Puidust korrusmajad Ehituskeemia Referaat Juhendaja/õppejõud: Urve kallavus Üliõpilane Carl Siitsman 177569EAEI Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus KMC0014 Tallinn 2016 Sisukord Jooniste loetelu..................................................................................................................3 Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1Puitkasrkasshoonete konstruktrsioonid...........................................................................5 1.1Puitkarkass................................................................................................................5 1.2Post-tala meetod........................................................................................................
sõltuvalt maa hinnast ja keskuse kaugusest. Linnades on: · kesklinn - ärila /kaubandus- ja kontoripinnad/ · üleminekupiirkond - agul /segahoonestus, soositud elamispiirkond/ · vana tööstuspiirkond - nüüdseks ümber ehitatud kaubandus- või elamispiirkonnaks · madala maksumusega elurajoonid · kõrge maksumusega elamurajoonid · uuskeskus · uus tootmise piirkond · uus /raske/tööstuspiirkond · vanad ja uued keskklassi elamurajoonid /korrusmajad/ · eeslinn, vaid eliidi elumajad · regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal Euroopalik linn: eeslinn, äri-ja kaubanduskeskus, renoveeritud linnarajoon, kesklinn, uuselamurajoon, tööstusrajoon ajalooline Ameerikalik linn: elamurajoon, tööstusrajoon, kesklinn - ärila, elamurajoon 16. Sudu - ilmastikunähtus suurlinnades - suitsust ja selle lisandeist koosnev mürgine udu, mis tekib ebasoodsa ilma korral , kui niiske õhk saastub küttekollete suitsus
ülekaalus on kaubandus-ja kontoripinnad; üleminekuperiood-agul: segahoonestus, kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond; vana tööstuspiirkond- kaubandus-või elamispiirkond; madala maksumusega elurajoonid; kõrge maksumusega elurajoonid; uuskeskus; uus tootmise piirkond(nt lennuvälja juures); uus (raske)tööstuspiirkond; vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad); eeslinn, vaid eliidi elumajad; regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Kesklinnast, mis on parima kättesaadavusega, saab kaubandus-ja kontoritetsoon ehk nn. ärila. Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid, valitsusasutused jne. Teenindusettevõtlus paikneb lisaks linnasüdametele ka eeslinnakeskustes jne.
kontorid ja elamud; soositud elamispiirkond; 3)vana tööstuspiirkond; 19.20.saj. tööstusvõi ladude piirkond, mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandusvõi elamispiirkonnaks: 4)madala maksumusega elurajoonid; 5)kõrge maksumusega (eliidi)elamurajoonid; 6)uuskeskus (edge city); 7)uus tootmise piirkond, nt. Lennuvälja juures; 8)uus (raske) tööstuspiirkond; 9)vanad ja uued keskklassi elamurajoonid (korrusmajad); 10)eeslinn, vaid eliidi elumajad(suburb); 11)regeneratsiooniala endises agulis (2) või tööstuslala (3). Väljaspool linna piiri paiknevad tuumikuga tihedalt seotud eeslinn ja uuslinn. Kesklinna moodustab enamasti ajalooline linnasüda. Aja jooksul linn kasvab. Kesklinnast, mis on parima kättesaadabusega, saab kaubanudus ja kontoritetsoon ehk nn. Ärila (ehk city, ingl.k. central business district). Seal paiknevad kalleimad kauplused, pankade ja firmade peakontorid,
▪ Et teha vähem kulutusi reklaamile kuna välistatud on umbkaudne reklaam ▪ Et info liiguks kindla sihtgrupi sees ▪ Et tekiks usaldus toote vastu, kuna toode vastab sihtgrupi ootustele ja vajadustele 25. Millest peaks rääkima teema ASUKOHT all? ▪ Kui pika vahemaa on klient valmis läbima? ▪ Paiknemine tõmbekeskuste, transpordisõlmede suhtes ▪ Ligipääsetavus: teed, parklad, viidad, juhtnöörid, info. ▪ Ümbritsev keskkond, n. korrusmajad, Soomaa Rahvuspark. 26. Mida peab äriplaanis äriide punkti all lahti seletama? Milleks ma seda plaani koostan? Kes soovib seda plaani? Kas sul on vaja lisafinantse taotleda? Anda kokkuvõtlik ülevaade äriideest: milliseid tooteid ja teenuseid pakutakse, millise meeskonnaga ja kes on eeldatavad tarbijad (sihtgrupid). 27. Kuidas SWOT analüüsi põhjal strateegilisi eesmärke seada?
Turg rajati 1944. aasta pommitamisel tühjaks jäänud maale. Algusest peale saatis ettevõtmist ebaedu. Kohta piirasid alati noortekambad ja joodikud. Liikusid 30 pealised kambad, kes kõik tahtsid sulle kruvikeerajat müüa. Isegi kui raha ei olnud, ikka said. Nõukogude ajal kandis Sõle tänav Karl Marxi nime. 1953. aastal sai valmis Pelgulinna haigla vanem osa. Haigla sai uue 4-korruselise peahoone 1964. aastal. Pelgulinna sünnitusmaja valmis 1970. aastal.Nõukogude ajast pärinevad korrusmajad ning avalikud hooned jäävad peamiselt laia Sõle tänava äärde. Viimastel aastatel on väga palju ajalooliselt põnevaid ehitisi renoveeritud ning rajatakse ka uusi. Juba 1957. aasta tehti Tallinna linna tasandil katset kodukaunistamise traditsiooni taastamiseks.1959. aastal toimus esmakordselt võistlus parima üürimaja aia selgitamiseks. Võistlusest võttis osa 60 nn kommunaalmaja. 1960. aastal osales sellel
kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg. Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning seetõttu tuleb nad paratamatult prügilasse viia. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: teenindatavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad), omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), jäätmete sorteerimisviisist, jäätmekäitluskoha või prügila kaugusest, seadusnõudeist. Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja -käitleja (ümbertöötaja, energiatootja) vahelüli. Kui kogumine laabub, toimib jäätmekäitlus terviksüsteemina. Arenenud maades hõlmab jäätmevedu ka teisistesse toorme väljasortimise, millest oleneb prügilasse jõudva prügi hulk
Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Ehitati kõikide jumalate tempel Panteon. Rajati kuivanduskanaleid, millest sajandite jooksul arenas välja suur maaalune kanalisatsioonisüsteem , mis juhtis reoveed Tiberisse. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.Seal olid ka rmtk ja lugemissaal. Korrusmajad-vaste üürimajad,puust ja hiljem kivist. Rikkad elasid mugavates aatriumelamutes. 12.Perekond,eluolu Patriarhaalne, perepeaks isa, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ka abiellumata tütred,täiskasvanud pojad koos naiste ja lastega + ülejäänud kodakondsed, k.a orjad. Vabariigi ajal oli isal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa,abikaasa või mõne meessugulase koste all. Pol õigusi neil polnud,
7) jäätmeveo teenustasu piirmäär. Perspektiiv: kogumisviis määrab jäätmete edasise kasutatavuse, liigiti kogumine tasub siis ära ku i kogutud jäätmeid saab kasutada, Klient ootab et jäätmekäitlus oleks odav, arusaadav ja lihtne, ilusad konteinerid ning tervisele ohutu. Jäätmekäitleja aga ootab, et laadimine oleks kiire, veokulud väikesed, ning et jäätmed oleks õiges kohas. Olmejäätmete kogumiskorralduse määrab: _ teenindatavate elamute liik (eramud, ridaelamud, korrusmajad), _ omandi- või haldusvorm (eramajad või ühistud), _ jäätmete sortimisviis, _ jäätmekäitluskoha või prügila kaugus, _ seadusega kehtestatud nõuded. Prügivedu: õuekonteinerite tühjendamine või äravedu prügiautodega Erinevad kogumisviisid · Kokkuveopiirkonna konteinerite/tühjendustarvikute universaalsus konteiner viiakse tühjendamiseks prügilasse konteiner vahetatakse samaväärse vastu konteiner tühjendatakse kohapeal · Prügikotimeetod
kuludest). Kogumisviis sõltub suuresti sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Liigitada on mõtet siis, kui osa jäätmeist on võimalik müüa. Siis määrab kogumiskorralduse turg. Eestis kogutakse jäätmeid seni läbisegi, s.o prügina, ning seetõttu tuleb nad paratamatult prügilasse viia. Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: · teenindatavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad), · omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud), · jäätmete sorteerimisviisist, · jäätmekäitluskoha või prügila kaugusest, · seadusnõudeist. Jäätmekoguja on jäätmetekitaja (kliendi) ja -käitleja (ümbertöötaja, energiatootja) vahelüli. Kui kogumine laabub, toimib jäätmekäitlus terviksüsteemina. Arenenud maades hõlmab jäätmevedu ka teisistesse toorme väljasortimise, millest oleneb prügilasse jõudva prügi hulk
Ehitati välja hipodroomid, kerkisid amfiteatrid ja teatrid. Ehitati kõikide jumalate tempel Panteon. Rajati kuivanduskanaleid, millest sajandite jooksul arenas välja suur maaalune kanalisatsioonisüsteem , mis juhtis reoveed Tiberisse. Veejuhtmed varustasid linna joogiveega lähedasest järvest. Avalikest saunadest- termidest- kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused, mis kümblusvõimalustele lisaks pakkusid ka massaazi ja erootilisi teenuseid.Seal olid ka rmtk ja lugemissaal. Korrusmajad-vaste üürimajad,puust ja hiljem kivist. Rikkad elasid mugavates aatriumelamutes. Perekond ja eluolu Patriarhaalne, perepeaks isa, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ka abiellumata tütred,täiskasvanud pojad koos naiste ja lastega + ülejäänud kodakondsed, k.a orjad. Vabariigi ajal oli isal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa,abikaasa või mõne meessugulase koste all.
teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu *Jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60-80 % kuludest). *Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. *Olmejäätmete kogumiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: _ teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad): _ omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud); _ jäätmete sorteerimisviisist; _ jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest; _ seadusnõudeist Jäätmete sorteerimine *Jäätmete sorteerimise eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma. Olmejäätmete sorteerimine *Olmejäätmejäätmeid on võimalik sorteerida kahel viisil:
Jäätmete kogumine ja vedu või äravedu prügiautodega Olmejäätmete kogumiskorralduse määrab: · Erinevad kogumisviisid teenindatavate elamute liik (eramud, · Kokkuveopiirkonna konteinerite/tühjendustarvikute universaalsus ridaelamud, korrusmajad), konteiner viiakse tühjendamiseks prügilasse omandi- või haldusvorm (eramajad või konteiner vahetatakse samaväärse vastu ühistud), konteiner tühjendatakse kohapeal jäätmete sortimisviis, · Prügikotimeetod jäätmekäitluskoha või prügila kaugus, · Vedu kindla graafiku järgi või tellimusel
nende kasutustingimuste määramine Põhiülesanne: Määratleda omavalitsuse ruumilised arengusuunad, Arvestades olemasolevat ja perspektiivset ressursibaasi; Määrata maa-alade üldised kasutus- ja arendustingimused 5.4 Üldplaneeringud ja detailplaneeringud Üldplaneering: · Kehtestab reeglid maa-ala kasutamiseks · Maakasutuse valdkonnad · Piirkonna tsoneerimise, tööstus piirkond, elamuehitus (korrusmajad), eramud, põllumaa, tuleviku ärimaa, puhkealad, kaitsealad jne. Üldplaneeringu 7elementi · Maakasutus- põllumaa, elamuehitus, ärimaa, tööstus jne. · Liiklus- transport, kommunifikatsioonid, teenindus, kaubandus jne. · Elamuehitus-kui tihe, eramud, paarismajad, korrusmajad · Looduse säilitusalad, natuura, liigikaitse · Avatud alad-pargid, rohealad, puhkealad · Müra- liiklus, kiirteed, tööstus · Julgeolek-turvalisus- politsei, tuletõrje, arstiabi NB! Tsoneerimine
saastavaid tootmisprotsesse ning teiselt poolt suunata tarbijate valikut ja tekitada nõudlus väiksema keskkonnamõjuga kaupade ja teenuste järgi. Jäätmete kogumine ja vedu jäätmete kogumine ja vedu on praegu jäätmekäitluse kõige kallim osa (60- 80% kuludesd) Kogumisviis sõltub sellest, mida jäätmetega ette võetakse. Olmejäätmete kogusmiskorraldus oleneb mitmest asjaolust: Teenindavate elamute tüübist (eramud, ridaelamud, korrusmajad). Omandi- või haldusvormist (eramajad või ühistud). Jäätmete sorteerimisviisist. Jäätmekäitluskoha või prügilakaugusest. Seadusnõudeist. Jäätmete sorteerimine, eesmärk on eelkõige selles, et olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed, mille eest ei pea enam ladestamise hinda maksma. Võimalik sorteerida kahel viisil: Olmejäätmed sorteerib firma, kellel on vajalik tehnika ja oskustega tööised selle töö tegemiseks.
Pilt 1. Kolga klindineemik, Maa-ameti reljeefikaart Pilt 2. Kolga ümbrus. Maa-ameti reljeefikaart. 1 mõisa park, 2 nn mõisasüda, 3- kivisild, 4 kunagine vesiveski, 5 Tondimäe kõrgendik, 6 kelder sama kõrgendiku sees (reljeefikaardil pole miskipärast näha, kuid maastikul selgelt tuntav), 7 Jõngu väli (kauaaegne põld/heinamaa), 8 Leeskuri väli (kauaaegne põld, nüüd korrusmajad), 9 Ulliallika, 10 Luuba karjamõis (hiljem metskond), 11 Nõmmevärava e Hundituru oletatav munkade matmispaik, 12 Kolga kool koos sinna suunduva teetammiga 26 Pilt 3. Kolga lähem ümbrus. Mõisasüdame moodustavad kaks nelinurka väiksem on peahoone-teenijatemaja-(kaar)ait-
2.Üleminekupiirkond agula;segahoonestus,kus valdavad ümberehitatud teenindushooned, kontorid ja elamud:soositud elamispiirkond. 3.Vana tööstuspiirkond;19-20sajandi tööstus-või ladude piirkond,mis on nüüdseks sageli ümber ehitatud kaubandus-või elamispiirkonnaks. 4.Madala maksumusega elurajoonid 5.Kõrge maksumusega(eliit)elamurajoonid 6.Uuskeskus 7.Uus tootmise piirkond nt. lennuvälja juures 8.Uus(raske)tööstuspiirkond 9.Vanad ja uued keskklassi elamurajoonid(korrusmajad) 10.Eeslinn,vaid eliidi elumajad 11.Regeneratsiooniala endises agulis(2)või(3)tööstusalal Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega,nende töötlemisega elektriks,mootori-või ahjukütuseks,ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. - Energiavarad on loodusnähtused ja looduslikud kütused,mida kasutatakse energia saamiseks.Neid jaotatakse traditsioonilisteks(uraan,fossiilsed kütused) ja alternatiivseteks(peaksid asendama
3 – halb – halvas seisukorras 4.2.2. Korterelamute ehituskonstruktsioonide ja keskkonnasüsteemide renoveerimine Eesmärgiks on energiasäästlik renoveerimine. Renoveerimisel tuleb meeles pidada, et hoone piirded, küttesüsteem ja ventilatsioon moodustavad ühtse terviku. Ehituskonstruktsioonid Hoone energiatarbe analüüs. Paigaldada soojussõlmed ja soojamõõturid. Energiakulu mõõtühikuks kWh/m2 kohta aastas. Välisseinte üld- ja soojustehniline iseloomustus. Korrusmajad vajavad lisasoojustamist. Sobilikud materjalid – mineraalvillplaadid või mullpolüstüreen-plaadid 70-120 mm paksusega. Korruselamutel on see sobilik akendeta otsaseinte puhul. Fassaadil aga akende renoveerimine. Katuste ja katuslagede soojustehniline hinnang. Meie kliimas on esiteks vaja tagada vettpidav katus koos hästi toimiva vee- eemaldus süsteemiga. Lamekatused vajavad lisasoojustamist. Vanale katusekattele uue kihi pealekleepimine on ajutine hädaabinõu
annaabi.ee 
