Souli üldiseloomustus Stevie Wonder Ray Charles Kärt Hansen Souli üldiseloomustus http://www.youtube.com/watch?v=sp3JOzcpBds Souli muusika on populaarne muusika stiil, mis on pärit Ameerika Ühendriikidest. Muusika on rütmiline ja kaasahaarav. Souli muusika arenes aastatel 1950-1960. Ray Charlesi võib pidada soul-muusika isaks. Ta ühendas esmakordselt vaimuliku gospeli ja maalähedase bluusi. Stevie Wonder http://www.youtube.com/watch?v=XxoBaEQGMPo Stevie Wonder Sündis 13. mai 1950 (vanus 64). Wonder on muusik, laulja ja laulukirjutaja. Ta on tegutsenud alates 1961 aastast praeguseni ehk kokku 53 aastat. Muusikaga hakkas Stevie tegelema 11aastaselt. Ta sündis pimedana. Sellepärast ta kannab alati tumedate klaasidega prille. Ray Charles http:// www.youtube.com/watch?v=0rEsVp5tiDQ Ray Charles Tema täisnimi on Ray Charles Robinson. Ta sündis 23
Souli ajalugu: · Soul muusika on pärit Ameerika Ühendriikidest. Mõiste "soul" (inglise keeles hing) võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal. Selle muusikazanri tunneb ära tempokate rütmide järgi, mida rõhutavad ka käteplaksud ja äkilised kehaliigutused. Souli kõrgperiood oli 1960.ndatel aastatel ning oli vahetult seotud ameerika musta muusikaga - gospeli ning bluusi ja rhythm and blues'iga. 1970- ndatel levis ja teisenes muusikazanr kiiresti ning tekitas mitmeid alaliike. Tuntuimad neist on: Motown soul, Deep soul, Chicago soul, Philadelphia soul ning Neo soul. Igal alaliigil tehti väikesi muutusi, kuid zanr ise jäi samaks. · Souli tüüpilisemad pillid on kitarr, basskitarr, trummid, klaver, orel ning teised klahvpillid
Soul muusika AUTOR: ALAN SAKSON JUHENDAJ A: SIIRI VESKIMÄE Tekke •Soul tekkis 1950ndate lõpus, Ameerika Ühendriigis. •Mõiste " Soul “ (inglise keeles ,,hing’’) võeti esmakordselt kasutusele 1961. aastal. •Soul’i juured on Ameerika mustanahaliste muusikas: gospelis, bluusis ja rhythm and blues’is •1950. aastate lõpust alates on Soul’i areng seotud kahe suure plaadufirma- Tamla Motowni (Detroitis) ja Staxi (Memphises)- tegevusega. Tamla Motowni muusika •Oli eelkõige tantsumuusika. •Vali ning võimas sünkopeeritud rütmiga bassikäigud. •Gospellikud vokaalharmooniad. •Keerukas orkestratsioon.
Arvuti alal oluline muutus oli programmeerimise oskused ja leiutati arvutikiibid. Arvuteid hakati kasutama pankades, kaubamajades. Esimesed taskuarvutid tulid. Mood muutus vabameelseks. The Beatles oli kõige kuulsam muusikute kogum sellel ajal. Esimene noorte sub-kultuur oli hipid ja see oli 60-ndate II poolel. Esimesed rockooperid. Sündis kantri-rock. Ja sellel ajal tekkis väga palju uusi muusikastiile, nt folk-rock, proge-rock, soul, hard-rock. Ja 60 lõpus ka esimesed suured festivalid nagu woodstock. Üleüldse 60ndate üks märksõna oli mässumeelsus. Ja kunstis muutus kõik palju vabamaks. Tuli vabavärss, teosed milles ei olnud süzeed. Kunstis võttis võimust poppkunst. Muusikas ei oldud enam kinni salm-refräänis vaid oldi vabamad. 60ndatel toimus poppmuusikas 3 suurt muudatust: 1)muusikat hakkas määrama inglismaa; 2)60-ndatel jäid solistid bändide varju; 3) ilmus moetants twist.
...........................................................................................9 2.4 Heavy Rock................................................................................................................10 2.5 Punk Rock..................................................................................................................10 2.6 Grunge........................................................................................................................11 2.7 Soul.............................................................................................................................12 2.8 Funk............................................................................................................................12 2.9 Reggae........................................................................................................................13 2.10 Disko......................................................................................
Aastal 1979 murdis Jackson keerulist tantsu tantsides ninaluu. Talle tehtirinoplastiline operatsioon, mis hästi ei õnnestunud: Jacksonil tekkisid hingamisraskused, mis hakkasid laulmist segama. Talle soovitati ilukirurg Steven Hoefflinit, kes tegi tema ninale veel mitu operatsiooni. 1979. aastal ilmunud albumi "Off the Wall" produtseerisid Jones ja Jackson ühiselt. Peale Jacksoni kirjutasid albumi jaoks laule ka Rod Temperton, Stevie Wonder ja Paul McCartney. Sellest sai esimene sooloalbum, millelt jõudis neli hitti USA edetabelite esikümnesse. Nende hulgas olid "Don't Stop 'til You Get Enough" ja "Rock with You". Album jõudis edetabelis Billboard 200 kolmandale kohale ning seda on müüdud maailmas kokku üle 20 miljoni eksemplari. Aastal 1980 võitis Michael kolm Ameerika muusikaauhinda: parim souli ja R&B album, parim souli ja R&B meesartist ja parim souli ja R&B singel laulu "Don't Stop 'til You Get Enough" eest
kiljuvatest ja minestavatest teismelistest. 1964. aasta alguses levis biitlitemaania (nagu seda ajakirjanduses nimetati) ka Põhja-Ameerikasse ning sealt peaaegu üle kogu maailma. Nagu enamik tolle ajastu briti ansamblitest, ei pääsenud ka The Beatles ameerika rock'n'roll'i ja R&B artistide loomingu jäljendamisest. Mõjutusi saadi nii valgetelt esinejatelt nagu Elvis Presley, Buddy Holly ja Carl Perkins kui ka mustanahalistelt artistidelt Chuck Berry, Little Richard, Ray Charles ja Larry Williams. Tegevuse algusaastail jäljendas The Beatles oma loomingus eelpool mainitud muusikuid, mõne aja möödudes hakkas välja kujunema ansamblile eriomane stiil ja kõla. Kõigest viie aasta jooksul arenes The Beatlesi muusika lihtsatest elurõõmsatest paladest nagu "She Loves You" ja "I Want to Hold Your Hand" keerulise ja mitmetähendusliku sisuga albumiteni "Sgt. Pepper’s Lonely Hearts Club Band" ja "Abbey Road"
3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13. 70-ndate aastate popmuusika (Heavy rock, lk. 23 inetllektuaalne rock, jazzrock, disco, punk, new wave) 14. 80-ndate aastate popmuusika kuni sajandivahetuseni lk. 27 (Rap, reggae, pop hause, trance, trash, speed metal) 15. Levimuusika Eestis lk. 29 16 Kasutatud kirjandus
Kõik kommentaarid