came in the last few centuries as immigrants to an already populated land. For Indians, this is their homeland, and their history spans more than 10,000 years of occupation. The history of California Indians is a different story from that of other ethnic groups who came in the last few centuries as immigrants to an already populated land. For Indians, this is their homeland, and their history spans more than 10,000 years of occupation. Alfred Louis Kroeber, Handbook of the Indians of California Robert F. Heizer, et al., Handbook of North American Indians:
kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions, milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat
pundina (ei ole vaid 1 kultuurikandja rahvas, vaid vb ka suurem prk). 8 piirkonda. Nt Austraalia bumerangi prk (primitiivne prk mida esindas bumerang ehk mingi iseloomulik ese mis aitab prk määrata. Uurimine aitas mõelda, mis selles prk oluline on ja leida teisi sarnase vormiga esemete prki. Uuriti sarnasuste hulka ja kokkupuudete olemasolu , ühine ese=eri rahavaste kokkupuude (vahendatult või vahendamata). 3)Ameerika Wissler, Kroeber . Kultuuriareaalide teooria Kultuurielemendid arenevad, levivad (sarnaselt Saksa-Austra koolkonnale) kimpudena. Võetakse üle seotud kultuurielemendid, sellest kujunevad areaalid, e. sarnaste elementidega prk-d. Keskmes rohkem tunnuseid kui äärealadel, see tähendab et kese ka tekkepunkt. Levib ringikujuliselt keskmest eemale. Maailm täis palju väikeseid mikroareaale.
- Spetsialiseerumine - Suur asustustihedus - Linnastumine Postindustriaalne ühiskond - Peamiseks majandussektoriks on teenindus, mitte enam tootmine - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused.
mujale. - Grafton Eliot Smith ja William James Perry- Perry väidab, et ainult Egiptus on koht, kus leiutati põlluharimine, loomade kodustamine, kalender, keraamika, korvipunumine, püsielamud ning linnad. Sumner kõik suurepärased ajad olid tulnud vaaraode jne egiptusest ning kõik praegused kultuurid olid egiptuse kahvatused. Kultuur algas egiptusest ja levis sealt edasi. Akulturatsioon (Kroeber) - akulturatsioon muutused kultuuris teise kultuuri mõjul (pigem moodne difusionismi kohaldus) Assimilatsiooniteooriad:- assimilatsioon: inimene suudab siseneda domineeriva ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse, majanduslikesse ja hariduslikesse positsioonidesse. E.Durkheim (1858-1917) Prantsuse sotsioloog, üks kaasaegse sotsioloogia rajajaid - huvitus ennekõike kaasaegsest ühiskonnast - Peamised sotsioloogilised tööd: - The Division of Labor in Society (1893)
Koolkond pakkus välja kultuuriringide teooria, st kultuurielemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise üksikult või tervete komplekssidena. Kultuuriringid on määratletud sellejärgi, et kultuurielementidekompleksid on sarnased. Pole 1 rahvas, keda saab eristada omapärase kultuuri kandjana, vaid on kuni 8 suurt kultuuriringi. Nt austraalia põliselanikud on kõige primitiivsemad, nt nende sümbol siiamaani bumerang. 3) Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber. Boase õpilased. Nende teooria e kultuuriareaalide teooria algmõtted on Boase sõnastatud, selle idee on kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kimpudena, mis on natuke sarnane kultuuriringidele. Selle teooria üks põhiline moment oli kultuuri- ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine, st mingi kultuuriareaali keskmes on rohkem sellele areaalile iseloomulikke tunnuseid kui äärealadel, nii saab leida selle areaali geograafilise paiknemise keskuse. Hüpotees seisneb selles, et on
Sotsiomeetriline küsitlus grupiliikmetelt küsitakse, milline grupiliige neile kõige rohkem meeldibselgitatakse välja, milliseid valitakse kõige rohkem ja milliseid kõige vähem. Selle järgi saab välja tuua 5 sotsiomeetrilist staatust: populaarne, tõrjutud, unustatud, vastuoluline, keskmine. 49. Mark Granovetter võrgustikuanalüüs. Nõrgad suhted on töö otsimisel paremad, sest tugevad suhted ei anna meile uut infot. 50. Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism seda ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Sellel on oma arenguloogika. 51. Marvin Harris, Julian Steward kultuurimaterialism e kultuuriökoloogia uurib, kuidas ühiskond kohandub looduskeskkonnaga, kus nad asuvad. Geograafiline determinism 52. Edward Sapir ja Benjamin Lee Worf lingvistilise relatiivsuse hüpotees. Inimese emakeel mõjutab oluliselt seda, kuidas ta maailma tajub ja kuidas ta sellest mõtleb.
- enamus inimeis ei tegele toidu tootimisega - spetsialiseerumine - suur asutustihedus - linnastumine Postindustriaalne ühiskond - peamiseks majandussektoriks on teenindus mitte tootmine - olulisemaks ressursiks on informatsioon mitte tehnoloogia Inimühiskonna ja kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest - Emile Dukheim sots. Fakte saab selgitada vaid teist sf kaudu - Alfred Lewis Kroeber kultuur on superorganism, tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest - Malinowski institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele - Sotsiobioloogia sots nähtuste üheks allikaks on geneetilised kohastumused b) Kultuur tuleneb looduskeskkonnast - Harris, Steward kultuurimaterialism uurib seda kuidas ühiskonnad
maailmas on suured piirkonnad, kus on suhteliselt sarnane kultuur ning need moodustavadki kultuuriringid (mida on kokku alla 10). Laenud toimuvad üle kultuuriringi piiride. Algelisim kultuuriring Austraalia (Bumerangi kultuuriring). Kombineerisid seda ideed evolutsionismiga. Ringid pandi tüpoloogiale toetudes paika Euroopa muuseumide materjalide põhjal. · Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber) kultuuriareaalide teooria: teooria väiksemad spetsiifilisemad ringid, tehti ka välitöid! Eristasid ja selgitasid välja lokaalseid kultuuripiire (mõnisada km raadiuses). Areaalide vahel toimub kultuurielementide levik. Arvasid et kultuurielemente saab tekkida ka iseseisvalt, autonoomse tekke võimalikkus olemas! Historism e ajaloolis-kriitiline e ajalooline partikularism e Franz Boase koolkond Esimene tõsisem evolutsionismivastane kultuuriteooria
kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas). Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta, valitseva paradigma ja huvide kohta. 1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis.) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi: 1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat
Saksa-Austria koolkond (Ratzel, Grabnerm Schmidt): tahtsid süstematiseerida maailma kultuurilst olukorda. Kultuuri ringide teooria laiad kultuuriareaalid, millest maailm koosneb (7,8 tükki). Igale areaalile anti mingi sümboolse eseme järgi nimetus. Selle suure areaali raames on kultuurielemendid sarnased. Kultuuri ülevõtmine toimub kultuuriringide piiridel. Ringide siseselt on vahetus tihedam, seetõttu olid nad sarnasemad. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber): üks kultuurielement võib tekkida erinevates maailma piirkondades autonoomselt, aga toimub ka elementide levik. Aga kultuurielementide algpunkt on siiski avastatav. Moodustasid ka geograafilisi kultuurikeskusi, areaale on palju, maailma kohta sadu või tuhandeid. Historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e ajalooline partikularism e Franz Boase kk Franz Boas Kui difusionism ja evolutsionism püüavad seletada kogu maailma kultuurisüsteemi,
elemendid võivad levida ühest ühiskonnast teise kas üksikute või tervet kompleksidena. Ratzel, Graebner, Schmidt. Kuidas kultuuriringe tuvastati? Põliselanike esemete uurimise kaudu. Uuriti esemete vormilisi iseärasusi. Neli kriteeruimi, mille järgi määratleti kas mingi ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi: 1.Sarnasuste olemuslikkus 2.sarnastuste hulk, 3.kokkupuudete olemasolu 4.geograafiline lähedus *Ameerika koolkond – Wissler, Kroeber(Boase õpilased). Kultuuri areaalide teooria. Idee on selles,et kultuurielemendid arenevad ja levivad teatud kihtidena. Põhiline moment kultuuri-ja vanuseareaalide hüpoteesi rakendamine . Vanuseareaalide hüpo seisneb selles,et kuskil on tekkinud kultuurikeskus ja see hakkab ringidena levima kultuur. Tekkekoha saame määrata selle järgi, kus on seda kultuurielemendi esinemist kõige rohkem. Kultuuriringid olid hästi suured, kuultuuri areaale võib maailmas olla hästi palju
Esemete uurimise kaudu tuvastati, milline on kultuuripiirkondade vahe. Uuriti eelkõige esemete vormi iseärasusi. Mingis piirkonnas on esemed teatud sarnase vormiga. 4 kriteeriumi, kas ese kuulub iseloomulikku kultuurikompleksi sarnasused (olemuslikud), sarnasuste hulk, kokkupuudete olemasolu (sarnased esemed erinevatel rahvastel, eeldus et need rahvad on olnud mingis kokkupuutes), geograafiline lähedus. 3. Ameerika koolkond (Wissler, Kroeber Boase õpilased), kultuuriareaalide teooria (kultuuri- ja vanuseareaalide hüpotees (kultuuriareaali hüpotees): mingi kultuuriareaali keskmes on gruppidel rohkem sellele areaalile iseloomulikke tunnuseid kui äärealal, nii saab leida ka selle areaali paiknemise keskuse (hakkavad ringikujulised edasi arenema). Vanuseareaali hüpotees: on mingi keskus, kus on mingi keskus, kus kultuuri elementide kimp hakkab ringikujuliselt
kultuurinähtuste säilitamine. Näidata etnograafilist situatsiooni enne valgete tulekut jne. See ei ole oluline ainult sellepärast, et see võimaldab jäädvustada kunagist tegelikkust, vaid ka slp, et rekonstrukstioonide kaudu on lihtsam õpetada antropoloogia põhitõdesid, mis on kultuurides omapärast ja kuidas kultuurid lääneühiskonnast erinevad ja sarnanevad. Pilt kunagi olnud asjadest, mis aitab vaatajal paremini mõista kultuuri iseloomu. Alfred Kroeber, Samuel Barrett – kaks tuntud ameerika antropoloogi, nende juhtimisel tehti terve rida filme California indiaanlastest, nad pakkusid huvi slp, et california omad kaotasid oma kultuuri kõige kiiremini (kuidas valged kullapalaviku ajal käitusid). 60ndatel tehti kokku 15 filmi, kus filmiti erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, indiaanlastel lasti taasesitada need. Enamik filmidest räägib teatud asjade tegemisest (kuidas pomo indiaanlased korve punuvad,
27 Sissejuhatus sotsioloogiasse - Olulisemaks ressursiks on informatsioon, mitte enam tehnoloogia Kultuuri olemust seletavad teooriad 1. Kultuur on iseseisev nähtus, kultuur ei tulene loodusest Emile Dukheim: sotsiaalseid fakte saab seletada vaid teiste sotsiaalsete faktide kaudu Alfred Lewis Kroeber: kultuur on superorganism - tervik mida ei saa taandada inimese ega looduskeskkonna omadustele. Kultuuril on oma sisemine arenguloogika. Viimasest annavad tunnistust samaaegsed avastused ja leiutised. 2. Kultuur on looduslikku päritolu a) Kultuur tuleneb inimese bioloogilisest loomusest Bronislav Malinowski: institutsioonid tekivad vastusena inimvajadustele Sotsiobioloogia: sotsiaalsete nähtuste üheks allikaks on inimese geneetilised kohastumused.
Kultuuri teooria väljund on midagi mis ulatub kaugemale igast kultuurilisest kontekstist. Ei aita mõista mõnda konkreetset kult. nähtust. sellega tegeleb kultuuri kriitika erinevad valdkonnad. Kul.teooria on midagi laiemat. Vastused on vaja leida küsimustele mis on kultuur. Millised on piisavalt teoreetilised meetodis kultuuri uurimiseks? Mida üldse on võimalik kultuuri teooria abil teada saada? Miks on seda üldse vaja? Kultuuri määratlemine: ei ole üldse lihtne. 1952 Kroeber ja Kluckhohn üritasid süstematiseerida Ameerikas. Nende raamat sisaldab üle 200 kul.definitsiooni ja seda ainult inglis.k. taustas. pärast seda on palju def. juurde tulnud. Võib olla peaks kul. mõistest loobuma. Kui rääkida kul. kui millesti stabiilsest diskreetsest tervikust, siis on seda võimalik ära kasutada poliitlist eesmärkid saavutamiseks. Meie riik, meie kultuur, kõik mis kokku ei sobi sellega ei ole meie ühiskonnas vajadust. Suur hulk teoreetikuid leiavad, et kui kult
Rekonstruktsioonide kaudu, mis on välja puhastatud lääne ühiskonna mõjudest on palju lihtsam õpetada antropoloogilisi põhitõdesid, et mis on kultuuride omapära, mille poolest erinevad lääne ühiskondadest ja mis on neis sarnast. Pilt kunagi olnud asjadest, aitab vaatajal mõista uuritud kultuuri iseloomu. Üks esimesi projekt oli California ülikoolis tehtud projekt. Projekti juhtisid: Alfres Kroeber (1876-1960) ja Samuel Barrett (1879-1965), kes tegid rida filme (15 filmi). California indiaanlased kaotasid oma identiteedi kõige kiiremini Ameerikas. Valged käitusid nendega väga jõhkralt. Teatud suhtumised elavad siiamaani edasi. California traditsioonilisest indiaanlaste kultuurist oli 50ndateks vähe alles jäänud. Tegevused, mida taheti üles võtta tuli tegelikult rekonstrueerida uuesti luua. 50-60ndatel aastatel tehti
annaabi.ee 
