Ernst Enno Ernst Enno Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Ernst Enno Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia Polütehnikumi, Tartu ülikooli ei olnud Ennol võimalik astuda, kuna teda takistasid nõrgad tulemused matemaatikas. Riias õppis Enno 1896. aastast 1904. aastani,kui raha otsa lõppes töötas ta Tartus ,,Postimehe"
terve kehaga. Valu pidurdav süsteem ei ole väiksematel lastel sama hästi välja arenenud kui suurematel, mistõttu nad taluvad valu halvemini. Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, mistõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). Hoolimata haigusprotsessi raskemast kujust taastuvad laste paranedes tänu kudede headele regeneratsiooni võimetele nii funktsionaalsed kui ka morfoloogilised muutused kiiremini kui täiskasvanul 1. Nimeta kolm lapse hoolduse põhimõtet. 2. Millised on laste sagedamad terviseprobleemid? 3. Miks esineb lastel sagedamini hingamisteede haigusi
· arvuti peab olema paigutatud ruumis nii, et ekraanil ei tekiks peegeldusi ja ekraani helendus poleks liiga suures kontrastis ümbritseva valgusega; · pimedal ajal peab toas olema üldvalgus; · silmade ja ekraani vahele peab jääma vähemalt 50 cm; · ekraan ei tohi võbeleda ja tekst peab selgesti nähtav olema; · ekraan peab olema puhas; · sotsiaalministri määruse järgi võib kooliealine arvutiga järjest töötada: 1.-3. klassi laps 15 minutit, 4.-7. klassis 25 ja 8.-12. klassis 30 minutit. KASUTATUD KIRJANDUS Pai, T. (2009). Kuidas Arvutiga Töötades Silmi Ja Tervist Hoida. http://www.kuidas.ee/444/kuidas-arvutiga-tootades-silmi-ja-tervist-hoida (20.11.11) Strouse Watt, W. (2003). Computer Vision Syndrome. http://www.mdsupport.org/library/cvs.html (21.11.11) Vabamäe, I. (2002). Milline on arvutikasutaja 5 aasta pärast. http://www.arvutikasutaja.ee/artikkel
Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud
....................................................................... 5 2.2 Mida lapsele anda.......................................................................................................................5 2.3 Mille poolest on koolieelse lapse toiduvalik eriline...................................................................5 2.4 Mida vältida................................................................................................................................6 3. KOOLIEALINE LAPS JA TOITUMINE........................................................................................6 3.1 Mida lapsele anda.......................................................................................................................6 3.2 Joogid......................................................................................................................................... 7 3.3 Milliseid toite piirata................................................................
Keelatud kohad Kui tunnete tõsist muret võimaliku mõju pärast, mida internetis leiduvad porno- või muud räiged saidid teie võsukese moraalsele palgele avaldada võivad, saab vajadusel tõkestada ligipääsu teatud kodulehekülgedele. Sügavamat mõtet sellel minu arust siiski ei ole, sest esiteks on piirangutest möödahiilimine liiga lihtne, teiseks on internetis leiduva ebatsensuurse materjali mass filtreerimiseks liiga mahukas, kolmandaks aga leiab eriti kooliealine jõnglane alati mõne piiranguteta arvuti. Nn. lapselukutarkvara ei ole tõenäoliselt samuti parim lahendus, valdavalt võõrkeelsele kasutajaskonnale mõeldud filtrid ja märksõnad võivad Eesti oludes anda väga kentsakaid tulemusi. Parim viis last internetiohtude eest kaitsta on temaga mõistlikult rääkida, selgitada, et näiteks kasutajaõigustest tulenevad piirangud ei ole mitte pahatahtlikud, vaid on mõeldud arvuti ja tema enda kaitseks
juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Ta oli üheksa aastat noorem Juhan Liivist ja kaheksa aastat vanem Gustav Suitsust. Just need kolm luuletajat kujundasid 20. sajandi esimese kümnendi jooksul aluse uuele, isikupärasele, moodsale luulele Eestis. Enno oli neist kõige seltsimatum, teme loominguline tee kulges üksi ja omaette ja professionaalse kirjanikuna ei käitunud ta õieti kunagi. Ei otsinud ta kokkusaamist kirjanikkudeperedega ja ka teda ei otsitud. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Esimese maailmasõja aastail müüsid vanemad talu ja see oli Enno jaoks suur kaotus.
Kas kuulete : kisendab veri ! Nüüd tuleb kas ei või jaa ! Nüüd on kallastest tõusnud meri. Olge valmis ! Me seisame kahe riigi väraval : see üks on pimedus ja teine valgus. Me, noored, ootame pilgul säraval : nüüd see ligineb : lõpp ja algus ! Viimaks ometi ! Ernst Enno (8. juuni 1875 7. märts 1934) oli eesti luuletaja ja lastekirjanik. Enno sündis 8. juunil 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Enno oli kiindunud loodusesse ja kodukohta, uskliku ema ja pimeda vanaema laulud ja pärimuslood taluhaldjatest, puukidest, krattidest, kodukäijatest, kaarnakivist jms olid tähtsaks elamusallikaks tema lapsepõlves. Ernst Enno koolid olid Treffner ja Tartu reaalkool, sealt edasi valis ta asjaolude sunnil Riia
täiendavaid vitamiinpreparaate. Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Üle 10 aasta vanuste laste kaltsiumivajadus on 1000 milligrammi päevas. Sellise koguse saamiseks peab kooliealine laps jooma vähemalt 3 klaasi piima, jogurtit või keefiri päevas. Lisaks sööma veel kohupiima või juustu. 100 grammis kohupiimas on näiteks 120 milligrammi kaltsiumi, 100 grammis juustus aga olenevalt 400 1010 mg. Oluline mineraalaine on raud. Raud on vajalik paljude valkude ehituses ja talituses ning raual on oluline osa eluks vajaliku hapniku sidumisel ja transpordis. Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust
See kehtib ka arvutiga töötajale. Kord tunnis tuleks kasvõi mõneks minutiks laua tagant püsti tõusta, võimaluse korral pisut ringi jalutada või vähemalt asendit muuta. Iga teine paus võiks olla pikem, kuni 10 minutit. Laste jaoks on järjest arvuti taga istumise aeg palju lühem. Kui koolis jälgivad seda õpetajad, siis kodus tuleb vanemal lapse tegemistel pilku peal hoida ja püüda talle selgitada, et ta ka ise ajapiiranguid jälgiks. Sotsiaalministri määruse järgi võib kooliealine arvutiga järjest töötada: 1.-3. klassi laps 15 minutit, 4.-7. klassis 25 ja 8.-12. klassis 30 minutit. Koolieeliku arvuti taga istumise aeg võiks järjest piirduda 10-15 minutiga. Tegelikkuses kipub (eriti kodus) see aeg paratamatult pikemaks venima. Puhkepauside ajal peab tegema kindlasti harjutusi nii silmadele kui kätele-kehale. Silmade hoidmiseks tehakse harjutusi istudes või seistes, silmad kuvari ekraanilt ära pööratud,
veel küps, kuid laps reageerib valule terve kehaga. Valu pidurdav süsteem ei ole väiksematel lastel sama hästi välja arenenud kui suurematel, mistõttu nad taluvad valu halvemini. Ülemääraselt tugev valu võib tekitada närvisüsteemis struktuuri muutusi, mistõttu on väga oluline, et laps ei tunneks suurt valu. Imik väljendab valu valju nutuga, klammerdub vanemate või teiste oluliste inimeste külge, iseloomulik on lihaste jäikus. Väikelaps, eelkooliaeline ja kooliealine laps väljendab valu verbaalselt. Valu ajal tuleks jälgida lapse käitumist ja selle muutusi (asend, näoilme, hääl, hingamine, naha niiskus). verbaalne mõõtmine sobib suurematele lastele: Kooliealised lapsed suudavad valu täpsemalt määratleda; Üle 10 aastane laps täidab usaldusväärselt valu küsitluslehte Visuaal- analoogilise skaala kasutamine alates väikelapseeast (erinevad skaalad- nägudega skaala, numbritega skaala):Väikelapsed nimetavad sageli vale kehaosa ja kõik
Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1. Liider 2. Kaasamineja 7 ,, Hüperaktiivne laps" Cordula Neuhaus kirjastus ,, Kunst" 2001 8 Hüpi lasteaias Ave Nõmme Tartu 2005 lk 13 9 3. Tõrjutu 4. Isoleeritu Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks, 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks.9 3. Kooliiga. Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja kaasõpilasi, unustab tihti kooliasju koju ning saab sageli märkusi. Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on need kodus ka tegemata. Vanemates klassides oskab laps olukordi ära kasutada, jättes päevikusse märkimata ebameeldivad koduülesanded, et vanematel poleks võimalus kodus tema õppetööd kontrollida
tema arengule. Kooliiga on vaikne aeg mänguea ja murdeea vahel. Laps on saavutanud isiksuses sõltumatuse ja terviklikkuse ja tahab kasvada suureks. Tal on võimeid ja oskusi, mille abil seda saavutada. Huvi uute asjade vastu on suur ja õppimine toob rahuldust. Koolieas ei ole lapsel veel vajadust võtta vastutust iseenda ja elu eest , vanemad kaitsevad igapäevast elu. Kooliealine tunneb huvi täiskasvanute ja täiskasvanute maailma vastu ja harjutab kodanikukohustusi. See õpetab võtma vastutust, hoolitsema tagavarade eest ja tegema kooliülesandeid, tähele panema kaaslasi jne. Laps õpib suhtumist kodanikuvastutusse, töösse ja elu väärtustesse. Selle etapi viljana õpitakse korralikku töö tegemist või selle algeid. Koolieas tutvub laps ühiskonnaga. Ta ahmib sealt teavet ja kogemusi
Lasteaia grupis hakkab ta teisi kamandama. Segab teisi lapsi mängimise juures, trügib mängudesse, tõukleb, müksab ja võtab teistelt midagi ära. Lasteaias võib olla hüperaktiivsel lapsel neli erinevat staatust: 1Liider 2. Kaasamineja 3. Tõrjutu 4. Isoleeritu Lasteaias läbi viidud küsitlusest pidasid õpetajad hüperaktiivseid lapsi: 52,6% tõrjutuks, 26,31% liidriks, 13,2% kaasaminejaks ja 7,89% iseloorituks. 3. Kooliiga. Kooliealine hüperaktiivne laps ei suuda tunnis rahulikult istuda, segab pidevalt õpetajat ja kaasõpilasi, unustab tihti kooliasju koju ning saab sageli märkusi. Päevikusse märgib vaid mõned kodutööd, mida vanemate sundimisel ka ära tehakse. Ülejäänud unustab märkida ja sellepärast on need kodus ka tegemata. Vanemates klassides oskab laps olukordi ära kasutada, jättes päevikusse märkimata ebameeldivad koduülesanded, et vanematel poleks võimalus kodus tema õppetööd kontrollida.
Lõunase puhketunni ajal on raskusi voodis püsimisega või uinumisega. Ühismänugus tahab hüperaktiivne laps olla kõige tähtsam, mis tõttu võib olla teistele tüütu mängukaaslane ja teda püütakse vältida. Kindlaid sõpru ei kujune, kuna hüperaktiivne laps tüdineb kõigist ja kõigest. Seetõttu võib selline laps tunda end teiste poolt tõrjutuna, kuid samas kaebleb ta alailma, et teised teda kiusavad. 5.4 Kooliiga Kooliealine hüperaktiivne laps tuleb sageli koju märkustega päevikus. Ülemäärase aktiivsuse tõttu ei suuda ta tunnis rahulikult istuda, segab õpetajat ja kaasõpilasi, unustab koju kooliasju või tormab ringi vahetundides. Koolikott lendab toanurka ning kui riiete vahetamine meenub, siis seljast võtud riided jäävad vedelema sinna, kus need seljast võeti. Koolitööde tegemine on viimane, mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub.
(samas, 3.) Iga laps, sealhulgas ka vaimupuudega laps, teeb oma arenguprotsessis läbi samm-sammult kogu inimsoo ajaloolise arenemise tee, tema kehalise ja vaimse arengu, aga selle tee läbimise kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.) Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja arengutaset. Kooliealine vaimupuudega laps on tavaliselt oma arengulise vanuse poolest 3 eelkooliealise lapse eas. Seda silmas pidades tuleb valida sobiva raskusastmega tegevused ja meetodid lapse õpetamiseks. (Rästas, 2000, 4.) Vaimupuudega lapsed vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu ja sama palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki,
▪ tihti peavad lapsed monoloogi ◦ animism – elu omistamine elututele objektidele, iseloomulik 10. eluaastani ▪ põhjuseks egotsentrism – oskab näha ainult oma seisukohalt, seega teised objektid tunnevad täpselt samamoodi ▪ suutmatus eristada näivust ja tegelikkust ▪ kõige olulisem tunnus iseeneselik liikumine > autode multikas ▪ põhjuseks võivad olla ka muinasjutud, raamatute pildid 3. konkreetsete operatsioonide – kooliealine (7-12), arusaamine ja oskus üldistada sümboleid, omadusi, esemeid, taju asemel hakatakse usaldama loogikat ◦ jäävuskatsete lahendamine ei tekita enam probleeme, välja arvatud juhul, kui muutusi on väga palju ◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste põhjal 4
annaabi.ee 
