Kumb on andnud maailmale rohkem, kas Kreeka või Rooma Nii Vanalt-Kreekalt kui ka Vanalt-Roomalt oleme saanud palju. Need kunagised suurriigid, mis asusid ajateljel vastavalt siis Kreeka ligikaudu X sajand kuni II sajand eKr ja Rooma ligikaudu III sajand eKr kuni 476 a. pKr. Nende kultuurid ja eluolu oli osalt nii erinev, ent teisalt vägagi sarnane, seda suuresti tänu Kreeka ja Rooma kultuuride segunemisele peale Kreeka lõplikku langemist Rooma alla. Kõige suuremat import-eksport nähtust võib märgata
Rooma arhitektuuri süsteem Arhitektuuri areng Lubimördi kasutuselevõtt Valmistati lubjast ja vulkaanilisest mullast Kaarte, võlvide ja kuplite laiaulatuslik kasutamine ehituskunstis Tellised nn rooma betoon Kruus ja tellisepuru +lubimört Kaeti ehitisi ka marmoriga Rooma arhitektuuri süsteem Mõju Kreekalt Rooma ehituskunstis rakendati kreeka sambaehitust Dekoratiivne tähtsus Rooma templi sambad Eelistatum oli korintose stiilis Nad olid müüri külge liidetud poolsammaste või pilastritena. Rooma arhitektuuri süsteem Teed Ehitati sõjaväe kiireks liikumiseks ja ka riigi kooshoidmiseks Teed sillutati ja kruusati Via Appia Roomas
harjutamise teel. Tal puudusid igasugused eeldused edukaks kõnemehetegevuseks. Ta kõnesid iseloomustab retooriliste väljendusvahendite osav kasutamine, hea stiil, loogilisus ning argumenteerimisoskus. Retoorika Vana-Roomas Cicero Ta õppis õigusteadust ja filossfiat ning täiendas ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30, sisult jagunevad need poliitilisteks ja kohtukõnedeks. Aitäh kuulamast!
ühiskond ja kultuur selline nagu ta tänapäeval on. Antiiktsivilisatsioonid mõjutasid iga järgnevat tsivilisatsiooni. Nt kreeka kultuur mõjutas etruskide oma, etruskide oma aga roomlasteoma. Niisiis on igal tsivilisatsioonil tähtis roll edasiste tsivilisatsioonide kujunemisel. Kristlusel on suur osatähtsus ,kuna kristlike õpetlaste kaudu kujunes ristiuskirikust aja jooksul kreeka ja rooma kultuuripärandi peamine säilitaja. Nii Vana-Roomalt kui Vana-Kreekalt oleme saanud palju. Ilma nende riikiteta poleks meil seda ,mis meil praegu on .Valitsejad nendes riikides soosisid kultuuri mille areng ja levik tänu sellele oli väga kiire.
nad väga vallutuste janulised, mistõttu uuendasid ja parandasid nad pidevalt oma piiramistehnikat ja üleüldist sõjapidamis taktikat. Teisalt oli neil vaja ka juba vallutatuid ja riigile juurde liidetud alasid kaitsta ülestõusude või välississetungijate vastu. Tänu kõigele sellele oligi roomlastel vaja koguaeg oma sõjatehnikat uuendada. Suuremaid erinevusi võib täheldada ka nende arhidektuuris. Mõlematel pooltel on paar siiani hästi tuntud arhidektuurilist mälestist, Kreekalt klassikaline kreeka tempel ning Rooma poolt ilmselt Colosseum. Aga Colosseumi puhul võime märgata uusi ehitusstiile tol ajal, mis olid aga võimalikud ainult tänu ehitustehnilistele uuendustele, nagu lubjamördi ja põletatud telliste laiaulatuslik kasutuselevõtt. Sellised materjalid võimaldasid rakendada võlvimistehnikat. Tänu sellele tulid uued konstruktsioonid, mida varem polnud nähtud, millest tähtsamad olid võlvid, kaared ja kuplid.
tunnetamisviisi ei saa pidada tõeseks või vääraks. Retoorika Vana-Roomas Cicero Erakordselt kõrgele tasemele viis Rooma kõnekunsti vabariigi lõppjärgu poliitiliste segaduste ajal Cicero tegevus. Ta õppis õigusteadust ja filossfiat ning täiendas ennast Ateenas ka Rhodosel kõnekunsti , hämmastades oma kõneosavusega isegi kreeklastest õpetajaid, kes kurtsid, et nüüdsest peale on roomlased võtnud Kreekalt viimase, mis talle oli veel jäänud- kõnekunsti. Ta pääses noorimas lubatud vanuses kõigisse kõrgemaisse riigiameteisse Roomas. Cicero kõnedest on säilinud 30 (peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul), sisult jagunevad need poliitiliseks ja kohtukõnedeks. Cicero esimesed kõned kaldusid asianismi, kuid hiljem kujunes välja tema isikupärane stiil. Talle on iseloomulikud võõrsõnadest ja vulgarismidest vabad, retooriliste iluvõtetega parajalt
ülistavad füüsilist ilu. Kapitooliumi emahunt • Sarnane egiptusega • Etruski tempel - järsk viilkatus, lahtine koda, sambad liiga väiksed (proportsioonid paigast ära) • Kõik, keda kujutati, pidid olema lõbusad • Tekkisid kuppelhauad 4. Vana-Rooma Arhitektuur: • Tekkis linnaplaneerimine. • Sildade ehituse areng - tugevamad, kauakestvam, kuna kasutati võlve • Rooma arhitektuuris on palju Kreekalt ülevõetud ning endale sobivamaks muudetud disaine, detaile ja ehitisi. Nt: kasutati kreeka arhitektuurist sambaid, poolsambaid (ümar), pilastreid (nelinurkne) • Tähtsaim ehitusmaterjal oli põletatud tellis • Saunad ehk termid • Foorum - väljak, templid, ausammas, tähtsamad valitsushooned, korraldati rahvakoosolekuid, kõnede pidamised, austusavalduse koht • Kuppelehitis (Panteon) - teistsugune ehitus,kasettlagi, pühendatud jumalatele,
GLADIAATOR Ori, kes võitles amfiteatris, oli võimalus vabaks saada. COLOSSEUM Kuulsaim amfiteater Roomas. FOORUM Turuplats. TERM Avalikud saunad, pesti ja arutati poliitikat. AKVEDUKT Mägistes piirkondades püstitatud veejuhtmed. ELAMU Like DAAA! TEMPEL Palvetati ´n´ shit. AATRIUM Hall, kus keskel oli bassein ja katises ristkülikukujuline ava. POMPEI Linn Itaalias, mille mattis enda alla Vesuuvi vulkaan (hea film). Usus võeti palju üle Kreekalt. Tähtsal kohal olid PREESTRID, kes valiti kogu eluks. Tähtis oli PONTIFEKSIDE kolleegium, keda juhtis PONTIFEX MAXIMUS. Ennustamisega tegelesid AUGURID, kes valiti riigi poolt. AUGUSTUSE ajal kultuur õitses, kirjutati palju raamatuid. Poeetide seast tõusis enim esile VERGILIUS. 20-date aastate keskel hakkas Juuda provintsides ringi liikuma jutlustaja JEESUS, kelle õpetused köitsid kiirelt tähelepanu
Rooma linn hiilgeajal Rooma linnas elas hiilgeajal üle miljoni inimese. Linna keskpunktiks oli Foorum. Linnas oli palju erinevaid templeid, sealhulgas kõigile jumalatele. Kõikide jumalate tempel oli Paneton. Linnas oli ka kortermajad, keisrid lasid enda auks teha triumfikaari. Vesi toodi linna akveduktide kaudu ja reovesi viidi ära cloaca maxima ehk suure äravoolukanali kaudu. Rooma sadam paiknes Ostias. Kreeka kultuuri mõju Rooma kultuurile Roomlased võtsid Kreekalt üle väga palju. Näiteks olid kõik jumalad kreeklastelt võetud. Laenati ka arhitektuur, eeposed, teatrietendused, teadused, riietused jne. Erinevustusest võib välja tuua, et roomlased olid sõjakamad ja veidi labasemad, samas suhtusid nad paremini naistesse. Roomlased olid kreeklastest paremad sõjapidamises ja ehituskunstis. Roomlaste jumalad Võtsid kreeklastelt üle. Jumalad moodustasid perekonna. Jumalaid oli väga palju - iga asja jaoks üks
Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka aeg-ajalt ka kala, juur- ja puuvilju. Jõukamate menüüs olid olulisel kohal lihatoidud. Rikas roomlane sõi kolm korda päevas. Toidukord algas munaga ning lõppes puuviljadega. Toitu võesti näppudega ja joogiks oli veega lahjendatud vein. Sööjate jaoks olid kergelt kaldus lavatsid, kus mehed lamasid, naised aga istusid nende kõrval. Rooma sarnanes nii mõnegi koha pealt Kreekaga, ta võttis Kreekalt palju eeskuju. Roomat on koguaeg ehitatud ja muudetud kaunimaks ning praegu on ta üks väga kuulus ja tähtis linn Euroopas. Kasutatud kirjandus: www.koolielu.edu.ee/alo/Rooma.doc lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Vana-Rooma%20referaat.doc http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kreeka_rooma_eluolu_karol.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/6-7-17-1.htm
Et religioon oli juba enne kirjaliku traditsiooni algust palju muutunud, siis ei tundnud selle algset kuju ka kõige varasemad religioonist kirjutanud vanarooma autorid. Uskumusi on palju mõjutanud Kreeka kirjandus ja kunst, kust võeti üle paljud jumalad, ning samastati need endi omadega. Ma valisin selle teema, sest mind on alati huvitanud erinevad mütoloogiad ja uskumused. Eriti meeldib mulle Vana-Kreeka mütoloogia ja kuna Rooma võttis enamuse Kreekalt üle , siis selle referaadi tegemine pakkus huvi. 3 Jumala klassid Rooma jumalad jagunevad 3 gruppi: 1) vanad eturski päritolu jumalad 2) rooma jumalad 3) vallutuste käigus imporditud jumalad Kuid Vana-Rooma ametlike preestrite rituaalipraktika teeb selgelt vahet kahel jumalate klassil: 1) di indigetes 'põlisjumalad' 2) di novensides ehk novensiles 'uusjumalad'. Di indigetes olid Vana-Rooma riigi algsed jumalad. Nende
Religioonilt võisid uskuda ükskõik keda, aga pidid ka truudust vanduma keisrile. Ainukehtiv usund oli siis hiljem Ristiusk tekkis 395a. Bütsants Ida-Rooma ja Vana-Rooma ehk Lääne-Rooma riik. 476a. p-Kr oli Lääne-Roomariigi lõpp. Põhjus oli selles, et riigikassa ja riigi struktuur viidi uude võimukeskusesse Konstoninoopolisse. Bütsants kestis kuni türklased ta vallutasid. Kreeka oli kultuuri häll. Kreeka valitses kultuuriliselt Rooma üle. Rooma kunsti kultuur laenas palju Kreekalt. Nii sai kreeklaste jumalast Zeus roomlaste Jupiter, Poseidonist Jupiter jne. EHITUSKUNST Ehituskunst oli ornamendi keskne. Oluliseks materjaliks olid savitellised. Neid liideti vulkaanilise tuhaga ning vormiti asfaldi seguga ehk rooma betooni seguga. Esinduslikumad hoone kaeti ka marmoriga. Marmor sai Roomas esinduslikuse tähenduse. Näide “Rooma Foorum” (all linn, turuplats) on maailmas linna väljakute ideaaliks. Kreekas oli ülalinn Akropol ja alllinn Agora ehk turuväljak
Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit, valijate häälte võitmisel. Samuti korraldati võitlusi usulistel tähtpäevadel. Keisririigi ajal jäi usuline külg varju ja gladiaatorite võitlustest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud. Mõõgavõitlejad teenisid oma etendustega väga hästi, kuid nende adrenaliini himu oli liiga suur, et ennast vabaks osta. Rooma teatris oli eeskuju võetud Kreekalt, rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Paljud kreeka näidendid tõlgiti ladina keelde ja kohandati Rooma oludele. Näitlejad olid peamiselt sisserännanud kreeklased, orjad või vabakslastud, algul olid sõnakunstnikeks mehed hiljem ka naised. Esialgu olid teatri istekohad puust, edaspidi ka kivist. Rooma teatris puudus koor ning näitlejate dialoogid vaheldusid aariatidega. Kasutati eesriiet, kuid mitte maske.
500eKr Eeskujuks arhailine kuros, arhailine naeratus ja riides. Tegu massiivse ja maskuliinse ning liikuva kujuga. Loomade anatoomiat tunti paremini. Skulptuure tehti ka pronksist(sõjajumal Mars või võitlev sõdur, pronks 5.saj eKr. Kapitooliumi emahunt, 500eKr) Sidemed olid kreeklaste ja idamaadega. Osavad kullasepad, oskasid seda töödelda (kuldne kinnituspannal). On kasutatud ornamenti ja looma kultuuri. Pronksist tehti ka nõusi. Rooma enim võeti üle kreekalt; visuaalses kunstis suur kreeka mõju; arhitektuur arenes, sest võeti kasutusele ehituses kaar, võlv ja kuppel; võtsid kasutusele lubimördi ehk siduaine. Kaari kasutati erinevate seinas olevate avade jaoks. Silindervõlv annab võimaluse katta nelinurkse ruumi, kus raskus langeb kahele seinale. Veelgi kergemaks tegemisel võeti kasutusele ristvõlv, kus sai ära jätta seinad ja võlvid toetusid piilaritele. Ümmargused ruumid kupliga. Võeti kasutusele ehitusmaterjalid- kruus ja tellis
Rooma vanimatele asukatele tähendas aasta alus ka uut külvi ja suvise poolaasta sõjaretkede algust. Iseloomuliku näite Marsi kui viljakusejumala rollist leiame palvest, mille vana karm Cato on säilitanud oma teoses põlluharimise kohta (2. Aastasajast eKr). SATURNUS Saturnus on jumal, kelle roomlased on ilmselt kreeklastelt üle võtnud, ent kes mängib roomlaste panteonis ometi tähtsat rolli. Teda kõrvutati kreeka Kronosega ja räägiti, et ta oli tuntud põgenikuna Kreekalt, jälitatuna oma poja Zeusi poolt, ning jäänud Latiumi varjule. Rooma kuningas võttis Saturnuse kenasti vastu ja lubas tal Kapitooliumi jalamile asuda - seal näeb praegugi tema templi varemeid. Ka tema altar oli Kapitooliumil. Kunstiski laenas Saturnus välimuse kreeka Kronoselt; tema pea oli kaetud ja käes oli tal viljasirp, mis oli tegelikult tema kreeka atribuudi, kõvera noa väärtõlgendus, ent roomlased käsitasid teda pigem põlluharimisjumalana. JANUS
Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige muu osas võis see nii olla, aga rõivastuses polnud Kreekalt just palju üle võtta. Kreeklased kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks enamasti oli nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangast endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon, kuigi väike tegevusruum individuaalsuse väljendamiseks oli alati olemas. Naiste riietus: Naiste garderoobi üheks põhielemendiks 6.sajandini eKr oli doorlastelt üle võetud
töökad ning kokkuhoidlikud neile justkui ,,hea venna" sildi all abi andma o Saksa ja Prantsuse suurpankadele? Kreeka näide. Kreeka võlg 140% SKTst Kreeka abipakett on 3x suurem kui kogu EL eelarve 10 aastat tagasi võttis Kreeka palju laenu Saksamaalt, Suurbritannialt ja Prantsusmaalt Laenuandjad tahavad saada tagasi oma intresse ja kuna teavad, et Kreekalt ei saa, siis vaikselt ,,soovitavad" Eestil Kreekale omakorda laenu anda (n.ö solidaarsuse ja vendluse põhimõttest tulenevalt). Tegelikkuses tähendab see seda, et Eesti maksab ära Kreeka laenuintressid, mis lähevad Saksamaale ja Prantsusmaale, samas meie enda reservid vähenevad selle tõttu. Miks tegelikult Eesti laenab: et saada ise intressi teel raha, mida ise ära
Mõnikord oli kübara küljes valgeid või musti kaunistusi. Kultusstseremooniate jaoks kehtis oma kübaraetikett, mis nägi ette kas tiaara, pottmütsi või lameda ümmarguse kübara kandmist. Mehed kandsid Minose kultuuri hilisel ajajärgul baretitaolist peakatet. MuinasKreeka. Kreeklased on jäänud ajalukku kui uuendajad paljudel erinevatel elualadel. Kõige muu osas võis see nii olla, aga rõivastuses polnud Kreekalt just palju üle võtta. Kreeklased kandsid lihtsaid kehakatteid, milleks enamasti oli nelinurkne kangatükk. Õmblustööd polnud peaaegu üldse, sest rüü vajas vaid mähkimist ja drapeerimist. Viisi, kuidas kangast endale ümber seada ja voltida, määras traditsioon, kuigi väike tegevusruum individuaalsuse väljendamiseks oli alati olemas. Naiste riietus: Naiste garderoobi üheks põhielemendiks 6.sajandini eKr oli doorlastelt üle võetud
annaabi.ee 
