Vastupanuliikumine Poolas Võitlev Solidaarsus Põrandaalune kommunismivastane organisatsioon Võitlev Solidaarsus (VS) sündis Poolas 1982. aasta keskpaiku. Algatajaks ja esimeseks esimeheks oli Kornel Morawiecki. VS-i tekkimise tingisid ametiühingu Solidaarsus juhtide lahkarvamused selle üle, missugusel viisil võidelda kommunistliku reziimiga pärast sõjaseisukorra kehtestamist riigis 1981. VS tegi koostööd ametiühingu Solidaarsus põrandaaluste struktuuridega ja osutas ametiühingule sageli tehnilist abi. Kornel Morawiecki VS-iga liitunud Solidaarsuse aktivistid pooldasid kompromissitut
............. 22 Kodutööd.............................................................................................................. 26 ESIMENE TÖÖ.................................................................................................... 26 TEKST 3: Toomas Hiio „Seitse mõtet 20. sajandi Eesti ajaloost“.....................26 TEINE TÖÖ......................................................................................................... 27 VARIANT 2: Eenok Kornel „Kuldset keskteed ei ole“.......................................27 KOLMAS KODUTÖÖ............................................................................................ 32 VARIANT B: Indrek Paavle „Seadusest käskkirjani. NSV Liidu õigusaktide klassifikatsioonist ja kasutamisest ajaloo uurimises.“....................................32 ÕPSIDELT: KOLMANDA KODUTÖÖ VASTUSED..................................................33 Seminarid / loengud Sissejuhatus
/-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet. /-/ Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest. Kornel ähvardas kasutusse võtta abinõud. Ando ja Aarne lahkusid koolimajast. Kuigi oli 15oc külma ei kandnud poisid mütse. Sel ajal oli mütsita käimine moes. /-/ Otsimise päev. Kiri Maialt, kes tahab, et Aarne otsiks endale parema tüdruku- ideaalse tüdruku. Nad rääkisid pikalt. Aarne leidis mingi raamatu vahelt värvpliiatsijoonistuse. Peale seda suunas Aarne Maiat kunstiga tegelema.(Juttu ka otsimisest, elu mõtte otsimisest. /-/ Segane päev
/-/ Visiidipäev. Aarne külastas esmakordselt Maia kodu, kus nad suudlesid tüdruku pimedas toas pikalt ning samas olid tolle vanemad kodus. Siis läks Aarne koju. Siis oli ta rahul ja õnnelik. /-/ Põhimõtteline päev. Tädi Ida ja Aarne vestlus poisi käikudest ja tegudest. Tuli Indrek. Tädi Ida rääkis Indrekule välja Aarne salakäigud. Tegi maha Aarnet. /-/ Kurb päev. Detsembri algus. Tõsine jutt Aarnel Korneliga kõlbmatust käitumisest. Kornel ähvardas kasutusse võtta abinõud. Ando ja Aarne lahkusid koolimajast. Kuigi oli 15oc külma ei kandnud poisid mütse. Sel ajal oli mütsita käimine moes. /-/ Otsimise päev. Kiri Maialt, kes tahab, et Aarne otsiks endale parema tüdruku- ideaalse tüdruku. Nad rääkisid pikalt. Aarne leidis mingi raamatu vahelt värvpliiatsijoonistuse. Peale seda suunas Aarne Maiat kunstiga tegelema. (Juttu ka otsimisest, elu mõtte otsimisest. /-/ Segane päev
Mati Unt "Hüvasti, kollane kass" Mati Unt Sündis 11. jaanuar 1944. Suri 22. august 2005. Oli kirjanik, teatrilavastaja. Romaanid ja näidendid. Mälestustahvel ja pink. "Hüvasti, kollane kass" Kirjutas teose koolipoisi-ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". Aarne Veenpere. Tädi Ida, Kornel, Maia, Ando, Indrek. Sisu. Tsitaate "Kuni üks inimene ei mõista teist inimest, ei mõista ta ka tema absoluutset peeglit." Lõppsõna Minu arvamus. Tänan kuulamast!
vaba tahe(ega õpilane õpib vaid iseendale, mitte ei pea õpetajad sundima) Aarne kool- õpilased peavad olema korrektsed ja viisakad, ei käi õhtuti hilja väljas, ei õpi kahtedele, on üldiselt viisakas. Aarne pidi ka kolhoosis käima sügisel, klassiga koos tasuta vabatahtliku tööd tegema, antud juhul siis kartuleid korjama. Sarnasused: Mõlemad käime keskkoolis, kool kestab viis päeva, endiselt on meil ka selliseid õpetajaid nagu näiteks õpetaja Kornel. 3. Vali üks tegelassuhe ja kirjuta see lahti. Aarne ja tädi Ida Alguses said nad hästi läbi kuid kui Aarne hakkas rohkem õhtuti väljas käima, ta hinded langesid, ta ei kuulanud enam üldse tädi sõna, muutusid nende suhted väga halvaks. Nad ei saanud enam üldse omavahel läbi kuna Aarne polnud enam see, kes ta oli varem. Maia mõjus talle nii halvasti, et Aarne unustas iseenda probleemid ja kohtustused, mistõttu ta hinded nii
eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Mind puudutas Juhan Liiv oma traagilise elusaatuse poolest väga, samuti ei jätnud külmaks ka tema luuletused, mis olid nõnda siirad. Minule jääb mõistatuseks, miks peavad head inimesed alati kannatama, nagu Liiv pidi seda tegema, oma rusuva vaimuhaiguse pärast. Ta ju õnnistas meid oma luulega, kuhu pani oma ihu ja hinge. Lugesin raamatut "Juhan Liiv mälestustes", mis oli koostatud paljude inimeste kirjutiste põhjal. Karl Kornel rääkis loo Liivist, et ta oli ühel päeval seisnud Eesti teatrimaja ehitusplatsi juures ja vaadanud pealt müüride rajamist. Juhan langenud siis hetkega põlvili ja hakanud endalt riideid seljast ära võtma, sest see pidi olema vähim, mida ta oma isamaa hüvanguks teha sai. Liivi käitumine näitas mulle seda, et ta on võimeline endast kõike andma, seejuures mitte midagi vastu tahtes ja see tekitas minus sügavat sümpaatiat Juhani vastu.
Ta ei sallinud Aarnet ega tema tuttavaid ja tegi oma käitumisega ainult halba, kuigi ta ütles, et armastab Aarnet ning on teinud tema kasvatamiseks kõik. Maia, kellega Aarne kohtus ning armus. Maia oli omamoodi tüdruk teistsugusest perekonnast. Räägiti ka, et ta on proovinud enesetappu. Tüdrukul ei olnud elumõtet ning ta ei uskunud millessegi ega omanud asjadest oma arvamust. Ta tegi kõik nii nagu Aarne ning uskus seda, mida temagi. Aarne sõber Ando, kel oli eumõte paigas. Õpetaja Kornel, kes uskus tädi Idat ning kellega Aarne läbi ei saanud. Eda, tüdruk kelle vastu olid Aarnel isegi siis tunded, kui ta Maiaga oli. Eda ei olnud nagu Maia. Ta oli enesekindel ning ei lasknud endaga lollitada. Tegelaste kujutamine: Minu meelest ei olnud teoses palju kirjutatud tegelaste välimusest ja kõneviisist. Rohkem kirjutati käitumisest, tunnetest ja üksteisega suhtlemisest. Näiteks see, kuidas tädi Aarnega rääkis ning poisi emale valetas ning noormeest alusetult
Zygmunt Krasinski (poeet) Adam Mickiewicz (poeet) Cyprian Norwid (poeet) Juliusz Slowacki (poeet) Kornel Ujejski (poeet) SAKSAMAA Johannes Brahms (helilooja) Achim von Arnim (kirjanik) Caspar David Friedrich (kunstnik) Felix MendelssohnBartholdy (helilooja) Clemens Brentano (kirjanik) Moritz von Schwind (maalikunstnik, graafik) Anton Bruckner (helilooja)
Krum (Betty Rizzo), Karol Kuntsel (Miss Lynch), Kaia Oidekivi (Jan), Kethi Vibomägi (Marty), Kristiina Renser (Frenchy), Anett Schneider (Patty Simcox), Lauri Pesur (Doody), Ruudo Vaher (Eugene Florczyk), Taavi Paomets (Roger), Silver Laas (Kenickie), Maarius Pärn (Sonny), Karl-Erik Tamme (Jonny Casino), Raahel Pilpak (Cha-Cha), Fredi Pärs (Teen Angel), Madis Mäeorg (Vince Fontaine). Kõrvalosades olid Stefania Airapetjan, Julia Kisseljova, Carine Jessica Kostla, Indrek Ventmann, Siim Kornel, Dimitri Kurilov, Katrin Merili Poom, Pavel Kutsinski, Kristel Aaslaid, Allan Kasuk, Alari Lukk, Peter Põder. Bändi koosseisu kuulusid Riho Lilje (kitarr), Marek Talts (kitarr), Meelis Unt (saksofon), Jürmo Eespere (klahvpillid), Tarmo Leinatamm (klahvpillid), Tiit Kevad (trummid), Margus Tammemägi (löökpillid), Alari Piispea (basskitarr), Tanel Aavakivi (Trompet). Meribel Müürsepp on lõpetanud Rapla Ühisgümnaasiumi ning astus
elas ta Tallinnas, Laiusel, Raplas jm. 1909. aastal andis Noor-Eesti, kes oli juba varem puudnud kirjanikku ma-janduslikult toetada, välja tema "Luuletused". See kogu aga ei jõudnud peaaegu üldse müügile. Samal aastal ilmus ka Juhan Liivi miniatuuride kogu "Elu sügavusest". Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale
Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud Gabriella Montez Mari Ronimois Taylor McKessie Teele Viire või Marilyn Jurman Martha Cox Carine Jessica Kostla Kratnoff Siim Kornel Rulatajad Ripper Oliver Timmusk Mongo Sandra Mirka Jack Scott Norman Salumäe Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid: Julia Artamonova Mai-Liis Riimaa Helena Hanni Xenia Rudakova Sergei Kondrasev Ringo Sillamaa Saile Johanna Langsepp Monika Tomingas Olga Lans Üüve-Lydia Toompere Maria Mokretsova Indrek Tamm Heili Parras Viivika Vahi Merilin Rebane Kaspar Vaik
Hüvasti,kollane kass Autor:Mati Unt Tegelased:Aarne(peategelane),tädi Ida,pime tädi Amalie,Linda(tädi Ida allüürnik ja Aarne klassiõde),Ando(klassivend),Kornel(õpetaja),Maia(klassiõde ja Aarne tüdruksõber),Indrek(hea sõber ja klassivend),Ingrid(klassiõde),Eda(Aarne uus tüdruksõber,kellega ta hakkab raamatu lõpus käima),Aarne ema. Raamatust: Raamat räägib ühest kaheksatesitkümne aastasest posist Aarnest,kes käib koolis.Ta elab oma tädi Ida juures ja ema elab kaugemal,kuna käib tööl.Ta on tädi niiöeldes allüürnik,nedega koos elab veel teine tädi Amalie ja Linda,kes on samuti allüürnik ja Aarne klassiõde
ühinesid liberaalid reaktsiooniliste väljaannete esindajatega. Need aastakümnete kestel püsinud kriitikute ja kunstnikkonna kinnitused selle kohta, et Repin olevat oskamatu ja nõrk kirjanik, näivad igale kaasaegsele lugejale otse kohutavatena. Pärast seitsmekümne aasta möödmumist, mil ühes Peterburi ajakirjas ilmus Repini esimene kirjanduslik teos, saame õiglaselt hinnata tema suurt kirjandsulikku talenti. (Kornel Tsukovski eessõna venekeelsele väljaandele lühendatud kujul, Ilja Repin, 1963, ,,Kauge, kuid lähedane", Tallinn, trükikoda ,,Ühiselu" ) PILDID 3.2 Ivan Groznõi ja ta poeg (18701873) 3.1 Autoportree 3.3 Burlakid Volgal (1873) 3.4 Kunstniku tütar PILDID . 3.6 Modest Mussorgski portre 3.5 Lev Tolstoi (1891)
Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma.Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda.Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud
Auhinnaks kingiti esikoha eest diplom ja loorberipärg. Meeskoori juhiks on endiselt köster Preisberg. segakoori juhiks aga Vaskjala Karjavere talu noor peremees Jaan Virkepuu, kes omades suurepärase muusikalise ande juhatab koori pikemat aega. Lühemat aega juhatab segakoori Nabala talupidaja Jüri Arro, siis võtab taktikepi üle köster Hans Mets. 1953-1957.a. juhatab kirikukoori organist Paul Kornel, siis võtab taktikepi enda kätte Jaanus Romandi. Pasunakoori juhtideks peale Hiio olid H. Ots, Joh. Arro, August Kesa ja Hans Pajus. Viimane viib orkestri päris kõrgele tasemele. Tema Taktikepi all esines orkester edukalt ,,Jüri Muusikaseltsi" 70.a. juubeli pidulikul aktusel, kus peokõne pidas praost Aunver. Laulukoorid ja puhkpilliorkester on aastakümneid esinenud kodukirikus suuremate pühade ajal
Valga Gümnaasium 12b klass Siim Kornel PÕLVKOND, KELLE HÄVITAS SÕDA ISEGI KUI KUULID NEID EI TABANUD Referaat Valga 2008 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1Erich Maria Remarque.........................................................................................................4 1.1Elulugu........................................
1. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene-sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene. Ta oli oma kõige kallima varanduse - tervise - juba kodumaale ohverdanud
Lavastaja Georg Malvius (Rootsi) Muusikajuht ja dirigent Tarmo Leinatamm Kunstnik Ellen Cairns (Šotimaa) Valguskunstnik Palle Palmé (Rootsi) Koreograaf Adrienne Abjörn (Rootsi) Helikujundaja Andreas Lönnquist Osades Getter Jaani või Meribel Müürsepp, Uku Suviste või Priit Strandberg, Piret Krumm (Eesti Draamateater) või Meribel Müürsepp, Karol Kuntsel, Lauri Pesur või Dmitri Kurilov, Taavi Paomets või Fredi Pärs, Silver Laas või Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn või Siim Kornel, Indrek Ventmann, Anett Schneider, Katrin- Merili Poom, Kaia Oidekivi, Kethi Uibomägi, Kristiina Renser, Ruudo Vaher, Raahel Pilpak, Madis Mäeorg jt. Lavastuses osaleb Tantsu- ja laulukool WAF Muusikal Grease Kuivõrd Grease on viimasel aastakümnel siin Eestis suht populaarseks muutunud ja oleme lastega filmigi korduvalt vaadanud, siis oli suhteliselt selge, et läheme uut lavastust Tartus vaatama. Piletid maksid muidugi terve varanduse ja mõnes
1. Elulugu Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luu-letustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Oma mälestuses on Karl Kornel kirjutanud Juhan Liivist järgmiselt: "Ta seisis ja vaatles ene- sesse vaibunult "Estonia" kerkivaid müürisid. Nii nagu lapsepõlve "Käkimäe kägu" ei ulatunud kuuseladvast üle Peipsi vaatama, nii ei suutnud ta vahest nüüdki kerkiva kunstitempli tulevikku silmi nõiduda. Aga ta tundis, et ka tema peab templi ehitamiseks ohvri tooma. Ta palus kodumaalt andeks, et ta vaene on ja suurt ei suuda anda. Jah, ta oli vaene
praegusel hetkel on pooleli), mõtlesin siiski ümber. Lõpuks on ju 3. osa romaaniks kirjutamine võimalus näidata enda ettekujutust sellest, mis Anniga õigupoolest tol saatanlikul sügisel juhtus. See raamat kannab pealkirja «Mis sinuga juhtus, Ann?» ja peaks ilmuma õige pea kirjastuse Tänapäev märgi all. (Vallik, A. 2007) 12 Kasutatud kirjandus Kivimaa, Evelin (2008) Eesti naine. Tsitaadid elust. [05. 03.2008] http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=8217 Kornel, Siim (2006) Miksike. Aidi Vallik. [07.05.2006] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/aidi_vallik_siimkornel.htm Palm, Jaanika (2008) Sirp. Loe-ära loe! Eesti lastekirjandus 2007. [14.03.2008] http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=306:loe-ra-loe- eesti-lastekirjandus-2007&catid=7:kirjandus&Itemid=9&issue=3197 Seil, Liisi (2005) Sakala. Aidi Vallik valis kooli asemel kirjatöö. [18.03.2005] http://www.sakala.ajaleht.ee/190305/esileht/5015158.php
88 Valgamaa ..., lk 536-537. 89 Samas, lk 540. 90 Samas, lk 532. 23 pigem kiratsesid, siis vagunite tootmiselt oli Valga Tallinna järel tootmismahult Eestis teisel kohal. Otseselt raudteega oli seotud ka Valgas paiknenud liipriimmutustehas.91 Tööstuste olukord Valga linnas oli peale piiri määramist suhteliselt raskes seisukorras. 1926. aastal linna tööstusettevõtetega tutvunud kaubandus-tööstusminister Karl Kornel pidi tõdema, et Valga oli tööstuslikus mõttes surnud linn. Siiski sai kiidusõnade osaks Valga õllevabrik, mis kerkis teiste ettevõtete hulgast esile eeskujuliku sisseseade, laia tootevaliku ja tööliste heade tingimuste poolest. Enamus ministri poolt külastatud asutusi kurtsid aga piisava turu puudumist üle. Mõned ettevõtted olevat meenutanud pigem surnuaeda ning enamus töötasid vaid poole võimsusega.92 Erandina kerkis esile linna kohalik elektrijaam.
Tarmo Rosman VII 310 620 3800 Tiiu Sakkos VII 308 620 3802 Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695 Ülo Sõstra VII 208 620 3856 Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800 Vivika Väizene VII 201 620 3859 Zoja Raud VII 402 620 3700 Infotehnoloogia teaduskond Adriano Cavalcanti Da Silva Akad.tee 15A - 111 Ahti Lohk Raja 15-136 620 2302 Ahto Buldas Akad.tee 21-C320 665 4241
Sellest hoolimata (või hoopis selle kiuste?) leidsid džässmuusikud ka Saksa okupatsiooni ajal võima- luse džässi isegi kontserdilaval mängida. Kogu Saksa okupatsiooni aja kõige džässilikumaks ettevõtmiseks tuleb kahtlusteta pidada Hans Speegi orkestri 1941. aasta sügisel varieteeteatris Plaza toimunud kontserte. 206 Ehkki Kuldne 7 oli mobilisatsiooni tulemusena kaotanud rohkem kui kolmandiku oma põhijõudu- dest (R. Gross, J. Kornel, B. Kõrver, J. Šagal, P. Oja, A. Plees), püüdis Speek taastada endist 206 Kontsertide täpne arv ei ole teada. V. Ojakääru andmetel tehti Speegile ettepanek “/.../ moodustada bigbänd ja anda sellega paar nädalat kontserte” (Ojakäär 2003: 291). Kas see plaan realiseerus täies mahus, ei ole teada. 93 taset, hoolimata sellest, et mõnelegi mehele tuli svingi aluseid A-st ja B-st alates õpetada.
Tõnu Lehtla VII 403 620 3704 Toomas Vaimann VII 304 620 3800 Toomas Vinnal VII 309 620 3802 Tuuli-Piret Kõuts VII 410 620 3707 Udo Niinsalu VII 311 620 3802 Ülle Valtna VII 231 620 3695 Ülo Sõstra VII 208 620 3856 Ülo Treufeldt VII 507 620 3767 Uudo Kornel VII 310 620 3800 Valery Vodovozov VII 406 620 3694 Veiko Karu VII 206 620 3854 Viktor Bolgov VII 310 620 3800 Vivika Väizene VII 201 620 3859 Zoja Raud VII 402 620 3700 Infotehnoloogia teaduskond Adriano Cavalcanti Da Silva Akad.tee 15A - 111 Ahti Lohk Raja 15-136 620 2302 Ahto Buldas Akad
annaabi.ee 
