· Majandustehingute kontodel registreerimise eeskiri. · Näitab, milliseid kontosid tuleb debiteerida ja milliseid krediteerida. · · Kontode korrespondeeruvus · Kontode omavaheline seos. Lausendiga luuakse raamatupidamises seos ehk korrespondeeruvus. Omavahel seotud kontosid nimetatakse korrespondeeruvateks kontodeks. · · Lihtlausend · Kanne ühe deebetiga ja ühe kreeditiga. · Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga · · Liitlausend · Ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga või ühe konto kreedit korrespondeerub kahe või enama konto deebetiga. · Liitlausendi saab kirja panna ka lihtlausenditega. · · Raamatupidamiskirjend · lausendite põhjal kontodele tehtud sissekanne. · Kirjend peab sisaldama järgmisi andmeid: majandustehingu kuupäev
2. Võimaldab perioodilist bilansside koostamist. 3. Lihtne selgitada majandustegevuse tulemus. Kahekordse kirjendamise võimalikkus tuleneb kahest asjaolust: 1. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol 2. Aktiva- ja passivakontode deebetil ja kreeditil on vastupidine tähendus. Lausend - Enne majandustehingu kajastamist kontodel koostatakse lausend. Lausendis määratakse ära, milliseid kontosid tuleks debiteerida, milliseid krediteerida. Lihtlausend – Ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. Liitlausend – mis hõlmavad kolme või enamat kontot Komplekslausend - milles üheaegselt on mitu debiteeritavat ja mitu krediteeritavat kontot Majandusinformatsiooni tarbijad : omanikud, juhtkond, töötajad, kreeditorid, investeerijad, tarnijad, ostjad, finantskonsultandid, maksuhaldurid. Aruannete liigitus info kasutajate järgi. 1. Raamatupidamis- e. finantsaruanded. 2. Maksudeklaratsioonid (tuleb maksuseadusest) 3. Statistilised aruanded (statistika seadusest)
ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult asja õigusliku aluseta valdaja juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule. ...Selliste õiguste ja kohustuste vahelist sidet võib nim ka õiguste ja kohustuste korrespondeerumiseks. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma. Juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes õigustatud isiku ehk subjektiivse õiguse kandja huvides.
Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Raamatupidamise meetodi elemendid. Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri
Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Raamatupidamise meetodi elemendid. Dokumenteerimine, inventeerimine, hindamine, kalkulatsioon, kontod, raamatuspidamisbilanss, aruandlus Algdokumentide rekvisiidid Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri
Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Omand tekib ainult seaduses sätestatud juhtudel. Nagu asjaõiguses on omand ühe subjekti - omaniku - absoluutne võim asja üle, millele korrespondeerub ülejäänud subjektide kohustus seda õigust aktsepteerida ja austada, on ka intellektuaalne omand seotud ühe isiku monopoolse ehk ainuõigusega (NB, paradoksaalselt on intellektuaalomandi liike, kus ainuõigus puudub), millele korrespondeerub teiste isikute kohustus seda õigust respekteerida. 8. Tuletatud teosed - teosed, millele tekib autoriõigus. Autoriõiguse seadus (lühend AutÕS) § 4 lg 3 p 21) tuletatud teosed, see on teose tõlge, algse teose kohandus (adaptsioon), töötlus
Raamatupidamislausend, selle sisu ja rekvisiidid. Raamatupidamislausendiks ehk lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summa märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Lausend peab sisaldama (vastavalt EV raamatupidamise seadusele): · Dokumendi kronoloogilises registris registreerimise järjekorranumbri; · Tehingu kuupäeva; · Debiteeritavad ja krediteeritavad kontod; · Summa(d). Lausend võib olla: 1. lihtlausend, milles ühe konto deebet korrespondeerub ühe konto kreeditiga. 2. liitlausend, mis hõlmab kolme või enamat kontot. Algdokumentide rekvisiidid -Dokumendi nimetus ja number, koostamise kuupäev ja regestreerimise number, tehingu sisu ja alus, tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa), tehingu teise poolte nimed ja asu- või elukoha aadressid, allkiri 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada Raamatupidamisbilansi üldiseloomustus - Raamatupidamisbilanss on üks tähtsamatest
kahekordse kirjendamise põhimõttel 2/9/2015 Mai Takkis 69 23 Raamatupidamislausend Raamatupidamislausend (konteering) on majandustehingute kontodele kandmise eeskiri Majandustehingute kirjendamiseks koostatakse raamatupidamislausend, mis koosneb korrespondeeruvatest kontodest ja majandustehingu summast Lihtlausend- ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga Liitlausend- korrespondeeruvus on enam kui kahe konto vahel 2/9/2015 Mai Takkis 70 Majandustehingute rühmad Vara ja kapitali suurenemine Vara ja kapitali vähenemine Vara struktuuri muudatused Kohustuste ja omakapitali muudatused 2/9/2015 Mai Takkis 71 Lausendite rühmad
"Kasum". Kui tulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kasum. Kui kulusid on rohkem, on perioodi tulemuseks kahjum. 3.2.3 Lausendite moodustamine kahekordse kirjendamise põhimõttel Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet (lausendit), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel. Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata
Kui käsundi esemeks on tehingu tegemine või muul viisil käsundajale teenuse osutamine tema asjade ajamisega käsundaja varaliste huvide järgimiseks, võib käsundisaaja olla samaaegselt tema poolt käsundaja jaoks tehtava tehingu teiseks pooleks või tehingu teise poole käsundisaajaks üksnes juhul, kui tehingu sisu on niivõrd selge, et huvide konflikt on välistatud. Antud säte puudutab ainult käsunduslepingu poolte vahelist suhet. Väljapoole, kehtivusega kolmandate isikute suhtes korrespondeerub sellele esindaja huvide konfliktis tehtud tehingu regulatsioon TsÜS-s. Käsundisaaja väljaandmiskohustus. Käsundisaaja peab käsundajale välja andma või loovutama kõik käsundi täitmiseks saadu, mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud, samuti selle, mis ta seoses käsundi täitmisega saab või loob. Näiteks palute naabril teie äraolekul lilli kasta ning annate talle oma korterivõtmed, mida tahate naastes tagasi saada. Praktikas olulisemad on siin juhtumid, kus käsundiandja
Õiguskultuur on õiguse humaansete ning õiglaste põhimõtete ja normide mõistmine ning omaksvõtt teadliku veendumuse kaudu. Õiguskuulekus ühendab indiviidi ja ka temal baseeruvate sotsiaalsete gruppide ning kihtide eespool toodud kolme õigusteadvuse tasandit nende ühtsuses, millele omakorda tugineb praktika käituda üksnes õiguspäraselt. Õiguse eitamist või skeptilist hoiakut õiguse suhtes, millele korrespondeerub vastav käitumine, nim õiguslikuks nihilismiks, mis baseerub samadel teadvuslikel tasanditel, millel õigusteadvus, õiguskultuur ning õiguskuulekus. Õiguse efektiivsus: 1) õigust kasutatakse massilisemalt, kui mitte õiguspärast käitumist; 2) indiviid mõistab, et õiguslik käitumine on kasulikum; 3) indiviid käitutes ise õiguskuulekalt eeldab seda ka teistelt; 4) indiviid mõistab, et positiivne õigus on sisult õiglane kõigile ja igaühele. Õigusriigi konseptsioonist
ja vabadused. NENDE ÕIGUSTE KAITSE ON RIIGI POOLT ERINEVA TUGEVUSEGA. 7.2 Juriidiline kohustus Tulenevad objektiivsest õigusest lõppastmes subjektiivsetele õigustele vastavad juriidilised kohustused. Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Antud juhul on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse. Omaniku nõudeõigus korrespondeerub vahetult asja õigusliku aluseta valdaja juriidiline kohustus tagastada see asi seaduslikule omanikule. ...Selliste õiguste ja kohustuste vahelist sidet võib nim ka õiguste ja kohustuste korrespondeerumiseks. Igaüks on kohustatud absoluutset subjektiivset õigust silmas pidama ja seda mitte rikkuma. Juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada vahetult või lõppastmes õigustatud isiku ehk subjektiivse õiguse kandja huvides.
Perioodi lõpuks kahanesid Firma nõuded Kliendi vastu 40 000 kroonini. Kui suur oli Firma müük Kliendile vaadeldaval perioodil? Vastus: ______________ kr. 13. Omanike poolt äriühingu äritegevuseks antud laen suurendab äriühingu: a) kohustusi ja omakapitali b) käibevara ja omakapitali; c) tulusid ja kohustusi; d) käibevara ja kohustusi 14. Raamatupidamise kannet (lausendit), kus ühe konto deebet korrespondeerub kahe või enama konto kreeditiga, nimetatakse: a) multi-kreedit kandeks b) liitlausendiks c) lihtlausendiks d) reskontro-kandeks 15. Bilansi omakapitali kirjete hulka ei kuulu: a) muud reservid; b) tütarettevõtte aktsiad c) ülekurss; d) aruandeaasta kasum Iga väite juures otsusta ja tõmba ring ümber T või V, sõltuvalt sellest, kas väide on tõene(T) või väär (V). 16
Teooriad: kättemaks (tasakaal), himutamine (üldpreventsioon), eripreventsioon, rehabilitatsioon (sh teraapia), restitutsioon. Mis on kuriteo põhjus? Teooriad: vaba tahe, bioloogia (C. Lombroso, atavism), ühiskond (E. Durkheim, A. Quetelet; E. Sutherland: õpitud tegevus), psühholoogia (H. Eysenck, neurotism, sotsialiseerimishälbed) Viktimoloogia Karistusõigus kui avaliku õiguse autonoomne valdkond. Seos haldus- ja tsiviilõigusega: keelunormid. Õigusele (juriidilises mõttes) korrespondeerub (juriidiline) kohustus: Õiguserikkumine = õieti kohustuse rikkumine Õiguserikkumine õiguse respekteerimine ehk Kohustuse rikkumine kohustuse täitmine Nõutav on kohustuse olemasolu, et saaks toimuda õiguserikkumine, ei ole kohustust, ei saa ka seda rikkuda Teatud kohustuste eeldamine (Nürnberg, karistusseadus) Karistusnorm on karistusõiguses. Karistusõiguse normi struktuur: Dispositsioon Sanktsioon
mingisugusest asjaolust. Kui nende õiguslike tagajärgede tekkimine on pandud sõltuvusse, siis on tegemist edasilükkava tingimusega (ehitamine sõltuvuses ehitusloa saamisega). Kui ära lõppemine, siis on tegemist ümbermuutva tingimusega. Tehingu kestvuseks peab olema olemas tahteavaldus, mis vastab tahtele, kas see oli suunatud konkreetsele õiguslikule tagajärjele ning tahe on väljendatud lisaks on vaja veel teist tahteavaldust mis esimesega korrespondeerub, kuid sellest veel ei piisa. On olemas veel rangem tagajärg tühisus, mida õiguskord näeb ette teatud tehingute puhul mida ta ei taha näha kehtivatena probleemid võivad tuleneda: · Isikutega o Teovõime, otsusevõime o Kehtiva esinduse eeldused o Õigustamata isiku käsitustehingud. (st kui inimene käsutab asju mis ei ole tema käsutada ning tehing on seega ka tühine) · Vorm · Sisu o Seadusevastasus
.. Seega leiab õiguse eesmärk väljenduse õigusnormidest. Õiguse tänapäevane mõiste 1. õigus kui obejektiivne õigus kui kehtiv - NB: õiguse kehtimiseks on vajalik, õiguse sünniks on vajalik teatud formaalse tee läbimine. 2. Õigus kui subjektiivne õigus - subjektile kuuluvat objektiivsest õigusest õiguslikku võimalust teatud viisil käituda. Subjektiivne õigus on objektiivsest õigusest tulenev õiguse subjektile juriidilist võimalust. Sellele korrespondeerub alati juriidiline kohustus. Juriililine kohustus on samuti objektiivsest üigusest tulenev vajalik käitumine. Juriidiline kohustus - see on vajalik käitumine! Subjektiivset õigust ilma juriidlise kohustuseta ei saa olla. SÕ: objektiivsest õigusest tulenev võimalik käitumine, mis on garanteeritud kelellegi kuuluva juriidilise kohustusega. 3.Õigus kui normatiivne info ja kommunkatsioonimeedium. IV loeng
2) luua eeldused ja tingimused indiviidi eneseteostuseks. Õiguskultuur on õiguse humaansete ning õiglaste põhimõtete ja normide mõistmine ning omaksvõtt teadliku veendumuse kaudu. Õiguskuulekus ühendab endas indiviidi kui ka temal baseeruvate sotsiaalsete gruppide ja kihtide ülaltoodud kolme õigusteadvuse tasandit nende ühtsuses, millele omakorda tugineb praktika käituda üksnes õiguspäraselt. Õiguse eitamist või skeptilist hoiakut õiguse suhtes, millele korrespondeerub vastav käitumine, nimetatakse õiguslikuks nihilismiks. Õiguslik nihilism baseerub samadel teadvuslikel tasanditel, milledel õigusteadvus, õiguskultuur ning õiguskuulekus. Üksikisiku tasandil realiseerub ta õigusvastase käitumisena ning pidevate konfliktidena teistega, ühiskondliku teadvuse tasandil aga eitavate ideoloogiate ja seisukohtade ning hoiakute propageerimises või viljelemises. P.3. Õiguse efektiivsus
annaabi.ee 
