ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud  armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga ...
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus *Kuningas Alkinoosi palvel räägib Odysseus enda seiklustest: - Ta oli lootosesööjate saarel
Ukuaru Film ukuaru räägib noore naise valikutest tõelise armastuse, oma kodu ja elu edasikestmise nimel. Filmi peategelane on Minna. Minna on kena ja hakkaja, kes palke koorides jääb silma Keldriaugu peremehele. Keldriaugu peremees läks Minnale kosja. Leskmehest kosilase üle ei rõõmusta õieti ei Minna vanemad ega ka Minna ise, kuid töölistüdrukust suurtalu perenaiseks tõusta on haruldane võimalus pääseda lihttööst ja saada suure talu perenaiseks. Minnale meeldib tegelikult Aksel, kuid Aksel on puupaljas nagu Minnagi, pole oma lõõtsa tagant poetanud ühtki sõna, mida võiks tundeavalduseks pidada. Alles siis, kui neiu on kihlasõrmuse vastu võtnud, tunnistab Aksel, et on juba kaks aastat temale mänginud. Minna teeb valiku
tegeldes. Tom, kes on pere ainus ülalpidaja, unistab tegelikult kirjaniku ametist, kuid ei suuda enda töölt ära tulla, sest tunneb kohustust enda perekonna hoolitseda, sest ilma temata nad hakkama ei saaks. Teose toimumiskohaks on kogu näidendi jooksul ainult Wingfieldide perekonna korter. Amanda on oma mehe poolt aastaid tagasi maha jäetud, kuid elab ikka veel illusioonis, et kõik on hästi, kuigi tegelikult perekond elab vaevu ära. Tema põhiülesandeks näidendis on Laurale kosilase otsimine. Näidendi lõpus kohtab Laura Jimi, kellesse oli keskkoolist alates armunud olnud ja kellega nad veedavad vaatamata Laura ema pidevale taganttõukamisele meeldiva õhtu, kuid tuleb välja, et Jim on abiellumas. Jim on Tomi töökaaslane, kelle ta toob enda juurde õhtusöögile oma ema pideva nõudmisele järele andes, et Tom oma õele kellegi otsiks.
 Näidendi lõpus lahkub Tom siiski perekonna juurest jäädavalt, kui pilt tema õest jälitab teda
toukolastega. 2. Teine Konflikt toimus vendade Timo, Laui, Juhani, Eero, Aapo, Tuomase ja Simeoni ning Männiku-moori vahel. Vennad rääkisid, et talu peremehel peaks olema ka perenaine. Juhani, kes oli valitud peremeheks ütles, et on silma peale pannud Männiku-moori Venlale. Tuli välja, et ka teised vennad olid huvitatud Venlast ja Aapol tuli idee, et kõik lähevad Venla juurde ja ta ise valib omale kosilase. Vennad läksid siis järgmisel hommikul Venla juurde, ning moor pühkis kohe kosilaste unistused. Moor seletas, et ta teenib endale ülalpidamist kanakasvatuse ja marjakorjamisega. Suved ja Sügised kookab ta usinalt kännulisil raisemail, maasika- ja palukakinkudel, kookab ning higistab ühes tütre Venlaga. Vennad ei olnud sellega aga päri ja lahkusid peale seda. Kõndides eemale viskasid nad rusikasuuruse kivi vastu onni ust ning moor tuli välja ja hakkas räuskama ja vanduma
tunneb ära enda kauaaegse keskkooli armastuse. Teose toimumiskohaks on kogu näidendi jooksul ainult selle perekonna korter. Amanda pereema kes on oma mehe poolt aastaid tagasi maha jäetud kuid elab ikka veel illusioonis, et kõik on hästi kuigi tegltikult perekond elab vaevalt ära. Tema põhiülesandeks näidendis tundub olevat oma endisest elust jutukeste jutustamine, oma laste kritiseerimine (vahest põhjendatud, vahest mitte) ja Laurale kosilase otsimine. Sammuti tundub ta oma laste vastu vahest liiga karm aga on arusaadav, et ta siiski hoolib nendest ja armastab neid. Laura on väga tagasihoidlik tütarlaps kes veedab enamus aega oma klaasist loomakestega mängides ja pargis jalutamas, kuigi emale väidab ta, et ta sel ajal käib koolis kust ta tegelikult peale esimest tundi ära tuli, sest ei suutnud seal teiste inimestega koos olla ja narveeris nii tugevalt, et esimeste kiiruskatsete ajal vajus üldsegi kokku ning ei suutnud
Wepper. See põhineb John Van Druten’i 1951 lavastusele „I am a Camera“, mis oli kohandatud lühiromaani“ Goodbye Berlin“ (1939) Christopher Isherwood poolt. Lavastatud 1931 Berliinis, kui natsid tõusevad võimule, see asub ööelust armetu Kit Kat Klubis ja keerleb 19-aastane inglise kabaree esineja Sally Bowles’i ja tema suhte noore ameerika kirjanik Cliff Bradshaw’i ümber. See hõlmab hukule määratud armastust saksa pansionaadi omaniku Fräulein Schneideri ja tema eaka kosilase Herr Schultz’i, juudist puuviljade müüja vahel. Autoriteet 3 Libreto Joe Masteroff Muusika John Kander Laulusõnad Fred Ebb Tõlkijad Hannes Villemson, Kirke Kangro Lavastaja Roman Hovenbitzer (Saksamaa) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Dirigent Lauri Sirp Kunstnik Roy Spahn (Saksamaa) Valguskunstnik Palle Palmè (Rootsi) Koreograaf Winfried Schneider (Saksamaa) Sisukokkuvõte 4
põgeneda. Marfa Petrovna oli Svidrigailovi naine. Ta arvas, et Dunja üritab ta meest meelitada, mille peale viskas naine Dunja oma majast välja ja hakkas ta kohta jutte levitama. Hiljem ta mees tunnistas üles, et Dunja ei teinud midagi valesti, vaid Svidrigailov ise üritas Dunjat võrgutada. Peale seda üritas Marfa heastada seda laimu, mida ta oli levitanud ning otsis talle tööpakkumisi ja otsis isegi kosilase. Porfiri Petrovitsh oli politseiamnetik, kes sädistas vahetpidamata. Ta oli veendunud, et Raskolnikov oli tapja ja nägi palju vaeva selle tõestamiseks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Teos algab juuli alguses. Raskolnikov elab vaeses üüritoas. Oma vaesuse tõttu on ta katkestanud õpingud ja kartis nüüd kohtuda perenaisega, sest oli talle kõvasti võlgu. Ta oli vaesusest masendunud. Raskolnikov viis liigkasuvõtjale pandi, mõttega uurida tulevast kuriteopaika, rahast ta
kolm päeva. Aprillis 1762. aastal sünnitas Katariina oma kolmanda lapse, mai alguseks oli naine sünnitusest toibunud, kuid kõhkles ikka veel – vandenõu, mis oli raseduse tõttu edasi lükkunud, ei liikunud seni paigast, kuni sellel polnud juhti. 27. juunil puhkes vandenõulaste hulgas segadus, võis arvata, et vandenõu ei jää Peeter III- le enam kauaks teadmata. Kolmanda peatüki on autor pühendanud paleepöördele ning esimesele kohtumisele Katariina ning hulljulge kosilase Potjomkini vahel. 28. juuni õhtul 1762. aastal ilmus kapteni rohelist mundrit kandev Katariina Talvepalee uksele. Istunud hobuse selga, avastas naine, et on unustanud oma mõõgale tuti kinnitada – seda märkas teravapilguline kaardiväelane, kes rebis oma mõõgalt tuti ja andis selle keisrinnale – Potjomkinil oli anne õiget momenti tabada. Kolonn liikus, et jõuda hommikuks Oranienbaumi Peeter III juurde ja rünnata.
Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada. Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus. Noormees arvas, et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele. Raskolnikov jõi pitsi viina, mis talle pähe hakkas ning teda põõsastikku magama sundis. Ta nägi veidrat unenägu
Äkki tundis ta soovieraametnikuga rääkida. Eraametnik tuli ise noormehe juurde ja kõnetas teda. Ametnik rääkis endast.Lõpuks palus ta noormeest, et see ta koju aitaks. Raskolnikov ka seda tegi. Järgmisel päeval aratas teda teenjatüruk Nastja, kes talle teed ja hiljem ka süüa pakkus. Samuti andis ta Raskolnikovile tema ema kirja üle. Raskolnikov palus Nastjal lahkuda ning luges siis kirja. Ema kirjutas Dunja saatusest. Raskolnikovil oli võimalus Dunja kosilase kaudu tööd saada. Raskolnikov mõtleb kirja üle järele. Ta leiab, et härra Luzin ei ole Dunja jaoks hea abikaasa. Ta nägi tänaval enda ees imelikku neiut. Ta riided olid katki ning ise purjus. Noormees arvas, et neiut on petetud. Kohale ilmus üks tüsedam mees, kellega Raskolnikov peaaegu kaklema oleks hakanud, aga politsei astus vahele. Raskolnikov jõi pitsi viina, mis talle pähe hakkas ning teda põõsastikku magama sundis. Ta nägi veidrat unenägu
Kosjatäkk pidi olema valge, kuid seda ei olnud muidugi alati võtta. Must hobune see aga olla ei tohtinud, tähendas halba õnne. Sõitma pidi kosja igal juhul, isegi siis, kui pruut kõrvaltalus aia taga elas. Kosjade õnnestumiseks olnud soodne udune ilm. Saanile riputati kuljused ja kellad külge, sest kosjasõitu pidi kaugele kuulda olema. Pärast kosjade vastuvõtmist pakuti süüa. Kosilastele anti leiba, liha ja piima, kindlasti ka keedetud kanamune. Setumaal on kohati pandud kosilase ette võikauss. Peigmehel tuli see hõberaha täis torgata. Kui ta seda ei suutnud, peeti teda liiga vaeseks ja kosjakaup jäi katki. Pärast kosja ja enne pulma (pulmadeks valmistumine) Millal kosjadele pulmad järgnesid, sõltus paljudest asjaoludest. Mingit kindlat aega selleks ei olnud. Lühim kosjade ja pulmade vaheline aeg sai olla kolm nädalat. Tegelikus elus toimusid aga pulmad laulatusest enamasti lahus. Kosjas käidi sageli sügisel, pulmi peeti aga talve.
Igavese jõe voogudesse, hoides kinni tema kannast. Paris lasi noole Achilleuse kanda ja too suri. 24. Trooja hobune - kingitud, mis on saajale ohtlik. Odüsseus mõtles välja puuhobuse, mis oli troojalastele kingituseks, aga seal sees olid sõjamehed, kes tulid öösel, kui hobune oli juba linnaväravatest sisse viidud ja troojalased magasid, välja ning hävitasid Trooja linna. 25. Penelope kangakudumine - Penelope oli Odüsseuse abikaasa. Ta lubas võtta kosilase vastu kui kangakudumine on lõpule jõudnud, aga salaja öösiti harutas seda üles. Käibeväljendina tähendab lõputut tööd. 26. Ariadne lõngakera - vahend, mis tagab väljapääsu keerukast olukorrast. Theseus läks labürinti taurust tapma... Ariadne oli Kreeka kuninga Minose tütar, kes lubas Theseusele, et aitab teda Mintaurose tapmisel kui too temaga abiellub. Nii andiski ta Theseusele lõngakera ja Theseus klobis
Nad leppisid kokku, et ODi eksisteerimisest ei saa keegi teine teada ja et Telemachos paneb kõrvale 2 mõõka, 2 oda ja 2 kilpi. ODist sai jälle vanamees. OD palun Eumainost, et nad linna läheks ja seda nad ka tegidki. 17. laul OD jõuab lossi kus ted võetaks väga halvasti vastu. OD keeb sisemiselt aga sunneb end olema alandlik. Ta käib ka teiste kosilaste juures anumas. Osadelt saab leiba aga kui jõuab kõige võimsama kosilase Antinoosi juurde siis see viskab teda suurest vihast jalapingiga. Siseneb aga teine kerjus Iros ning hakkab ODi üle nalja viskama. Nende lahkhelide tagajärjeks tuli võistulus kahe kerjuse vahel. Võitja saab iga päev toidu ülejääke. 18. laul Võitluse võidab ülekaalukald OD. Ilmuv välja ODi naine Penelope, kes ei kiida kosilaste tegusid heaks. Kui kosilased olid lahkunud viisid OD ja Telemachos ära sõjariistad. 19. laul
kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane  ta võiks päästa Tom'i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul  just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim'ile saladuse, et tal on siiski kindel plaan pere juurest lahkuda ning et ta on selle kuu elektriarve asemel tasunud Kaubalaeva Madruste Ühingu liikmemaksu  kindlustanud omale pääsetee. Jim räägib, et ta käib õhtustel kõnekunstikursustel ja on sinna koha vaadanud ka Tom'ile. Tom näeb oma praegust töökohta ühe osana eelmainitud kirstust, kust soovib põgenda, kuid O'Connor hoopis oma karjääri algust
kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane – ta võiks päästa Tom’i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul – just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim’ile saladuse, et tal on siiski kindel plaan pere juurest lahkuda ning et ta on selle kuu elektriarve asemel tasunud Kaubalaeva Madruste Ühingu liikmemaksu – kindlustanud omale pääsetee. Jim räägib, et ta käib õhtustel kõnekunstikursustel ja on sinna koha vaadanud ka Tom’ile. Tom näeb oma praegust töökohta ühe osana eelmainitud kirstust, kust soovib põgenda, kuid O’Connor hoopis oma karjääri algust
kes on näidendi terviku mõttes oluline tegelane  ta võiks päästa Tom'i kodustest ahelatest, aitaks Laural edaspidi toime tulla ja ka Amanda süda oleks rahul  just tema oleks võtmetegelane kõikide probleemide lahenduseks. Ema on õhtusöögile pannud väga suurt rõhku. Kuna Laura on eine alguspoolel väga närvis ja talle omaselt lööb see välja füüsilises ebamugavuses ja enesetundes, tundub nagu oleks Amanda hoopis endale kosilase tellinud. Vahepalaks käivad poisid väljas suitsetamas ja Tom avaldab Jim'ile saladuse, et tal on siiski kindel plaan pere juurest lahkuda ning et ta on selle kuu elektriarve asemel tasunud Kaubalaeva Madruste Ühingu liikmemaksu  kindlustanud omale pääsetee. Jim räägib, et ta käib õhtustel kõnekunstikursustel ja on sinna koha vaadanud ka Tom'ile. Tom näeb oma praegust töökohta ühe osana eelmainitud kirstust, kust soovib põgenda, kuid O'Connor hoopis oma karjääri algust
edasi elada. Argan annab naisele kohe kakskümmend tuhat franki puhtas kullas ning võlakirjad. Naine teeskleb nutust edasi, et ärgu rääkigu varandusest, ent oma ahnusest küsib kohe, et kui suured need võlakirjad ka on. Lähevad kolmekesi kabinetti edasi testamenti vormistama. KAHEKSAS ETTEASTE Toinette ja Angelique peavad nõu. Võõrasema salakavalus on neile teada. Varandus pole aga number üks probleem, vaja on Cleantet hoiatada, et Argante on leidnud oma tütrele hoopis ühe teise kosilase. Toinette läheb teele. ESIMENE VAHEMÄNG TEINE VAATUS ESIMENE ETTEASTE Cleante saabub majja kui Angelique muusikaõpetaja. Toinotte palub tal kavalasti tegutseda. Palub tal hetkeks eemalduda, et ta Argantega rääkida saaks. TEINE ETTEASTE Argan räägib, et härra Purgon oli palunud tal jalutada hommikul oma toas 12 korda edasi ja 12 korda tagasi, aga ei ole ise kindel, et kas 12 pikka sammu või 12 lühikest sammu. Argan palub
Magamiseks kasutati parsi juhul, kui kõik ei mahtunud alla magama või tuba ei pidanud sooja. Tavaliselt magasid partel ehk parsil teenijad või nooremad inimesed. kartsas Kartsas on nn ahjuredel, mille kaudu sai ahju peale või partele (eelmisel pildil ahju kõrval). varn Varn on seina löödud pulk, konks või konksudega varustatud mööbliese rõivaste jm riputamiseks ehk nagi. KASAK Kasak oli valla- või mõisa käskjalg, sõnumite vahendaja. KOSJAD Kosjad olid noormehe (kosilase) vormilise abielunõusoleku hankimine mõrsja (neiu) vanemailt ja mõrsjalt, mis oli seotud kindla kombestikuga. MULK Mulkideks nimetati Mulgimaal (praegusel Viljandimaal) elavaid inimesi. VAKK Vakk on vanaaegne mahuühik, umbes 50 liitrit. 4 rehielamu Eestlaste traditsiooniline kodu ja elamispaik oli rehetare, omapärane pikk rõhtpalkseintega hoone, millel oli suur ja kõrge õlgkatus ning puudus korsten. Selline taluelamu kujunes välja juba 10.-11
hobuseraua kaotamine kosjateel oli suur õnnetus. Kui kosjasõidul kõndis vastu vana naine, tähendas see, et kosjad lähevad luhta  kui just hobusega koha peal kolme korda ümber ei pööratud või üle õla ei sülitatud. Kui vastu tulid koer ja siil, tähendas see ebaõnnestumist, rebane aga õnnestumist. Kõrtsist möödudes tuli alati viina osta, isegi siis, kui endal viinad kaasas, milleta tegelikult kosjaskäimine mõeldav polnudki  et hobusel jalad lahti läheks ja ta jõuaks kosilase kohale toimetada. Eesti pulm ennemuiste Jõudnud neiu juurde, andis isamees vastu tulnud koerale vorsti ja läks sisse, peigmees jäi välja ootama. Isamees teatas, kord sisse jõudnud, et otsib kaduma läinud lindu  tavaliselt kana. Vahel otsiti ka mullikat või vasikat. Tavaliselt, kui kosjatulekut oodati, oli isamehel vastas hambamees, kes sama hea jutuga oli. Räägiti siis kadunud linnukesest ja hakati teda otsima
Tammest saab küll sildu, küll laevu, linnakesi, saunu ja lustikamber laulikule. 7. LUGU  TAGASISÕIT. VARJUDE LAUL. VENDADE REISILOOD. ISA HAUAL. Ärgates hakkab Kalevipoeg meenutama, mis temaga juhtunud. Ta ei mäletanud selgesti, mis oli juhtunud ja ei tundnud seetõttu ka kahetsust. Rannale jõudnud, võttis Kalevipoeg lepituseks Tuuslari paadi. Merel kohtab Kalevipoeg kolme laeva, kolmas on täis noori ilusaid neide, kes kõik teda kaasaks tahtma hakkavad. Kalevipoeg ei ole kosilase-rolllist huvitatud. Kalevipoja pea saab meretuultes selgemaks, ta ei mäleta küll täpselt juhtunut, kuid näeb verejälgi mõõga küljes. Saarest möödudes meenus talle lugu saarepiigaga. Ta muutus murelikuks.Vetesügavusest kostab temani saarepiiga laul. Laulust kostab etteheide saarepiiga rüvetamise ja süütu vere valamise pärast. Ta ütleb: Oh sa vilets veljekene! Pikk on sinu võlapõli. Kalevipoeg kahetseb küll, aga tehtut enam parandada võimalik ei ole. Kodumaale jõudnud,
surmaga. Kõige tavalisemalt saab rumal mingit varanduslikku kahju. Ka süee käivitumise motiiv ja "käikude" arv võib olla erinev. Tavaliselt lähtub motiiv rumalalt tegelaselt, kes hoiab mingit kurssi või teeb mingi teo, mis kutsub esile kavala tegelase vastureaktsiooni: härra on alamate vastu ülekohtune; peremees on söögi või palgaga liiga kitsi; vanatüdruk jahib noort poissi; keegi rikub abielu; naine on väga laisk, sööb liiga palju või tikub kõike välja lobisema; ema püüab kosilase eest varjata oma tütarde puudeid jne. Vastavalt on ka enamik tegelaspaare eesti jt. rahvaste kavalusnaljandites "elulised" ning sotsiaalselt märgistatud: peremees ja sulane, rikas ja vaene mees, härra ja talumees, pastor ja talumees, härra ja kutsar, härra ja toapoiss, pastor ja köster, pastor ja kellamees. Tegelased võivad ka ühe ja sama jutu variantides nimelipikuid vahetada (eriti nt. härra pastori või papiga), kuid sotsiaalselt alam on ikka võidumees.
kultustiitlid Britomortis ja Dildynna. Kyrene oli Artemise kütitar-nümf, keda Apollon hakkas armastama. Ta moodati hundiks ning siis sigitas Apolloniga lapse. Atalanta oli kütitar, tal oli väheke mehelik lapsepõlv (karjased kasvatasid) ja ta oli mehelikult tugev. Ta oli seosues Kalydoni metssea jahiga- igast kangelased ajasid seda sida taga, aga Atalanta tegi selle sea kahjutuks. Ta sundis kosilasi endaga võidu jooksma ja oli kõigis kiirem, kuni tuli mängu Aphrodite, kes aitas ühe kosilase võidule. Seega nad abiellusid, said lapse Parthenopaios. Nad muutusi mehega liigerootilisteks- mitteerootilisus muutus liigseks ja Artemis muutis nad lõvideks. Laphria- pehme. Rituaal, mida viidi läbi, et Kalydoni metssea saatist pehmendada. Ilmseb loomade vastu karmus. Esimene päev oli uhke rongkäik, kus preestrinna sõitis noorte kitsedega, jägmine päev tehti lõke ja põletati noori metsloomi elusalt. Agratera-Artemisele ohverdati enne sõda.
Noole annab Alphise Abarisele, kellest soovib endale abikaasat. Calisis ja Borileas tunnevad end olevat alandatud ja kutsuvad Boreast appi. Torm. Tuulekeeris viib Alphise kaasa. Neljas vaatus. Rahvas palub, et jumalad heidaksid armu. Torm annab järele. Abaris ei ole suutnud Alphiset leida, kuid kavatseb otsinguid jätkata. Viies vaatus. Borease riigis. Boreas käsib tuultel möllata. Alphise on ahelais, peab valima igavese orjapõlve ja kahe kosilase, Calisise ja Borilease vahel. Alphise valib orjuse. Saabub Abaris ja vabastab Alphise Amori läkitatud noolega. Ilmub valgusjumal ise ja teatab, et Abaris on tema ja ühe Borease soost nümfi poeg. Probleem on lahendatud, Alphise saab abielluda Abarisega. 14. Koomiline ooper Itaalias Opera seria (tõsine ooper), mis kujunes 17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses, vältis koomilisi tegelasi. Koomilised tegelased koondusid samal ajal, 17. sajandi lõpus ja 18
ärritada. Ljubov oleks ammu olnud abielus aadlikuga, kes teda armastas. Selle asemel on ta lõputu kirjavahetuse kaudu kihlatud invaliidiga, kes ilmselt ei saaks juua vene vett ka siis mitte, kui see tähendaks talle võimalust näha oma tulevast naist. Tatjanat sa kaitsesid krahv Sollogubi, tema ainsa kosilase eest, justkui too oleks olnud mõni türklane, kes tüdruku neitsilikkust tahtis röövida. (Kõnet pidades on ta jõudnud verandale, kust ta oma lühiülevaatesse 41 kaasab sujuvalt ka Varenka.) Jah, ja sa ässitasid Varenkat maha jätma oma meest, kelle ta vabalt oli valinud, ja ässitasid teda
annaabi.ee 
