Rkoormus= 0,36 0,032 Patarei 0 1.3.2. U I karakteristikud, millele on koondatud uuritud allikad U-I karakteristikud 15 10 Klemmipinge, V 5 0 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5 4 4.5 5 Koormusvool, A Stend adapter Patarei Graafik 1. U-I karakteristikud 1.3.3. Allikate sisetakistus Allikate sisetakistus 0.60 0.50 0.40 Sisetakistus, 0.30 0.20 0.10 0.00 0 0.5 1 1.5 2 2.5 3 3.5
Juhendaja: Lauri Kütt 1. Elektromotoorjõuallikate tunnusjooned Töö eesmärk. 1. Tutvumine erinevate alalisvoolu allikatega 2. Alalisvooluallikate parameetrite ning ragendamisega tutvumine 3. Erinevate iseloomujoontega alalisvooluallikate eristamine Katseskeem: Valemid: Sisetakistus = U1-U2/I2-I1 Elektromotoorjõud = max. allika klemmipinge Võimsus sisetakistuses= Pkogu Pväljund Allika võimsus = Elektromotoorjõud* Koormusvool Väljundvõimsus = Koormusvool * U Tabel Katseandmed ja arvutustulemused Koormusvoo Allika Ra Pväljund Allikas Koormus E [V] Pallikas[W] Psisetakistus[W] l [A] klemmipinge [V] [oom] [W] DC Power
nimivoolule. Sulavkaitsmeid valmistatakse kahte tüüpi: · Ühekordse kasutusega; · Lahtikäiva korpusega sulavkaitsmed, milledele toodetakse vahetatavaid sulareid. Lühise tekkides sulavkaitse kuumeneb ja sulab. Sulamisega katkestab kaitse voolu. Rakendumisaeg sõltub voolutugevusest-mida tugevam on vool, seda kiiremini sular põleb läbi. Sulari nimivool on vool, mida ta võib kestvalt taluda. Kui koormusvool kasvab, siis sulari ja koju sulavkaitsme vool tõuseb. Suurim püsivool, mille juures sulavkaitse veel ei rakendu, sõltub sulari ristlõikest, materjalist, kujust ja pikkusest, aga ka ümbruse temperatuurist. Sulavkaitsmed paigaldatakse elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvitiga. Sulavkaitsmed minu kodus: · Arvuti · Televiisor · Raadio Ülejäänud elektriseadmetest on minu kodus ka bimetallkaitsmed või automaatkaitsmed.
- sulavkaitsmed (kaitsekorgid), - liigvoolukaitselülitid (automaatlülitid), - rikkevoolukaitselülitid. Sulavkaitsmed. Koosnevad kaitsmealusest põhjakontakti ja huulikkontaktiga, põhjarõngast, sulariga kaitsepadrunist ning kaitsmepeast. Liigvoolu korral katkestavad sulavkaitsmed voolu sulari läbipõlemise teel, seejuures lühisel kiiresti, liigkoormusel aeglasemalt. Seetõttu kasutatakse neid enamasti lühise kaitseks. Sulavkaitsme nimivoolule vastav koormusvool on tagatud põhjarõngas oleva augu läbimõõduga, see tähendab, et ei saakasutada ettenähtust suurema nimivooluga padrunit Kaitselülitid. Liigvoolukaitselülitid kaitsevad elektripaigaldisi ja tarviteid nii lühise kui liigkoormusvoolu eest. Kaitselülitis on elektromagneetiline vabasti, mis rakendub lühisel ja bimetallvedruga elektrotermiline vabasti, mis katkestab liigkoormusvoolu. Liigkoormusel termovabasti kuumenev bimetallvedru paindub, seadekruvi liigutab pöörikut,
1. Tühijooksu karakteristik e = f ( I e ) näitab ankru emj e sõltuvust ergutusvoolust I e ankruvoolu puudumise ( I a = 0 ) ja konstantse pöörlemiskiiruse1 n = const korral. 2. Väliskarakteristik U = f ( I ) on ankru (generaatori) klemmipinge U sõltuvus koormusvoolust I juhul, kui pöörlemiskiirus n = const ja ergutusvool I e = const . Väliskarakteristikult määratakse generaatori nimipinge muutus, milleks loetakse generaatori klemmipinge muutust, kui koormusvool muutub nimikoormusvoolust I nom nullini. Tavaliselt väljendatakse pingemuutus protsentides nimipingest: 1 Praktikas sageli kasutatav pöörlemiskiirus n (pööret minutis e 1/min) on seotud pöörlemissageduse n (Hz) ja nurksagedusega w (rad/s) järgmiselt: n = 60n = 60 w / 2p . 8 U 0 - U nom
katkestamiseks ja sulgemiseks, mistõttu on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg- sagedusahelates. Lubatavad pärivoolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. Stabilitronid ja stabistorid Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav. Mahtuvusdioodid Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava
Liigitus väljundsuuruse suhtelise stabiilsuse järgi: · Madala stabiilsusega stabilisaator · Keskmise stabiilsusea stabilisaatorid · Kõrge stabiilsusega stabilisaatorid · Täppisstabilisaatorid Liigutus tööpõhimõtte järgi · Parameetrilised stabilisaatorid · Kompensatsioonsabilisaatorid Pingestabilisaatorid. Üldist. Põhiparameetrid. Vt.joonist pingestabilisaatorid. Parameetrid · Pinge stabiliseerimistegur tingimusel, et koormusvool on muutumatu e. konstantne · Sisetakistus e. väljundtakistus sisendpinge peab olema muutumatu · Silutegur iseloomustab muutusi kiiretele muutustele. · Stabiliseerimistegur iseloomustab stabilisaatori reaktsiooni aeglastele muutustele Parameetriline pinge stabilisaator Vt. joonis parameetriline pinge stabilisaator. 1. Kasutatud on stablitroni (Zeneri diood) omadusi p-n siirde läbilöögi piirkonnas st vastupingestatult. 2
Kaitselülitite valik Nimivool tuleb valida kaabli ristlõike pindala, paigaldusviisi ja materjali järgi (näiteks 0,75 mm² ristlõikega vaskkaablile tohib rakendada voolutugevust kuni 6 A). Nimivoolu valimisel tuleb samas arvestada ka pistikupesade, valguslülitite ja klemmide maksimaalset lubatud voolu. Kui kaabli maksimaalne lubatud koormus on 25 A, aga pistikupesal ainult 16 A, siis ei tohi seda ahelt kaitsva kaitselüliti nimivool ületada 16 A. Kui pistikupesa maksimaalne lubatud koormusvool on 16 A, aga kaablil ainult 10 A, siis ei tohi kaitselüliti nimivool olla suurem kui 10 A . Vabansti Vabasti on seadis automaatkaitselülitis, mille abil toimub vooluringi ühendavate kontaktide automaatne lahutamine. Elektromagnetiline vabasti on mõeldud kaitseks lühise eest, elektrotermiline aga liigkoormuse eest. Vabasti on Automaatkaitselülitite üheks oluliseks osaks. Rikkevoolukaitselüliti
Rööpvastuside korral (joon. 6.16 c, e) hargneb osa sigaalivoolu läbi vastusidetakisti Rvs, mistõttu signaaliallikast tarbitav vool suureneb, mis tähendab võimendi sisendtakistuse vähenemist. Võimendi resulteeruv sisendtakistus on takistuste Rs ja Rvs/(1+Ku) rööpühenduse takistus. Joonis 6.16. Rööpvastuside põhiskeemid [3]. Võimendi väljundtakistus Rv = Uv0 / I vk, kus Uv0 on võimendi nn vallaspinge (tühijooksupinge, kus koormustakistus Rk = ¥) ja Ivk on koormusvool väljundi lühise korral (Rk = 0). Kui võimendiga ühendada vastusideahel (6.15 a), siis Uv0 väheneb F korda, kuid Ivk ei muutu, sest lühisereziimis väljundpinge Uv = 0 ja vastusidet ei teki. Järelikult pingevastuside toimel väljundtakistus väheneb samuti F korda: Ru vs = Rv / (1+BKu). Vooluvastuside avaldab väljundtakistusele vastupidist toimet (6.15 d). Tühijooksus (vallareziimis) väljundi korral koormusvool Iv = 0, vooluvastuside
Tüüppaigaldusviisid · Voolu toimel juhid kuumenevad. Juhi ükski soon ega juht tervikuna ei tohi aga kuumeneda sel määral, et see oleks ohtlik juhi isolatsioonile, liidetele, klemmidele ja ümbrusele. · Liigkuumenemist saab vältida õigesti valitud liigkoormuskaitse abil. Selle valikul tuleb arvestada ka juhi ümbruse temperatuuri. · Kestvalt lubatav koormusvool määratakse IEC standardeis tüüp-paigaldusviiside järgi, mille põhimõtted on skemaatiliselt kujutatud joonistel Tekst põhineb raamatul "Elamute elektripaigaldised" 21 3.1 Juhtmed ja kaablid EKA loengud Raivo Teemets ELEKTRIPAIGALDISED · Näiteid kaablite ja juhtmete tüüppaigaldusviisidest 22 Juhtmed ja kaablid 2010
2. Elektriline koormus 2.1. Elektrilise koormuse miste Elektriliseks koormuseks nimetatakse elektriseadme poolt tarbitavat vimsust mratud ajahetkel. Vahelduvvoolu puhul koosneb tisvimsus aktiiv- ja reaktiivkomponentidest. Vastavalt vib ka koormuse jaotada: · tiskoormus; · aktiivkoormus; · reaktiivkoormus. Praktikas kasutatakse ka mistet koormusvool. Elektrilised koormused vivad olla elektrivarustusssteemis aja jrgi mratuna kas pidev- vi vahelduvkoormused. On ka seadmeid, kus koormus vib muutuda suvaliselt, sel juhul on koormuse arvestamine vimalik tenosusteooria abil. Aja jooksul muutuvaid koormusi kujutatakse koormusgraafikute abil. Elektrivarustuselementide lbilaskevime ja elektrienergia nimivimsus valitakse maksimaal- vi teatud ajavahemiku keskmise koormusnitaja jrgi, mida nimetatakse
11 Joonis 3.8. Stabilitroni pinge-voolu tunnusjoon [2]: UZ stabiliseer(imis)pinge; Uz min -minimaalne stabiliseerpinge; Iz min - minimaalne stabiliseervool; Iz max maksimaalne stabiliseervool. Pinge stabiliseerimiseks koormusel stabilitroni abil kasutatakse joonisel 3.9 toodud skeemi. Joonis 3.9. Lihtsa pingestabilisaatori skeem: E - toitepinge; IZ - stabiliseervool; Ik - koormusvool; Rk - koormustakisti, Uk - pinge koormusel [2]. Piiramistakisti Rp valitakse esimeses lähenduses nii, et toitepinge E nimiväärtusel läbiks kas stabilitroni keskmine lubatav stabiliseerimisvool: Sealjuures tuleb arvesse võtta, et piiramistakistit Rp läbib stabiliseerimisvoolu Iz ja koormusvoolu Ik summa. Kuna ränidioodi pinge-voolu tunnusjoone päriharu on järsult tõusev, saab dioodi ka pärisuunas ühendatuna kasutada 0,6...1 V püsiva pinge saamiseks. Selleks toodetud
Termoreleede tegastusnupud, juhtlülitid ning muu käivitusaparatuur monteeritakse elektrikilbi uksele arvestusega, et hilisemal kasutamisel ei tuleks kilbi ust avada. Termoreleed teguleeritakse elektrimootori nimivoolu järgi. Mõõtmisel 13 kasutatavate riistade täpsusklass peab olema olema vähemalt 1,5. kaitselülitite nimivool peab olema võrdne või suurem kui koormusvool. Elektrikilpide montaaz sooritatakse nii, et ekspluatatsioonis oleks tolmu ja niiskuse mõju neile minimaalne. Peale montaazi puhastatakse elektrikilbi sisemus montaazijääkidest ja ehitusprahist. Automaatika ülesanded Automaatika süsteemide ülesandeks on objektil tagada kütte-, jahutus- ja ventilatsiooniseadmete automaatne reguleerimine ning juhtimine vastavalt projekti KV-osa mahule ja kirjeldusele. Automaatika osas kasutatakse süsteemide töö juhtimiseks ning
Reeglina on mootorile vajalikud kahe- ja neljakvadrandilised muundurid, mis omavad jõuahelat pidurdusenergia vastuvõtmiseks ja hajutamiseks. Kuni mootori klemmidele on rakendatud toitepinge, tekitab see võimsuse (ka voolu) läbi alaldi, mis võib olla kahesuunaline, võimaldades masinal töötada nii mootorina kui generaatorina ning pöörelda ühes või teises suunas. Siin ongi põhjus, miks nõutakse neljakvadrandilisi süsteeme, kui koormuspinge ja koormusvool on kahesuunalised. Mootori talitlus pöörlemissuunaga "edasi" kujutab endast esimest kvadranti positiivse pinge ja vooluga. Edasisuunas pööreldes võib masin aeglustuda (pidurduda), muutudes mootorist generaatoriks, kus võimsus muudab suunda positiivse pinge ja negatiivse voolu korral, nagu on näidatud kvadrandis 2. Mootori talitlus pöörlemisega vastassuunas nõuab, et nii pinge kui vool oleksid negatiivsed ja vastaksid joonisel kvadrandile 3. Sel ajal kui mootor
oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg- sagedusahelates. Lubatavad pärivoolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. 2.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode) Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv z vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. 14 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1
avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg-sagedusahelates. Lubatavad pärivoolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. 2.4. Stabilitronid ja stabistorid (Zener Diode) Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb P-N-siirde teatud kindla vastupinge väärtust U z ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 2.2). JOONIS 2.2. Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1
suhtes lubatavast koormusvoolust ning pinge jagamisteguri lubatavast veast. B Koormatud pingejaguri puhul peame me arvesse võtma, et: Koormatud pingejaguri väljundpinge muutub koormusvoolu kõikumise mõjul, muutudes seda vähem, mida madalaoomilisem see pingejagur on. Mida madalaoomilisem on pingejagur, seda enam tarbib see aga voolu, mistõttu tuleb leida mõistlik kompromiss. Nagu jooniselt 5.15 näeme, jaguneb ahela vool pingejagurit läbides kaheks: koormusvool IK ja takistit R2 läbiv nn põikvool I2. Elektroonikalülitustes valitakse koormatud pingejaguri põikvool kaks kuni kümme korda koormusvoolust suurem. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 13 (13) I R1 U1 + U
rakendusvool ei ületaks kaablile kestvalt lubatud voole antud paigaldustingimustes. Kaitseaparaadi rakendusvoolu määramisel tuleb lähtuda konkreetse kaabli töövoolust ja vähimast kahefaasilisest ning suurimast kolmefaasilisest lühisvoolust vastavalt lubatud soojustingimustele. Soojuslikud tingimused olenevad kaablite paigalduse viisist, pinnase temperatuuris, kaabli paigalduse sügavusest, pinnase omadustest. Oluline näitaja kaabli käitu silmas pidades on lubatud koormusvool. Kaablite tehnilised andmed on tabelis 5.5. Tabel 5.4 IEC ristlõigete skaala ja eelisristlõiked mm2 Ristlõigete 3×25 3×35 3×50 3×70 3×95 skaala 3×120 3×150 3×185 3×240 Eelisristlõiked 3×50 3×120 3×240
takisti R pingelangu, mis viib DD2 sisendi asendisse 1, väljundi aga asendi 0. Kuna DD1 alumine salvestamine koormuse induktiivsusse kui juhtahela poolt lüliti avatakse muudab induktiivsuse emj oma sisend on nüüd asendis 0, siis ei juhtu lülituse olekuga midagi ka peale sisend impulsi lõppu (Siis kui polaarsust avaneb diood VD ja koormusvool jätkub induktiivusesse salvestunud energia abil. Voolu ülemine sisend läheb asendisse 1). Kondensaator C laadumisvool väheneb eksponent funktsiooni reguleerimine tarbijas millega kaasneb mootori pöörlemiskiiruse muutus, toimub lüliti suletud ja avatud kohaselt, ning koos sellega pingelang takistil R ja ka DD2 sisendpinge selle hetkeni ning saavutatakse oleku ajasuhte muutmisega. Väiksema voolu korral on pausi ja impulsi kestus suurem, ssuurema voolu
Takistite ühendusviisid ja skeemide teisendamine 5. Keemilised alalisvooluallikad. Sisetakistus. Sisetakistus on elektrienergia allika, näiteks keemilise vooluallika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Sisetakistus on määratav allika sisepingelangu ja koormusvoolu jagatisena. Alalisvooluahelas on elektriallika klemmipinge (positiivse ja negatiivse elektroodi vaheline pinge) kus E on allika elektromotoorjõud, I koormusvool ja Rs allika sisetakistus. Seega sisetakistus Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Nad jagunevad 3 rühma: galvaanielementideks, akudeks ja kütuselementideks, kuigi kahel viimasel on sarnasusi galvaanielementidega, milles on elektrienergia saamiseks võimalik ainult ühekordne elektrokeemiliselt aktiivsete ainete
.. 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi. Kasutatakse allaisvoolu signaalide ja väikese sagedusega signaalide võimendamiseks. Sellist võimendit saab kasutada võimsates elektriajamites. Kõige lihtsam: Võib kasutada tavalist generaatorit masinvõimendina, mida juhitakse ergutusmähise poolt. Kui muuta juhtvoolu Ij siis muutub magnetvälja tugevus Øj ja sellest kohe muutub koormusvool UK ja IK . Sellist kasutatakse harva Kp=80...100. Praktikas kasutatakse kaheastmelisi masinvõimendeid. Siin on kaks astet, esimese astme sisend on juhtmähis ja väljundharjad 1 ; 1` . Teise astme sisendis on harjad 1 ; 1` ja väljundis 2 ; 2 ` . Kui juhtmähisele anda juhtvoolu siis tekib magnetjuhtvool Øj ja sellest harjades 1 ; 1` indutseeritakse väike pinge kuna Øj on väike. Kuna harjad 1 ; 1`on lühistatud siis ankrumähist hakkab läbima suur vool ja see kutsub esile suure põiki
.. 0,15s normaalsed tavalised releed. tr = 0,15s ... 1s inertsed releed. tr > 1s ajareleed. Elektrimasinvõimendi. Kasutatakse allaisvoolu signaalide ja väikese sagedusega signaalide võimendamiseks. Sellist võimendit saab kasutada võimsates elektriajamites. Kõige lihtsam: Võib kasutada tavalist generaatorit masinvõimendina, mida juhitakse ergutusmähise poolt. Kui muuta juhtvoolu Ij siis muutub magnetvälja tugevus Øj ja sellest kohe muutub koormusvool UK ja IK . Sellist kasutatakse harva Kp=80...100. Praktikas kasutatakse kaheastmelisi masinvõimendeid. Siin on kaks astet, esimese astme sisend on juhtmähis ja väljundharjad 1 ; 1` . Teise astme sisendis on harjad 1 ; 1` ja väljundis 2 ; 2 ` . Kui juhtmähisele anda juhtvoolu siis tekib
(mis oli ühekvadrandilise muunduri talitluse puhul eelduseks), siis tekib koormuses positiivne vool (kontuur 1) id2 = id1, sest dioodil VD on vastupinge ja diood voolu ei juhi. Voolu kasvamise kiirus on määratud pinge ja ahela aktiiv-induktiivtakistustega. Ahela väljalülitamisel vool läbi PL katkeb. Samas ei saa induktiivsust sisaldava koormusahela vool muutuda hetkeliselt nulliks, sest induktiivsuses salvestatud energia ei kao ja see tuleb muundada. Koormusvool lülitub ümber vabavooludioodi ahelasse (kontuur 2) ning induktiivsuse energia muundub koormuse aktiivtakistuses soojuseks. Kui 2. kontuuri vool sumbub nulliks enne kui lüliti PL taas sulgub, tekib ahelas katkevvoolutalitlus. Piir pidev- ja katkevvoolutalitluse vahel sõltub toite- ja koormusahela parameetritest ning lüliti suhtelisest lülituskestusest. 131
teistele valgustitele Kaablid ja kaitstud isoleeritud juhtmed statsionaarsetes elektri- 1,0 2,5 juhtmestikes hoones. Isoleeritud ja paljasjuhtmed 2,5 4,0 Välisjuhtmestikus: seintel kõikidel juhtudel 4,0 10,0 Isoleeritud juhtmetel torus 1,0 2,5 Valgustusvõrgu arvutus koormusvoolu alusel toimub järgmiselt: algul määratakse koormusvool võrgus, seejärel valitakse kestvalt lubatavate koormusvoolude tabeli järgi juhtme vajalik minimaalne ristlõige, mille puhul arvutuslik vool on väiksem kestvalt lubatavast. Kestvalt lubatavad voolud vask- ja alumiiniumsoontega kummi- ja pvk-isolatsiooniga juhtmetele ning vask-ja alumiinium- soontega pliikestas kaablitele nimipingel. Voolu Juhtmed Lubatav vool A Kaablitele lubatav vool
U sis R1 Inverteeriva võimendi sisendtakistus on määratud takistusega R1, sest inverteerivas sisendis on virtuaalne maa ja sisendpinge poolt tekitatud vool on määratud selle takistusega. Võimenduse valemis olev miinus märk osutab signaali vastasfaasilusele. Lülituse väljundtakistus on suur, sest sisendpinge ja tagasiside toimed on nüüd vastupidised. Kui koormusvool suureneb ja väheneb väljundpinge, siis muutub inverteeriva sisendpinge positiivsemaks ja võimendi vähendab väljundvoolu et viia sisendpingete erinevus nulliks. Väljundvoolu vähendamine on aga samaväärne suurele väljundtakistusele. 1.9. OP-võimendi rakendusi 1.9.1. Summeeriv võimendi U1 U U I1 = I 2 = 2 I3 = 3
Joonis 5.6.1.1 Pinge regulaatoridel vajadus selle elemendi järele puudub juhul kui koormuseks on alalisvoolumootor sest mootori induktiiv takistus on piisavalt suur kui juht ahela poolt element suletakse siis kulgeb vool toite plussist läbi koormus ahela kusjuures induktiivsuse emj püüab takistada voolu tkekimist ning toimub energia salvestamine koormuse induktiivsusse kui juhtahela poolt lüliti avatakse muudab induktiivsuse emj oma polaarsust avaneb diood VD ja koormusvool jätkub induktiivusesse salvestunud energia abil. Voolu reguleerimine tarbijas millega kaasneb mootori pöörlemiskiiruse muutus, toimub lüliti suletud ja avatud oleku ajasuhte muutmisega. Väiksema voolu korral on pausi ja impulsi kestus suurem, ssuurema voolu korral väiksem kusjuures pingeregulaatorides kasutatakse impulsi laiuse modulatsiooni kus lültiamis sagedus on konstantne.
tingmärgid ja tähised. Elektriajamite kontaktjuhtimisskeeme on otstarbekas kujutada laotatud põhimõtte- skeemidena, kus juhtimisskeemi aparaatide elemente (kontakte, mähiseid jne) kujutatakse ahelates, kus nad täidavad mingit kindlat ülesannet. See võimaldab paremini mõista skeemi tööpõhimõtet. Elektriajamite juhtimisskeemid koosnevad jõuahelatest ja juhtimisahelatest. Jõuahelateks on ahelad, milliseid läbib elektrimootori töömähiste koormusvool (asünkroonmootori rootori- ja staatorimähiste ahelad, sünkroonmootori staatorimähise ahel, alalisvoolumootori ankrumähise ahel). Juhtimis- ehk abiahelateks on kõik ülejäänud juhtimisskeemi ahelad. Jõuahelaid kujutatakse skeemidel jämeda joonega, juhtimisahelaid peene joonega. Juhtimisskeemidel sagedamini kasutatavaid tingmärke on kujutatud alljärgnevas tabelis. Tabel 1.1
Uvälj R2 K= =- Usis R1 Ka inverteeriva võimendi võimendustegur sõltub ainult tagasiside elementide ja ei sõltu OP võimeni võimendusest. Inverteeriva võimendis on määratud on 1 sest inverteerivas sisendis on virtuaalne maa ja sisendpinge poolt tekitatav vool on määratud just selle takistusega. Valemis olev miinusmärk osutab signaali vastasfaasisusele. Lülituse väljundtaksitus on suur sest sisendpinge ja tagasiside pinge on vastupidised. Kui koormusvool suureneb ja väheneb siis muutub inverteeriva sisendi pinge sisendis ja võimendi väähendab väljundvoolu et viia nulliks. On aga sama vääne väljundtaksituse suurenemisega. OP võimendi sagedus karakteristika Kuna OP võimendi kasutamisel on praktiliselt alati tekitatud tagasiside siis kehtivad temale automaat regureelimise seadused, sama põhjusel on otstarbekas sageduskarakteristika logaritmilises mastaabis, kus Y-teljel on võimendus detsibellides ja X-teljel sagedus dekaadides
on oluline kiire avanemine ja sulgumine. Samuti sobivad nad kasutamiseks kõrg-sagedusahelates. Lubatavad päri voolu ja vastupinge väärtused on neil tunduvalt väiksemad kui alaldusdioodidel. Zener Diode 5.4. Stabilitronid ja stabistorid Stabilitron (ka Zeneri diood) on ränidiood, mis töötab läbilöögireziimil ja mis hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu muutumatuna, kuigi toitepinge või koormusvool muutuvad. Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtust Uz ületaval toimel, mil järsult väheneb dioodi takistus ja tugevneb teda läbiv vool. Kui siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline reziim lubatav (vt. joonis 5.2). JOONIS 5.2. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk.29 Stabilitrone iseloomustavad parameetrid on järgmised: 1
suunas, soodustades seega kontaktide varasemat lahuta- needib südamiku; 6,0-.., 6,4-V pinge juures tõmbab süda- mist. piik ankru ligi ja kontaktid sulguvad. Sellest hetkest hak- Magnetilise inertsi tõttu viivitub südamiku deniagnee- l^ab generaator toitma voolutarviteid ning laadima akut. tumine pärast kontaktide lahutamist. Kontaktide väike vib- Kuna generaatori koormusvool kulgeb läbi relee voolu- reerimissagedus aga põhjustab pinge kõikumist välisahe- mähise, magneetub südamik tugevamalt ja hoiab kontaktid las (lambid vilguvad). Selle vältimiseks on lülitatud regu- koos ka sõiduki vibreerimisel. laatori pingemähisega järjestikku kiirendustakv-sti öeneraatori pöörete vähenemisel langeb ka pinge; nii- Ri. Takisti Ri vähendab pärast kontaktide lahutamist voolu pea kui see osutub aku pingest väiksemaks, läbib akust
Sageduse pingesäte R=2kO,2W FSI T'-'' f-- Pingeväljund Sageduse voolusäte OV 0...10 v Abisisend !10 V Koormusvool fagasisrdeks maks. 1mA Analoogsisendite ultisklemm Maks 1A 25OV AC RY24 või 3CV DC
Kui isolatsioon rikneb, tekib maaühendusvool ning mootori mähised hakkavad täiendavalt soojenema. Maaühendusvoolu kaitse rakendumisläveks võib valida I m > (0,05...0,8) I n, rakendumisajaks aga 50 ms ... 1 s. Suurte voolude I > 4 I υ korral maaühendusvoolu kaitse töö blokeeritakse, sest sel juhul toimib lühisekaitse. Ohtlik võib olla ka koormuse järsk vähenemine, mis viitab mehaaniliste sõlmede purunemisele (näiteks on purunenud mootorit ja töömasinat ühendav sidur). Kui koormusvool väheneb järsku alla lubatud piiri, lülitatakse mootor mõne sekundi jooksul välja. Programmeeritavatel kaitseaparaatidel võib olla veel muidki ülesandeid. Näiteks mõõtetulemite näidustamine, salvestamine ja edastamine, andmetöötlus jms. Program- meeritava kaitseaparaadi lihtsustatud plokkskeem on joonisel 2.58. Aparaadi sisendisse antakse mootori faasivoolud ja nulljärgnevusvool. Pärast filtreerimist
annaabi.ee 
