Nad piinlesid janu käes ,üritasid leida maa alt vett ,kaotasid üksteist ära ,läksid vales suunas. Pärast pikka käimist Sneffelsi galeriisid leitsid nad uue avastamata paiga. Näis ,et oleksid nad tagasi maapinnal - seal oli meri ,kaljud ,neemed ,liivarand. Selgus ,et seal pesitsesid eelajaloolised loomad ,taimed ja inimese taolised olendid. Maakera südant nad ei leidnudgi. Vaprad mehed tulid välja ühest Itaalias asuvast vulkaani kraatris. Seiklus lõppes õnnelikult ,sest kõik jäid ellu.
Peakraater Kraatrit ümbritseb 3-7 m kõrgune vall, nn Järvemägi, mis koosneb meteoriidiplahvatusel ülespaiskunud pinnasest Kohalikele lastele on see meeldivaks ajaveetmispaigaks, seda eriti talvel Ümmargune Valliharjalt läbimõõt 105 110 m Keskmine sügavus valliharjalt kuni põhjani 16 m Järvesetteid kuni 5,8 m Toitub põhjaveest ja sademetest, veetase aastati väga erinev Mõnel aastal on veetase väga kõrge Üks kõrgematest veetasemetest oli kraatris 2007. aasta jaanuari esimeses pooles põhjus: talv oli erakordselt soe ja sademeterohke Valli kõrgus on ebaühtlane Kraatrit ümbritseb võimas kivimüür see on 470 m pikkune ja 2,5 m laiune Müüri rajamise eesmärk ei ole teada (võib-olla kultuslik) Müüri lähedal valvab kraatrit nn "Kaali kurat" Uurimine algas 19. saj.alguses 1937. a. leiti väikekraatritest 30 rauatükki Kildude analüüs näitas,et kosmiline keha oli raudmeteoriit
Objektide kinnitamiseks kasutasin liimipüstolit. Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus. Kaali meteoriidikraater asub Saaremaal, Kuressaarest 18 kilomeetrit kirdes Kaali külas ja on Eesti suurim loodusharuldus. Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal Kaalis. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 22 m ning kraatrit ümbritseb 4 - 9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setetest. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40 - 60 meetrit. Kaali meteoriidi kukkumise umbkaudne aeg on 7500-7600 aastat tagasi. Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/kaali-meteoriidikraatrite-vali http://et.wikipedia.org/wiki/Kaali_kraater Kaali meteoriidikraateri makett Autor: Karl-Sander Vaga Kasutatud materjalid: savist supitaldrik, sammal, kivid, puuoksad, liiv, muld, vesi, PVA-liim, liimipüstol
St.Helensi vulkaan asub Põhja-Ameerika loode osas Washingtoni osariigis. Joonis 1. St Helensi vulkaani asukoht 1.2 Vulkaani teke St Helensi vulkaan on tekkinud Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemisel.Vulkaani piirkonnas esineb tugevaid maavärinaid ja vulkaanilist aktiivsust. Joonis 2. Vulkaani tekkimise kaart 1.3 Purse ja maavärinad Aastal 1980 20-ndal märtsil toimus St Helensi vulkaani juures 4.2 magnituudiline maavärin ning 27-ndal märtsil hakkas kraatris kerkima suitsu.18-ndal mail toimus teine, 5.1 magnituudiline maavärin, mille tagajärjel tekkis vulkaani põhjaosas suur varisemine.Vulkaani sees olev magma purskas välja, tekitades tohutu tuha pilve.Aastatel 1980-1986 jätkus selline tegevus ja mitmeid kordi lendas vulkaanist välja suuri tuhapilvi. joonis 3. St Helenis vulkaani purse 1980 aastal 18-ndal mail 1.4 Täiendavat infot vulkaani kohta. Vulkaan on 2,550 meetri kõrgune 1,404 meetri laiune
0,3% Hõredad pilved Marsi pind Punakas kivikõrb Vulkaan Nix Olympica Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni Senised Marsi missionõid 2/3 kogu missioonidest ebaõnnestunud kaksik-kulgurid Spirit (MER-A) ja Opportunity (MER-B) Curiosity kulgur Sondid: Mars Odyssey, Mars Express, and Mars Reconnaissance Orbiter Beatle 2 Fobos-Grunt Spirit ja Opportunity Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi kaardistamine, ilmastiku uuringud Curiosity rover 6. august 2012 Gale'i kraatris Kiirusega 90m/h ja massiga 900kg Eesmärgid: uurida Marsi elamiskõlblikkust, selle kliimat ja geoloogiat ning koguda andmeid järgmiseks mehitatud Marsi missiooniks. Missioonid lähitulevikus 2014 Maven 2016 Insight Projekt Mars One Missioon Insight Uurida planeedi varajast geoloogilist evolutsiooni Start: 8 - 27. märts 2016 Maandumine: 20. september 2016 Kestus: 720 päeva Esimene teaduslik tagasiside: oktoober 2016 Missiooni lõpp: 18- september 2018 http://mars-one.com/en/
vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormid. Läheduse asustatud aladele ja purskeajaloo tõttu on vulkaan nimetatud Descade Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater
Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m Mäestik Piklik ja enamasti laamade põrke- piirkonnas asuv positiivne pinnavorm Tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla Koosnevad enamasti moondekivimeist Jagatakse vanadeks ning noorteks Alpid On Euroopa kõrgeim mäestik (4808 m) Lääne-Euroopa peamine veelahe Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes
kraatriga, aga vette on teadagi hea igasuguseid asju, isegi mitmesajal ruutkilomeetril laiutavat meteoriidkraatrit peita. (4) Neugrundi madal koos seda ümbritseva merepõhja ringjate stuktuuridega kujutab endast varakambriumis (ca 540 Ma) tekkinud ja seejärel mattunud ning kvaternari eelse erosiooni käigus osaliselt uuesti avanenud imaktstruktuuri- meteoriidikraatrit. Kraatri läbimõõt ringvalli harjalt on 7 km, 5,5 km läbimõõduga kraatrisügavik on üle 0,5 km sügav ja selle keskosas on ilmselt ka keskkerge. Sisemist kraatrit ümbritseb 20- 21 km läbimõõduga ringmurrang, mis väljendub aluspõhja reljeefis kvaternaari setete alla mattunud astanguga. Sisemise ja välimise kraatri vahelises tsoonis on plahvatuse eelse läbilõike kivimid tugevasti rikutud. Ringvalli tagusel alal esineb kuni 0,5 km läbimõõduga väljapaiske hiidpangased. Meteoriidiplahvatusel
Suhted ema ja Alani vahel olid head. Alan armastas oma ema. Ema hoidis teda väga. Ema muretses alati kui Alan midagi tema jaoks rasket ette võttis. Vahel ema isegi kartis liiga palju kuigi põhjust nii väga ei olnudki sest Alan suutis igast olukorrast välja tulla. Alan suutis elada põhimõttel et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem oli oma eesmärke täide viia seda rohkem ta soov sihile jõuda suurenes. Ta suutis isegi käija Turalla mäe kraatris ära kuigi tal olid pärat põlved verised ja sinikaid täis, aga ta ei nutnud kordagi. Isegi siis mitte kui ta Steve McIntryrega kepi võitlust pidas ning mitu tugevat hoopi sai. Alan oli väga vapper poiss kuna ta julges teistele vastu hakata ja oma seisukohtadele kindlaks jääda. Alan oli väga rõõmus kui sai peale mitut haiglasoldud kuud välja päikse kätte. Talle tundus välismaailm hoopis teistsugusem kui enne. Vahel tunduvad mullegi asjad teistsugused
Vulkaan Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale. Vulkaan ehk ,,tuldpurskav mägi" on oma nime saanud Rooma tulejumalalt Vulcanuselt. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne (kümne) aastase vahega tegutsevad. Vulkaane leidub eelkõige litosfääri laamade piirialadel massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis. Tüüpilised näited on Islandi ja Vaikse ooekani ,,tulerõnga" vulkaanid. Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kontinentaalse rifti piirkonnas. Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. ...
aktiivsed.Lõunasaarel on palju kõrgeid mäetippe,mõned neist ulatuvad üle 3000meetri kõrgusele merepinnast. Vulkaaniline põhjasaar ja mägine lõunasaar Suhteliselt väikese riigi kohta leidub palju erinevaid maastikutüüpe,sealhulgas fjorde,jääliustikke,mägesid,liivarandasid,tasandikke,soid ja lainjaid küngastikke. Uus- Meremaa põhjasaare on kujundanud vulkaanid. Siin on ka riigi suurim , rohkem kui 600 ruutkilomeetrine Taupo järv,mis asub hiiglasliku kustunud vulkaani kraatris. Taranaki mägi on uinunud vulkaan,mis asub Uus-Meremaa Põhjasaarel.Selle kõrguseks on 2518 meetrit merepinnast. Järvest algav Uus-Meremaa pikin jõgi Waikato voolab algul põhja ja siis lääne suunas,suubudes Tasmani merre. Taupo järvest algab keskplatoo,kus asub kolm aktiivselt purskavat vulkaani. Vaikse ookeani tulerõngaks on Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaanilist ala nimetatud .Tulerõnga vulkaanid on tekkinud subduktsioonivööndite kohale
Kaali kraater on meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Kaalis, Saaremaal (u. 18km Kuressaarest). Kaali kraater on 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater. Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. vanus Kaali kraatri vanust on korduvalt dateeritud ja saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid, mis lähtub iriiduimi sisaldusest ümbritsevate rabade turbas, annab kraatri vanuseks ligikaudu 2400...2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat. Kõik dateeringud on saadud erinevatel meetoditel. Hilisemad söeproovide radiokeemilised analüüsid on
Kreeka riikide ühiskond oli linnaline, kuigi enamus rahvast elas maal. Kreeklased kandsid vaid paari riidetükki üle keha. (nt. Õlgadest põlvini ulatuv vööga kokku tõmmatud - kitoon. Külmaga kanti ka paksemat ülertiiet - Himationi. Pükse ei kantud - see olevat barbarite komme). Söödi põhiliselt puuvilju ja kala (harva ka liha) ja joodi veini, mida segati suures veinisegamisnõus - kraatris. Ilusat keha hinnati kreekas sama palju, kui edukust poliitikas või vaimuelus. Kreeklased sportisid gümnaasionis - spordiväljak ja riietusruumid - ja alasti. Spordi juurde kuulus ka võistlemine. Spordipidustuste seas kõige tähtsamad olid olümpiamängud. Olümpiamänge peeti Zeusi auks. Olümpiamänge vaatama võisid tulla mehed igalt poolt, kuid neis osalesid vaid hellenid. Naised ei tohtinud pidustustel olla. Võisteldi paljudel aladel:
26 7 Lahaar 1991 MT PINATUBO, FILIPIINID 700 MUDAVOOLU OHVRIT Mudavool - lahaar: püroklastika + vesi Fumaroolid ja väävli koorikud Galapagose saarte 5. Sierra Negro vulkaani kraatris Vulkaanilise piirkonna maasisese aktiivsuse ilmingud: Fumaroolid (väävlisuitsud) Geisrid (kuumavee fontäänid) Mudavulkaanid Old Faithful geiser Yellowstone`is purskab iga 65 minuti järel 60 m kõrguse kuumavee fontääni PISIKE "MUDAVULKAAN"
Lisaks tuhale satub õhku ka suurtes kogustes mürgistgaasi, samuti on õhutemperatuur meeletult kuum. Näiteks kinnitab Napoli ülikooli antopoloog P.Petrone, et Vesuuvi ohvird ei lämbunud vaid surid 400 kraadise kuumusega mürgigaasipilves. Plahvatuse puhul lendab õhku ka laavapomme ja rahne, mis maha langedes võivad tappa inimesi või loomi, purustada elamuid ja autosid. Purskega võivad veel ka kaasneda mudavoolud. Seda juhul kui vulkaanide tipud on kaetud igijääga või kui vulkaani kraatris paikneb järv. Näiteks Kamtsatkal Bezõmjannõi vulkaani purskest 1955 aastal tekkis 18 meetri kõrgune kividest, tuhast ja veest koosnev mudavool. Täitsa omaette tüübi moodustavad vulkaanid, mis on seotud nn. kuumade täppidega, mis paiknevad laamade sisemuses. Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog. Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa vulkaan.
Reinweld 1937. a. ka esimese metoriiditüki. Kraater nr.3 jääb eelmisest 250 m ida poole. See on kuivjärvedest kõige paremini säilinud ja ka kõige paremas kohas. Kraatri läbimõõt on 33 m ja sügavus 3,5 m. Suurvee ajal koguneb selle kraatri põhja loik, aga see kaob kiiresti. Kraater nr. 4 paikneb Kaalist Kõljalasse viiva tee põhjapoolses veeres, peakraatrist 300 m idapoole. Tema läbimõõt on kuni 20 m, sügavus 1,25 m. See kraater on praegu kõige kurvemas seisus. 4. kraatris avastas I. Reinwald esmakordselt meteoriidi löögijälgi, mis kinnitas ta usku, et Kaali kraatrid on meteoriitse päritoluga. Kraater nr. 5 asub eelmisest 170 m kaugusel, lõuna pool põllul. Läbimõõt oli algselt 13 m ja sügavus 0,9 m. 5. kraatri uurimise tulemused on aidanud meteoriitikutel ja geofüüsikutel oluliselt selgitada meteoriidi löögi mõju maa pinnakihtidele, siit on kogutud kõige rohkem meteoriidikilde, sealhulgas ka suurim Kaalist leitud kild, mille kaal on ligi 40 g.
seespool vedelas olekus ning mille koor on kuni 20 km paksune Pillan Patera Pillan Patera On Iol asuv laineliste äärega kraater. See asub Pillan Monsi mäest lõunas ja Reiden Patera kraatrist läänes. Oma nime on kraater saanud Araukaania äikese, tule ja laava jumala järgi. Ning see nimi kiideti heaks 1997. aastal rahvusvahelise kosmoseagentuuri poolt. Pillan Patera on ligikaudu 73 kilomeetrit lai. Aastal 1997 toimus kraatris vulkaanipurse, mida nüüdseks tuntakse Pillaniani purske nime all. Purske epitsentris oli temperatuur 1600-1700 kraadi Celciuse järgi ning 140 kilomeetri kõrgusele kerkinud tuhapilv kattis 125 000 ruutkilomeetri suuruse ala vulkaaniliste jäätmetega. Iol 1997. aastal toimunud vulkaanipurse on siiani suurim vulkaanipurse, mida eales nähtud. Sajapäevase perioodi jooksul purskas 31 kuupkilomeetri laavat ning järelpursetes eraldus veel 25 kuupkilomeetrit sulakivimeid. Avastamine 7
1. pms vajuvail rannikuil asuv Laguun+rannik. Laguuni+sete.
madal veekogu, mida eraldab
merest maasäär ning kus vee
soolsus ja temperatuur
erinevad avamere omast
2. atolli keskel või merest
ümbritsetud vulkaani kraatris
olev veekogu
4. Lavendel
Aastal 2010 peatus Spirit kulguri andmeedastus maaga. SLAID 8 2006. aasta märtsis saatis NASA sondi Mars Reconnaissance Orbiter (MRO) Marsi orbiidile, mis siis alustas oma vaatlusi planeedist, kaardistades ära Marsi pinnast ja vaadeldes ilmastikku, et leidmaks tulevikuks sobivaid kulgurite maandumispaiku. MRO tegi esimesi pilte Marsi põhjapoolusel aset leidnud lumelaviinist 2008 aastal. SLAID 9 2012. aasta 6. Augustil maandati marsi kulgur Curiosity Gale'i kraatris. See on hetkel suurim ja tehniliselt arenenuim ja võimsaim kulgur, mis on Marsil edukalt maandunud. Selle kiiruseks on 90m tunnis ning kaaluks ligikaudu 900kg. Hetke seisuga on ta Marsil töötanud üle 270 päeva ning eeldatav kulguri eluiga on kaks aastat. Tema missiooniks on uurida Marsi elamiskõlblikkust, uurida selle kliimat ja geoloogiat ning koguda andmeid järgmiseks mehitatud Marsi missiooniks. SLAID 11
Siin elab ka arvukalt kõiksuguseid selgrootuid, roomajaid ja närilisi. Vihmametsade maod on samuti head ronijad ning kuna nad sarnanevad väga liaanidega, peavad nad jahti ka puudel ronides. Nende toiduks on puuõõntes pesitsevad linnud ning okstel tukkuvad väikeloomad.Arvukalt on ka sisalikke ning krokodille. Suurematel saartel esineb palju lühikesi jõgesid. Pikimad neist on Kapuas, Mamberamo, Musi. Esineb kaldeerajärvi. Kelimutu vulkaani kraatris on kolm värvilist järve. Aasia suurimad vihmametsad kasvavad Indoneesias. Liigirikkus neis metsades on suur , paljud taime- ja loomaliigid on hävimisohus. Tähtsaim majandusharu on veel põllumajandus, metsatööstus, kalandus, kasvab tööstuse osatähtsus. Rahvaarvult on Indoneesia maailma neljas riik. Kasutatud allikad 1.http://www.reisiguru.ee/riikID/84 2.http://et.wikipedia.org/wiki/Malai_saarestik 3.http://et.wikipedia.org/wiki/Indoneesia 4. http://kliimavootmed.snappages.com/esileht
meenutavad lakiväljad. Paljud loetletud nähtustest on matkajaile ligipääsetavad piki kaldeera valli kulgevat ja ligi 18 km pikkust asfalteeritud autoteed Vulkaanilise hinguse paremaks tunnetamiseks võib Kilauea kaldeerat ning mitmeid väikekraatreid läbida ka jalgsi piki tähistatud matkaradu. Kui kogu Suursaart peetakse vulkaanide ja tulejumalanna Pele territooriumiks, siis hawaiilaste uskumuste kohaselt on jumaliku Pele residents Kilauea peakaldeera sisse jäävas Halemaumau kraatris. Siia tulejärve äärde kogunesid muistsed hawaiilased ohvritalitustele otsimaks lepitust ning olemaks rahujalal Pelega. Seda pulbitsevat laavajärve peeti kaheldamatult üheks omaaegseks loodusimeks, mida oma reisikirjeldustes on kõikvõimalike epiteetidega ülistanud paljud rännumehed. Kuid pärast 1924. aastal vee ja laava vastasmõju põhjustatud võimast plahvatust on Halemaumau laavajärv pikkamisi kaotanud oma aktiivsuse
Ümbrusele avanevad jumalikud vaated.Lähedal asub maailma üks tähtsamaid teeistandusi, Bois Cheri, kus saab tutvuda tehasega, maitsta kohalikku troopilist teed ja näha kuidas käib tee valmistamise protsess. Sõites mööda Plaine Champagne teed jõuaks Grand Bassin`, Musta jõe orgu ning Chamareli seitsmevärvilisse maailma - Terre des 7 Couleurs. Grand Bassin on looduslik järv, mis paikneb kustunud vulkaani kraatris. Kohalikud Hindu usku mauriitlased käivad järve juures palverännakutel, kuna usuvad, et järve püha vesi pärineb Gangese jõest, Indiast. Alates 1897. aastast toimuvad palverännakud veebruari kuus Maha Shivaratree pidustuste ajal. Järve kaldal on püha tempel, mis on külastajatele avatud
järv. Kaali järv ehk Kaali kraater on tekkinud meteoriidi langemisest ja sellele järgnenud plahvatusest. Kraater asub Kuressaarest umbes 20 km kirdes. Kraatri läbimõõt on 2 m ja sügavus 12 m ning kraatrit ümbritseb 4...9 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. Siseveerul paljanduvad aluspõhjast plokkidena lahti murdunud ja kaldu või püstasendisse paiskunud dolomiidi kihid. Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m. Esimesena avaldas arvamuse Kaali järve meteoriidilise päritolu kohta Ivan Reinwald 1928. aastal. Aastal 1935 leidis ta esimesed meteoriidikillud. Kaali järve vanust on korduvalt dateeritud ning saadud erinevaid tulemusi. Üks viimaseid dateeringuid annab järve vanuseks umbes 2400-2800 aastat. Varem on kraatri vanuseks pakutud 3500 ja isegi 7500 aastat.
maavärinat aastas on nii tugevad, et inimene tajub neid. Laamad liiguvad Põhjasaare ja Lõunasaare kohal erinevalt, seepärast on ka saarte geoloogiline ehitus ja maastikud erisugused. Lõunasaare lääneosas liiguvad need kaks suurt laama külgepidi teineteisest mööda, mistõttu ei ole seal sääraseid vulkaane nagu Põhjasaarel. Põhjasaare vulkaanid on enamasti aktiivsed ja purskeid võib siin pidevalt ette tulla. Viimane suurem purse oli 1995. aastal, kui Ruapehu kraatris olnud järve vesi voolas mööda nõlvu alla muda- ja rusuvooluna, mille mahuks arvestati üle kuue miljoni kuupmeetri. Vääveldioksiidi emissioon ulatus 15 000 tonnini päevas. Üks saare ajaloo võimsamaid purskeid toimus aga 186. aastal, kui Taupo purse lennutas õhku suurema osa vulkaani koonusest, paisates viiekümne kilomeetri kõrgusele üle 100 km3 tuhka ja tolmu. Seda peetakse kogu planeedi viimase viie tuhande aasta võimsaimaks purskeks, mille tõttu pimenes keskpäevane taevas
Stoker ja Lemke arvates on Marsil tõepoolest elu, mis võib olla sealse keskkonnaga kohanenud. Nad rõhutasid siiski, et tegu pole olendite, vaid kõigest bakteritega. (Hiietamm, A 2005) Stoker ja Lemke soovitasid NASAl rohkem rõhku panna Marsi sisemusele mitte selle pinnale. Marsile laskunud NASA robotkulgurid Spirit ja Opportunity leidsid Marsi pinnalt vee jälgi, mis viitab sellele, et kunagi on olnud Marsil elu eksisteerimiseks küllalt vett. Opportunity leidis uuritud kraatris ainet, mis Maal moodustub vees. Teadlaste sõnul kunagise vee olemasolu kohtu annab tõestus sealne suur soolasisaldus. (Hiietamm, A 2005) 12 2.4. Kasvuhoonegaasid muudavad elu Marsil võimalikuks? Teadlaste arvates aitavad tehislikud kasvuhoone gaasid Marssi elamis kõlbulikuks muuta. Uurijate arvates saab kasvuhoonegaase Maalt Marsile viia. Osad arvavad, et inimestel ei ole
Näib, et kuigi Marss peidab hoolikalt oma vett, on see planeedil siiski olemas. Kuid et asjas kindel olla, tuleks laskuda Marsi pinnale. Seitse aastat on kaks kulgurit Spirit ja Opportunity Marssi uurinud ja leidnud ka tõendeid vee olemasolu kohta. Näiteks leidis Opportunity jälgi Meridiaani platool kunagi asunud soolveejärvest. Ka on mõnes kohas leitud nõrgalt väljajoonistatud lainejälgi. Opportunity sõsarkulgur Spirit maandati omal ajal Gusevi kraatris, sest kosmosest kogutud teabe põhjal arvati, et see suur kraater oli kunagi täidetud veega. Kuid Spiritil tuli sõita mitu kuud kuivadel vulkaanilistel kivimitel, enne kui see leidis paarist künkaahelikust tõendeid minevikus valitsenud niiskemate tingimuste kohta. Õnneks suutis ta teha seda enne, kui need künkad lihtsateks liivakuhilateks oleksid muutunud. Vett otsitakse nii innukalt seetõttu, et paljud teadlased peavad vett elu elltingimusteks. Kuid
12. novembril 1985 valminud kaardil olid näidatud mudalaviinidest enim ohustatud alad. Tegelikult oldi kaardi levitamisega elanike hulgas juba hiljaks jäädud, pealegi otsustasid kohalikud võimud teadlaste soovitusi ignoreerida ja loobuda kulukast evakuatsioonist. Alates 1984.aastal detsembrist suurenes vulkaani kraatrist eralduva auru hulk ning 11. septembril 1985 toimus väike plahvatuslik purse. Katastroofiline purse algas 13. novembril 1985 kell 15 väikeste plahvatustega kraatris ning kirde suunas leviva kerge tuhasajuga. Pisut peale kella 21 vulkaani tegevus ägenes ning magma jõudis kraatrisse. Hilisemad tuhaladestuse vaatlused näitasid, et vulkaani peapurse kestis 2-3 tundi ning kraatri kohal moodustus suhteliselt tagasihoidlike mõõtmetega tuhapilv. Nevado del Ruizi purse ööl vastu 13. novembrit 1985 oli globaalse tähtsusega, sest plahvatuslikke purskeid võib ette tulla kõikjal, kus leidub sellist tüüpi vulkaane. Kuigi tegemist oli
Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal. Maateaduste alused 1 (11.sept) Kraaterdatu kuu mägismaa anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl 2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale. Kuu mered impaktpäritolu: kokkupõrkel asteroididega on purustatud anortosiitne koor, mille alt on kokkupõrkel eraldunud soojusest ja siseenergiast sulanuna üles tõusnud magma, mis tardus kraatris basaldiks. Endogeenne magmatism: kuu sisemise soojuse arvel sulanud vahevööst üles surunud magma (vulkanism). Üks põhjus ka maal esinenud väljasuremiste seletamiseks: supervulkanism. Kuu mered on tekkinud veidi hiljem kui ülejäänud pind, mis on hulga rohkem kraaterdunud päikesesüsteemi algusaegadest. Tänapäeval tekib kraatreid väga harva. 4,5mrd at kuu anortosiitse koore teke 4-3mrd at merede teke magmast 3-0mrd at väga vähene kraatrite tege
annaabi.ee 
