paika panemisel ei arvestatud rahvaste ja riikide huve absoluutselt. See lõi jällegi soodsad võimalused juhtidele, kes lubasid jõuga tehtud ebaõigluse heastada ja võitsid seega palju poolehoidjaid. See omakorda soodustas diktatuuri tekkimist. Näiteks Saksamaal toetasid sakslased Hitlerit, sest mees lubas riigis heastada Versailles'e rahulepinguga tehtud ebaõigluse. Juba enne I maailmasõda paistsid Suurbritannia ja Prantsusmaa silma oma tugeva demokraatliku võimuga. Nende demokraatlus jätkus ka peale sõda. Kuigi ka nendest riikidest käis üle majanduskriis, ei mõjutanud see neid eriti. Inimesed oli harjunud sellise valitsemisviisiga ja nad said sellega hästi hakkama. Kuna rahval oli suur osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanike vabadused ja õigused olid kehtestatud, siis nendes riikides säilis demokraatlik võim. Sõja ajal oli tulu toovam ja mõjuvam siiski karm ja vägivaldne võim, et ennast vastaste ees maksma panna
Kreeka linnriik: Kreekas kujunes linnühiskond.Tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik ehk polis,mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga.Kõik linnriigi täieõiguslikud kodanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid ka linnriigi sõjaväe.Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus otsustati kõige tähtsamaid küsimusi.Igas linnriigis oli nõukogu,mis oli suure tähtsusega.Olulised küsimused arutati läbi ja nõukogu otsus pandi rahvakoosolekul hääletusele.Nõukogu oli ka kõrgem kohus.Sõjavägi koosnes peamiselt kodanikest, kes ise hankisid endale relvastuse.Läksid sõtta faalanksina.Sparta riik:Sparta riik keskuse Lakoonika.Ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda.Sparta keskuse ümbruse elanikud olid spartiaadid.Lakoonikas elasid perioigid.,isiklikult vabad.Heloodid olid maad harivad orjad.Sparta riigi eesotsas seisis kaks kuningat.Võim oli päritav.Nad juhtisid sõjaväge ja ja täitsid preestrikohustusi.Juhtis riiki ka nõukogu-geruu...
annaabi.ee 
