Vana-Kreeka kunst: Klassikaline periood Kreeka ehituskunst hiilgeaeg algas 5 sajandil eKr. See ajajärk seostub eelkõige kuulsa Ateena riigimehe Periklese nimega, sest just siis algasid tookordses kultuuri ja kunstikeskuses Ateenas suurejoonelised ehitustööd. Need koondusid vanale kindlusemäele Akropolile kuhu pääses läbi samastatud väravaehitise Propüleede. Akropolile kerkis Partheon pühendatud jumalanna Ateenale mis on täiuslikem dooria stiili näide . Sajandi esimesel poolel loodi dooria ehituskunsti tähtsamad teosed: pidulik- suursugune Poseidoni tempel Poseidonias ja Zeusi tempel Olümpias. Ehitusmaterjaliks kasutati üht suursugusemat kiviliiki -- marmorit. Kivide sidumiseks ei kasutatud mörti vaid metallist klambreid.
• Teatrikunst kavas välja jumal Dianysose austamise pidustustest. • Teatri etendused olid suuremates linnades vabas õhus. • Vaatajate pingeread (THEATRON) olid välja raiutud looduslikust mäenõlvast mille all orus oli siis ümmargune väljak (ORKESTRA). Orkestra taga oli eriline ehitis (SKEENE), hiljem arenes skeene keerukas mitmeosaliseks sammastega ehitiseks ja näitlejad koondusid katusele (PROSKENIONI) • Templid: 1. Dooria stiil arhailisel ajastul, teistest lühem, jässakam, lihtne kapital, baasi polnud 2. Joonia stiil VäikeAasias, pikem kui dooria, on baas, kapital koosneb spriraalsetest vormidest 3. Korintose stiil armastasid roomlased, hellenistlikul ajastul, pikem, saledam jne. Kreeka ehitusmälestised: • Apolloni tempel dooria stiilis, Korinthoses
Jüriöö ülestõus Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa väljaarvatud Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat.
.. Valdav osa ühiskonnas oli talurahvas. Talupojad pidid läänis töötama ja loovutama osa oma saagist isandale. Rüütlid olid aadliseisuses (alamaadel). Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed
(ümarkaar ja silindervõlv) ning see andis 19. Sajandil kunstiajaloolastele aluse nimetada 10.-12. Sajandi ehituskunsti romaani stiiliks. 3) + kreeka rist – ühepikkuste harudega rist on rahumeelsuse märk. † ladina rist - pika tüvega, horisontaalne haru on tõstetud keskkohast ülespoole. Ladina risti on seostatud ristilöömise toiminguga. 4) basiilika: kirikute eeskujuks oli karolingide basiilika, vaimulikud koondusid teenistuse ajal kiriku pühamasse – idapoolsesse otsa, selleks suurendati pikihoonet teisele poole transepti. kodakirik: kodakirik oli nagu basiilika, aga aknaid kesklöövi idaosas polnud; uksed ehk portaalid asusid tavaliselt kiriku läänepoolel või pikiküljel; kaari kandsid piilarid, mitte antiiksed sambad; lööve eraldasid ümarakaarelised arkaadid. 5) Romaani ajastu olud tingisid basiilika põhiplaani muutusi. vaimulikud koondusid teenistuse
Poola, Taani ja Venemaa olid Rootsi ülemvõimu vastu Läänemerel. 15. aastaselt troonile tõusnud uus Rootsi kuningas Karl XII oli küllalt kogenematu. 1699. aastal sõlmisid Poola kuningaks valitud Saksi suurvürst August II Tugev, Vene tsaar Peeter I ja Taani kuningas Frederik IV liidu Rootsi vastu. Eesti ja Liivimaa pidid kokkuleppe kohaselt võidu korral minema Poola võimu alla. Põhjasõda algas 1700. aastal 12. veebruaril, mil Kuramaale saabunud August II Saksi väed koondusid Riia linna alla. Sügisel koondusid Vene väed Narva alla. 19. novembril andis Karl XII rünnakukäsu. Võitsid rootslased. 1701. aastal lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Liivimaad jäeti kaitsma väiksearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Schlippenbachi juhtimisel. Narva kaotusest toibunud, koondasid venelased Pihkvasse uued väed, keda asus juhtima Boriss Sermetjev. Kanepi lähedal Erastvere mõisa juures saavutasid kolmekordses
Tsunftid ja tsunftikord Käsitöömeistrid koondusid kutseühingutesse – tsunftidesse. Meister, kes tsunfti ei kuulanud, ei tohtinud ka käsitööga tegeleda. Kui ta seda salaja tegi kihutati ta kui „vusser’’ ehk „tsunftijänes’’ linnast minema. Seal said nad oma toodangut müüa hoopis odavamalt kui linnakäsitöölised, kelle kaubale määras tsunfti hinna ja headuse nõude. Tsunfti liikmed valmistasid käsitöölised ainult tellimuse peale. Selle tööga ei saanud ta kuidagi rikkaks, aga ei jäänud ka vaeseks. Tsunfti
Hansa liidu poliitikat reguleeriti ja töötati välja nn hansapäevadel. Kaubandusega tegelemine nõudis head ettevalmistust ja haridust. Edukas kaupmees pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid ning valdama võõrkeeli, Keskajal suhtuti kaupmeestesse üpris vastuoluliselt. Ühest küljest polnud võimalik temata hakkama saada, sest valitsejad vajasid kaupu ja raha. Samas tuauniti tema ahnust ja saamahimu. Kaupmehed koondusid organisatsioonidsees: gildidesse ja vennaskondadesse. Kaupmeeste käes oli kogu võim linnades. Käsitöölised aga koondusid erialade kaupa kutseühingutesse ehk tsunftidesse. Seda tingid käsitööliste vajadus kaitsta ühiselt oma huve. Igal tsunftil oli põhikiri ehk skraaa. Käsitöölised õppisid ametit mitu aastat, algul õpipoisina, siis sellina ja lõpuks said nad meistriks. Linnaõigus ei pidanud naist mehega võrdväärseks ja tavaliselt olid naised oma isa või mehe eestkoste all
· Gild keskaegne ametiühendus · kaitses oma liikmete huve · korraldas seltsielu · pakkus vajadusel abi ja toetust · hoolitseti leskede ja orbude eest · Gildide hulgas oli tähtsaim linna kaugkaupmehi ühendav Suurgild · Vallalisi kaupmehi ja selle ühendas Mustpeade Vennaskond · Käsitöölaste tsunftid ( ühe ala käsitööliste seisuslik ühing keskajal ) koondusid tavaliselt Väike-Gildiks · Gildid olid staatuslikud organisatsioonid 6. Käsitöö · Käsitöö tähtsus oli teisejärguline · Ometi oli nt Tallinnas 60 erinevat ala · Toodeti peamiselt kohalikule elanikkonnale tarbeesemeid jms · Hansalinnades olid tavapärased transpordiga seotud alad · Tänu Eesti asendile jõudis siia väga palju uhkeid transiitkaupu 7. Tsunftisundus
3. Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud. Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama teatud hulga päevi isanda majapidamises ja osa saagist neile andma. Kui talupoeg tahtis vilja jahvatada, pidi ta selle isanda veskisse viima ja selle eest tasuma. Linnades koondusid kaupmehed gildidesse ja vennaskondadesse ja kaitsesid nii üksteise huve ja organiseerisid abi ja usuelu. Linna valitses raad, raehärrad valiti jõukate linnakodanike seast. Maal elades said sa oma elu suuremalt jaolt ise otsustada, kelle heaks töötad ja mida teed jne, linnas valitses kõike raad ja linnakodanikud ei saanud rae valimisel otsustada. 4. Kui sa elaksid keskajal, kas sa tahaksid elada maal või linnas? Võrdle kummagi variandi sotsiaalseid ja majanduslikke aspekte.
NÕUKOGUDE EESTI Nõukogude võimustruktuur • 1944.a Nõukogude võimu taastamine • Sisenesid operatiivgrupid • ENSV võimuorganid koondusid Võrru • Liiduvabariik allus moskva korraldustele Kohalik võimueliit ja nomenklatuur • ENSV sõjaväge ja partei-ja valitsuskaader koosnes kommunismimeelsetest • Alguses madal haridustase • Kodanlik natsionalism • Nomenklatuursed ametikohad Standardvalimised • Näiline demokraatia • Ülemnõukogu saadikute roll tähtsusetu Partei kilp ja mõõk • Julgeolekuorganid •
· gaasipilve fragmentide Viies tase keskele tekkisid prototähed · prototähed süttisid ükshaaval tähtedena · üks oli Päike · täheparv hajus kiiresti ja praeguseks on Päike hõredalt asustatud piirkonnas Muutke teksti laade · kollapsi käigus Teine tase koondusid ketta Kolmas tase tasandisse ühendid, mis Neljas tase esinesid tolmu kujul Viies tase · tekkisid suuremad ainekogumid, mis üksteisega põrgates moodustasid aja jooksul praegu tuntud planeedid
o Teemaks inimene ja teda ahistav ühiskond o Toored värvikombinatsioonid o Puulõiked o Pintslilöök rahutu ja järsk Vaatajat taheti äratada, vapustada, suunata ja õpetada tema tundeid. TEKKIMISE PÕHJUSED: o 1. MS eelaimus o Lootusetus, väljapääsmatus o Peale sõda: sõja koledused, elu varjuküljed „Die Brücke“ (sild) Dresdenis 1905-1913 – rühmitus, kuhu koondusid osa esimese põlvkonna saksa ekspressioniste; KIRCHNER – rühmituse looja; SCHMIDT-ROTTLUFF; tegid puulõikeid, andsid välja aastamappe. „Der blaue Reiter“ (helesinine ratsanik) Münchenis 1911-1914 – koondusid noorema põlve kunstnikud; looming tihti ekspressionismi-kubismi-futurismi segu; MARC – loomad, KANDINSKY – hiljem abstraktsionismi rajaja, KLEE Järelekspressionism – DIX, Grosz Ekspressionismi areng jõuab abstraktsionismini
Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid 4. Monarhia kriis 1936. Diktatuuridega võitlemiseks Edvard loobus troonist loodi Rahvusrinne, kuhu Wallis Simpsoni pärast. koondusid pahempoolsed erakonnad Tunduvalt vähem kolooniaid Sõe asemel vedelkütus Välismaised toorained Suleti kaevandusi Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas.
kleitide lubatava pikkusega. · Hospital Vaeste ja haigete jaoks mõeldud. Sinna korjati kokku need, kes ei suutnud ise elatist teenida. Tavaliselt elasid sellised hoolekandeasutused annetustest, kuid neil võis ka olla oma sissetulekuallikas, nt maavaldus. · Hansa liit Läänemere ääres tegutsevate saksa kaupmeeste vennaskond, mis kujunes välja XIV sajandil. Sellel oli ka võimuorgan hansapäev. · Tsunft Käsitööliste vennaskond, Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonidesse ehk Gildidesse. · Gild kaupmeeste või käsitööliste organisatsioon linnas, ühes linnas oli tavaliselt rikastest kaupmeestest koosnev suurgild ja peamiselt käsitööliste väikegild. · sedööver Kui õpipoiss oli piisavalt õppinud, tuli tal valmistada meistritöö ehk sedööver. Seda hinnati väga rangelt. 2. Teemad · Linnade tekkimine LääneEuroopas · Keskaegne linn ja linna kodanikud
· Valgusel on dualistlik iseloom: -ta on valgusosakeste ehk footonite voog, mida iseloomustab energia E=h*f -ta on elektromagnetlaine. Pidev spekter: · Nähtav valgus 625-740nm 590-625nm 565-590nm 520-565nm 500-520nm 450-500nm 430-450nm 380-430nm Vesiniku spektrite uurimine: · Uuriti valguse nähtavas ning ultravioletses ning infrapunases piirkonnas. · Spektrijooned ei asunud korrapäratult, vaid koondusid teatud rühmadesse ehk seeriatesse · Tunumad neist on: - Lymani seeria ultravioletkiirguse spektriosas - Balmeri seeria vaguse nähtavas osas - Pascheni seeria infrapunases spektriosas Vesiniku aatomi spekter: Igas seerias olevad jooned moodustavad koonduvaid jadasid. Seeriaid kirjeldab valem: 1/ = R ( 1/ n1² - 1/n2² )
talupojad olid isiklikult vabad, kirikukihelkonnad loodi. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS - Põhjused Olid, et Harju-Viru otsustati Taanlaste poolt maha müüa saksa ordule. Selle omaniku vahetamise käigust otsustasidki harjulased teha katse taastada ennist iseseisvust. Käik - Ülestõus 1343-1345 Algus 23.aprill 1343. Vaenlast rünnati ootamatult ja öösel. Lühikese ajaga oli terve Harjumaa v.a. Tallinn võõrvõimust puhastatud. Pärast esialgset lööki ülestõusnud koondusid ja valisid endale 4 üldjuhtu kuningat. Mindi 10000 mehega Tallinna alla, mis oli võõrvõimu tähtsaim keskus. Lepiti koostöö Rootsiga, kes lubas eestlastele appi tulla, sest ta ise oli Taanlastega vaenujalal. Sellel ajal puhkes ülestõus ka Läänemaal, kes peale sakslaste tapmist koondusid Haapsalu alla. 1343.4 mai. läbirääkimised Paide ordulinnuses, mille käigus tapeti relvakokkupõrkes eestlaste 4 kuningat. 18, 19 mai
Euroopas kaks tähtsamat sisemaakaubateed. Esimene kaubatee läks läbi Champagne’I ja teine kulges läbi Alpi mägede Šveitsi ja sealt Saksamaale. Käsitöös valmistati kõik asjad käsitsi. Töövõtted uuenesid neil väga aeglaselt, kuid sellele vaatamata suutsid käsitöömeistrid valmistada kauneid ja keerulisi esemeid. Üks tähtsaimaid muutusi käsitöös oli käsitöö eraldumine põllumajandusest. Käsitöölised kuulusid erialade järgi ametitesse ehk tsunftidesse. Tsunftid koondusid omakorda suurematesse organisatsioonitesse ehk gildidesse.
Tehnika areng tõi kaasa uued tehnilised leiutised. Enam polnud vaja nii palju töölisi, kuna tehastes ja tööstustes hakati kasutama masinaid, mis vähendas ülearust tööjõu tarvidust. Masinatega tehastes toodeti liinitööl rohkem kaupa. Linnades oli graafikuline tööaeg, mitte nagu maal, kus tehti tööd kogu aeg. Graafikuline tööaeg andis inimestele vabu päevi ja sellega inimestel linnas tekkis vabat aega. Linnastumine algas tänu sellele, et koondusid ümber tehaste suured elamurajoonid, kus töölised elasid. Samuti polnud enam vaba maad, kus saaks talu rajada ja põllumajandusega tegeleda, selleks läksid paljud maa inimesed tehastesse ja tööstustesse tööle. Kaasnes ka tööpuudus, selle põhjuseks oli tööstuse ja masinate kiire areng ja inimestel polnud enam töökohti, sest leiutati masinaid, mis tegid enamuse töö inimeste eest ära ja töölisi jäi vähemaks.
Mustpeade Vennaskond, käsitöölised olid Väikegildis. Keskaja lõpupoole kujunes välja talupoegade sunnimaisus ja hiljem lausa pärisorjus. Linna käsitöölised koondusid tsunftidesse, igal tsunftil oli oma põhikiri ehk skraa. Linnad Hakkavad linnad tekkima, asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Linna õiguslikuks aluseks oli maaisanda antud
Rootsi ja Poola kultuurisaavutused a. Poola 1) Asustati jesuiitide ordu. 2) Taasloodi katoliku piiskopkond. 3) Eesti alal seati sisse jesuiitide residents. 4) Loodi jesuiitide gümnaasium 5) 16 saj. lõpuks elas palju erinevaid rahvusi Eestis b. Rootsi 1) Mõisnikud koondusid Eestima rüütelkonnaks 2) Iga 3 aasta tagant järel kogunes maapäev. 3) Mõisad Rootsi aladel jagunesid riigi mõisadeks. 4) Eesti ala oli jagatud 2-eks kubermanguks. Liivi sõja põhjused 1) Venemaa välispoliitika - allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus 3) Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Põhjasõja põhjused 1) Soov muuta Läänemeri sisemereks, kaitsta oma valdusi
Ka kuur ja tuletõrje veevõtukoht rajati sinna. Kino "Saluut" avati 1952. aastal keskväljakul asuvas sammastega hoones vana turuplatsi kohale. Kohalikud veel mäletavad, kuidas Saluudi hiilgeaegadel olid filmiseansid koguni kolm korda päevas. Lisaks kinole asus hoones Harju Kinovõrgu Direktsioon. 1986. aastal sai valmis ümber- ja juurdeehitus. Kunstnik Valeri Vinogradovi seinamaal asus fuajees. Vahesein hiljem lammutati. 1995. Aastal taasavati moodsa peopaigana, kus ühe katuse alla koondusid kino, baar, diskosaal ja kasiino. Hoones asuvad tänapäeval Keila Ilukeskus, kohvik Plats ning Swedbank. Filme näidatakse aeg- ajalt kõrval asuvas kultuurimajas. Keila kino Saluut 1998. a kevadel. Sama hoone tänapäeval Kasutatud allikad: http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/arhiiv/enne-ja-nuud-keila-kino- saluut?id=65343502 http://www.wikiwand.com/et/Keila_ajalugu Raamat “Keila enne ja nüüd”
tuntud kodanikud. KONSULID Kõrgeimad magistraadid, kellele kuulus kõrgeim võim riigis. Neid oli 2. PREETORID Võisid vajaduse korral konsuleid asendad, õigusemõistjad. Neid oli 8. TSENSORID Valiti endiste konsulite hulgast 5-ks aastaks. Kodanike loendus, senaatorite nimiri. DIKTAATOR Määrati siis, kui riiki ähvardas oht, sai olla kuni 6 kuud ja talle kuulus piiramatu võim. RAHVATRIBUUNID Kaitsesid lihtrahva huve. Neid oli 10. MARIUS lõi palgasõdurite armee, kes koondusid väepealiku ümber. Varsti tekkisid väepealike vahel kodusõjad. TRIUMVIRAAT oli liit 3 väepealiku vahel (Sulla, Pompeius ja Caesar). Sulla suri, 2 läksid tülli ja puhkes uus kodusõda, mille võitis Caesar ja haaras natukeseks ajaks võimu. Ta alistas roomale Gallia alad ja tungis Britanniasse. Ta mõrvati, peale mida tema kasupoeg OCTAVIANUS ja ANTONIUS tapsid kõik tema mõrvarid. ANTONIUS sõlmis liidu KLEOPATRAGA ja sai võimu merel, kuid AKTIUMI lahingus sai ikkagi
Tänu enamlaste võidule kehtestatigi NSV-s kommunistlik partei ja kaotati demokraatia. Kommunistliku partei esimene esimees ja juht oli Lenin, kes rajas ka sotsialistliku riigi. Ka Saksamaal kehtestati diktatuur. Selleni viisid majanduslik, poliitiline ja psühholoogiline nõrkus, mis kaotasid usu demokraatiasse. Kuid Hitleris ja natsides nähti jõudu ning neisse hakati uskuma, kuigi natsid oli keelatud. Sellest hoolimata koondusid natside ümber aina rohkem valijaid ning nad võitsid valimised ja said võimule. Sellepärast asendus demokraatia diktatuuriga. Hoolimata sellele, et Euroopa enamike riike valitses diktatuur suutsid Prantsusmaa ja Suurbritannia demokraatia säilitada. Ka Prantsusmaal kehtestati diktatuur, kuid sellega võitlemiseks loodi Rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised pahempoolased erakonnad. Rahvarinne saavutas ülekaaluka võidu ning diktatuur kaotati
14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati feodaalkord Võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" 1791 võeti vastu põhiseadus ja valiti Seadusandlik kogu Suuremaid muutusi ja kuningavõimu kaotamist soovivad poliitikud koondusid Jakobiinide klubisse, mida juhtis jurist M. Robespierre Revolutsioonisõjad: Aadlikud põgenesid revolutsiooni eest välismaale> taotlesid abi ,,pööbli omavoli" vastu 1792 kujunes Preisi ja Austril lii Prantsusmaa vastu >Zirondiinide valitsus kuulutas sõja Austriale, kes toetab Preisimaa 10.8.1792 kuningalossi vallutamine Kuningavõimu kaotamine , uue seadusandliku kogu valitsemine(Konvent)> kuningas mõisteti surma >21.1.1793 hukati kodanik Louis Capet
viimane truväär. Tema loomingus tõuseb esmakordselt ilmalik laul vaimuliku muusika zanritest tähtsamaks. Rüütli juures leidsid teenistust rändmuusikud, kes saatsid isanda laulu fiidelil, lüüral, harfil või portatiivil (väike kaasaskantav orel) , olid isanda muusikalised nõustajad ja ka heliloojad. Rahva hulgas rändkunstnikke armastati, sest nad olid uudiste ja teadete toojad. 13.sajandist alates tagas linn rändmuusikutele kaitse. Loodi tsunfte, kuhu koondusid ka muusikud. 15.saj. said paljud neist linnamuusikuteks. kes olid linna palgal. Kirikusse ei lubatud pillimuusikat kui paganluse sümbolit väga kaua aega. Enamik Euroopas kasutatavaist pillidest on idamaise päritoluga ning tulnud siia kas Bütsantsist või toodud araablaste poolt läbi Põhja-Aafrika ja Hispaania. Plokkflööte, salmei, trompeti ja trombooni eelkäijad, krummhorn, näppekeelpille, poogenkeelpillid, harf, fiidel, lautot, psalteerium, rebekk, Simbel e. dulcimer, symfonium e
Keisriaegne Rooma müüri ei vajanud, sest riigivõim oli nii kindel, et tagas vähemalt Itaalias rahu ja julgeoleku. lk 89 1. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. 2. Realistlik portree ja maalikunst valitsesid rooma portreeskulptuuris. 3. 4. Rooma seinamaalidega saab tutvuda Fauni majas 5. Pompeji seinamaalis või eristada 4 stiili. 6. Vettiuste maja on Pompeji tuntuim villa. 7. Rooma jõukates majades koondusid ruumid lahtise laeavaga aatriumi ümber, mille põrandas oli bassein vihmavee kogumiseks. Aatriumi poole avanesid ka ruumide uksed-aknad. Seinad kaeti maalidega. Roomlastele oli omane optiliste efektide ja silmapetete loomine, näiteks võis söögiruumi põrand olla kaetud mosaiigiga, millel kujutati toidujäänuseid, mis oleksid nagu sööjatelt pudenenud või koertele visatud. Osa ruume võid olla ka maja taga asuva suletud sammasõue, nn. peristüüli poole
15. Nimeta keskaja kaupmehele vajalikke oskusi: · Pidi tundma võõraid olusid ja kauplemistavasid (välismaal) · Pidi valdama võõrkeeli · Pidi oskama arvutada ja orienteeruda erinevates rahavääringutes · Pidi pidama arveraamatuid (oskama tegeleda raamatupidamisega) · Pidi pidama kirjavahetust · Pidi peale kaupade vahendama ka informatsiooni, teadmisi, kombeid, tavasid, moodi (võõraste maade kohta) 16. Millistesse organisatsioonidesse kaupmehed koondusid? Milleks need organisatsioonid loodi? Kaupmehed koondusid GILDIDESSE ja vennaskondadesse. Need olid tavaliselt linna mõjukamad ühingud. GILDID kaitsesid oma liikmete ühiseid kaubandushuve, mõistsid õigust, korraldasid usutoiminguid, meelelahutusi ja vastastikkuseid abistamisi. Kaupmeeste gildidel oli oma põhikiri, atribuutika (pitsat, gildikassa jne) ja oma kooskäimise maja (nagu käsitööliste tsunftidelgi). 17. Nimeta vähemalt 5 erinevat tsunfti liiki.
Sõnade aluseks oli värss, mis koosneb 8 silbist. Kasutati refräänsõnu nt. marti, kaske, allea. Kasutati algriimi. Rütm oli lihtne ja ühehäälne välja arvatud setudel. Rahvalaulu liigid. 1. Vanimad on töölaulud. 2. Hälli- e. unelaulud 3. Kalendrilaulud - erinevate rahvakalendri tähtpäevadega seotud laulud. 4. Lastelaulud 5. Tantsulaulud Uuem rahvalaul tekkis 18. saj. Lauluviis muutus mitmekesisemaks, keerulisem rütm, laulusõnad koondusid salmidesse ja tekkisid refräänid. Teemad olid mitmekesised ja esitajateks olid sageli mehed. Jutustati lossidest, võitlusest mõisaomanikuga, ilusatest naistest, õnnetust armastusest, revolutsioonidest. Eeskuju võeti saksa kultuurist. Eesti rahvapillid Suhteliselt väikse osatähtsusega. Vanimad on viled, pasunad ja sarved. Muistsed muusikainstrumendid: 1) vilepillid 2) keelpillid 3) rütmipillid Pillid olid suhteliselt algelised. Laenati ka teistest kultuuridest.
kes põgenes Itaalia fašistide eest. • Nad olid mures, et Saksamaa võib tuumapommi esimesena valmis saada ja innustasid Roosevelti alustama tuumapommiarendus projektiga. Tegeliku arendusprojektiga tegeles S-1 uraaniumi komitee. A. Einstein ja L. Szilard E. Fermit Üldist • Arendus toimus kolmes kohas, ning lõpus lõhkepeade koostamiseks koondusid teadlased Los Alamose linna New Mexicos. • Tuumapommi koostamise etteotsa pandi Robert Oppenheimer. • Projekt läks maksma üle 2 miljardi dollari ja hõlmas üle 120 000 inimese. • Tehti kaks lõhkepead, esimene uraaniumi ja teine plutooniumiga. Kriitiliseks massiks arvati 50 kg. Uraaniumpomm lõhati Hiroshimas ja plutooniumpomm Nagasakis. R. Oppenheimer Tagajärjed
2011 India Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Induse tsivilisatsioon Põlluharimine ja karjakasvatus sai alguse V aastatuhandel eKr III aastatuhandel eKr tõusis esile pronksiaegne Induse tsivilisatsioon Linnad koondusid lossi ümber, kus olid ka mahukad viljasalved. Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartarid. Kaubandussidemed ulatusid Mesopotaamiani U 1700 a eKr Induse tsivilisatsioon langes Suurimad linnad Harappa ja Mohedzo Daro Piltkirjamärgiga pitsat Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
juhtiv ma nii euroopa poliitikas kui ka kultuuris, siis saadeti saksa aadlinoorukeid sinna õppima. Ka ristisõdades puutusid pr ja sks rüütlid kokku. Saksa rüütlilaulikud olid minnesingerid ja rüütlilaulu üldnimetus oli Minnesang ehk lembelaul. Sisuks armastus, aga ka Maarja kultus, poliitika. Rüütlilaulikuid nimetati: Trubaduurideks, Truväärideks, Minnesingriteks. Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13. sajandist koondusid rändlaulikud tsunftidesse ning said linnamuusikutena tööd ja leiba linnakapellides. Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide fiidel, rebekk, harf, põikflööt, trompet, käsitrumm, tamburiin saatel. Pillid mängisid ka tantsumuusikat, üks varasem tantsuvorm oli estampii. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand.Rüütlilaulu peamised alaliigid olid: Armastuslaulud ehk
kahetoaliseks. Rehielamus polnud korstent. Ving läks välja akende ja uste kaudu. Rootsi riigipead tahtsid eestlaste elu kergendada ja võrdväärtustada seda Rootsi talupoegadega. Riik võttis aadlikelt annetatud maad ära, kuid rentis need aadlikele tagasi. Nüüd olid taludki riigi omad, kuid tuli uus maksusüsteem: makse maksti vastavalt talu võimalustele. Maksmise süsteem oli kirja pandud vakuraamatusse. Muidugi polnud aadlikud sellega päri ja nad koondusid rüütelkondadesse. 17. sajandil oli Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa rüütelkonnad. Rootsi aeg kestis kuni Põhjasõjani. Autor: Kaarel Vandler 2009
õiget haapsalu rätikut sai naisterahva sõrmusest läbi tõmmata. Ajalugu: Haapsallased said suviti tulusat teenistust ning naiste käsitöö leidis huvilise tarbijaskonna. Lihtsate maavillaste õlarättide asemel hakati nüüd kuduma aina õhulisemaid ja pitsilisemaid salle-rätte, meelitamaks ostma rikkaid vene aadlidaame.Osaleti käsitöö-näitustel kodu- ja välismaal, sh. New Yorgis ja Berliinis. Haapsalu rätikuid turustati isegi Austraalias. Tänapäev: Sallikudujad koondusid 1992. a. loodud käsitööseltsi. Selts muretses kudujaile sallilõnga, korraldas kursusi. Haapsalu salli-räti traditsioonide hoidmiseks korraldati 1997. a. Haapsalu kuursaalis sallipäev, kus oli üles seatud näitus, toimus salli oksjon, peeti ajalookonverents. Enam kui viiekümne tööaasta jooksul on ta kudunud üle tuhande salli ja räti. Haapsalu Käsitööselts abistas Linda Elgast kogumiku "Haapsalu rätikud" väljaandmisel 2001. aastal. Selles on kirja pandud 20 kaunist rätimustrit.
1629a-Poola,ja,Rootsi,sõlmisid,Altmargi,rahu...Rootsi,sai,endale,Liivimaa. 1643-1645a-Rootsi-Taani,sõda.Saaremaa,läks,Rootsi,alla. Talurahvas 17,sajandi,alguses,oli,Eestlasi,järele,jäänud,100,000.Tallinn,Tartu,ja,Narva,olid,oma,tähtsuse, kaotanud. Talupoegadel,suurendati,makse,ja,koormisi.Talupojad,muudeti,sunnismaisteks. Sunnismaisus-ei,tohtinud,lahkuda,mõisniku,maalt. 1694-1695a-suur,näljahäda.Suri,75000,inimest. Rootsi,võim Kohalikud,mõisnikud,koondusid,rüütelkondadesse.Neid,oli,3: · Eestimaa · Liivimaa · Saaremaa Rootsi,kungingat,esindasid,kubernerid,(Riia,Tallinn) 1680a,reduktsioon-Mõisade,revulutsioon(KarlXI) Talupojad,jagunesid: · Riigitalupojad · Mõisatalupojad · Vabatalupojad Vaimuelu 17,sajandi,peamiseks,hariduse,levitajaks,oli,luteri,usk. 17,sajandi,lõpp,kujunes,välja,rahvakoolide,võrgustik. Bengt,Gottfried,Forselius. 1684-1688a-Forseliuse,seminar. Seminar-kool,kus,õpetati,välja,õpetajaid.
Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu) Linnad Väiksed, u 1000 elanikku, Linnad koondusid Linnad olid müüridega linna keskel püramiidtemplite ümber, kaitstud püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate põlluharijad wlasid residentsid ja külades, linnad olid templikompleksid, neid poliitilised ja usulised ümbritsesid elukvartalid ja keskused põlluharijate asulad
Ohverdati esmasünd poegasid. Foniiklased andsid maailmale tähestiku. Heebralased Tähtis ajalooallikas oli piibel(algselt heebra ja aramea keeles, aga 3 saj e Kr. Nad on päri Mesopotaamiast (Muusi linnast). Heebralaste esiisadeks peetakse Jakobi 12 poega. Kui Kaanani maa sattus Egiptuse võimu alla (17-16s eKr) rändas osa iisrealasi Egiptusesse. 1250 e Kr rändasid Iisrealased tagasi Kaanoni maale. Tekkis võitlus kohapealsete ja Iisreali hõimude vahel. Iisreali võimud koondusid ja tekkis Iisreali riik u 1000 eKr.926 e Kr jagunes riik kaheks- Iisrealiks (10 hõimu ja pealinn Samaaria) ja Juudaks (2 hõimu ja pealinn Jeruusalem. 8 saj e Kr Ilivideeriti Asüüria poolt. Juuda riik vallutati 586 e jr babüloonia poolt. Juudid asetati Mesopotaamiasse (539 eKr võisid tagasi pöörduda). Hakkasid uskuma ainult ühte jumalat (esimene rahvas, kes hakkas usukuma ainult ühte jumalat)- Jahvet.
Sama ulatuslikud vastlajoodud Papagoilaskmine Maikrahvipidu Käsitöö Liivimaa linnade elusoon oli transiitkaubandus Siia jõudis palju kvaliteetseid importkaupu Transpordiga seotud erialade rohkus suuremates linnades Käsitööharusid oli küllalt palju (14. sajandil Tallinnas ligi 60 käsitööala) Välisturule orienteeritud käsitööharud olid nõrgemalt esindatud Tsunftid Tsunftidesse koondusid linnakäsitöölased Nende raames korraldati väljaõpet, kaitsti turgu, kontrolliti toodete hindu ja kvaliteeti Igal tsunftil oli oma põhikiri ehk SKRAA Tsunfti liikmeks astumine eeldas abiellumist Meistrikandidaadil tuli meistrikoha saamiseks korraldada teistele tsunfti meistritele joodud Veneetsia klaaspeeker 14.sajandi algusest. Koonilise põhjaga, 9-13 cm kõrged. Kujutatud on kolme pühakut kaks naist ja üks mees Kaubandus
Tallinnale. Omaette peatüki selles moodustab kiviraidurite tegevus. Oli ju Lasnamäe paekivi kergesti kättesaadav ja odav ehitusmaterjal. Minevikus oli Lasnamäe tunttud ka kui põllumajanduslik piirkond.Suure turu naabruse tõttu said mitmed talupojad tänu kuapade müügile küllaltki jõukaks. Kihelkondade liitumine viis suurte keskuste tekkimiseni. Üheks suuremaks keskuseks kujunes tänapäeva Lasnamäe territooriumil asuv Iru linnus, mille piirkonda koondusid ka teed erinevatest Eesti piirkondatest. Toompea linnusele loovutas Iru oma positsiooni alles 11 sajandil. Iru linnuse mahapõletamine võis olla seotud Vene rüüsteretkega. 6. Juunil 1909. aastal toimus Lasnamäel kahe meeskonna vahel jalgpallimats. See oli esimene ametlik võistlus ja siitpeale peetakse Lasnamäed Eesti jalgpalli sünnikoduks. Soome arhidekti E. Saarineni kava kohaselt pidi Lasnamäele kerkima jõukamatele kodanikele ooperiteater, linnamuusium ja elekantne Idavakksal
Täidesaatev võim-valitus. 4. Kooloniate ülestõusukatsed 3. Peamised poliitilised 5. Asumaid oli vähem jõud: konservatiivid ja liberaalid Diktatuuridega võitlemiseks loodi Rahvusrinne, kuhu Sõe asemel vedelkütus koondusid pahempoolsed Välismaised toorained erakonnad Suleti kaevandusi Tunduvalt vähem kolooniaid Briti impeeriumil ülisuured moolad kogu maailmas. Mis on demokraatia? Demokraatia mõiste- rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. Demokraatia on rahvavõim. Demokraatiat iseloomustavad: Rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamises Kodanikuvabadus
Nad arendasid eesti kirjakeelt, andsid välja eesti keelseid õpetlikke raamatuid, uurisid talupoegade kombeid ja rahvapärimusi. Tartu ülikoolis arstiks õppinud Faehlmann ja Kreutzwald on esimesed mõjukad eesti haritlased. Faehlmann kirjutas Kalevipoja aastatel 1857-1861 paralleelselt nii eesti kui ka saksa keeles. esimene eesti soost maalikunstnik on johann köler. Rahvusliku liikumise keskus tartu. see oli ainus ülikoolilinn. 1838 estofiilid koondusid tartus Õpetatud Eesti Seltsi. 1863 asus tartusse köster ja kirjamees jannsen, kes andis välja eesti postimeest. jakobson nimetas lydiat oma kirjutistes koidulaks. 1869 aastal tartus esimene eesti laulupidu. 1870 aastal tartus eesti esimene teater. jannsen hakkas välja andma perno postimeest, millest sai eesti postimees, temaga tegi koostööd koolmeister jakobson. jakobson ründas ägedalt saklasi ja nende kirikut
professoriks. ,,KALEVALA" SAAMISLUGU · Juba ülikoolis oli Lönnrot avaldanud ladinakeelse töö soome runode e. muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ,,Kannel" , kus ta nö sünteesis runosid nende arvukate teisendite põhjal kunstiliselt ühtseteks runodeks. · Sama meetodit kasutades koostas ta mitu nn väikeeepost, mis koondusid runode tähtsaimate kangelaste ümber. · Runokogu Väinamöisest on nimetatud ka ,,AlgKalevaks". ,,KALEVALA" · On soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos. · See koosneb umbes 22 000 värsist. · Esmatrükk ilmus 1835. aastal, täiendatud versioon 1849.aastal. · Tegelased : Ilmatar, Väinamöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. · Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise
6. Nimeta kaks Euroopa riiki , millest kujunesid 1920 aastatel Eesti peamised vastased? Kommunistlik venemaa , natsistlik saksamaa 7. Reasta sündmised alustades varaseimast a) Saksa okupatsioon ( 2 ) b) Riigipööre Eesti vabariigis ( 4 ) c) Iseseisvuse väljakuulutamine ( 1 ) d) Vaikiva ajastu algus ( 5 ) e) Mareform (3 ) 8. Miks muutus New York maailma kulultuurikeskuseks ? Sinna koondusid kõik näitlejad , kunstnikud , lavastajad , kirjanikud. See oli suur ja võimas linn , seal saadi oma annet kõigile paremini näidata , selles linnas oli paljuvõimalusi. 9. Mis toimus Eesti neil aastatel? 1) 12 märts 1934 K. Päts ja Laidoner korraldasid riigipöörde, et takistada vapside võimule tulekut 2) 1920 koostati esimene põhiseadus (seadusandlik võim riigikogu ,
tsunftide kaudu. Suurgild-kaupmehed Väikegild- Mustpeade käsitöölised vennaskond- Gildidel olid oma vallalised traditsioonid, millega kaupmehed ja tugevdati liikmete kaupmeheselled. ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondliku staatust. Käsitöö Linnakäsitöölised Igal tsunftil oli oma koondusid põhikiri ehk skraa. ametialade järgi See määras ära, mis tsunftidesse. tingimustel saadakse Tsunftide raames meistriks ja tsunfti korraldati väljaõpet liikmeks ning millised kaitsti turgu jpm. on vastaval erialal töötamise ja konkureerimise reeglid. Kaubandus Liivimaa linnade Tallinn, Tartu, Viljandi ja
Ristisõda eestlaste vastu 1210 Ümera lahing.Eestlased saavutasid suure võidu 1217 madisepäeva lahing Eestlased kaotasid vabaduse Eesti ja läti alu nimetati Liivimaaks Teadmised vabadusvõitlusest pärinevad Läti Henriku kroonikast Henrik oli ka preester Vana-Liivimaa linnad. Suurimad linnad olid Riia,Tallinn,Tartu Linnad olid ümbritsetud kaitsemüüriga Keskaegses linnas oli tähtsaim koht sadam Linna juhtisid sakslased Linnas oli raekoda Tähtsaim tegevusala oli kaubandus Kaupmehed koondusid gildidesse Gildi kuulusid meistrid Meistri saamiseks oli vaja olla õpipoiss ja sell
Siberisse jõudsid esimestena alates 18. sajandist kuritegude eest süüdimõistetud. Seoses massilise väljarändega loodi rohkem kui 300 eesti asundust üle kogu Venemaa, 90% eestlastest elas siiski Venemaa Euroopa-osas. Kõige suuremad eestlaste kogukonnad tekkisid Peterburi, Pihkva ja Novgorodi regioonidesse Venemaa loodeosas, piki Volga jõge Samaara ja Saraatovi regioonides, aga ka Krimmis, Kaukaasias ja Siberis. Sageli koondusid samast Eestimaa piirkonnast väljarännanud samadesse asundustesse (ka külade nimed pandi selle järgi näiteks, Petseri küla Krasnojarski krais), mis tähendas, et eesti keel säilis ja on tänapäevani säilinud igapäevase suhtluskeelena. Edasised ajad kujunesid asunikele muutlikeks. Kord on keelustatud, kord lubatud emakeelset kooliõpetust ning suhtlust Eestimaaga. Eestlaste rahvaarvu Siberi külades on kõigutanud
> Suurbritannias oli pealmine erakond Tööerakond, Prantsusmaal tegutses palju parteisid. C) 1MS mõju > Suurbritannia polnud enam maailma tähtsaim rahandus- ja tööstusriik, Prantsusmaast sai võimas tööstusriik. (Loe juurde lk 42 ja 42 "majandus") 10. Milles seisnes kuningas Edward VIII ja Wallis Simpsoni skandaal? Edward abiellus naisega kes ei kuulunud aadli seisusesse ning see on skandaali põhjus. 11. Miks tekkis Prantsusmaal Rahvarinne? Et võidelda diktatuuriohuga, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja teised vasakpoolsed erakonnad.
planeete ei moodustunud, said asteroidid ja komeedid. Vastmoodustunud planeedid nägid üldse teistsugused välja kui praegu. Maa oli näiteks hiiglaslik vormitu kivikamakas. Kulus kaks ja pool miljardit aastat, enne kui see muutus lopsakasroheliseks maailmaks, milles meie praegu elame. Maakera teke 1. Maa sisemuse moodustas 4-5 miljardit aastat tagasi keev-mullitav ülituline sulakivim. Rasked elemendid nagu raud ja nikkel koondusid keskele, moodustades Maa tahke südamiku. Kergemad elemendid- peamiselt hõõguvtuline räni ja alumiinium- kerkisid pinnale. Seal, kus maakoor oli õhuke, purskus vedel kivim laavana vulkaanide näol pinnale. Maa ümber tiirles õhuke kiht planeetide moodustumisest ülejäänud kosmilist tolmu. 2. Pärast esmast kujunemist pommitasid Maad sadade miljonite aastate jooksul lendavad kivikamakad ja jäised komeedid. Selline kosmiline klobimine tekitas
2. Millised olid logistika arenguetapid 1960-2000.a ja mis tegurid kiirendasid logistika arengut? 1960-1970.aastatel tegutsesid, nt tootmine, pakkimine ja ladustamine iseseisvalt. Sellel ajal kontsentreeruti peamiselt kulude vähendamisele laonduses ja transpordis. Arenesid peamiselt transpordivahendid. 1980ndatel jagunesid tegevused, kas hanke või jaotuslogistika alla. Militaarlogistikat hakati rakendama rohkem tavapärases logistikas. 1990-2000.aastatel koondusid jaotus- ja hankelogistika üheks logistikaahelaks. Arvutite, süsteemide ja andmebaaside areng aitas kiirenemisele kaasa. Logistika muutus rohkem tarbija kesksemaks. 3. Mis on toomislogistika peamisteks eesmärkideks? Tööjõu ja aja, tootmisprotsesside optimeerimine. Vigade, varude ja praagi vähendamine. Efektiivsuse ja tootlikkuse suurendamine. 4. Asukoha valimise strateegia. Millega peavad juhid arvestama asukoha valikul? a) Kas on mõtet laieneda turule, kas see toodaks kasumit?
Kuigi ka Bütsantsis tõi hilisantiik kaasa linnaelu teatava languse, polnud see võrreldav Lääne-Euroopas toimunuga. Bütsantsis langesid jõukad linnad araablaste kätte ja araabia piraadid häirisid kaubandust, kui konstantinoopol püsis sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaaga ei katkenud. 9 sajandist algas uus tõus. Kaubandus ja käsitöö põhinesid eraettevõtlusel, kuid olid riigi valvsa kontrolli all. Nad koondusid ära- ja ametiühingutesse ehk kolleegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi ettekirjutustele. Kokkuvõtteks võib öelda, et Lääne-Euroopas ühiskond langes kui Bütsantsis. Lääne- Euroopas linnaelu soikus, kaubandus käis alla, kujunes feodaalkord ja pärisorjus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Bütsantsis saatis edu kaubandus. Kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani, Suurt Siiditeed mööda Hiinani ja Musta merre suubuvaid jõgesid
annaabi.ee 
