4) tööliste nõukogu teke Sündmused ja muutused Eestis (Märtsirevolutsioon ja autonoomia): 1) Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai Jaan Poska 2) Tartus toimunud rahvuslaste nõupidamisel seati kokku autonoomiaseaduse projekt 3) toimus eestlaste meeleavaldus Petrogradis, kuna autonoomiaseaduse vastuvõtmine hakkas venima 4) Venemaa Ajutine Valitsus kinnitas 30. märtsil (12.aprillil) 1917 Eesti ajutise omavalitsuse seaduse, millega Eesti sai ulatusliku autonoomia (- osaline iseseisvus Vene riigi sees) 5) senine Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühendati üheks Eestimaa kubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar Jaan Poska 6) omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev 7) ametlikuks asjaajamiskeeleks sai eesti keel
Nad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ja vähemusrahvaste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Eesti elanikel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused. 1904-1905.a toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes häbistava lüüasaamisega Venemaa jaoks, paljastades impeeriumi nõrkuse ja õõnestades valitsuse autoriteeti. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Revolutsiooni ajendiks sai Verine Pühapäev 9 jaanuaril, mis põhjustas protestiavaldusi kogu Venemaal. Ka Tallinnas korraldati streike, peeti miitinguid, toimusid kokkupuuted politseiga. Rahutused haarasid ka vabrikutöölisi ja ametnikke ja käsitöölisi ka mujal linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid igapäevaseks, hävitati mõisavara, kuid esitati ka palvekirju,
Iseseisvumise eeldused ◦ olukord maailmas ◦ olukord Venemaal ◦ olukord Eestis 1915 rinne Riia all ◦ allveelaevad Eesti vetes 1917 sept Riia sakslastele 29. sept Saksa dessant Saaremaale 23. veebr 1917 – rahutused Petrogradis 3. märts – võim Ajutisele Valitsusele ◦ kaksikvõim 2. märts – rahutused Tallinnas 26. märts – eestlaste meeleavaldus Petrogradis 30. märts – määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta ◦ Eestimaa kubermang, komissar J. Poska 23. mai – Ajutise Maanõukogu (Maapäeva) valimised 1. juuli – Maapäev tuli kokku ◦ Maavalitsus, J. Raamot, K. Päts Reformid ◦ rahvusväeosad, J. Laidoner ◦ eesti keel asjaajamiskeeleks 8. okt – Lääne-Eesti saared sakslaste käes 26. okt – Petrogradis võim VSDT(b)P kätte,
VABADUSSÕDA Eesti 1917 aastal. 1917. aasta veebruaris toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel toimus võimuvahetus : a) Kukutati keisri võim b) Võimule tuli Ajutine Valitsus Ajutise Valitsuse esindajaks Eestis sai kubermangukomissar Jaan Poska. Eesti rahvuslikud jõud seadsid Eesti poliitiliseks eesmärgiks autonoomia. 26. märtsil korraldati Petrogradis Ajutise valitsuse mõjutamiseks hiiglaslik demonstratsioon. Märtsi lõpul sai Eesti autonoomia (omavalitsuse) Venemaa koosseisus st. a) Ühendati Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. b) Mida valitses kubermangukomissar Jaan Poska. c) Nõuandvaks organiks kubermangukomissaari juures sai Ajutine Maakogu. d) Täidesaatvas asutuseks Maavalitsus. e) Kohalik võim läks maakonnakomissaaride ja miilitsaülemate kätte. Millised olid pingete allikad Eestis ? a) Vene ametnikud süüdistasid eestlasi separatismis(muulased rindele ajada ja ise
Eesti iseseisvumine 1919-1920 (§ 9-12, lk 37-54) Iseseisvumise etapid 1) Autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus 2) Enamlased võimul 3) Iseseisvuse väljakuulutamine 4) Vabadussõda 28.nov. 1918- 2.veebruar 1920 I Autonoomne Eestimaa kubermang 30.märts 1917- oktoober 1917 Taust: Veebruaris (8.märts) toimus Petrogradis revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust ja see läks Ajutise Valitsuse kätte, Vm rahvastele lubati autonoomia. Eesti sai selle esimesena 30. märtsil. 1) Eesti ala liideti üheks rahvuskubermanguks, seda juhtis kubermangukomissar (endine Tallinna linnapea) Jaan Poska 2) aktiviseerus parteide loomine ning parteide tegevus. Kõige enam pooldajaid oli sotsialistlikel parteidel 3) valiti esimene rahvaesindus Eesti Ajutine Maanõukogu e Maapäev !(sinna valiti 62 saadikut), mis tuli kokku mais ja seal seati ametisse Maavalitsus, kellele kuulus nüüdsest täidesaatev võim
· Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg) Eeldused · Eestis: c) poliitilised · 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia eelnõu Ajutisele Valitsusele 26. märts eestlaste demonst. Petrogradis 30.Märts autonoomia seadus: eestimaa kubermang= üks rahvuslik kubermang Eesotsas E. Kuberm. Komissar Jaan Poska Valimiste teel mood. E. kuberm. Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev Autonoomia saavutamine 2. Rakendamine Eesti keel- asjaajamiskeel Maapäeva valimiste korraldamine Rahvusväeosade loomine Korra tagamine
OMARIIKLUSE SAAVUTAMINE 1917.a Demokraatliku Venemaa osa Vabadussõda 28.nov.1918-3.jaan.1920 Riigielu Jaan Poska kubermangukomissar Iseseisvumine 30.01.1919 Paju × korraldamine 1917-1918.a. 30. märts 1917.a Autonoomiaseadus (Venemaalt) 15.nov.1917. Eesti Kaitseliit ETK Asutav Kogu Maapäeva otsused: (Kuperjanov)
kogemuse( rahad pandi kokku ja ehitati ettevõtteid- Meiereid, laeva seltse jne) 3. Poliitilised eeldused- oskus sõnastada oma eesmärke, poliitilise võitluse kogemused, hakati looma erakondasid, eesti poliitikute esilekerkimine, kohalike omavalitsuste kogemus, ohvitserkonna olemasolu, sõjaline kogemus I Maailmasõjas. Autonoomia : eestlased kasutasid ära, et on ajutine valitsus ja koostati Eesti autonoomia kava. Seal oli 4 olulist punkti- eesti keelne asjaajamine, Eesti alade ühendamine Eestimaa kubermangu alla, moodustada rahvusväe osad, viia läbi valimised. 12 aprill 1917- ajutine valitsus andis Eestile autonoomia. Enamlaste riigipööre ja ümberkorraldused : toimus Eestis 27.okt. · riigistatakse kogu maa ja ettevõtted * maad ei jaotata talupoegadele, tehakse kommuunid *Kirik lahutati riigist 28 nov
Verine Pühapäev 9.jaanuaril toimunud rahuliku demostratsiooni tulistamine Peterburis, mis põhjustas protestimeeleavalduse kogu Venemaal. Karistussalgad Balti kubermangus toimunud mässu lõpetamiseks saadetud sõjaväelased, kes hukkasid ilma eeluurimise ja kohtuta u 400 inimest. Riigiduuma Venemaa valitav rahvaesindus. Esimest korda kutsuti kokku 17. oktoobril 1906. Noor-Eesti revolutsiooni eel moodustunud eesti esimene kirjanduslik rühmitus. Esimene maailmasõda 28.juuli 1914 11.november 1918. Inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt.
Samas omasid ühiskonnas väga suurt mõjuvõimu tööliste ja soldatite saadikute nõukogud, kes olid palju radikaalsemate ja vasakpoolsemate vaadetega. Näiteks esindas töölisi Petrogradi Nõukogu, mis koosnes enamlastest ja mille eesotsas kükitas Lenin ning millel oli väga suur mõju. Autonoomia Eestis Revolutsiooni tulemusena ühendati kogu Eesti ala üheks administratiivalaks Eestimaa kubermanguks, millele anti 1917.a. 30. märtsil piiratud autonoomia. Kubermangukomissariks määrati Jaan Poska. Maanõukogu Vastavalt tuli rahva poolt valitud Maanõukogule ehk Maapäevale üle anda senised aadli omavalitsuse ja kubermanguvalitsuse ülesanded. Kubermanguvalitsuses, sellele alluvates ametkondades ja maakondade tasandil asendati senised vene ametnikud eestlastega; asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel. 1917.a. suvel hakati looma rahvusväeosi. Vastavalt Ajutise Valitsuse poolt kehtestatud loale kujunesid 1917.a
RKN Rahvakomisaride Nõukogu e. I Nõukogude valitsus. Juht Lenin. Lenin Bolsevike juht. NSVLi esimene valitsusjuht. Veebruarirev- pööre ühiskonnas. Rahulolematus Nikolai II-ga. Eesti 1917 · Muutused ühiskonnas Eestimaa kubermangu komissariks sai Jaan Poska. Tegevust alustas miilits. Üks kubermang. · Autonoomiaseadus osaline iseseisvus 20.märtsi lõpus avaldati Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta. Eestimaa+ P- Liivimaa kubermang. Selle juurde pidi valimiste teel moodustama Eestimaa kubermangu Ajutine Maanõukogu. Haridus, usk, kultuur (30.märts 1917) 1. Kõrgemad organid lubati moodustada. Seadusandlik Maapäev (63 liiget) ja Täidesaatev Maavalitsus K.Päts 2. Emakeelne algharidus · Oma sõjavägi Vn Ajutise Valitsuse toetusel loodi Rakverre 1
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Amnk valimiste väljakuulutamine
Need toimusid Brest-Litovski kindluslinnas.Saksa tingimused nägid ette Poola ja Ukraina eraldamist Venemaast.Enamlased ootasid läbirääkimisteni, lootes et Saksamaal puhkem kommunistlik revolutsioon. 17.veebr 1918 alustas Saksamaa uuesti sõjategevust.Enamlased nõustusid sakslaste tingimustega.3.märts 1918 sõlmitud Bresti rahuga loovutati sakslastele suured maa-alad Venemaal.Lenin kinnitas, et tegemist on ajutisega lepinguga, mis tühistatakse. 14.UUTE RIIKIDE TEKE 6.dets 1917 iseseisvus Soome. 16.veebr 1918 iseseisvus Leedu. 24.veebr 1918 Eesti. Esialgu jäi Eesti ja Leedu iseseisvusdeklaratsioon paberlile, enamlased neid ei tunnistanud. 1918.a. sügisel iseseisvumiste laine Saksamaa ja tema liitlaste kokkuvarisemise järel.Iseseisvaks kuulutasid Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari. Moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriik. 18.nov. 1918 iseseisvus Läti. Isesisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 1919a
Selle liikumisega sidusid end tudengid ja gümnaasiumi õpilased. Esialgu kuulusid sotsialistid ülevenemaalisse parteisse, kuid 1903 ilmus ajaleht Uudised, üks asutaja oli kooliõpetaja Peeter Speek+inimesed. Propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ning nõudsid vähemusrahvuste õiguste austamist ja vastutulekut eestlaste rahvuslike soovidele. 2) 1905. aasta revolutsioon, pooled, põhjused, käik, tagajärg? Ajend: Verine Pühapäev(9.jan). Teated Peterburist aktiviseerisid Tallinna töölisi: miitingud, kokkupõrked politseiga, igapäevased streigid, maal hävitati mõisavara. Vabadusliikumise levinuimaks vormiks oli palvekirjade esitamine. Kõikjal Eestis korraldati koosolekuid, kus taotleti eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku-ja maareformi. Revolutsiooni süvenemist näitas ülevenemaaline streik. Suleti töökojad, ärid, vabrikud,
Eesmärkide saavutamiseks loodi liit vene demokraatiaga. 1904 linnavolikogu valimistel tõrjus eesti-vene valimisblokk sakslased välja ja päts sai linnapeaks. Sotsiaaldemokraatia: sotsialismi ideed jõudsid Eestisse 19saj lõpul, jõuti otsusele saata venemaa suurtes keskustes tabatud sotsialistid vaiksesse provintsi: tööstustöölised tlna ja üliõpl tartu. Erakondlik tegevus oli venes keelatud, siis töötasid sotsialistid illegaalselt, pidades salakoosolekuid ja levitades keelatud kirj. Algul kuulusid eesti sots internatsionaalsesse ülevenemaalisse parteisse- tartus hakkas ilmuma ajaleht uudised. 1905- 1904-1905 vene/jaapani sõda. 16okt1905-veretöö. 17okt- nikolai2 kirj alla manifestile, milles lubas anda venemaale parlamendi(riigiduuma),põhiseaduse ja kodanikuõigused. Esimene partei Eestis, Eesti Rahvameelne Eduerakond(liberaalid) ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ)-Uudiste toetajad. 27nov- tartus 1rahvaasemike koosolek
Kordamisküsimused: eesti Vabariigi loomine ja Vabadussõda 1. Kuidas mõjutas 1917 aasta revolutsioon Eestit, Venemaad? EEtis:.Moodustati valitsus. Loodi esimene rahvusväeosa Esimene Eesti Polk . Maapäev korraldas valimised. Mindi üle eesti keelele. 2. Milles seisnes autonoomia tähtsus Eesti jaoks (2)? Millal ja kuidas see saadi? 1917 märts, tartu. Eestist sai ühtne tervik, maapäev liitis Liivimaa ja Eestimaa 3. Milliseid muudatusi viidi läbi peale autonoomia saamist ? Tekkisid esimesed valimised maanõukogutesse. Valitsuses vahetati vanad ametnikud eestlaste vastu. Eesti keel sai ametlikuks keeleks. 4. Millistel eesmärkidel hakati looma Eesti rahvusväeosi? Kergendada eestlaste sõjaväeteenistusi, koondada nad kodumaale, tugevdada kaitset saksa võimaliku pealetungi vastu, anda rahvuslaste juhtude käsutusse reaalne jõud ümberkorraldusteks. 5. Mis muutus Eestis oktoobripöörde tagajärjel? (4)
Maapäev. Maapäev ja poliitiline areng *Valimised toimusid mai lõpus ja andsid enamuse erinevatele sotsialistlikele parteile, nagu esseerid ,vähemlased ja nn radikaalsotsialistid, hilisem Tööerakond. Kodanlikest parteidest olid esindatud Tõnissoni Eesti Demokraatlik Erakond ja Pätsi Maarahva Liit. *Maapäev moodustas Maavalitsuse, mille etteotsa sai Jaan Raamot, hiljem Konstantin Päts. *Maapäeva kokkuastumise ja Maavalitsuse moodustamisega oli autonoomia sisuliselt kätte võidetud. *Augusti lõpul seadis J.Tõnisson Maapäeva istungil eesmärgiks omariikluse,kuid valdav see idee veel ei olnud. Enamlaste riigipööre *1917.a okt otsustasid Vene enamlased Vladimir Uljanovi (Lenini) pealekäimisel Ajutise Valitsuse kukutada. Lenini plaani kohaselt tuli mõnes paigas, k.a Tln juba enne riigipööret hõivata raudteejaamad, telegraaf jm.