Referaat Kromanjoonlane Koostaja: Heiko Pettai 2008 Kromanjoonlased elasid Euroopas umbes 43 000- -38 000 aastat tagasi. Kromanjoonlased olid pikad, pikapealised inimesed neil oli madal nägu ja selgesti eristatavad näojooned. Nende keha oli palju liikuvam, kui neandertaalidel,seega olid kromanjoonlased tugevamad ja kiiremad. Kromanjoonlased olid pikka kasvu (täiskasvanud isend oli keskmiselt üle 180cm pikk). Nende ajumaht oli kordi suurem, kui teistel inimese eellastel. Kromanjoonlased tulid Lõuna- Euroopasse Põhja- Aafrikast. Ühte gruppi kuulus mitu perekonda. Nad olid nomaadidest kütid-korilased. Neil olid keerukad jahi, sünni ja surma rituaalid, nende ajastul muutusid matused gruppides rohkem levinuks. Kromonjoonlased olid paremad kohanejad, kui Neandertaalid, kuna nad kandsid looma nahku seljas, ning oskasid tuld teha. Kromanjoonlaste tehnoloogiat tuntakse kui Aurignac'i tehnoloogiat. Seda ise...
32: Shanidari koobas Iraagis-kõige haruldasem leiupaik; sinna oli maetud 2 naist, üks mees. Mullast võeti rohkelt proove ja avastati, et seal leidub lilleseemneid vms. Järeldus: enne mulla peale panekut nad puistati üle lilledega. Austusavalduse tseremoonia ilmselt mõeldi juba tol ajal hauatagusele elule. Drachenloch'i koobas-hargneb käikudeks; seina orvades on karu pea; uskumused. 33: Louis Lartet avastas 1868 Abri de Cromagnoni koopa>>kromanjoonlane. Tänapäeval on kromanjoonlane võrdsustatud homo sapiensiga ehk siis kromanjoonlane on homo sapiens ja homo sapiens omakorda sapiens sapiens. Luustikud 30 000a vana. Keskmine pikkus 187cm. Püstised, pikad, saledad, pikapealise koljuga. Tüüpilised europiidse rassi esindajad. Sellal kui avastati Cormagnoni koobas, leiti ka Aurignac'i koobas, kust leiti samuti luustikke. Kohalik kirikupreester arvas, et pole ilus matta kusagile koopasse ja mattis nad kirikukalmistule ümber
AEGKOND KESKKOND OLULISED SÜNDMUSED (milj. a.t.) ORGANISMID neanderataallane kromanjoonlane mandrite kerkimine, kliima inimese arenemine (2) Homo sapiens 65 0 UUSAEGKOND jahenemine, mandrite inimlaste eristumine inimahvidest (6) Homo erectus jäätumine (jääajad)
tagasi surid välja. Osav inimene 2,3-2,5 mil aastat tagasi natsa suurema ajumahuga inimlased kes oskasid valmistada kivi tööriistu. Püstine inimene 1,5 mil aastat tema ajumaht ligines juba praeguseinimese omale, ta oskas kasutada tuld, elas koopas, kandis loomanahast disainrõivaid. Tark inimene 300 000 aasta eest ta levis teistele mandritele. Neandertallased europasse varasemad tulijad kes surid välja 30 tuh aasta eest. Kromanjoonlane hilisem europasse rändaja, tuntud oma koopamaalingutega.
Homi habilis- osav inimene- 3 mlj a.t. kehahoiak paranes, ajumaht suurenes; tööriistade valmistamine kivist, küttimine, korilusHomo erectus- sirge inimene, alaliik Heidenbergi inimene- 2 milj a.t. tume nahk, pikemad, sihvakamad, ajumaht suurem; küttimine, korilus, pihukirves, tule kasut, eluasemed(koopad, onnid)Homo sapiens-1.)neandertaallane-250 000 a.t. etteulatuv näoosa, lai nina, langus laup küttimine, püsiv eluase, kivitööriistad, surnute matmine 2.)homo sapiens e tark inimene e kromanjoonlane- 20 000 a.t. sihvakas; onnid asulad, tule oskuslik kasut, arenenud tööriistad, kalapüük.Tsivilisatsioonide ühised jooned: *viljelusmajandus *ühiskondlik tööjaotus *varanduslikud klassid *riiklus *kirja tundmine *kõrgkultuurMaailma I-d asulad: Jeeriko Palestiinas- 9000 eKr ümbritsetud kivimüüriga, põldudele juhiti allikavett niisutuseks, esivanemate religioosne austamine Catal Hüyük Väike-Aasias- 7000-5000 eKr savinõude valmistamine, põlluharimine, karjakasvatus, küttimine,
Bioloogiline isolatsioon- ehk ristumisbarjäär. Liikidel on evolutsioonis kujunenud mitmesuguseid omadusi, mis soodustavad ristumist liigikaaslastega ja takistavad ristumist võõra liigi isenditega.seliste omaduste olemasolu nim nii Geograafiline isolatsioon- ehk ruumiline eraldatus. Erinevate liikide levilad on üksteisest sageli eraldatud veekogude, mägede või lihtsalt kauguse tõttu Ristumisbarjäär- ehk bioloogiline isolatsioon Divergents- evolutsiooniline mitmekesistumine Kromanjoonlane- on saanud tuntuks hilisemast rändest, said tuntuks oma koopamaalidega Pärisinimene- 300 000 a tagasi tekkis aafrikas targa inimese liik Mikroevolutsioon- tagajärjeks on kogu maa elukoosluse ehk biosfääri kujunemine Makroevolutsioon- ehk suurevolutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut Kohastumine- liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid omadusi nim kohastumusteks Varjekuju- varjekuju sulatab nad ühte taustaks oleva keskkonnaga
kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega. 1. Australopiteek ehk lõunaahv grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised. Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti Kromanjoonlane 2. Osav inimene Homo habilis enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat. 3
griphopithecus – käpuli ja karvane australopiteek – püsti ja karvane Pronksul – üks vanimaid inimahve Ardi – 4,4 mlj vana Etioopiast (karvane, kahel jalal) Piltdowni inimene – võltsing Lucy – australopithecus, 3,2 mlj a (karvane kahel jalal Laetol (jalutav paarike) Euroopa asustamine. 1) multiregionaalne arenguteooria 2) hiline Aafrikast väljarännu teooria Neandertallane ja nüüdisinimene. neandertaallane – I luustik 1856 Sks (elas lõua-euroopas) kromanjoonlane – Tähtsamad paleoliitilised kultuurid. a. paleoliitikum e vanem kiviaeg i. varapaleoliitikum 1. Olduvai kultuur (veerekiviriist, raienuga) 2. Acheuli kultuur (1,5 – 200 000 a tagasi; Terra Amata - Pr) ii. keskpaleoliitikum 1. Moustier’i kultuur (Levallois’i tehnika – kivitagumine, 200 000 – 40 000 a tagasi)
kannibalism - inimsöömine Üldiselt paremakäelised (kraaped hambavaabal); 10% kõnevõimet; spetsiifiline nina siseehitus; karvaseks tagasi; tupikharu - surid välja 40-30 000 aastat tagasi - jää vaheaeg Viimane jääaeg 30-15 000 (Eestis lõppes 13 000 a.t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum 40 000-12 000 aastat tagasi III Homo sapiens 100 000 aastat tagasi Aafrikas (tark, mõtlev inimene, tarkinimene) * kromanjoonlane - Cro-Magnon (Prantsusmaa) Vanim leitud kolp - 92 000 aastat tagasi Üldine levik 33 000 aastat tagasi Vibu (10 noolt minutis), heitepuu - bumerang, kõnevõime, küttimine, kalastamine Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni puudumine, risti-rästi, juhusliku suurusega Madeleine - (25-12 000) 15-9 000 a.t
Nt: rebane, imetajad. VÄLJASUREMINE- üksikute liikide või tervete liigirühmade kadumine elu evolutsiooni käigus. ARTIKULEERITUD KÕNE- häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine. ARUKAS INIMENE EHK NÜÜDISINIMENE- ehk päris inimene ehk tark inimene; ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. AUSTRALOPITEEK EHK LÕUNAAHV- perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid (kahejalgseid) inimlasi. KROMANJOONLANE- aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas. NEANDERTAALLANE- nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. NEOTEENIA- individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täises säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused. OSAV INIMENE- ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane, olend, kes valmistas primitiivseid kiviriistu.
Homo sapiens 200 000 a tagasi. Sarnased neandertaallastele Tark inimene, nüüdisinimene. Euroopasse jõudsid 45 000 a eluviisilt. tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Sugukonnad. Cro-Magnoni org Lõuna- Kunst! Prantsusmaal. Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo ehk inimese perekonda. Muinasaja inimeste uskumused :
Aafikas. väljaränne ja radiatsioon algas ca 60 KAT (out-of-africa). „Y-kromosomaalne Aadam“ 200-300 KA sügavuses; „mitokondriaalne Eeva“ 100-200 KAT. Kagu-Aasia ja Austraalia asustati H. sapiens’i poolt ilmselt 41...46 tuhat aasta tagasi, Euroopa 30...35 tuhat aastat tagasi, Aasia põhjaalad 20...35 tuhat aastat tagasi ning nn Uus maailm (Ameerika) vähemalt 15 tuhat aastat tagasi. ca 125,000; 65,000 ja 21,000 AT kolm ulatuslikku jäätumist 40 KAT Euroopa Homo sapiens = kromanjoonlane (Cro-Magnon). jõulisemad ja suuremad ning suurema ajumahuga (+10%) kui tänapäeva inimene, kuid puudusid neandertaallasega sarnased kliimaga kohastumused. kromanjoonlased ilmselt suure osa põhja-eurooplaste otsesed eellased. 50-40 KAT Aurignaci tehnoloogia (kromanjoonlaste jõudmisega euroopasse) – kivist tööriistade täiuslikum kasutamine 30 KAT – koopamaalid n shit. 28-24 KAT Gravettiani periood, inimfiguuri kujutised. vähemalt 25 KAT – surnute matmine 9
o 5 miljardit aastat tagasi australopiteekusega · Nimeta ja iseloomusta lühidalt igat inimese eellast kuni aruka inimeseni o australopiteekus ehk lõunaahv - inimeste ja simpansite eellaste lahknemine. Sabaga. o homo habilis - suutlik inimene, kasutas kivist tööriistu nülgimiseks o homo erectus - püstine inimene, kivist relvad, kasutas tuld o (homo neanderthalensis) - töötles nahka, matsid surnuid, kadusid viimasel jääajal o kromanjoonlane - esimene homo sapiensi alaliik; kunstivõimelised, maagia, rituaalid, matsid surnud kükkasendis · Miks algas inimese evolutsioon? o Nsm. · Kas inimese evolutsioon jätkub? Kui jah, siis mis suunas, ja kuidas seda on märgata, kui ei, siis miks? o Ei jätku, sest looduslik valik on suuresti seiskunud meditsiini tõttu. Evolutsioon asendub ühtlustumisega · Mille poolest inimene sarnaneb ahviga, mille poolest erineb?
õistaimede seemneid st. enne matust kaeti surnukehad lilledega, siis aeti muld peale. Leitud tõsiste vigastustega luustikke, nt kiviga pähe, jalaluu murrud. Mõned skeletid näitavad, et vigastatud ei saanud enam ise jahti pidada aga nende edasi elamine näitab, et nende eest hoolitseti st. toodi toitu. Neandertaallased surid 30 000 aastat tagasi välja. · Esimene Homo sapiens leiti Cro Magnon`i koopast 1868. Kromanjoonlane oli leitud. Aurignac`i koobas, kust leiti 17 luustikku. Kohalik pastor ütles, et need on kristlased ja tuleb matta surnuaeda. Arheoloogil oli raske pastorile selgeks teha, et need polnud kristlased vaid koopas on ühed varasemaid Sapiensi eellased. Meeste keskmine pikkus on 187 cm, püstine ja sirhe keha, europiidne kolju ja püstine laup. Euroopa esimesed, tõelised inimesed.
säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat aastat tagasi Aafrikas. Umbes 100 tuhat aastat tagasi hakkas asustama ka kõiki teisi kontinente Australopiteek ehk lõunaahv perekond varaseid, tõenäoliselt esimesi püstikäivaid(kahejalgseid) inimlasi. Elasid ajavahemikus 4,2 1,1 miljonit aastat tagasi Ida- ja Lõuna-Aafrikas. Lahknesid siredaks ja robustseks tüübiks. Mingist siredast liigist arvatakse põlvnevat esimene inimliik Kromanjoonlane aruka inimese esimeste populatsioonide esindaja Euroopas; nimetatud Cro-Magnoni koopia järgi Prantsusmaal Neandertallane nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; umbes ajavahemikus 250-30 tuhat aastat tagasi Euroopat ja Ees- ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik Neoteenia individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine, nii et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused Osav inimene ,,osavkäpp", enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlaadne, olend, kes
Louis Lrtet avastas 1868 Abri de Cro Magnoni koopast luustikud (kokku viis) – kromonjoonlane. Sellest sai sensatsiooniline leid. Seal samas lähedal oli teinegi hoopas Aurignac’i koobas, kust olid varem leiud välja tulnud. Kohalik kirikuõpetaja mattis ümber surnuaiale ega lubanud seda enam ümber kaevata arheoloogidel. Kromanjoonlased paistsid silma sellega, et nende koobastest leiti mitmeid kivist tööriistu, neandetallane kasutas 3-4 tööriista, kromanjoonlane aga 20. kromanjoonlaste luustikud on kaasaegsete inimeste luustikele üsna sarnased. Kaasaegne inimene oli põhimõtteliselt selleks ajaks juba välja kujunenud. Samast ajast oli teada ka neandertallaste luid ja asulaid ning suhteliselt varakult märgati, et neandertallased kaovad ära. 40 000 aastat tagasi jõudsid kromanjoonlased Euroopasse. 1988. aastal ilmunud ajakiri Newsweek, kus ilmus esimene artikkel, kus tutvustatakse kaasaegse inimese väljakujunemist.
Koodon - mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi, mis vastavad ühele aminohapple valgu molekulis. Koorion (kõldkest) - loodet ümbritsev välimine lootekest. Esineb selgroogsetel loomadel, sealhulgas ka inimesel. Kooriongonadotropiin - raseduse ajal platsenta koorionipooles sünteesitav gonadotropiin. Kõrbestumine - kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse (metsaraie, liigkarjatamine, valed väetamis, niisutamis- või maaharimisvõtted) tagajärjel. Kromanjoonlane - arukas inimene esimeste populatsioonide esindaja Euroopas; nimetatud Cro-Magoni koopa järgi Prantsusmaal. Kromatiid - ühest DNA molekulist koosnev päristuumse raku kromosoom. Kromatiin - rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Kromoplast - membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiidide hulka. Kromosoom - DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad
Homo sapiens 200 000 a tagasi. Sarnased neandertaallastele eluviisilt. Tark inimene, nüüdisinimene. Euroopasse jõudsid 45 000 a tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Cro-Magnoni org Lõuna- Sugukonnad. Prantsusmaal. Kunst! Kasutasid vibu, kodustasid koera. *Neandertaallased ja Homo sapiens arenesid Homo antecessor´ist, kes arenes koos Heidelbergi inimesega välja Homo erectusest. *Homo sapiens kuulub primaatide(esikloomade) seltsi, hominiidide(inimlaste) sugukonda, homo
Kaetud ookermullaga (oranzikas) ja oli lisatud hauapanuseid (tööriistad ja relvad). Tekkisid usulised kujutelmad. Homo sapiens sapiens e. nüüdisinimene. Aafrikas ~200 000 aastat tagasi. Pärineb väga väikesest inimgrupist. Nüüdisinimese esiema kannab nime Aafrika Eeva. Euroopasse jõudsid 70 000 või 45 000 aastat tagasi (erinevad arvamused). Lisaks rändasid Aasiasse ja Ameerikasse. Elasid mingi aeg kõrvuti neandertaallastega. See kes elab Euroopas kannab nimetust kromanjoonlane (on pärit Prantsusmaalt). Araabia ja araablased Araablased elasid algselt Araabia poolsaarel. Kuulusid semiidi hõimude sekka. Tuleb vana-heebrea keelsest sõnast araba kõrb. Araablaste esimene tegevus oli rändkarjakasvatus (beduiinid). Kõige olulisem kasvatatav loom oli kaamel. Lisaks veel kitsed, lambad ja hobused. Lisaks rändkarjakasvatusele oli ka põlluharimispiirkondi. Põlluharijad fellahid. Oluline taim oli datlipalm (toit ja ehitusmaterjal).
annaabi.ee 
