on Tartus püstitatud monument. . Loomingut mõjutas uue sajandi Õppis Peterburi konservatooriumis, kus suunad(impressionism-klaveriprelüüdid ja suurenes tema huvi Eesti rahvamuusika vastu ekspressionism- soololaul ,,Must lind"). Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, Koorilaulude jaoks sai inspiratsiooni loodusest kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma ja rahvaviisidest. Oli ka armastus kodumaa kooriloomingus. vastu, mille tõttu on ta kirjutanud soololaule. Koorilaule kirjutas ta enim. Erinevatele . Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt muusikutele ja linnakooridele meeldisid ta üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Samuti teosed ning tema looming oli isegi omaks tema lood on tuttavad ning siiani lauldavad, võetud. Kirjutas umbes 350 koorilaulu, millest näiteks: "Meil aiaäärne tänavas", "Mu süda ärka
Tartu osakonna jt asutajate ja juhtide hulka. + Aitas kaasa Tartu Kõrgema Muusikakooli tegevusele. + 1917 1929 töötas muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis (praegu Miina Härma Gümnaasium). + Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming: + Miina Härma loomingus on ülekaalus koorilaulud, kuid on kirjutanud ka paar suuremat teost. + Miina Härma kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru: 1. Isamaalaulud tegemist on lauludega, kus tekst on detailsemakäsitlusega ja tervikliku arendusega. ,,Meeste laul"; ,,Enne ja nüüd"; 2. Lüürilised laulud selle alla kuuluvad ka soololaulud ,,Kui sa tuled, too mull lilli"; ,,Ei saa mitte vaiki olla"; ,,Ööbiku surm" 3. Rahvaviisiseaded ,,Lauliku lapsepõli", "Pidu hakkab", ,,Tuljak" Kasutas originaalset võtet liitis mitu viisi üheks lauluks.
Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud põlises rahvakultuuris ja rahvakunstis avalduva omapärase psüühilise laadiga. Saare loomingu on kujundavalt suunanud tema kaasaegsete, eriti aga nooremate Eesti heliloojate loomingulist tegevust, kogu eesti muusika arengut. See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed
Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat. Heino Elleri heliloomingu suuruseks on umbes 300 teost, muu hulgas on ta loonud ka mitmeid sümfoonilisi teoseid. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. Pillimänguga tutvus poiss harmooniumil, klaveril, orelil. Ta huvituspuhkpillimängust, mängis kooli pasunakooris ja linna tuletõrjeorkestris. Cyrillus harjutas hoolsalt isa muretsetud trombooni, võttis klaveritunde ning laulis kohalike seltside koorides. Alates 1911. aasta suvest osales ta Eesti Üliõpilaste Seltsi korraldatud ja Oskar Kallasejuhitud rahvalaulude kogumisretkedel
teemaks oli armastus oma kodumaa vastu. Samuti 120 klaveripala, algusaastatel oli klaverilooming tõsine, aga hiljem hakkas see erinevatesse ssundadesse arenama ning lihtsustuma. Veel on ta kirjutanud 2 orkestriteost ja 2 vokaal-sümfoonilist teost. Cyrillus Kreek Cyrillus Kreek(1889 - 1962) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Tema lapsepõlv möödus Läänemaal, kus ta käis laulutundides seal, kus isa tunde andis. Musitseeriti ka kodus vabal ajal. Natuke aega elas pere Vormsi saarel, kus nad ristiti ümber. Seejärel kolis ema lastega Haapsallu, et saada parem haridus lastele. Cyrillust huvitas puhkpillimäng. Peale seda läks ta Peretburi konservatooriumi trombooniklassi õppima ning jätkas kompositsiooni ja teooria alal.
Teema: Eesti kultuurielu elavnemine 20. sajandil. Esimesed suurteosed ja nende loojad Eesti muusikas. 5. Miks peetakse erandlikuks Peeter Süda koorilaulu ,,Linakatkuja“, põhjenda. Esimene koorifuuga Eesti muusikas. Nii viis kui sõnad pärinevad rahvaloomingust. 6. Millise uue suuna tõid Mart Saar ja Cyrillus Kreek koorimuusikasse? Kuidas see on seotud Eesti rahvamuusikaga? Mart Saare ja Cyrillus Kreegi kooriloomingus välja uudne rahvaviisikäsitlus. Varajasemad heliloojad, kes kasutasid oma koorilauludes rahvaviise (Miina Härma, Konstantin Türnpu) sidusid need klassikalise harmooniaga. Mart Saar ja Cyrillus Kreek lähtusid oma rahvalauluseadetes peale meloodia ka rahvalaulu enese harmooniast, rütmist ja vormist. 7. Iseloomusta Mart Saare koorimuusikat. Milline teema läbib suuresti loodud koorimuusikat?
Elulugu Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896 sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Seal salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus. Ema kolis lastega Haapsallu, et võimaldada neile paremat kooliharidust. Kreegi koolitee algas
Estonia kontserdisaalis 1946. aastal. Sellest laulust sai eestlaste hingelaul, vabaduseihaluse sümbol, laulupidude kõige oodatum laul. Nõukogude valitsus keelas selle laulu esitamise laulupidudel, kuid peo lõppedes hakkasid lauljad ja kuulajad ikkagi seda laulu laulma ja ootasid Ernesaksa lavale. Alates 1965 on Ernesaksa ,,Mu isamaa on minu arm" traditsiooni- line laulupidude lõpulaul, mida lauldakse koos rahvaga. Ernesaksa kooriloomingus võib eristada kahte peamist valdkonda: 1. Lüürilise tundelaadiga laulud, mille aluseks on peamiselt väga head eesti luuletajate tekstid. Siin on valdav looduse või armastuse teema. Tuntud laulud on ,,Sireli, kas mul õnne", ,,Päike vajus pärnapuule", ,,Rabamaastik", ,,Helin", ,,Lauliku talveüksindus". Väga tuntud on Bayroni tekstile loodud pühalik-poeetiline laul ,,Muusikale". 2
tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, näidendi- ja filmimuusikat jms. Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud zanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab aga valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Sellest ajast süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. 1960. aastate keskel pani Tormis aluse modernse helikeelega koorimuusikale, lisades teostele klastreid, paralleelseid intervalle ja kunstlikke helilaade, kõnelähedase laulu ja sosistamise karjeid. 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika
Aastail 1917 - 1929 töötas ta muusikaõpetajana Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumis ( praegu Miina Härma gümnaasium). Ta on koostanud ja välja andnud ka mitu koorilaulukogumikku, osa neist enda loomingust. Looming Miina Härma loomingus on ülekalus koorilaulud, kuid ta on kirjutanud ka paar suuremat teost. Kantaat - "Kalev ja Linda" (1895). Esimeseks muusikaliseks lavateoseks eesti muusikas võib pidada 1902.aastal esitatud laulumängu "Murueide tütar". Kooriloomingus võib eraldada kolme suunda: 1) Isamaalaulud - detailne tekstikäsitlus ja terviklik arendus. "Meeste laul"; "Enne ja nüüd "; "Veel kaitse, kange Kalev" 2) Lüürilised laulud + kuus soololaulu - parimad lüürilisete laulud on loodud Anna Haava sõnadele. "Küll oli ilus mu õieke"; "ÖÖbiku surm"; "Ei saa mitte vaiki olla"; "Kui sa tuled, too mull´ lilli´´ " 3) Rahvaviisiseaded - harmoonias võib tunda saksa mõju. "Tuljak"; "Lauliku lapsepõli"; "Pidu hakkab"
aastal hakkas Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse arenema. Ühelt poolt püsis Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt oli märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek; 3. detsember 1889 Võnnu (Ridala) - 26. märts 1962 Haapsalu) oli eesti helilooja, dirigent jamuusikapedagoog. Ta oli üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Cyrillus Kreegi lapsepõlv möödus Läänemaal. Ta oli oma vanemate Gustav ja Maria Kreegi üheksas laps. Koos kooliõpetajast isaga laulsid lapsed mitmehäälselt nii koolides, kus isa õpetamas käis, kui kodus. 1896. a. sai isa õpetajakoha Vormsile, kus pere elas lühemat aega. Sealsete õigeusu tavade järgi salviti terve pere õigeusku. Karl Ustavist sai venepärane Kirill. Siit ka tema hilisem kunstnikunimi Cyrillus.
2.4 Cyrillus Kregi looming 6 3. Kokkuvõte 6 4. Kasutatud kirjandus 7 Lisa 1. Mart Saare pildid 8 Lisa 2. Cyrillus Kreegi pildid 9 SISSEJUHATUS Eesti heliloojaist on Mart Saar kõige enam suutnud süveneda rahvamuusika olemusse, mõjutanud ja suunanud eesti rahvusliku muusika arengut. Samuti oli ka Cyrillus Kreek üks paremaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. Nad mõlemad on mõjukamad rahvusliku helikeele kujundajad. Kõigis Mart Saare teostes tunneme kunstliku tahet jäädvustada sügavalt erutavaid elusündmusi, inimlikke tundeid, igatsusi ja püüdlusi. Cyrillus Kreegi muusika koosneb aga peaaegu täielikult eesti rahvaviiside seadetest ja töötlustest. -3- 1. MART SAARE ELULUGU 1.1 LAPSEPÕLV Mart Saar sündis 28. septembril 1882. aastal Viljandimaal, Vastemõisa vallas. Saare
zizzle kavva, soololaule on esitanud erinevate põlvkondade solistid. 18941928 avaldas Härma kümme koorilauluvalimikku, ilmus ''Laulmise õpetus koolidele''. 1938 sai Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgi, 1939. aasta kuulutati Härma-nimeliseks muusika-aastaks. Loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, mille hulka kuuluvad laulumäng ''Murueide tütar'' (eesti esimene muusikaline lavateos), kantaat ''Kalev ja Linda'', üle 200 koorilaulu ja soololaulud. Tema kooriloomingus võib eraldada kolme suurt haru : 1. Isamaalaulud- Paistavad silma oma muusikalise dramaturgia poolest- need pole enam salmilaulud, kus tekst on lihtsalt viisistatud ja harmoniseeritud, vaid tegemist on detailsema tekstikäsitlusega ja tervikliku arendusega. ( ,,Meeste laul","Enne ja nüüd", Veel kaitse ,kange Kalev" ) 2. Lüürilised laulud- Juba enne sajandivahetust komponeeris Härma oma parimad lüürilised laulud,
-jätkab Mart Saare ja Cyrillus Kreegi rahvaviisikäsitlust 4 Tormise arvuka kooriloomingu aluseks on rahvalaul. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Alates 1970. aastatest sai helilooja sihiks anda eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides, säilitades seda võimalikult ehedas vormis. ,,Mitte mina ei kasuta rahvaviisi rahvaviis kasutab mind," on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Tormise muusikas kohtuvad rahvaviis ja XX sajandi kompositsioonitehnikad: lineaarne
Ta on esimene eesti helilooja, kelle muusika on tihedalt rahvaloominguga läbi põimunud. Koorilaulud moodustavad kaalukaima osa Mart Saare loomingust. Neid on ta kirjutanud kogu elu: esimene teadaolev laul ("Kuu kelmus" naiskoorile) on pärit aastast 1902, viimased on kirjutatud vahetult enne surma 1963. a. Koorilaulude jaoks sai ta inspiratsiooni loodusest ja rahvaviisidest. Juba 1920.-1930. aastatel nägid avara mõtlemisega muusikud Saare kooriloomingus eesti rahvusliku muusikastiili etaloni, paremad linnakoorid olid tema loomingu ka üldiselt omaks võtnud. Mitmed koorijuhid eesotsas Tuudur Vettikuga pidasid oma südameasjaks Saare laule propageerida. Koorilaulu kõrval oli soololaul Saarele üheks armastatumaks zanriks. Tema peamiseks soololaulu teemaks oli armastus oma kodumaa looduse vastu ning neis leidub nii tundelist armastuslüürikat kui filosoofilisi mõtisklusi elu kaduvuse teemadel. Tekstidena on
rahvaviisidega. Mart Saart loetaksegi rahvusliku stiili rajajaks eesti koorimuusikas. Cyrillus Kreek (sünninimega Karl Ustav Kreek) on sündinud 3.detsembril 1889.a Võnnus. Cyrilluse elutee lõppes 26.märts 1892.a Haapsalus ning on maetud Haapsalu Vanale kalmistule. Ta oli eesti helilooja, dirigent ja muusikapedagoog. Omaeluajal arendas ja mitmekesistas ta oluliselt eesti koorimuusikat. Ta oli üks parimaid rahvalaulude tundjaid, kasutas ilmalikke ja vaimulikke rahvaviise oma kooriloomingus. 2. LAPSEPÕLV 2.1 Mart Saar Mart Saar sündis metsavahi perekonda Viljandimaal ja veetis ka oma lapsepõlve seal. Tema isa oli orelimängija ja improviseerija. Orelimäng oli nende suguvõsa kirg olnud juba mitmeid põlvkondi. Mart Saare vanaisa tegi kõiksugut ,,peenikest tööd" ja ehitas ka oreleid. Kui Mart oli umbes 5-aastane, käisid nad isaga külas onul, kellel oli kodus oma orel. Pärast isa mängu kuulamist oli Mart orelisse nii kiindunud, et pika palumise järel toodi 1887
Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud põlises rahvakultuuris ja rahvakunstis avalduva omapärase psüühilise laadiga. Saare loomingu on kujundavalt suunanud tema kaasaegsete, eriti aga nooremate Eesti heliloojate loomingulist tegevust, kogu eesti muusika arengut. See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus
hästi tabatud meeleolu tõttu said kiiresti populaarseks. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimad laulud nagu "Kungla rahvas" (Fr. Kuhlbars), "Mingem üles mägedele" (ka pealkirjaga "Ilus oled, isamaa", M. Veske), "Munamäel" (J. Kunder) kõnelevad heast meloodiaandest. Optimistlik "Oh laula ja hõiska" autori sõnadele on populaarsemaid laulupeolaule. Sageli lauldavad on veel "Teretus", "Kevade marss" (K. A. Hermann). Erandlik ja parim saavutus Hermanni kooriloomingus on aga 1880. aastal kirjutatud laul "Isamaa mälestus" . Kreutzwaldi "Kalevipoja" sissejuhatusest võetud tekst on tulvil muistse vabadusvõitluse romantikat ja isamaa-armastuse paatost, mida Hermann on muusikaliselt suutnud väga sugestiivselt väljendada. Laul on hea dramaturgilise ülesehitusega, selles on meeleolude vaheldust ning muusikaliste kujundite kontrastsust. 10. Koosta ülevaade Eesti esimestest laulupidudest .
Mart Saare teened eesti muusika arengus on äraarvamatult suured. Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud põlises rahvakultuuris ja rahvakunstis avalduva omapärase psüühilise laadiga. Saare loomingu on kujundavalt suunanud tema kaasaegsete, eriti aga nooremate eesti heliloojate loomingulist tegevust, kogu eesti muusika arengut. See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed.
kujutav kunst, Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe. 1920 lisandusi ka Eduard Viiralt, Ferdi Sannamees, Jaan Vahtra jne. Skulptoritest Amandus Adamson, Jaan Koort, Anton Starkopf. Rahvusromantikat viljelesid nt graafik Kristjan Raud, maalijatest Anst Laikmaa, August Jansen. Muidugi ka Eduard Viiralt. muusika, Kesksed tegelased Artur Kapp ja Heino Eller. Loodi oopereid, sümfooniaid, orelimuusikat, kammermuusikat jne. Kooriloomingus kõrgel kohal Mart Saar ja Cyrillus Kreek. 1930 kerkisid esile Eduard Tubim, eduard Oja, Eugen Kapp. Kerge muusika koha peal Artur Rinne. Džässist inspireeritud Raimond Valgre. teater ja kino, Näitlejatest Paul Pinna, Erna Villmer, Mari Möldre, Ants Eskola, Liina Reiman. Kinokunstis kaks vendadepaari: Parikad ja Mäskad. Ajakirjandus. Postimees, , Päevaleht, kollane nädalaleht Esmaspäev (kõrge trükiarv), poliitiliskultuurilised ajakirjad nagu Oda, Tänapäev, Akadeemia
annaabi.ee 
