õiekate neljatine, ehituses õied. korrapärase või keeljad, õiekattelehed hulgaviljalistele d, kobaras õiekroonid korrapäraselt. omaseid ning viietise kokku primitiivseid õiega, mis kasvanud 5 tunnuseid: lihtne võivad olla kroonlehest. õiekate, õieosade sinised, ebakindel arv ja lillad, spiraalne asetus, valged või nektaariumide kollased. puudumine.
* Alamsugukond keelõielised: õisikus ainult keelõied, valdav erekollane õisik; võilill, peasalat, jänesesalat (meie kuusikute karaktertaim). Putkõis kroonlehed kasvavad alusel kokku putkeks, ülemises osas putk laieneb kellukjalt ja lõpeb viie tipmega. Keelõis tekkinud ilmselt putkõiest, alumine osa samuti putke kujuline, ainult lühem; kõrgemal putk ühest küljest lõhestunud ja moodustab viie tipmega lõppeva keele. Ebakeelõis kolmest kroonlehest tekkinud. 32. SUGUKOND NELGILISED: VARUAINED SEEMNES * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed (üldiseks tunnuseks on kahe inegumendiga seemnealgete esinemine, seemnetes esineb toitekoena peristerm). * Liike umbes 2000, levinud kogu maailmas, kuid kõige arvukamalt Vahemeremaades. * Enamikus rohttaimed, kuid esineb ka püsikuid poolpõõsaid. * Lehed asetsevad enamasti vastakult, on suhteliselt kitsad ja on abilehtedeta. Õied on
annaabi.ee 
