· Sündis 29. mail 1873.a. Hiiumaal Käinas. · Isa Johannes oli väga musikaalne ja pidas Käinas köstriametit, tema käe all sai Rudolf Tobias ka oma esimesed klaveri- ja orelitunnid. · Ka hiljem Tallinnas Nikolai gümnaasiumis õppides võttis ta orelitunde. · Edasi suundus õppima Peterburi Konservatooriumi. · Pärast lõpetamist töötas ta 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. · Neile ametitele lisandus ka tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. · 1904. aastal kolis Tobias Tartusse. · Töötas seal keskkooli muusikaõpetajana, klaveritundide andjana, muusikaelu organisaatorina ja kontsertpianistina. · Tobias pani aluse ka eesti professionaalsele muusikakriitikale. · 1907. aastal otsustas Tobias elama asuda Pariisi, hiljem läks aga Saksamaale. · 1918. aastal jäi helilooja kopsupõletikku ning suri 29 oktoober 1918.
Gümnaasiumis omandatud kodukooliõpetaja kutsega suundus Tobias Peterburi konservatooriumisse, kus sai hariduse enamik eesti heliloojatest. 1897. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi. Pärast lõpetamist töötas Tobias kuni 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. 1904. aastal kolis helilooja Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimisele. Rudolf Tobiase helilooming on mitmekesine, ulatudes koorilauludest oratooriumi, kantaadi ja klaverikontserdini. Tartu ajast on pärit hulgaliselt muusikateemalisi artikleid, millega Tobias pani aluse eesti professionaalsele muusikakriitikale
(lihtsustus muusika rütmiline külg nind kadus ka mitmetekstilisus) · ilmalik polüfooniline laul (kompositsiooni lihvituselt võis see olla missa ja motetiga võrdne ning tema kasutusala oli palju laiem) 3. a) Polüfoonia - mitmehäälne kirjaviis, kus kõigil häältel on võrdne osatähtsus. b) a capella - saadeta vokaalmuusika 4. a) Palestrina · Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus 19-aastaselt sai ta samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. · Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga. Ta kirjutas ligi 100 missat ja hulganisti motette. · Palestrina looming vastas kiriku ootustele, See oli kõrge, ülev, väärikas, tõsine. Suurema osa tema loomingust moodustasidki vaimulikud teosed. · Tema teoseid iseloomustavad kõlapuhtus ja täiuslikkus. · Tema stiili, kontrapunkti, on toodud sajandeid eeskujuks paljudele heliloojatele. Kõrgemates muusikakoolides
Miina Härma õppis 1883-90 peterburi konservatooriumis, peale lõpetamist reisis Euroopas, kus andis orelikontserte, jätkas sama ka Tartus, 1894. asutas Tartusse segakoori, kuulus paljudesse kultuuriorganisatsioonidesse, loomingus ülekaalus koorilaulud, ,,Meeste laul", ,,Enne ja nüüd" Konstantin Türnpu 1886-91 õppis peterburi konservatooriumis, täiendas Saksamaal koorjuhtimise alal, organist Niguliste kirikus, juhatas segakoori, 1916 kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, tema initsiatiivil pandi alus Eesi Lauljate Liidule, loomingus ainult vokaalmuusika, ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Meil aiaäärne tänavas" Aleksander Läte õppis 1895-97 Dresdeni konservatooriumis, andis klaveritunde, ajalehe Postimees muusikakriitik, moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri, hinnatud kui eelkõige koorikomponist, ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele"
aastast laulis ta juba lapsepõlves Roomas Santa Maria · 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks õukonna teenistusse. Seal oli · Tema muusikukarjääri ta alguses tenorilaulja ning mõjutas Põhja-Euroopa hiljem kapellmeister, pidades polüfooniline stiil, mille Tegurid, mis seda kohta surmani. olid Itaaliasse toonud mõjutasid · "Muusikute vürsti", nagu teda esmajoones kaks franko-
Lüürilised laulud (,,Küll oli ilus mu õieke", ,,Ööbiku surm", ,,Ei sa mitte vaiki olla")+ soololaulud(6) tuntuim ,,Kui sa tuled, too mull' lilli". 3. Rahvaviisiseaded (,,Lauliku lapsepõli", ,,Pidu hakkab", ,,Tuljak") Konstantin Türnpu (1865-1927) Helilooja, organist, legendaarne koorijuht. 1886. aastal astus Peterburi konservatooriumi oreliklassi, pärast täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal. 1916. aastal kutsuti Türnpu Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks. Türnpu initsiatiivil pandi 1921. aastal alus Eesti Lauljate Liidule. Türnpu loomind piirdub vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu ja 7 soololaulu. Tuntuimad teosed on ,,Mu isamaa nad olid matnud", ,,Priiuse hommikul", ,,Kevade tunne", ,,Talvine õhtu" ja ,,Luiged". Rahva seas on ka laialt levinud ,,Lahkudes", ,,Meil aiaäärne tänavas", ,,Troost" Aleksander Läte (1860-1948) Mitmekülgne muusikategelane, koori- ja orkestridirigent, helilooja,
kultuurielu juhtfiguur · Sündis 23. sept. 1851 Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana · Põltsamaa kihelkonnakoolis laulis kooris ning mängis puhkpilliorkestris · Pärast lõpetamis jätkas samas abiõpetajana; sooritas õpetajaeksami · Osales laulupeol, sai innustust · Eratunnid muusikas; lootis pääseda Peterburi konservatooriumi · Jäi elu lõpuni muusika alal iseõppijaks · 1873 lõpetas Tartus gümnaasiumi · "Vanemuise" seltsi koorijuhiks · 1875 alustas ülikoolis teoloogiaõpinguid · 1878-1880 Leipzigi ülikool; filosoofiadoktori kraad võrdleva keeleteaduse alal · Osales aktiivselt Tartu ühiskondlikus ja kultuurielus (II, IV, V, VI laulupidu!) · 1882 "Eesti Postimees" · 1889. aastast kuni surmani ülikooli eesti keele lektor · Heliloojana üsna produktiivne teoste koguarv küündib ilmselt 1000 ligi · Peamine osa loomingust koorilaulud (tugineb suuresti saksa liedertafeli eeskujudele)
polüfooniareeglitele.( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.) Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Ta sündis väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina.Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus hiljem 19-aastaselt sai samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. Pärast oma venna, naise ja laste surma oli valmis astuma vaimulikuseisusse, kuid siiski abiellus uuesti. Ta tegutses ka ärimehena, millega ta finantseeris oma loomingu väljaandmist. Ta oli pidevalt väikestes konfliktides kirikuga, mis tegelikult oli tema loomingu tellijaks. Enamiku oma elust veetis ta erinevates Rooma kirikutes, näiteks Santa Maria Maggiore basiilikas, Püha Johannese kirikus. Roomas Palestrina ka suri. Looming: Kogu Palestrina looming on otseselt seotud kirikuga
Härma, K. Türnpu, R. Tobias õppisid Peterburi konservatooriumis orelit. M. Härma reisis pärast konservatooriumi lõpetamist ja esines orelikontsertidega. 1894.a asutas Tartus segakoori, lõi kaasa Tartu Kõrgema Muusikkooli asutamisel. Koorilaulud (Meeste laul, Enne ja nüüd, Ööbiku surm, Pidu hakkab, Tuljak), kantaat (Kalev ja Linda), laulumäng (Murueide tütar). K. Türnpu pärast lõpetamist täiendas end Saksamaal koorijuhtimise alal, 1916.a kutsuti Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuhiks, 1921.a pandi Eesti Lauljate Liidule. Ta lõi vokaalmuusikat. Ligi 60 koorilaulu(Mu isamaa nad oli matnud, Kevade tunne, Talvine õhtu) ja 7 soololaulu (Üks ainus kord, Tasa, tasa ). R. Tobias jäi pärast konservatooriumi lõpetamist Peterburi Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Elas mõnda aega Tartus, kuid ei saanud end seal teostada ja kolis uuesti välismaale. Ta oli esimene komponistiharidusega
koondusid Tartus asutatud Õpetatud Eesti Seltsi. Selts ise oli saksakeelne, peamiselt olid seal baltisaksa haritlased. Laulu- ja karskusseltsid Eestlaste laiem seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed eesti laulukoorid asutati 18.sajandi lõpul ja 19.sajandi algul kirikute juurde või näiteks külakoolides. Uue tõuke koorilaulu arengule andsid 1865.aastal asutatud linnaseltsid Vanemuine Tartus ja Estonia Tallinnas. Vanemuise esimeseks eestvedajaks ja koorijuhiks sai J. V. Jannsen. 1860. Aastate teisel poolel hakati rajama kindla põhikirjaga lauluseltse, see pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. Eesti lauluseltside eeskujuks oli baltisaksa lauluseltsid. Eriti suur mõjuallikas oli esimene üldlaulupidi Tartus 1869.aastal. 1880.aastatest hakkasid eestlased ühinema karskusseltsidega, pidada karskusloenguid ja koosolekuid. Asutati raamatukogud ja lugemislaud sinna juurde. Seltsiliikumise kõrgaeg
Jäi Münchenisse. Elurõõmus kunstnik, näitleja, humorist, kapellmeister. 1568 etendas pulmapeol komöödiaid. Üle 2000 teose. Tähelepanu ilmalikul muusikal: "Talumees, mis sa kotis kannad?", "Neiu läheb kaevule", "Oo vein, viinamarjade kuningas". Võrreldakse Rubensiga. Palestrina (1525 -1594), Itaalia, vaikne, elu seotud Roomaga. Looming mõjutatud katoliku kirikust. Pärit Palestrinast. 12-aastaselt läks Rooma kirikusse laulma. 1554 sai kodulinna koorijuhiks. Töötas Sixtuse kapellis, peagi abiellus. Peatus Peetri kirikus (1571 - surm). Nimetati paavsti heliloojaks, talt telliti palju kirikulaule; muusika oli täis sügavat rahu, keskendumist, läbipaistvad, selged. Üle 100 ilmaliku laulu, üle 100 missa, 250 motetti, tundis madalmaade muusikute teoseid. Võrreldi Raffaeliga. Barokk (17.-18.saj) Taustmuusika: kõlas õukondades ja kirikutes. Emotsioonide vallandumine, liikumishoog ja kaunistuslikkus
Ta naases 1892.aastal Tallinna, sai Türnpu organistikoha saksa kogudusega Niguliste kirikus. Ta juhatas kiriku juures tegutsenud segakoori ning meeskoori. Viis koorid kõrgele tasemele ja sai ka väljaspool Eestit tunnustust. Ta oli leivateenimise kaudu seotud baltisaksa seltskonnaga ning seetõttu jäi esialgu eesti kultuuri- ja seltsielust kõrvale, kuid esines siiski üldjuhina V (1894) ja VI (1896) üldlaulupeol. Aastal 1916 kutsuti ta vastasutatud Tallinna Meestelaulu seltsi koorijuhiks. Sellestpeale lõi ta eesti muusikaelus innukalt kaasa. Tema initsatiivil pandi 1921.aastal alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse kuulus - vaatamata aina süvenevale kopsuhaigusele - ka Konstantin Türnpu. Looming Tema looming piirdub eranditult vokaalmuusikaga, ligi 60 koorilaulu kõrval kuulub sellesse ka 7 soololaulu. Laulude tekstid põhinevad enamasti Anna Haava (Miina Härmal samuti), Martin Lipu, Elise Auna ning Eduard Wöhrmanni sulest, hilisemas
Iseseisva kontserdini ilmaliku repertuaariga küündisid ainult üksikud koorid. Näitena võib tuua Tartu Maarja laulukoori ja Väägvere pasunakoori ühise esinemise 1865.a.,mis olevat esimene eesti kontsert Tartu linnas. Tähtsat osa koorilaulu arengus hakkasid etendama 1865.a. asutatud linnaseltsid ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Need olid ametlikult registreeritud põhikirjaga organisatsioonid, kus kiriku mõju oli üsna väike. ,,Vanemuise" esimeheks ja koorijuhiks oli J.V.Jannsen. Ta soetas rohkelt eestikeelset repertuaari ja õhutas teiste kooride asutamist. ,,Vanemuise" seltsilt eesotsas Jannseniga tuligi mõte korraldada Eesti üldlaulupidu. Laulupeo korraldajail ja osavõtvail kooridel oli kasutada eeskuju Sveitsi ja Saksamaa, Riia baltisaksa laulupeost(kus esinesid ka meie linnade lauluseltsid), samuti oli peetud hulk kohalikke kihelkondade laulupäevi. Kuid niisama lihtsalt mõtte tekkimisest peo toimumiseni asi ei läinud. Raamatu autor toob
toetusel Peterburi konservatooriumi. Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena. Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu. Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt. 1904. a. asus R. Tobias elama Tartusse, kus ta kohe liitus A. Lätega. R. Tobiase energiat jätkus igale poole. 1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni. Elatisraha hankis helilooja peamiselt muusikatundidega
Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu. Oli 20. sajandi esimesel poolel eesti sümfoonilise muusika üks tähtsamaid heliloojaid, ennekõike monumentaalsete suurteoste autor. · Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. · Pani koos Tobiasega aluse Eesti sümfoonilisele muusikale. · 1904. a. asus R. Tobias elama Tartusse. · Tema 1899. aastal loodud avamäng "Don Carlos" (F. Schilleri draama järgi) on üheks esimeseks Eesti sümfooniliseks helitööks. · H
minimaalseks. 1897.a. aastal lõpetas Rudolf Tobias Peterburi konservatooriumi professor L. Homiliuse oreliklassi ja professor N. Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. Lõputöödena esitatud kantaat "Johannes Damaskusest" (A. Tolstoi poeemi järgi) ja avamäng "Julius Caesar" ongi eesti esimesteks arvestatavateks suurvormideks . Pärast lõpetamist töötas Rudolf Tobias 1898 - 1904. aastani Peterburis, olles seal eesti koguduse Jaani kiriku organistiks ja koorijuhiks. Neile ametitele lisandus ka pidev komponeerimine ja tihe kontserttegevus nii organisti kui dirigendina. Muuhulgas on Peterburi ajajärgust pärit ka Rudolf Tobiase Klaverikontsert c- moll ja populaarseks saanud kooriteos "Eks teie tea". 1904. aastal kolis helilooja lõpuks Eestisse, täpsemalt Tartusse, lootes leida siin rohkem aega komponeerimiseks. Kuid suureneva perekonna vajadused ei lubanud seda: töö keskkooli muusikaõpetajana
a astus Peterburi konservatooriumi. Juba üliõpilaspõlves tunti teda hea improvisaatorina ja muusikaliteratuuri tundjana ning vaimuka vestluskaaslasena.Tobias lõpetas konservatooriumi nelja aastaga, 1897. a. Diplomitööks kirjutas ta kantaadi"Johannes Damaskusest". Siin lõi ta veel sümfoonilise avamängu W. Shakespeare'i draamale"Julius Caesar" ja hulga klaveripalu.Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni. 11. R.Tobias looming:uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele,kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus,liidertafellisuse
Hiljem siirdus Mart Saar Peterburi Konservatooriumi. Algul õppis ta L. Homiliuse oreliklassis, mille lõpetas 1908.a.. 1909.-1911.a. õppis ta samas A. Ljadovi ja N. Rimski-Korsakovi juures kompositsiooni. Pärast kooli lõpetamist töötas pedagoogina ja interpreedina Tartus ning Tallinnas. 6 ELU TARTUS AASTATEL 1910- 1921 1911. a. algas Tartu muusikaelus uus tõus. "Vanemuise" teatri orkestri- ja koorijuhiks tuli äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Juba järgmisest aastast hakati Tartus esitama kuulsatel heliloojate loomingule pühendatud õhtuid. Kaunis järjekindlalt esitati suuri vokaalsümfoonilisi teoseid. Korraldati ka kammermuusika õhtuid. Kõike seda aitas teostada energiline dirigent J. Simm. Vahetevahel oli neil kontserditeil kaasategev M. Saar. Tihti oli kavades tema teosed. Saar jätkas intensiivselt loomingut ja süvenemist rahvamuusikasse. Ta õhutas selleks
peagi kujunes kohaliku ümbruskonna vaimse elu keskuseks. Maja oli ilusa väljenägemisega ja mahutas 500 inimest. Tuletõrjeseltsi juures tegutsesid näiteseltskond, puhkpilliorkester ja ka laulukoor. Tuletõrjeseltsi majas toimusid tähtsamad esinemised, sõnavõtud ja koosolekud. Selles majas asus linna kõige suurem saal. Palju toimus majas ka külalisetendusi Eesti suurematest teatritest. Pikemat aega oli siin seltsimajas koorijuhiks Juhan Simm. Aleviperioodil ei olnud seltsi ja – maja roll küll nii energiline kultuurielus, kuid kahtlemata etendas see keskset rolli kohaliku kultuurikeskusena. Tuletõrjeseltsil oli liikmeid ligi kakssada ja seltsile kuulus: maja, 3 pritsi, 1 mootorprits, tuletõrjeauto ja puhkpillikogu. Seltsi vara hinnati üle 3 miljoni sendi. Elva tuletõrjujate piirkonnas asusid Elva, Uderna vald ja Kirepi vald. Agarasti korraldati
Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama muusikalise ja balletiosa, tema ise oli ka näitejuhiks, tantsmeistriks ja sageli, eriti varasemal ajajärgul, näitlejaks. Kirjaniku vastuvõtmine võistlusele olenes arhondist (valitsuse liikmest), kes juhatas pidustust. Iga kirjaniku draama ettekandmise kulud pani riik mõne jõuka kodaniku peale, kes määrati koreegiks (koorijuhiks, aga tegelikult sponsoriks). Koreeg kogus koori (12, pärastpoole 15 inimest tragöödia jaoks, 24 komöödia jaoks), maksis neile tasu, ruumi eest, kus koor valmistus, proovide, kostüümide jne eest. Koreegide kulutused olid mõnikord väga suured, ja võidud võistlusel määrati ühiselt koreegile ja kirjanikule-näitejuhile... 10 Kirjanikud AISCHYLOS (525-456 eKr) · V sajandi kuulsaist tragöödiakirjanikest vanim.
Ameerikasse ülikooliloenguid pidama. Rootsi koor Svanholm Singers kutsus endaga koos esinema ja hiljem plaati tegema. Segakoor Latvija tähistas Riias Tormise juubelikontserdiga Eesti Vabariigi aastapäeva. Inglismaale on kutsutud. Helilooja on ka interpreedina, orelimängijana, katsetanud. ,,Minu orelikarjäär lõppes sellega, et konservatooriumi oreliklass pandi 1940-ndate lõpus kinni kui Nõukogude ühiskonnas ebavajalik. Kõik, kes seal õppisid, otsisis mingi muu ameti kes hakkas koorijuhiks, kes pianistiks, kuidas keegi. Minust ei 15 Eesti muusika biograafiline leksikon, 1990, Tallinn, Valgus, lk 264-266 16 Eesti Päevaleht 28.04.2007 18 saanudki pillimängimise alal midagi ja ma olin sunnitud hakkama heliloojaks." 17 Nii räägib Tormis ise. Ka koorijuhtimist oli ta proovinud, ,,...aga minu natuur ei sobi, mul ei ole kooriga kontakti," ütleb ta samas intervjuus. ,,Raua needmise" esiettekandel mängis Tormis trummi
Komöödiavõistlustel nõuti igalt kirjanikult ainult ühte näidendit. Kirjanik koostas mitte ainult teksti, vaid ka draama muusikalise ja balletiosa, tema ise oli ka näitejuhiks, tantsmeistriks ja sageli, eriti varasemal ajajärgul, näitlejaks. Kirjaniku vastuvõtmine võistlusele olenes arhondist (valitsuse liikmest), kes juhatas pidustust. Iga kirjaniku draama ettekandmise kulud pani riik mõne jõuka kodaniku peale, kes määrati koreegiks ("koorijuhiks", aga tegelikult sponsoriks). Koreeg kogus koori (12, pärastpoole 15 inimest tragöödia jaoks, 24 komöödia jaoks), maksis neile tasu, ruumi eest, kus koor valmistus, proovide, kostüümide jne eest. Koreegide kulutused olid mõnikord väga suured, ja võidud võistlusel määrati ühiselt koreegile ja kirjanikule-näitejuhile. Näitlejate arvu suurenemisega ja näitleja eraldamisega
türsos. o Dionysos looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal; Dionysos kehastas instinkte, tundeid, intuitsiooni, tema vastandiks peeti päikese- ja kunstidejumalat Apollonit, kes kehastas mõistust, teadvust ja intellekti. Kreekasse levis Dionysose kultus Lähis-Idast. Enne Ateena suuri dionüüsiaid peeti südatalvel küladionüüsiaid, kus külavanem oli koorijuhiks. Ditüramb sai kunstilise koorilüürika vormi. Kreeka varased teatrid olid ehitatud templi lähedale (n. Delfi teater). Preestrite asemel hakkasid riitusi läbi viima mehed, kes olid pigem näitlejad kui jumalasulased. Oldi küll teadlikud näitemängu religioossest tähendusest, kuid seda hakati hindama kui kunsti ja lõpuks kui meelelahutust. Kogudus muutus ajapikku publikuks. Ditürambi teemadering hakkas vähehaaval laienema. Kui algselt austati vaid Dionysost
Ka soololaul on seotud oma tinglike "normidega". Seevastu miniatuurseis klaveripalades, mis väheseid erandeid arvestamata, moodustavad peaaegu kogu Saare instrumentaalloomingu, samuti soololaulude klaverisaadetes võis ta anda vaba voli oma loomingulistele otsingutele, fantaasiale ja väljendusele. Siiski ei otsi ta seejuures teed "ennekuulmata ja tundmata poole". 1911. a. algas Tartu muusikaelus uus tõus. "Vanemuise" teatri orkestri- ja koorijuhiks tuli äsja Peterburi konservatooriumi lõpetanud Juhan Aavik. Juba järgmisest aastast hakati Tartus esitama kuulsatel heliloojate loomingule pühendatud õhtuid. Kaunis järjekindlalt esitati suuri vokaalsümfoonilisi teoseid. Korraldati ka kammermuusika õhtuid. Kõike seda aitas teostada energiline dirigent J. Simm. Vahetevahel oli neil kontserditeil kaasategev M. Saar. Tihti olid kavades tema teosed. Saar jätkas intensiivselt loomingut ja süvenemist rahvamuusikasse