mägedes lumetormidega talve, Põhja-Euroopas külma ja karmi talve. Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? Coriolise jõud on tingitud Maa pöörlemisest ning põhjustab jõevoolu, merehoovuste, tuule ja üldiselt iga liikuva objekti kõrvalekaldumist oma algsest suunast: põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Kõrvalekallutav jõud suureneb pooluste suunas: suurim on see poolustel ning puudub ekvaatoril. 2. Mis on Rossby lained? Rossby lained on troposfääri kõrgemas kihis valitsevas ühtlases läänevoolus tekkinud ulatuslikud lained. Need tekkivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass e nn polaarfrondil. Rossby lainetega kantakse külmemat õhku kaugele väiksematele laiustele ja sooja õhku suurematele laiustele. Maapinnal väljendub tsüklonaalse tegevusena - tsüklonid kanduvad polaarfrondil läänest itta. 3. Mis on jugavool?
Kui maa kohal on madalam rohk(madalrohkkond) kui mere kohal, siis toimub ohuliikumine merelt maale maabriis-öösel, maapind jahtub kiiresti ja meri sailitab paevase soojuse. Mere kohal madalam rohk kui maa kohal ja toimub ohuliikumine maalt merele. föön- kuiv ja kuum magedest laskuv tuul///chinook(föön Kaljumaestiku idajalamil.Et Kaljumaestik on Alpidest korgem, on chinook veel kuivem ja soojem kui Alpide föön.) · Selgitada moisteid Hadley tsirkulatsiooniring, polaarfront,Rossby lained- Hadley tsirkulatsiooniring- Üldine tsirkulatsioon on pohjustatud paikesekiirgusest ja selle ebauhtlasest jaotusest, seejuures voib öelda, et ohuliikumised saavad alguse ekvaatorilt, kus ohk touseb suurtesse korgustesse, hakkab siis jahtudes valguma pooluste suunas ja tekitab moneti suletud ringi (Hadley ring) Polaarfront-kitsas vöönd, kus saavad kokku kulm polaarne ja soe troopiline ohumass Rossby lained-Korgemas troposfaari kihis tekkivad uhtlases laanevoolus
Tugevamad tuuled ja tormid Briisid Apvellingud (upwelling)- esineb siis kui tuul puhub ida poolt ja viib soojema vee minema. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel- ranniku alal püsiv kihistus, mõjutab rannikut ja pilvi ei teki, aga sisemaale minnes maapind soojeneb tekib sademete vöönd, mis on 20-60km rannast. Suhteline õhuniiskus- Õhus oleva veeaururõhu ja samal temperatuuril küllastunud olekus oleva veeaururõhu suhe protsentides Mis asi on Planetaarne ehk Rossby laine?on troposfääri ülaosas läänest itta kulgeva õhuvoolu meander. Tavaliselt on neid õhuvoolude lookeid ühel poolkeral korraga 4-5. Need tekivad Coriolisi jõu sõltumise tõttu laiuskraadist (mida väiksem laius, seda nõrgem on Coriolisi jõu mõju). Rossby lainetel on ilmale ja ilmastikule otsene mõju, sest need määravad polaarfrondi vonklemise. Mediaan on variatsioonirea keskmise liikme väärtus. Näiteks variatsioonirea {3, 3, 5, 9, 11} mediaan on 5
1 p - fv = - x 1 p (8.1) fu = - y s.t. liikumine on statsionaarne, arvesse ei võeta mittelineaarseid liikmeid ja turbulentset segunemist iseloomustavaid liikmeid, ehk liikumisvõrrandite lihtsustamisel on järgmised eeldused:1voolamine on statsionaarne =0 ;2advektsiooni osatähtsus väike, Rossby arv t U Ro = << 1 , mistõttu v v = 0 .;3väljaspool piirikihte on turbulentsi mõju väike, mistõttu A fL = kz = 0 Eeldades, et võrrandites (8.1) kehtivad lihtsustused f = const ja = 0 , saame geostroofilise voolufunktsiooni kujul 1 g = p . f 0 (8.2)
Liustikukliima • Kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää • Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0°C Nt: Antartika, Gröönimaa siseosa Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Põhjalikud vastused (6-10p): 1. Kuidas toimub õhumasside liikumine põhjapoolkera parasvöötmes? Mis seda mõjutavad? Parasvöötme ilma kujundavad lainetsüklonid on seotud Rossby lainetega. Rossby lained tekivad kitsas kontaktvööndis külma polaarse ja sooja troopilise õhumassi piiril e nn polaarfrondil. Rossby lained liiguvad läänest itta ja samas suunas liiguvad piki fronti ka maalähedases atmosfäärikihis kujunenud lainetsüklonid. 2. Atmosfääri tsirkulatsiooni roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel. Latentsel e varjatud energial on oluline roll Maa soojusbilansi ühtlustamisel, n vee aurustumisel kulub energiat ja kondenseerumisel see energia vabaneb uuesti
aladele ning tekitab kurusid ning orgusid läbides tugenhnbvaid külmasi kuivi puhangulisi tuuli Föön: soe tuul mägedes 28. Tsirkulatsioon atmosfääri kõrgemates kihtides Tsirkulatsioon troposääri ülaosas (6-12km kõrgusel): Hadley tuumast pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, läänetuulte vöönd 29. Rossby lained ja jugavool Rossby lained: Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained, mida nimetatakse Rossby laineteks. Need tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Jugavool: Rossby lainetega kaasneb kitsa sooja ja külma õhu kokkupuute- vööndis väga tugev tuul, mida nim jugavooluks. Jugavoolu kese paikneb sagel 10-11km kõrgusel ning tuule kiirus ulatub kuni 300km/h. Jugavool on tingitud
kuivi puhangulisi tuuli. Väga sagedased ka Antarktika ja Gröönimaa jääväljade kohal. Boora - maismaal paikneva tugeva kõrgrõhu poolt põhjustatud külm puhanguline tuul Aadria mere piirkonnas. Puhangud võivad rannikuga piirnevate mäeahelike vahel ulatuda -160km/h Föön - soe tuul mägede. Niiske jahe õhumass tungib üle mäaehliku õhk jahtub algab kondenseerumine ja kaotab sademetena niiskuse. Häeaheliku teist nõlva mööda laskudes toimub kuiva õhu kuure soojenemine. Rossby lained- kõrgemates troposfääri kihtides tekkivad ühtlases läänevoolus tihti ulatuslikud lained tekivad polaarfrondis Jugavool - rossby lainetega kaasneb kitas sooja ja külma õhu kokkupuute vööndis väga tugev tuul, mida kutsutakse jugavooluks. jugavool järgib Rossby laineid ja moodustab pulseeriva õhuvoolu, kus õhu liikumise kiirus on suurim keskmes ja väiksem voolu äreosas. Jugavoolu kese paikneb sageli 10-11km kõrgusel ning tuule
miinimumi ja assoori maksimumi vahel ehk õhurõhu tugevuse võnkumine erinevail aastail atlandi ookeani põhjaosas Mis on ja kuidas tekivad passaattuuled? 30ndatelt laiuskraadidelt puhuvad ekvaatori suunas püsivad tuuled. Tuleneb coriolise jõust. Kuidas tekib Aasia mussoon? Kirjelda erinevusi talvel ja suvel. Maismaa ja ookean soojenevad erineva kiirusega. Suvel on aasias madalrõhkkond ja tavel kõrgrõhkkond Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ulatuslikud lained, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul Võrdle tsükloni (e madalrõhkkonna) ja antitsükloni (e kõrgrõhkkonna) mõju ilmale? Kui on tsüklon, siis liigub õhk keskmest väljapoole ja õhurõhk suureneb, kui antitsüklon, siis keskmest väljapoole õhurõhk väheneb. Tsükloni liikumine meie
Atmosfääri tsirkulatsioon, tuuled Lühivastused (1-2p): 1. Mis on Coriolisi jõud? maa pöörlemise tagajärjel iga keha, mis liigub maal mingis kohas horisontaalselt, kaldub sõltumata liiklussuunast horisondiga kindlalt seotud joone suhtes põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vaskul 2. Mis on Rossby lained? Kõrgemas troposfääri kihis tekkivad ühtlases läänevoolus lained 3. Mis on jugavool? Rossby lainetega kaasneb kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis väga tugev tuul 4. Mis on külm front? Atmosfäärifront, mis tekib, kui külm õhumass liigub sooja õhumassi suunas ja soe õhk tõuseb külma õhu peale. Frondi liikumisega kaasneb paduvihm äikesega. 5. Mis on oklusioonifront? Külma ja sooja frondi segunemine 6. Mis on inversioon? Teatud ilmastiku tingimustel soojema õhukihi tekkimine atmosfääri kõrgemates kihtides 7. Mis on soe front
Soojenemine ja tagajärjed................................................................................................25 Ekvatoriaalsed protsessid................................................................................................26 Ekvatoriaalne pinnaalune vastuhoovus........................................................................26 Ekvatoriaalsete hoovuste muutused: El Nino...............................................................27 Ekvatoriaalsed Kelvini ja Rossby lained......................................................................28 Happevihmad...................................................................................................................29 Kasvuhooneefekt.............................................................................................................31 Millised on kasvuhoonegaasid?...................................................................................32 Osoon ja osoonikiht............................
süsteem asendatakse algebraliste Elektrilaengud tekivad pilves “soojade” võrrandite süsteemiks. raheterade ja jääkristallide kokkupuutel Fujita-Peasoni skaala. (positiivsed ioonid suunduvad soojematelt Rossby. objektidelt külmematele) Äikesepilve 3 faasi. 11. Keskmiste laiuste tsüklonid. Bergeni koolkond. Vilhelm Bjerknes, Jakob Bjerknes, Tor Bergeron Piir kahe õhumassi vahel on lähedane järsule hüppele, mitte pidev üleminekuala! T.Bergeron: õhumasside jaotus (P, T, A, c ja m) Lorenz.
lõunapoolkeral kagust loode suunas Tsirkulatsioon troposfääri üleosas (6-12 km kõrgusel): Hadley tsirkulatsiooni ringist pooluste poole on kõrgemates kihtides valitsevaks õhu liikumine idasuunas, mistõttu sellist liikumist nimetatakse kõrgemates kihtides läänevooluks. Pooluste kohal valitseb püsiv madalrõhkkond, seda ümbritseb kogu troposfääri läbilõiget hõlmavalt läänetuulte vöönd Rossby lained ja jugavool: Rossby lained – ulatuslikud lained, mis tekivad kõrgemas troposfääri kihis ühtlases läänevoolus. Need tekivad kitsas vööndis, kus saavad kokku külm polaarne ja soe troopiline õhumass (nn polaarfront). Kõrgemas kihis polaarses õhus tekkinud sopistused ehk madalrõhulohud väljenduvad aga maapinnalähedases kihis madalrõhkkondadena ja tingivad tsüklonaalseid torme jugavool – Rossby lainetega kaasnev kitsas sooja ja külma õhu kokkupuutevööndis
Lainepikkusi on võimalik valida nõnda, et need muudavad segavad faktorid nagu pilved ja udu läbipaistvateks. Aktiivsed kaugseire meetodid on näiteks Radar ja LIDAR, mis võimaldavad tänu kiirgamise ja kiirguse tagasi jõudmise vahelise ajahulga arvestamisele hankida teavet objekti asukoha, kõrguse, kiiruse ja suuna kohta. Veepinna kõrgust mõõdab altimeetria ning sagedust skatteromeetria. Huviorbiidis on veetaseme kõrguste hälbed tasakaaluasendist, mis võimadavad pinnahoovuste, Rossby lainete, sünoptiliste keeriste ja teiste dünaamiliste nähtuste määramist, kuna veetaseme ja selle poolt tekitatud rõhu gradient ning voolukiirus on geostroofilises seoses [4]. Skatteromeetria tuumikpõhimõtte kohaselt peegeldub radari signaal kareda vee või jää pinna tõttu tagasi intensiivsemalt. See meetod aitab määrata lisaks meretuule kiirusele, jääkattele ja lainetusele ka naftareostuse piirkonda, mille kohal on lainetus maha surutud. 1
annaabi.ee 
