,,Kus ja kuidas lauldi rahvalaulu?" Laulmiseks olid omad kindlad kohad ja olukorrad, kuid laulda võis ükskõik millal ja kõikjal. Suured laulupaigad olid pulmad ja talgud. Lauldi ka tantsude saateks ja hällilaulu. Hällilaul on kindla otstarbega üksilaul. Rahvalaulu lauldi kas üksi või mitmekesi. Põhja-Eestis on kiikedel lauldud kahes kooris, esimesed olid ühes kiige otsas laulsid rea ja teised kordasid. Mardilaule lauldi kooris ja ilma kordamata. Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. Sõbra surma puhul lauldi itke. Palju lauldi ka kiigel, enamasti kiikudes, millele maasolijad kaasa aitasid. Tüüpiline üksilaul on karjaste helletamine. Lastele sagedasemad laulud on mängulaulud. Koostatud kirjanduse nimekiri: Eesti Nõukogude Entsüklopeedia ja http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/eerl.html
käitumuslikud näitajad, lisaks paraneb üleüldine klassi distsipliin. Efektiivne juhendamine on üks meetodeist, mille abil luua positiivne õppimist soodustav keskkond ning seeläbi vähendada negatiivset käitumist ja parandada õpetaja ja õpilase vahelist suhtlemist(Engelmann ja Colvin, 1983, viidatud Haydon, T. jt., 2009:12 järgi) Järgnevalt on Hayden, T. jt. välja toonud mitmeid erinevaid strateegiaid, mis aitavad õpetajal neid eesmärke täita. Kooris vastamine Kooris vastamine on see, kui õpilased klassis suuliselt vastavad ühes koos õpetaja küsimusele. Näiteks kooris vastamine on, kui õpilased üheaegselt vastavad "16", kui õpetaja on kogu klassi käest küsinud, kui palju on 4x4. Või kui õpilased vastavad "punane", kui õpetaja on küsinud, mis värvi on stoppmärk. Kooris vastamise käigus õhutavad õpetajad vastama kärmes tempos, suurendades sellega dramaatiliselt tähelepanelikkust ja vastuste hulka
mesilane, uss), mänguasi „päike”, värvilindid. Õ: „Kus on meie päike? Kutsume päikest?“ Õpetaja laulab laulu päikesest ja hakkab päikest otsima, lapsed ka vaatavad riingi.Märkamata laste jaoks õpetaja võtab kotist pehme käpiknukku„päike“ ja paneb käe peale. Õ: „Päike tõi kaasa kotikese. Vaatame mis on selle koti sees?“. Võtab kotikesest pilte ja lapsed nimetavad putukate nimetusi. Õ: „Kes see on? “ L: „See on....“ (putuka nimetus). Kordavad kooris. Õ: „Kas ta on suur või väike? Mis värvi see on?“. Iga putuka kohta õpetaja nimetab putuka liikumist väljendavat tegusõna nt, „see on liblikas ja liblikas lendab“. Lapsed kordavad kooris tegusõna. Viimaseks õpetaja võtab kotikesest ussi pilti ja näitab seda lastele Õ: Näitab ussikest, ütleb, et ussike roomab ja näitab vastavat liigutust. Lapsed kordavad kooris tegusõna „roomab“ ja näitavad liigutust. „Lapsed, ussike kutsub meid laulma ja mängima.
,,Inimesed on nagu paadid", (,,Inimesed on nagu paadid"). Metafoorid: ,,taevakumm kummub" (,,Suure katte all"), ,,Jälle tilgub sappi" (,,Tulge appi!"), ,,Üks lammas ütles mää! Kõik lambad kooris mää!" (,,Lambad"). Kordused: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen...". Alliteratsioon ja assonants:
1 Sissejuhatus Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas.Tema esimeseks muusika õpetajaks oli tema isa. 8-aastaselt hakkas Johann Sebastian Bach õppima Eisenachi ladinakoolis ja 10-aastaselt jäi ta orvuks.Teda kasvatas edasi tema vanem vend, kes õpetas talle ka muusikat. 15 aastaselt asus J.S.Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli kus ta laulis kooris ja mängis viiulit. Pärast kooli lõpetamist pidi Johann Sebastian Bach asuma tööle.Bach töötas mitmetes saksa eri linnades õukonnamuusikuna, kapellmeistrina või organistina. Loomulikult tegeles Johann Sebastian Bach kõigis oma töökohtades ka heliloominguga. Oma elu jooksul on ta abielus olnud kahe naisega.Bach suri 28. juuli 1750 ja paar aastat enne surma jäi ta pimedaks. Oma eluajal ta väga kuulsaks ei saanud.
vastuolus. Muidugi on mugav vaadata filmi nii, et ei pea kodust väljumagi (Kunda inimeste puhul tähendab kinosse minek 100 km läbimist, kui tahad tõelist kinoelamust saada). Ise ma arvutist filme ei vaata, olen tõelise filmielamuse pooldaja ja arvutis vaadatud film ei ole pooltki seda, mis too on kinos. MUUSIKA Soololaul 1 Mängin bändis 1 Mängin tellimisel 1 Kirjutan ise muusikat 3 Laulan kooris 16 Mängin kodus pilli 15 Käin muusikakoolis 9 Kuulan muusikat Lahtrid tühjad 2 60 0 10 20 30 40 50 60 Muusikat kuulatakse palju, seda näitab ka küsitlus. Kui enamik noori kuulab kaasaegset
(Vastas sügaval häälel) Siin on mu pass ja kiri tal peal, selge kui seisnud kaljapära.(Ta tõmbas vöö vahelt tallekese naha, silus sõrmedega villa,luges villast) Süld vorsti, küünae käkki, kaks asssinat hapukapsaid, tapetud siga, lahitud lammas, tegu haput leiba, kaks tegu kakuleiba, kültu kaunvilja, tünder türgi ube, ankur õlut, vaat viina, pulk meie pool ja kakskümmend silmavalgust- see on minu pass. Eks ole tõsi? Kadrisandid: Tõsi, tõsi! (Hüüdsid kadrisandid kooris ja liigutasid taktis jalgu) Üühätüühät- küühät-küühät! (ning pill ajas pikka toru) Kadri isa: Ega ma asjata tulnud.Asi mul oli ja tähtis asi. Oleksin tulnud juba märdi ajal aga õnnestus juhtus. Kukkusin puuhobuse seljast, lõin lepakännu otsas istumise neljaks, lõhki nagu lamba südame- kas ma lõin? Kas ma lõin? Kadrisandid: Lõid, lõid! Üühat-üühät!( ja pillihääl vajus korinal madalasse) Habemes mees: Võrra-vurra, lukkabasurra
Giuseppe Fortunino Francesco Verdi sündis Parma lähedal Le Roncole külas 10. oktoobril 1813. aastal. Ta oli vaesest perest. Ta ei käinud väiksena koolis , sest tema sünnikohas seda lihtsalt polnud. Juba lapsepõlvest saadik oli Verdil kirglik huvi muusika vastu. Ta laulis kooris kirikus ja tahtis edasi minna. Vanematele see, aga ei meeldinud. Muusika õppimise käigus omandas Verdi palju oskusi ning tema looming hakkas üsna kiiresti arenema. Teda huvitas kõige rohkem ooper, mis temale suurt kuulsust tõigi. Ta õppis muusikat 1832.-35. aastatel V. Lavigna juures. Alates 1836. aastast korraldas Verdi Busseto linnakeses kontserte, esines dirigendina ning elas aastast 1839. põhiliselt Milanos. Verdi oli 19. sajandi üks tuntumaid Itaalia heliloojaid
Bachi eluperioodid · Lapsepõlv (1685-1703) · Arnstadti periood (1703-1707) · Weimari periood (1708-1717) · Kötheni periood (1717-1723) · Leipzigi periood (1723-1750) Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 1685.a astal. 8-aastaselt hakkas õppima Eisenachi ladinakoolis.1694-95.aastal surid ema ja isa - Bachi kasvatas edasi tema vanem vend, kes andis talle ka muusika tunde. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadti periood (1703-1707) Bach oli ametis linnaorganistina. 1705.a.õppereisil Lübeckisse võttis Johann Sebastian Bach tunde heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Weimari periood (1708-1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris on kirjutatud paljud tema oreliteosed ja kantaadid. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses. Sel perioodil suri Bachi esimene naine. Poolteist aastat peale esimese naise surma abiellus
2016 Kirikust • Hilis gooti stiilis kirkik Tallinnas • Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele • Ehitati 13. sajandil • rajati saksa kaupmeeste asula keskusena Hoone • Algne hoone ehitati 13. sajandil • 14. sajandil täiendati kiriku ehitust • 1405–1420 kirik ehitati põhjalikult ümber • 1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik. • 1926. aastal eemaldati kirikust 30 tünnitäit luukeresid seoses keskkütte ehitamisega Kultuur • Niguliste kirikus asub osa • Niguliste muuseumis maailma kuulstast surma asub kunsti kogu, milles tantsust on 130 eset Märtsipommitamin Tulekahj e • 1944
Orlando di lasso Lapsepõlv Sündis ~1532. aastal Monsis Flandrias Kaheksa aastaselt laulis St. Nicholas' kiriku kooris sopranit Tänu musikaalsele andekusele rööviti kolm korda Noorukiiga Pärast kolmandat röövimist suundus Sitsiiliasse, Charles V armee alluvusse Pärast häälemurret elas kolm aastat Napolis Marquess della Terza õukonnas Hiljem siirdus Rooma, kus elas Firenze peapiiskopi käe all Edu algus Tänu peapiiskopi mõjuvõimule sai Orlando 20-aastaselt Rooma Sr. Laterano kiriku koormeistriks. Roomas kirjutas oma esimese 4-häälse missa ja hulga motette Vanemate surm & rännuaastad
5216294 3. Aprill 2013 Minu nimi on Mari. Olen 17-aastane rõõmsameelne neiu. Elan Viljandis koos ema, isa ja vennaga. Hetkel õpin Viljandi gümnaasiumi 10. klassis. Õppeainetest lemmikuteks pean inglise keelt, ajalugu ning bioloogiat. Koolis olen usin ning aktiivselt osalen ka koolielu edendamises. Lõpetan sel aastal ka muusikakooli, viiuli erialal. Muusikaga olen tihedalt seotud, kuna laulan Viljandi segakooris juba 6 aastat. Vabal ajal tegelen ratsaspordiga, külastan sõpru, laulan kooris ning naudin looduses jalutamist. Olen ka aktiivne osaleja erinevatel heategevusprojektidel. Näiteks olen osalenud projektis ''Teeme ära''. Mulle meeldib väga inimestega suhelda ja avastada alati midagi uut ja põnevat. Iseloomult olen sõbralik, mõistev ja töökas. Kui olen endale kindla sihi seadnud, siis pingutan selle nimel ja ei anna alla enne, kui muud võimalust lihtsalt pole. Puuduseks võib pidada seda, et olen üsna isepäine ja võivad tekkida lahkelid, kuna tegutsen
lund on täis kõik aiad, teed. Saame lumesõda teha, kuni jälle käes on eha. Jõulukuuse tuppa toome, jõulumeeleolu loome. Toas on kena jõulupuu, taevas täies säras kuu. Taevas säravad ka tähed, kingitusi veel mul vähe. Varsti tuleb jõuluvana, laua peal on praetud kana. Õpin luuletusi pähe, hääl mul laulmisest on kähe. Päkapikud käivad juba, ärevust nüüd täis on tuba. Kohe tuleb jõulumees, põhjapõdrad saani ees. "Jõuluvana tuli nüüd", lausus kooris laste hüüd. Kingitused on tal rees, ise istub saani sees. Kingitusi saime palju, aisakellahelin valju. Kõigil on nüüd rõõmus meel, lund ju sajab veel ja veel. Jälle käes on jõuluöö, lõppenud on koolitöö. Varsti käes on aasta, uus, sest, et käes detsembrikuu. Kullakallis Jõulumees Maiasmokk on Sinu ees. Kui on loetud laululooke ei ma taha piparkooke! Tahan kinki, mis on toekam, sõiduauto mõni moekam võta välja oma paunast! Suvila või soome sauna,
Sündis 13.mail 1950 aastal (vanus 63) Ametid: muusik, laulja ja laulukirjutaja Intstrumendid mida ta kasutab oma muusikat tehes on vokaal ehk hääl,klahvpillid,suupill,trummid,basskitarr,akor dion. Ta on tegutsenud alates 1961 aastast praeguseni ehk kokku 52 aastat. Ta hakkas muusikaga tegelema 11 aastaselt. Wonderi varajane elu Ta sündis pimedana, sellepärast ta kannab alati tumedate klaasidega prille. Kuna ta hakkas 11 aastaselt muusikaga tegelema oli ta ka lapsena koguduse kooris. Ray Charles Lühidalt Ray Charles'i elust http:// www.youtube.com/watch?v=0rEsVp5tiDQ Täisnimi- Ray Charles Robinson Elas 23.september 1930 10.juuni 2004 (suri 73 aastaselt) Ametid: muusik, laulja ja laulukirjutaja, helilooja Hakkas muusikaga tegelema 17 aastaselt. Isiklik elu Ta lahkus koolist kui tema ema suri ning kui ta oli kõigest 15. aastane . Ray oli abielus kuus korda. Tal oli 12 last üheksa erineva naisega. Teda huvitas malemäng.
Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil a 1685 Saksamaal Eisenachi linnas. Ta pärineb väga muusikalisest perekonnast. Tema isa oli tunnustatud linnamuusik. Tema oligi J. S. Bachi esimene muusikaõpetaja. Aga kümne aastaselt jäi ta orvuks. Aastal 1694 suri ta ema ja aastal1695 suri ta isa. Vanem vend, kes töötas Ohrdrufis organistina, võttis ta enda juurde elama ja andis talle muusikatunde. 15 aastaselt asus J. S. Bach õppima Lühenburg Michaeli kirikukooli. Seal laulis ta kooris ja mängis viiulit. Peale kooli lõpetamist tuli J. S. Bachil asuda tööle. Bach töötas mitmetes Saksa linnades organistina, õukonnamuusikuna või kapellmeistrina. Kõigis oma töökohtades tegeles Bach ka heliloominguga. Järgnevalt on toodud kõik J. S. Bachi töökohad ja linnad, kus ta töötas: 1. Arnstadt ja Mühlausen (1703-1708) linnaorganist 2. Weiman (1708-1717) õukonnaorganist
Muusika tähtsus ja tähendus vanadel rahvastel võrreldes tänapäevaga Muusika on minu jaoks osa elust, kuulan seda pideval nii kodus koristades, kuskile sõites ja kui tuju on halb, see teeb alati tuju paremaks. Otseselt muusikaga ma enam ei tegele, kunagi käisin kooris laulmas, kuid enam ei käi. Muusika liike on väga palju erinevaid ja mul ei ole kindlat lemmikut, kuulan kõike mis hea tundub. Roomas toimus muusikute sisseränne, muusikud tõid endaga kaasa pille, mis täiendasid etruskidelt päritud pillikogu. Rikkad pered kuulasid roomas muusikat õhtusõõgi ajal ning teatris. Esimeseks sajandiks pKr, kui impeerium laienes ida suunas, saabusid Rooma muusikud ja pillid Lääne-Aasiast ja Põhja-Aafrikast ning
noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Ohrdruf (alates 1695/1696) Johann Christoph tegutses Ohrdrufis organistina ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis, kus tema koolivendadeks olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. Lüneburg (17001702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Weimar (jaanuar juuni 1703) 1703. aasta jaanuarist töötas Bach mõnda aega Weimaris Johann Ernst III juures. Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08) Bach töötas organistina. Bach läks Lübeckisse, aga lahkus sealt kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. 1706 aastal Bach abiellus Maria Barbaraga. Temaga sündis seitse last, nendest jäi ellu neli last. Wilhelm Friedemann Bach ja Carl Philipp Emanuel Bach olid hiljem samuti tuntud organistid ja heliloojad.
Põhja-Ameerika, Euroameerika,Afroameerika 1.Põhja-Ameerika alarühmad: ● Põhja-Ameerika põlisrahvaste indiaanlaste ja eskimote kultuur ● Euroopa rahvaste muusikapärand ● Aafrika rahvaste muusikapärand 2. Indiaanlased Laul - kesksel kohal vokaal. Lauldakse, kas üksi,kooris või vastulaulu põhimõttel. Enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest. Osad laulud jutustavad hõimu ajalugu. Pillid - trummid, kõristid, harvemini viled, flöödilaadsed pillid või ka vibupill. Tantsud - tihedalt seotud religioossete rituaalidega. Nende abil suheldakse üleloomulike jõududega. Suur tähtsus on rõivastel. 3. Powwow - populaarsed hõimude kogunemised, kus on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste laulude, tantsude ja toitudega
9. Ooperi reformi kolm muudatust. · Suurenes balleti ja koori osatähtsus · Avamäng sai ooperi ja draama vahetuks osaks · Hakati ooperit rohkem jälgima ja kuulama 10. Haydni elu ja looming. (1732-1809) Joseph Haydn sündis 31. Märtsil 1732 aastal, Alam-Austrias, Rohraus. Õppis ta aga Viini lähedal olevas Hainburgis. Haydni pere armastas väga muusikat ning tema sai ka tema vend heliloojaks, ühest lapsest sai laulja. Ta ise laulis lapsena kooris, olles toomkiriku kooris laulja sai temast kui ühest andekaimast poisist keisrinna õukonna musitseerija. Haydn õppis katedralikoolis laulukunsti, klaviirmängu ning viiulit. Ta teenis palju aastaid elatist klaveritundide andmisega, viiulimänguga orkestrites. Ta pidi endale ise raha teenima, sest tema vanemad ei toetanud teda. Haydn kirjutas kammermuusikat, erinevaid klaveripalasid ning proovis kätt ka laulumänguga.
eestveetud kontserti "Tallinna Talvefestival", mis oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati
Kapp • Õppis Vissarion Šebalini juures kompositsiooni • Šebalini soovitusel hakkas uurima Eesti rahvaviise • Hakkas Tallinna Muusikakoolis õpetajaks, tema õpilaste seas ka Arvo Pärt • ENSV Heliloojate Liidu nõustaja Elukoht • Sündis Kuusalus • Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut.
peal?'' küsis Tumemustakese kuri eksnatsist võõrasisa. ''Sa oled küll väga diskrimi- neeritud, aga sinu tütar Tumemustake, keda sa regulaarselt ahistad, on veel diskrimi- neeritum,'' kostis peegel julgelt. Võõrasisa vihastas ning otsustas kasutütre Auswitchi hukkamisele saata. Õnneks elas Auschwitzi kõrval väikeses majakeses seitse kääbusmehi- kest, kellel hakkas Tumemustakesest kahju ning ta gaasikambrist välja aitasid. ''Tere,'' ütlesid kääbused kooris, kui Tumemustake oli silmad lahti teinud. ''Äkki ma saaksin natuke aega siin elada,'' ütles Tumemustake ''Aga ainult katsuge mind ahista- da ja ma kisun teil munad küljest ja topin need teile pärasoolde.'' ''Mis sa nüüd,'' ütles üks kääbustest ''me ei üritaks midagi sellist.'' Kääbus lisas ''Sa võid siin elada, kuid sa pead mägedesse kulda kaevama minema kuni meie siin majapidamist korras hoiame.''
ületamiseks viisa. · koos Aare Hõrna ja Obinitsa rahvaga sai Seto Kuningriik teoks 20. augustil 1994. aastal Paul Hagu · Paul Hagu on sündinud 02. oktoobril 1946. aastal Meremäe valla Ostruva külas. · Ta on lõpetanud Meremäe Keskkooli ja Tartu Ülikooli. · Ülemsootska aastatel 1995, 1996 ja 1997 · Koos Heno Sarvega alustasid 1970. aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur. · Hagu on peamiselt uurinud seto rahvaluulet ning kombestikku, aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel
TÖÖLEHT 2. AASTAAJAD Kuulamine Praegu on sügis. Sügisel on metsas ilus: päike paistab, õues on soe. Lehed on punased ja kollased. Metsas elab siil. Siil ütleb: "Mul on suur korv." Seened on korvis. Seened on kollased ja pruunid. Lind laulab. Lind on pruun. · Jutustades osutab õpetaja pildile ja rõhutab sõnu sügis, mets, leht, seen ja nende värvusi. · Õpetaja kordab fraase siilil on seen, seened on korvis. Kõnelemine · Lapsed kordavad pildile osutades kooris ja üksikult: On sügis. Päike paistab. Õues on soe. Siilil on seen. Korvis on seened. See leht on punane, see leht on kollane. · Lapsed lõpetavad õpetaja lause See leht on ... . · Õpetaja esitab küsimused: Mis värvi on see leht? Mis on korvis? Kes see on? Kas see on siil või karu? Kas siil laulab? Kas siil tantsib? Kas lind laulab? Kus on seened? Kus siil elab? Kus lind elab? Käeline tegevus Laps värvib õpetaja juhatusel
60% orkestrites moodustasid pasunakoorid(vt. tabeleid 1 ja 2), viiulikoore peaaegu kolm ja segaorkestreid kuus korda vähem. Arvatavasti oli osa viiulikooridest segaorkestrid, sest 5 kaasaegsed polnud koosseisude määratlemisel alati täpsed. Kui pasunakoor oli ilmselgelt puhkpilli orkester ja segapillide koor vastas samuti tegelikule sisule, siis viiuli- või keelpillide kooris mängisid vahel ka puhkpillid. Keelpillidest olid kõige levinumad viiulid, alte ja tsellosid oli vähem. Kontrabassi puudumisel täitis bassi funktsioone tsello, segaorkestrites aga tuuba või tromboon. Puhkpillidest olid käibel kõikvõimalikud puhkpillid põhihäälestusega C, Des, D, Es, E, F, G, A ja B. Häälestuse muutmiseks kasutati erineva pikkusega kroone ja poognaid.. 2.2 Orkestrite alluvus ja vahekord seltsidega Tabel 3 Orkestrid alluvuse järgi
( 1685-1750) Johann Sebastian Bach sündis 1685. aastal Eisenachis Saksamaal. Bachi ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis ta elama oma venna Johann Christoph Bachi juurde Ohrdruffi. Vend hakkas teda õpetama. Bach õppis Ohrdrufis ka lütseumis ning 14. aastasena sai ta kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Michaeli kloostri koolis. Seal laulis ta 15 valitud lauljast moodustatud kooris. Bach õppis seal koolis 2 aastat. Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde. Vanameister jättis Bach loomingusse selge jälje. 1707. aastal asus organistiks Mülhausenis. Peale seda läks Bach Weimarisse, kus sai tööd õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Sellel perioodil puutus ta kokku Antonio Vivaldi loominguga, mis mõjutas tema muusikat tugevalt.
tänases kõrguses: 123,7 m. 27. juulil 1931 süttis torn taas pikselöögist. Tuli kustutati ning torn taastati endiste plaanide järgi. Nüüd: Oleviste kiriku ees osas on altar, millel on pilt kus Jeesus on ristil. Altari taga on koori ümbriskäik. Selles kirikus on selgelt näha kesklõõv, mille kõrgus on 31. meetrit. Kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja niipalju kõrgem, et saab valgust külglöövide katustest kõrgemal asuvaist aknaist. Keklõõvis, kooris ja kabelites on tähtvõlvid. Kesklõõvi eraldab külglõõvidest paksud ja suured sambad. Sambaid ühendavad ümarkaarelised võlvid. Kohe kirikus sissekäigu kohal asub Oleviste kiriku torn. Torni kiviosa ulatub 57. ja tornitipp 123 m. kõrgusele. Aknad on suhteliselt suured ja ümarkaarelised ja ka uksed on ümarkaarelised. Kirik on seest heledates toonides ja väljast ka. Tähelepanu püüavad veel kirikus kõrgelt allarippuvad kaunid lambid. Ehitise üldilme on lihtne ja kaine.
Ta jätkaS dirigeerimisõpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praeguses Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias) Jüri Variste koorijuhtimise ja Roman Matsovi orkestrijuhtimise käe all ning sai kõrghariduse 1976.aastal. 1976 1978.aastal õppis ta edasi Leningradi Konservatooriumis J. Kudrjavtseva juures. 1971. aastal alustas Tõnu Kaljuste dirigenditööd Kammerkoori Ellerhein juures, mille tema isa oli loonud 1966. aastal lastekoori lauljatest, kes tahtsid jätkata kooris laulmist ka pärast lastekoorist lahkumist. Aastal 1974 võttis Tõnu selle koori oma isalt, kellelt õpetajatöö rohkem aega nõudma hakkas, täielikult üle. 19781980. aastal oli ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimisõppejõud ja 1980 1982 rahvusooperi Estonia dirigent. Ta on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. 1980. aastal saavutas kammerkoor Ellerhein 1. auhinna Béla
*Kammermuusikateosed *Vokaal-instrumentaalteosed Bachi loomingu iseloomustus Tähtsus Ilmalikest teostest Kasutatud kirjandus Lapsepõlv (1685-1703) Johann Sebastian Bach sündis Eisenachis 31. Märts (vana kalendri järgi 21.märts) aastal 1685. 8-aastaselt hakkas ta õppima Eisenachi ladinakoolis. 1694-95.a. Surid ema ja isa Bachi kasvatas edasi tema vanem vend. 1700-1703 õppis ta Lüneburgi Michaelikoolis ning laulis sealses kooris. Arnstadi periood (1703- 1707) Bach oli ametis linnaorganistina 1705.a. õppereis Lübeckisse- Bach võttis tunde heliloojalt ja orgaistilt Buxtehudelt Weimari periood (1708- 1717) Bach oli hertsogi kammermuusik ja organist. Weimaris kirjutas Bach palju oreliteoseid ja kantaate. Kötheni periood (1717-1723) Bach töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi teenistuses õukonnas puudus orel.
Masa, Irina) arvab, et peab töötama. Kuid elu seob milleks me elame, Versin, õdede ümber umbsõlmi, jääb kurb ja rusuv milleks Natalja tunne. kannatame..." Prozorov ,,KIRSIAED" Ranevskaja, üks mõisa valdajaid, on Ilusa eluni jääb Üliõpilane pärisorjuse pooldaja, kuid siiski helduse ja vaid üks samm, ja Trofimov, headuse kehastus. Armuke aga kooris ta kui inimene seda Ranevskaja, paljaks, juhuslikud inimesed nuruvad temalt nüüd ei astu, siis Gajev, kopika. Lopahhin on teistsuguse eluhoiaku pole see üksnes Lopahhin, kehastaja. Tema korraldusel raiutakse tema õnnetus, Anja kirsiaed maha, ehitatakse suvilad. Teda vaid ka süü tõmbab Ranevskaja poole. Tulevikumotiivi passiivsus ja
· Koorijuhina on Gustav Ernesaks kirjutanud põhiliselt koorimuusikat. Koorilaule on tema loomingus 200 ringis, üle poole neist on kirjutatud meeskoorile. · Gustav Ernesaksa üks tuntumaid koorilaule on "Hakkame, mehed, minema". Veljo Tormis · Sündinud 7. augustil 1930 Aru külas, Harjumaal · Hakkas muusikaga tegelema kodus, õppides orelit · Hetkel on Tormis Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia professor Elulugu · Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik · Õppis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni · 1956-1960 oli ta Tallinna muusikakooli õpetaja ning aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja Looming · Suurima osatähtsusega tema loomingust on koorimuusika ning see seondub ka rahvalauludega · Tuntumad teosed on loits ''Raua needmine'' ning tsüklid ''Eesti kalendrilaulud'' ja ''Unustatud rahvad''
omandavad erilise kogemuse, mis tõttu järgmine tahetakse esineda järgmine kordki. Kuid selleks, et minna üldlaulupeole peavad koorid ja orkestrid palju harjutama, et esinema pääseda. Tänapäeval on Eestis mitukümmend koori. Tuntumad on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tartu Ülikooli Kammerkoor, Vabariiklik Koorijuhtide Segakoor jne. Eestis on palju tegutsevaid koore, kes üritavad pääseda laulupeole. Paljud õpilased hakkavad juba algklassis laulma kooris, kogudes palju mälestusi ja kogemusi. Koorid käivad erinevatest Eesti paikades esinemas ja muidugi ka kodukohas, lauldes suurema osa lauludes ema keeles. Tänapäeval ei laulda ainult rahvamuusikat vaid erinevaid muusikastiile. Eestis on populaarsust kogunud aasta jooksul uued muusikastiilid nagu näiteks hip-hop, räpp, kantri, rock jne. Seda on mõjutanud peamiselt välismaalaste muusika, mida ka noored igapäevaselt kuulavad
· Asutas Paistus meeskoori, kes esitas eelkõige tema loomingut. · Kirjutas kauneid meloodilisi koorilaule, neist tuntuim on ,,Kaunimad laulud". Kuulamine: Friedrich Saebelmann ,,Kaunimad laulud" https://www.youtube.com/watch? v=u0xhRvGiR30&index=3&list=PLA7yteBYZVgZ0pAYZ5KzE_BQUswmc-0vI Karl August Hermann: · Ei saanud muusikalist haridust, kuid hakkas juba varakult laulma väga hea tasemega Põltsamaa kooris. · Korraldas 19. sajandi ulatuslikema, 10 aastat rahvaviiside kogumise aktsiooni, selle tulemusena pandi kirja 2500 viisi. · On komponeerinud ligi 1000 koorilaulu, millest koiride repertuaaridesse püsima jäänud üksikud. · Oli mitme laulupeo üldjuht, noodikirjastaja, keeleteadlane. · Andis välja Eesti esimese muusikaajakirja ,,Laulu ja mängu leht". · Hermanni loomingu paremiku hulka kuulub ,,Isamaa mälestus", ,,Oh
Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu. Vallakoolides õpetati laulu viiuli saatel. Kohalikud pillimeistrid valmistasid viiuleid ise. 1849 a kooliseadus: ei ole luba ilma noodita viisi õpetada Nõutakse 2-häälset laulmist ja 4-h kui õpetaja on bass ja abiõpetaja tenor Esimesed muusikakollektiivid olid laulukoorid ja pasunakoorid. 1840-ndatel laulsid eesti noormehed Laiuse kooris Bachi ja Händeli fuugasid. Muusikakultuur arenes laulu ja mänguseltsides, kus tegutsesid laulukoorid ja näitemängutrupid: 1865 Tallinn "Estonia" 1865 Tartu "Vanemuine" 1869 Viljandi "Koit" 1878 Pärnu "Endla" ``Vanemuise" juht Jansen algatas sakslaste eeskujul mõtte Eesti üldlaulupeost. Jansen saatis palvekirja Baltimaade kindralkubernerilie ja palus luba talurahva "vabastamise" juubeli pühitsemiseks 1869 juunis. Luba saabus veebruaris, 4 kuud enne määratud
Õpetaja ehk mängujuht olgu sellest kindlasti teadlik. Laulumängudel on mänguõpetuses oma eriline osa laste arendamise ja kasvatuse suhtes. Nende tähtsaim ülesanne on peale mitmekülgse kehalise liikumise võimaldamise rütmitunde äratamine ja arendamine lastes. See mõju oleneb aga sellest, kas õpetaja suudab ning oskab sisendeda lastele erimängude erilaadist rütmi ja takti. Alguses nimetab õpetaja uue mängu nime ning ütleb siis ette esimese salmi sõnad, mida lapsed kordavad kooris. Siis laulab või mängib õpetaja ette viisi, mida pärast koos mõned korrad läbi lauldakse. Seejärel näidatakse esimese salmi tegevus ning asetatakse siis osavõtjad mänguks. Mõnikord on praktilisem enne asetada lapsed nõutavasse algseisu ja siis alles demonstreerida mängu. Nõnda õpetatakse üks salm teise järele. Soovitav on enne harjutada laulumängudes esinevat vahelduvat rütmilist liikumist laulmata, seni kuni kaob ebakindlus ja kõhklemine
ja see tundus huvitav ning otsustasin seda vaatama minna. Gregoriani juhib Frank Peterson, kes koostab gregooriuse laule inspireeritult moodsatest poprock lauludest. Kuna selles esineb nii vokaalharmoonia ja instrumentaalne saade, ei saa seda muusikat pidada tõelisteks gregooriuse lauluks. Gregoriani band koosnes 8 meeslauljast, 1 naislauljast ja 3. bändiliikmest, kes tegid lauljatele instrumentaalset saadet. Gregoriaani Kooris olid Richard Naxton, Johnny Clucas, Dan Hoadley, Chris Tickner, Richard Collier, Gerry O'Beime, Gunther Laudahn Lawrence White, JanEric Kohrs ja Rob Fardell. Naislauljaks oli Sarah Brightman. Kontserdi tegi minu jaoks eriliseks selle võimsus ja omapärasus, mis tekitasid minus mõtliku tunde. Jäin kontserdiga väga rahule, kuigi vahepeal kippus väike uni peale. Mulle meeldis isiklikult, et üks solist tegi vahepeal ka nalja, pakkudes müüa Gregoriani jalamatti.
ning võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Muu hulgas õpetas ta vennale klavikordimängu ja tutvustas talle muusikat Lõuna-Saksamaa ning võimalik, et ka Põhja-Saksamaa ning Prantsusmaa kaasaegsete heliloojate loomingut. 14- aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Alates augustist 1703. töötas Bach linnaorganistina. 1705 aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. 1706 aastal Bach abiellus Maria Barbaraga. Temaga
Eriti meeldivad mulle kõige madalamad bassi hääled, mis on mõnusad ja muhedad. Samuti pani kuulatama ka klaverimängija, kes väga hästi klaverit valdas. Eriti meeldis mulle üks Tubini pala, mille nime ma kahjuks ei mäleta, aga oli väga hästi koori poolt lauldud. Nii palju erinevaid hääli, mis erinevatel aegadel sisse jooksid. Mulle on alati meeldinud koorilaulmised. Need on alati nii võimsad ja tekitavad kuidagi väga uhke ja võimsa tunde enda sees. Kooris lauldes kogesin ma seda tunnet ja tean, et see on veel võimsam laval lauldes, kui publikus kuulates. Kontserdielamus oli väga võimas! Poleks oodanudki midagi rohkemat, vaid oleks tahtnud veel kauem seal olla ja kuulata. Soovitan kindlasti külastada mõnda koorikontserdi, sest see tekitab tõesti endas väga võimsa ja üleoleva tunde.
Väike Joseph äratas muusikutes huvi juba viieaastaselt. Tal oli suurepärane muusikaline kuulmine ja mälu ning hea rütmitunne. Kõiki vaimustas ka poisikese hõbedaselt helisev laulmine. Tänu väljapaistvatele muusikalistele võimetele võeti poiss kõigepealt Heinburgi väikelinna kirikukooli ja seejärel Viini Sankt Stephani kiriku (peakiriku) koorikapelli. See oli Haydni jaoks otsustava tähtsusega, kuna oli ainus võimalus saad muusikaharidust. Kooris laulmine jäigi Haydni ainsaks, kuigi heaks koolituseks. Poisi võimed arenesid kiiresti ja talle hakati usaldama raskeid soolopartiisid. Kirikukoos esines sageli ka linnapidustustel, pulmades ja matustel. Samuti kutsuti koori laulma õukonnapidudele. Ja kui palju aega kulus veel proovidee ja esinemistele Sankt Stephani kirikus endas! Kõik see tähendas noorukeste kooripoiste jaoks ränka koormust. Joseph oli taibukas ja kõike kuut kiiresti omandab. Ta leidis koguni veel aega tegelda viiuli-
kuut kaugemat sugulast. Oli kaks korda abielus. 20 last. Enne surma oli pime. Paikne inimene. Tema tähtsama teosed(üle 1000): Talupoja kantaat,Johannese passion,Matteuse passioon,Jõulu oratoorium,Kohvikukantaat,Hästi tempereeritud klaviir,Brandenburgi kontsert,5 missat,6motetti,40instrumentaalkontserti,6süiti. Tähtsus muusikaajaloos-polüfoonilise muusika kõrgpunkt maailmaajaloos,1850 Bachi ühing Lüneburg (1700 - 1702) 17001702 õppis Bach Lüneburgis ning laulis sealses kooris. Arnstadt (1703) Arnstadtis töötas Bach linnaorganistina. Mühlhausen (1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708) Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid. Töötas hertsogi õukonnaorganisti ja kammermuusikuna. Köthen (1717) Keskendus orkestri- ja klavessiinimuusikale. Leipzig (1723 - 1750) Bach suri 28. juulil 20.Händel 1685-1759 Enne surma jäi pimedaks. Rändav inimene. Perekonda ja lapsi polnud
Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit reporterit, laulis kooris ning tantsis. Tegevus leiab aset möödunud sajandi 30-ndatel aastatel New Yorgi ja Inglismaa vahel sõitva luksusliku kruiisilaeva S.S.America pardal. Peategelaseks oli Billy Crocker(Märt Avandi), kes on noor maakler ning armunud kaunisse Hope Harcourt'i(Kristi Roosmaa) , kellega ta tutvus kuskil taksos. Tema boss, Yale'i lõpetanud Elisha J. Whitney(Peeter Jakobi) sõidab S.S.America pardal Londonisse, et seal natuke lõõgastuda enne kui ta oma kompanii aktsiad maha müüb
1532 (võimalik 1530) 14. juuni 3. veebruar 1525 või 2. veebruar Eluaastad 1594 1526 2. veebruar 1594 · Tema muusikaanne avaldus · alates 1537. aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks õukonna teenistusse. Seal oli · Tema muusikukarjääri ta alguses tenorilaulja ning mõjutas Põhja-Euroopa
1. Miks öeldakse, et Bach on ühe muusikaajaloo epohhi lõpetaja ? 1. Sest just tema loomingus jõudis kõrgpunkti polüfooniline väljenduslaad. 2. Räägi Bachi varasemast elust. 2. Sündis Saksamaal Eisenachi linnas muusikute perekonnas. 10.a jäi ta orvuks, teda õpetas vanem vend. Õppis Lüneburgi Michaeli koolis, kus laulis ka kooris. Sai klavessiini, oreli, viiulioskuse. Talle jättis sügava mulje prantsuse muusika ja just Lüneburgi koolist pärinebki ta huvi organisti ja orelimuusika vastu. 3. Mis tööd tal olid 1703-1708 ? 3. Töökohad Wimaris, Arnstadtis organistina ja Mühlhamenis. Võttis reisi ette Lübeckisse orelivirtuoosi D. Buxtehude juurde. Eesmärgiks oli ,,maad kuulata", kas vananev organist äkki järeltulijat ei vaja. Aga kuna ta tema tütrega ei abiellunud, siis suundus tagasi Arnstadti
Tallinna kolme suurema kiriku-Toomkiriku,Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud ühesugune-esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15.sajandil muudeti nad kõik basiilikaks. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik,mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Ta l l i n n a To o m k i r i k Niguliste kirik Tallinna Oleviste kiriku põhiplaan. Kesklöövis,kooris ja kabelites on tähtvõlvid. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit,kuid need on varemetes või kaotanud oma keskaegse kuju. Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster. 13.sajandi keskel rajati ka tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ning Padise lähedale mungaklooster. Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Brigitta ehk Pirita kloostrist mis sai valmis 15.sajandi keskel. Pirita kloostri varemed Tartu ja Lõuna-Eesti
augustil 1963. aastal ja suri 11. veebruaril 2012. aastal. Ta oli Ameerika laulja, näitleja, produtsent ja modell. Tal oli väga puhas, võimas ja omapärane hääl. Houston on üks enimmüüdud popmuusika artiste läbi aegade. Karjäär Whitney sündis Newark, New Jerseys. Ta oli tütar gospeli laulja Emily "Cissy" Houstonile ja John Russel Houston, Jr. Whitney hakkas 11-aastaselt laulma New Hopei kiriku kooris. 15-aastaselt oli ta juba olnud taustalaulja Michael Zageri bändi singlis Life`s a party ja ka Chaka Khani hitsinglis I`m every woman. 1980.aastate algul alustas Whitney tööd modellina. Ta ilmus ajakirjades Seventeen, Glamour, Cosmopolitan ja Young Miss. 1985. aastal andis ta välja oma esimese albumi nimega Whitney Houston. See oli väga edukas ja teda peeti väga andekaks lauljaks. 1987-2009. aastatel andis ta välja kokku 5 albumit
"Ellerhein" (lüürilis-romantiline) · Temalt ka mõned soololaulud Karl August Hermann (1851-1909) · "Laul ja mäng peavad meid aitama hea meeleolu hoida ja tegema elu elatavaks. Kus lauldakse, sinna istu maha, ei kurjad inimesed laulda taha." · Mitmekülgne muusikategelane, ajakirjanik, keeleteadlane, omaaegse rahvusliku kultuurielu juhtfiguur · Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana · Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal
kunstmuusikaga ja meelelahutusmuusikaga. Tänapäeval võib muusikat kuulda ka telefonihelinana,raadios ja televisioonis. On ka palju muusikastiile ning pille on samuti palju. Muutusi on palju,sest aeg on edasi läinud ja kõik on arenenud edasi tänu inimestele ja muusikale. Keskajal oli muusikastiile palju vähem. Keskajal ei pööratud tähelepanu sellele,kas muusika kuulajatele meeldib või ei, aga tänapäeval on see vägagi tähtis. Samaks on jäänud koor, vanasti oli kooris 12-15 lauljat. Ma usun,et isegi kreekapärane tants ja muusika on tänapäeval olemas ja ka osad pillid,lihtsalt pille on edasi arendatud ja muudetud. Samaks on jäänud ka helikõrgused,tämbrid,rütmid ja laulikud ning ka orkester. Tänapäeval on olemas ka tragöödia ja komöödia.
Ajaloo kuulsaim kõnemees: Cicero- Retoorika. Metseen- Kultuuri toetaja, sponsor. Keiser Augustus- I Rooma keiser, kehtestas ainuvõimu. Kuidas ära tunda, kumb on Peetrus ja Paulus? · Peetruse sümboli võtme abil. Peetrus löödi risti. PIIBLI OSAD, HEEBREA KEELES: Toora ehk Vana Testament: · Jeesuse elu ja tegevused. Uus Testament: · 4 evangeeliumi ja apostlite kirjad. Rooma kool: · Karm kord. · Käisid, kuni raha jätkus. · Raamatuid vähe. · Lugema õpiti kooris. · Ainult poisid. Rooma ja Kreeka teatri erinevused: · Roomas ehitati lagedale alale, Kreekas mäele. · Roomas komöödiad, Kreekas tragöödiad. · Roomas naljad labased. · Roomas koor puudus, Kreekas oli olemas. · Roomas näitlejateks nii mehed, kui naised.
peale teksti valib ka laulu tempo ja meeleolu. Iga edasiandja on kaasautor, kes jätab tekstisse oma jälje. Nimetus laulik on rahvapärane. Sünonüümideks: luuletaja, veeretaja, sõnasepp. Laulujuht on: eestlaulja, eestütleja. Lauluoskajat nimetati Kihnus lauluinimene, mujal veel laululine, sõnuline, Setus lauluema. Rahvalaulik on laulu elav esitaja, kollektiivse traditsiooni hea tundja ja selle autoriteetne kandja, kes võib esineda laulujuhina kooris või üksilauljana, hea kultuse ja kommete teadja, tema sõnades on oletatud ka maagilist jõudu. Laulja võib ühtaegu olla loov isiksus, kelle on oma tekst, kes samal ajal suudab laulu vajadustele kohandada, tarbe korral täiendada, ja kui vaja, edasi arendada. Esimene eeldus on ikkagi hea laulude tundmine, mõjuv ja kaasakiskuv esitamise viis, kiire reageerimise võime, mis on eriti oluline mõjulepääsemiseks
Muusika kontrolltöö kordamine Indiaanlaste muusika Indiaanlaste eellased rändasid Ameerikasse Siberist umbes 20000 30000 aastat tagasi. Nad jagunesid sadadeks hõimudeks. ( nt. Irokeesid, navahod, siuud ) Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on keskmes vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel.Laulud on enamasti lühikestest fraasidest ja ühehäälsed. Tihti koosneb tekst silpidest ja vokaalidest, mis ei oma mingit tähendus. Saatepillidena kasutatakse nii trumme, kõristeid kui ka harvemini flöödisarnaseid pille ning vilesid. Indiaanlaste tantsud ja laulud on seotud religioossete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üleloomulike võimudega ja palutakse abi igapäevastel toimetustel. On ka
annaabi.ee 
