3) Kreekas oli arhidektuuri ülesanne esimesel kolmel perioodil templite ehitamine.T 4) Kreeka ehituses kautati põhiliselt 3 orderit.T 5) Kreeka klassikalise perioodi skulptuuris kujutati inimesi ideaalsetena.T 6) Kreeka seinamaale tuntakse vaid üksikute rooma koopiate põhjal.T 7) Etruskide hauakambrite kunst püüdis säilitada lahkuja hingele meelepärast elukeskkonda.T 8) Etruski kuulsaim pronkstöö on emahundi kuju.T 9) Rooma jumalaid kujutati nagu Vana-Kreekaski inimeste sarnastena.T 10) Rooma arhidektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused.T 2.Nimeta Kreeka 3 tuntumat skulptorit ja nende teosed!/6/ Myron-kettaheitja Pylokleitos-odakndja Pheidas-athena ja zeus 3.Selgita mõisted!/6/ 1) Kükloopilised müürid-mükeene linna müüri kivid on nii suured, et ladujateks peetakse hiiglasi- kükloope, selle pärast nimetatakse kükloopilisteks müürideks 2) Atlant-lage hoidev, kandev meeskuju
Naised olid meestega võrreldes väga allahinnatud nii Kreeka, kui ka Rooma ühiskonnas. Kreekas puudusid naistel kodanikuõigused ja iseseisvus ning Roomas puudusid neil poliitilised õigused. Roomas ning Kreekas pöörati suurt tähelepanu laste vaimsele harimisele. Laste kasvatamine ja õpetamine toimus varasemal ajal kodus, pereisa käe all. Roomas kasutasid rikkad inimesed hea hariduse saavutamiseks Kreeka päritolu koduõpetajaid, nii nagu Kreekaski. Kui rääkida erinevustest, siis Rooma naistel oli peres kergem elu. Neisse suhtuti natuke vabameelsemalt. Roomas pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel ning viibis külaliste seltsis, mida Kreekas naine ei tohtinud teha. Kokkuvõtteks ütleksin, et perekonnad olid väga tähtsad Kreeka ja Rooma ühiskonnaelus. Mõlemate riikide abielu ning perekonna traditsioonid erinesid, kui ka sarnanesid üksteisega. Ma arvan, et Rooma perekond oli paremini tasakaalustatud, sest
Temale järgneks tehnoloogiajumal. Uhked majad ja autod, ilusad riided, kõige uuemad arvutid ja nutitelefonid pimestavad inimesi ning selle tõttu kipuvad vaimsed väärtused jääma tahaplaanile, kuid need siiski eksisteerivad. Tänapäeva inimene väärtustab jätkuvalt haritust nagu antiikajal ning püüdleb võimalikult hea hariduse omandamise poole. Ka teadus on pidevalt arenemas. Seega oleks üks tänapäeva Olümpose jumalatest tarkusejumalanna nagu Antiik-Kreekaski. Ka armastuse- ja ilujumalanna Aphrodite valitseks tänapäevalgi, kuigi armastus perekonna ja sõprade vastu ning ilu kipuvad tahaplaanile jääma. Ilu mõiste on ajapikku muutunud: kui vanasti väärtustati naturaalset ilu, siis tänapäeval läbitakse hulgaliselt iluoperatsioone ja kasutatakse erinevaid meigivahendeid. Kui vanasti väärtustati palju loodust, siis tänapäeval seda ei tehta. Loodus on jäänud tahaplaanile ning selle eest ei hoolitseta
ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale. Näitlejateks olid vaid mehed, kes maskide vahetamisega said esitada etenduses ka mitut rolli. Kogumaailma teater sai alguse Kreekast ja nagu Kreekaski olid mujal maailmas näitlejateks alguses ainult mehed. Kreeka on sellepärast Euroopa tsivilisatsiooni häll, kuna Kreekast saab suurem osa Euroopast ja kultuurist alguse. Ka maailmakuulsad teadlased on pärit Vanast- Kreekast - Matemaatik Pythagoras, Hippokrates - arst, Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane, Aischylos ja Sophokles - näitekirjanikud, kes edendas kreeka teatrit. Põhilisemad eluvaldkonnad on saanud alguse Kreekast.
Veekogud, viljakad põllumaad, maanteed, raudteed, sadamad on alati olnud olulised, kuid nende tähtsus on olnud eri ajal erinev. Kui vaadata elanike paiknemist Läänemere ranniku suhtes, selgub, et kõige enam inimesi elab rannikust ühe-kahe kilomeetri kaugusel – 158 559. Sellesse kaugusesse jäävad ka mõne suure linna magalarajoonid, mis tõenäoliselt põhjustavadki elanike arvu suurenemise ranniku lähedal. Samamoodi nagu Kreekaski ja teistes Euroopa riikides on Eesti keskmine eluiga võrdlemisi kõrge. Meestel on see 72,3 aastat ja naistel 81,5 aastat. 8 Linnad Suuremad linnad elanike arvu järgi: Linna nimi Elanikke Pindala Ateena 655 780 38,96 km² Thessaloníki 322 240 19,307 km² Pátra 214 600 333,14 km² Pireus 163 900 10,865 km²
Siin ilmnesid ka erinevused kreeklastega, kui kreeklastel oli nii hoone kui ka selle dekoratiivne kaunistus ühest ja samast materjalist, siis roomlased ehitasid oma hooned hoopis teistest materjalidest, kulutades marmorit ainult dekoratiivses osas. Iseloomulik oli ka mitut stiili sammaste kasutamine ühe ehituse interjööris, siingi kindla korra kohaselt: alumine dooria, teine joonia, kolmas korintose stiilis. Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster (seinast eenduv lame neljatahuline sammas, mida kasutati seina tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks). Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli- poolsammas (või pilaster)- kaar- poolsammas, mis ühendas endas kahte erinevat konstruktsiooni põhimõtet nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Roomlased ongi esimesed kes said hakkama püsivate võlvide ja kaaristutega. Ehitati palju kaaristuid e. arkaade vee
on saavutatud lapsepõlvest alanud harjutamise ja karmi distsipliiniga. Jaapani teatril on kaks vormi. Üks on klassikaline ja aristokraatlik noh-teater, mille juured ulatuvad sügavale religioossesse rituaali, teine rahvalik kabukiteater, mis koosneb erinevatest osadest (ka-laulmine, bu- tants, ki-näitlemine). Noh-teater on põhiliselt monoloogide ja reministsentsidega draama ilma lääne teatrile omase tegevuse või selle konfliktse arenguta. Nagu Vana-Kreekaski, on esinäitleja (neid on üldse kaks) maskis. Kreeka saatüridraamat kõrvutatakse kyogen’iga ehk koomilise interluudiumiga, mis oma näomoonduste ja klounaadiga meenutab üllataval kombel atellaani farssi ja commedia dell’arte’t. Noh-näidendi teemad on võetud müütidest ja legendidest. Näitleja, kes on ühtaegu laulja ja tantsija, retsiteerib oma teksti väärikalt edasi-tagasi õõtsudes. Tema sokis jalgade tümpsumine resoneerival männipuust
Mõned saatsid aga oma pojad ning harva tütredki kooli ning seal said nad kirjatarkust ning keskmise roomlase haridusteekond sellega ka lõppes. Suuremates perekondades, kus taheti poegadest kasvatada avaliku ja poliitilise elu tegelasi, kestsid õpingud palju kauem. Õpiti selgeks kreeka ning ladina keel ja samuti ka kreeka ja rooma kirjandus, ajalugu ja filosoofia. Paljud noored mehed suundusid Kreekasse mõne õpetlase juurde kõnekunsti õppima. Orjad ning nende elu Nagu Kreekaski oli Roomas ühiskond orjanduslik. Orjade osa rooma majanduses oli suur. Enamasti töötasid just orjad suurmaaomanike põldudel. Järelikult pärines suurem osa kaubast, mis läks müügiks just orjade tööst. Tihti töötasid orjad ka kaevandustes ja kuna ka selle toodang läks tihtipeale müügiks, siis osalesid orjad ka siin majanduses päris silmnähtavalt.Ori oli omaniku vara, omanik võis temaga teha mida iganes soovis, sealhulgas ka teda tappa. Mõni peremees lasi oma
väiksematest ruumidest. Aatriumis paiknes kolle. Katuse keskel oleva avause kaudu valgus vihmavesi aatriumi keskel olevasse basseini. Kuna Rooma Fortuna Virilise tempel arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad üle nii ehitiste tüübid kui ka ehituskonstruktsioonid ning kohandasid ja täiustasid neid. Ehitiste tüüpidest võtsid roomlased kreeklastelt üle templid. Templid olid seotud ümbritseva arhitektuuri ja maastikuga (nagu Kreekaski). Ilmselt etruski eeskujul on suuremal osal rooma templitest fassaadil sügavad sammasportikused, külgseinte sambad asetuvad kas päris seinte ligidale või on kolmveerandsambad (pseudoperipteer). Sambad Roomlased kasutasid oma ehitustes meelsasti sambaid. Sammas oli eeskätt dekoratsioon, mis asetus paika range korra kohaselt. Sambatüüpidest eelistati korintose või komposiitkapiteeliga sambaid. Komposiit kapiteel
· Templil oli sügav eeskoda, mille lagi toetus sammastele · Sambad sarnanesid dooria sammastega, kuid neil puudusid katalüürid · Puudub kreeka templile omane peensus ja harmoonia · Etruski elamu tüüp püsis Itaalias väga kaua aega. Elamu pea ruum oli aatrium, mille ümber paiknevad sümmbeetriliselt ruumid · Maalide ja skulptuuride leiukohtadena on tähtsad haudehitised. Seinele maaliti pidusid ja portreid. Mehed tumedad, naised heledad. Nagu kreekaski. Rooma Kunst 1. Vabariigi ajajärk 3-1 saj e.Kr 2. Impeeriumi ajajärk 1.saj lõpp 5 saj p.Kr Roomlaste kultuur kui kunst · Rooma eeskujuks olid Kreeka saavutused · Arhitektuuris lähtuti Kreeka ja Etruski ehtituskultuurist, kuid tehti palju uuendusi · Tähtsaim rooma leiutis nn. Betoon (sideaine)(kivikild, vulkaani tolm ja vesi) · Ehitati põletatud tellistest, ruumid tehti silinder või ristvõlviga
Mari Sarv 4 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Jumestuse teooria Rahvusvaheline CIDESCO-kool Jumestuse ajalugu Laugusid värviti puusöega või kanti neile kuldkollast safranipuudrit. Kulmud kitkuti peeneks ja need pidid algama küllalt lähestikku ninajuurelt, nagu Kreekaski. Kulmusid värviti nõega. Ovidius soovitas oma raamatus ka karusnahkadest valmistatud kunstlikke kulmukarvu. Kurtisaanid kasutasid ka kunstripsmeid. Moes olid ilusünnimärgid ja nendega varjati naha defekte. Keskaeg Keskajal elasid nii kosmeetika kui hügieen üle taandarengu. Naisideaal oli seotud katoliku kiriku loodud pildiga sündsast kaunist naisest. Naise olukord oli halb, jumestust ja isegi ehteid peeti patuks. Levinuim naiseideaal oli luikvalge neid, kellel on peaaegu
demokraatlik ühiskond on selle jaoks parim kasvulava. Sõna jõudu saab kaasaja tehnika võimaluste juures oluliselt suurendada. Kiire tehnika areng, mikrofoni, raadio, televisiooni leiutis, ja seega avatakse uued võimalused. Erinevad meediakanalid võimaldavad edastada nii suulise kui kirjaliku teksti lühikese ajaga paljude inimesteni. Kaasaja demokraatliku ühiskonna olulisemad kõne- ja vaidluskunsti lavad nagu vanasti Kreekaski on parlament ning kohtusaal. (Aava 2003: 39) Murrangulised hetked ühiskonnas toovad esile kuulsad kõnelejad, kes sõnastavad oma ajastu sõnumi ning tehnika areng on aidanud sellel laiemat kõlapinda leida. (Panov 1995) Nii, Winston Churchill oli üks 20. sajandi karismaatilisemaid kõnemehi, kes kasutas oskuslikult massiteabevahendeid oma sõnumi edastamiseks. Ka väga kuulsad kõnelejad Charles de Gaulle
eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks: plebeid ja patriitsid. Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus Etruski linn Clusium Rooma IV sajandi alul appi gallialaste vastu (kes olid Po orgu asunud juba V saj). 3.2 Puunia sõjad ehk sõjad Kartaagoga
aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand
aladel tekkima mägilinnad. Kuigi etruski kultuuril oli tohutu tähtsus Rooma riigi poliitilisele ja usuelule, pole arheoloogid senini suutnud jõuda lõplikule selgusele etruskide päritolu kohta. Kindel on vaid see et nad tulid kusagilt mujalt. Etruskide ühiskond oli väga erilaadne ega sarnanenud ei Kreeka ega VäikeAasia omaga. Naiste riietus: Etruskid järgisid Kreeka rõivamoodi, nende moed muutusid koos aegadega nagu Kreekaski. Aastail 700575 eKr on Kreeka kitooni juurde kandsid naised sarlakpunast keepi. Üks hauakambrimaaling kujutab naist pikas õhukeses tuunikas, mille peal on teine, dekoratiivsete kantidega kaeluses, allääres ja küünarnukkideni ulatuvate varrukate suudes. Naised kandsid rätikuid ümber keha nagu mehed himatione või siis peas, nurgad üle õlgade heidetud. Meeste riietus: 7.sajandil eKr sai meete põhiriietuseks lühike seelik ja Tkujuline tuunika. Sajand
mille eripäraks on formaliseeritud õiguse keskne roll ühiskonnas. Seaduste tundmine oli kesksel kohal ka Rooma eliidi hariduses. Ühiskond jagunes kaheks rühmaks: plebeid ja patriitsid. Riigiorganeist tähtsaim oli senat. Lisaks 2 konsulit (üks neist pidi olema plebei) ja rahvatribuunid. Alul oli tegemist üsna tüüpilise antiikse demokraatiaga, mis oli siiski aristokraatsem nt Ateena demokraatiast. Samas poliitika (st ühiskonna-asjad) Roomas nagu Kreekaski inimeste auasjaks - zoon politikon. Rooma võimu laienemine 15 Rooma võimu laienemine oli järkjärguline. Divide et impera – jaga ja valitse. Üldjuhul olid roomlased allutatud linnade vastu suuremeelsed. Säilis autonoomia - munitsiipium. Sageli oli initsiatiiv mitte Rooma käes, vaid Rooma väed nö kutsuti appi - nt kutsus
kaunistus ühest ja samast materjalist, siis roomlased ehitasid oma hooned hoopis teistest materjalidest, kulutades marmorit ainult dekoratiivse osa ( antud juhul sammaste peale ). Iseloomulik oli ka mitut stiili sammaste kasutamine ühe ehituse interjööris - siingi kindla korra kohaselt: alumine dooria, teine joonia, kolmas korintose stiilis ( või variandid: toskaana - joonia - komposiit ). Pool ja kolmveerandsambad olid levinud Kreekaski, Roomas aga lisandub neile veel pilaster - seinast eenduv lame neljatahuline sammas, mida kasutati seina tugevdamiseks ja seinapinna mitmekesistamiseks. Orderisüsteemi alusel viisid roomlased sisse ka oma arhitektuurse mooduli - poolsammas ( või pilaster ) - kaar - poolsammas, mis ühendas endas kahte vastandlikku konstruktsioonipõhimõtet - nii võlv - kui talakonstruktsiooni. Ka uute ehitusmaterjalide kasutuselevõtmisel ja leiutamisel astus Rooma edasi hiigelsammudega
4. Eraaiad, mis olid alati ühendatud elamutega ja kus puuvilja ja köögivilja kasvatamise kõrval oli võimalus ka puhata. Kreeka elamuarhitektuurile oli iseloomulik peristüüllahendus, kuhu peristüülõuedesse on aja jooksul hakatud rajama istutusi - ilmselt on siin tegemist Oriendi aedade mõjuga, mis toodi kaasa sõjaretkedelt. Kreeklased olid idamaadega kaubavahetuses, tutvusid sealsete iluaedadega ja võtsid sealt üht- teist üle. Nii tekkis Kreekaski pühade puude austamine, hakati kaunistama templite ümbrust ja istutama pühi hiiemetsi. Egiptuse eeskujul võeti pidudel kasutusele lilled ja vanikud. Vana- Kreeka aiad, õigemini aedade aseained, kujunesid peamiselt linnades. Armastati väga lilli ja ilutaimi, mida kasvatati pottides ja kastides katustel. Selliseid katuseaedu nimetati Aphrodite armastatu Adonise (nooruse-, taimekasvatus- ja viljakusjumal) auks adooniseaedadeks. Adonis
annaabi.ee 
