Magnetism 1 MAGNETILINE VASTASTIKMÕJU. MAGNETVÄLI. Magnetiline vastastikmõju laetud kehade vahel esinev vastastikmõju, mis on põhjustatud nende kehade liikumisest. Magnetväli magnetilist vastastikmõju edasiandev väli, mis ümbritseb vooluga juhte ja liikuvaid laenguid. Magnetvälja asetatud vooluga kontuurile (raamile) mõjub kontuuri pöörav jõumoment, mis orienteerib kontuuri kindlasse tasakaalulisse asendisse. Kontuuri pinna positiivse normaali suund selles asendis loetakse magnetvälja suunaks kontuuri asukohas. Kontuuri pinna positiivse normaali suund määratakse kontuuris kulgeva voolu suunaga "kruvireegli" järgi. suund tasakaaluasendis (magnetvälja suund) I
Magnetism Magnetiline vastastikmõju vastastikmõju liikuvate laetud kehade (osakeste) vahel; Magnetväli magnetilise vastastikmõju vahendaja kehade vahel, mis ümbritseb liikuvaid laetud kehi (osakesi) ja vooluga juhte; Magnetiline induktsioon B magnetvälja iseloomustav vektoriaalne suurus, mille suunaks on magnetvälja suund ja suurus on määratletud magnetväljas asetsevale vooluga kontuurile mõjuva maksimaalse jõumomendi Mmax ja kontuuris kulgeva voolu tugevuse I ning kontuuri poolt piiratud pinna pindala S suhtega: M B = max I S Magnetilise induktsiooni B ühik 1 T (tesla) sellise magnetvälja magnetiline induktsioon, millesse asetatud vooluga kontuurile, mis piirab pindala 1 m 2 ja milles kulgeb vool tugevusega 1A, mõjub
tegeleda. Paljud inimesed saaksid põllumajandusega tegeleda ja et riik arendaks seda edasi. d) Põllumajandusliku tootmise vormid. Loomakasvatused, karjapidamine(piimakarja ja lambakarja), istandused 3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud? - taime või loomakasvatusele? Põhiliselt on spetsialiseerutud loomakasvatusele, kuid tegeletakse ka taimekasvatusega. a) Peamised põllukultuurid. Nimeta mis kultuurid ja mis piirkonnas kasvavad ning kanna leppemärkidega kontuurile) Peamised põllukultuurid on: Mais, nisu, päevalilled, suhkruroog, lina ja viinamarjad. Vähesel määral ka riisi, otra, kaera ja rukist b) Kas mõne kultuuri kasvatamiselt on maailmas esikohal? Argentiina on maailma esimeste seas maisi ja nisu kasvatamisega c) Enam arenenud loomakasvatusharud. Nimeta, mis loomakasvatusharud ja kanna leppemärkidega kontuurile. Peamised kasvatusharud on lamba ja veisekarjade kasvatused d) Kas mõne loomakasvatusharu arengult on maailma esimeste hulgas?
3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)? Esimesed,tagumised,diagonaalis,kattuvad. 6.Miks kasutatakse esirattaveolistel sõidukitel harilikult diagonaalset kontuuride skeemi? Kui peaksid esipidurid lakkama töötamast siis kandub raskus ette ja tagaratastel ei ole piisavalt
3.Kirjeldage nn. ,,mootorpiduri'' tööpõhimõtet! Gaasipedaali vabastamisel lõpeb silindritesse kütusesegu pritsimine.Väljalaske avad suletakse klapiga ja sellele tekinud lisarõhk raskendab kolvide liikumist ja mootori töö aeglustub. 4.Millistel eesmärkidel kasutatakse pidurisüsteemis mitut kontuuri? Kirjeldage, mida tehniliselt tähendab, et on mitu kontuuri ! Ohutuse mõttes,et kui ühes süsteemis tekib rike siis säilib tänu teisele kontuurile pidurdamisvõime.Tehniliselt tähendab seda,et tehakse mitu eri pidurisüsteemi.(1 peasilnder aga mitu vooliku süsteemi) 5.Kuidas võivad olla grupeeritud piduri töösilindrid kontuuridesse (harudesse)? Esimesed,tagumised,diagonaalis,kattuvad. 6.Miks kasutatakse esirattaveolistel sõidukitel harilikult diagonaalset kontuuride skeemi? Kui peaksid esipidurid lakkama töötamast siis kandub raskus ette ja tagaratastel ei ole piisavalt
46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus?
Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F = , (1) L kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem (1) kuju: mg = , (2) d kus d on tilga kaele läbimõõt tema torult eraldumise momendil. Tabel 28.1 Mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtuse määramine Mõõdetav suurus Katse
Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F , (1) L kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem (1) kuju: mg , (2) d kus d on tilga kaele läbimõõt tema torult eraldumise momendil. Töö käik. Mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtuse määramine Mõõdetav suurus Katse
Mitme järjestikku asetseva mõõtme andmisel, kui mõõtnooled joonisele ei mahu, märgitakse kokkupuutuvate mõõtjoonte otspunktid kas üheainsa noole, punkti või kaldkriipsukesega [Pilt 1, c]. ● Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 (mm) kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt 7 mm. ● Mõõtjoon ei tohi olla kontuurjoone ega mõne muu joone pikenduseks. ● Väiksem mõõde antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. ● Mõõtmed ei tohi korduda st. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. ● Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga vasakult paremale või alt üles. ● Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (5 mm). ● Tehakse vahet joonmõõtmete (pikkused, läbimõõdud, raadiused, kaared) ja
Absindijoojad, 1933, puugravüür) Ta lõi ka palju monotüüpiaid, akvarelle ja värvilisi joonistusi. 1933. aastal toimus pööre realismi suunas. Esiplaanile tõusid maalilisemad tehnikad- pehmelakk, kuivnõel, akvatinta ja itaalia pliiats. Kunstnik loobus suulinnatemaatikast ning hakkas kujutama lapsi, maastikku ja taas eksootilisi loomi ning tegema portreid. Sõjajärgseil Pariisi- aastail kujunes valdavaks ekspressiivne ja spontaanne laad, sujuvale kontuurile eelistas kunstnik rahutut joonte ja laikude mängu ning jõulist nurgelisust. Täielikem W-i teoste kogu asub EKM'is, suure osa sellest moodustab A. Rõude kollektsioon. E. Wiiralti loomingu põhiosa moodustab vabagraafika. Kunstikriitikud peavad "Põrgut" üheks Wiiralti tippteoseks. Kunstnik ise on oma hilisemal perioodil öelnud, et ta ei tahaks seda õlle- ja muus uimas tehtud tööd selles sisalduva kurjuse pärast üldse rahvale näidata. Kokkuvõte
näitab niitristi kujutist ja nurgamikroskoop 25, mis näitab, kui palju niitristi pööratakse. Peegel 26 suunab valgusvihu läbi kitsa pilu mõõtepeasse. Peeglit reguleeritakse nii, et valgusvihk oleks maksimaalne. Okulaarmõõtepea Niitrist Nurgaskaala Mõõdetav detail asetatakse kas mikroskoobi töölauale või selle kohale, tsentrite vahele. Mikroskoop tuleb mõõdetavale kontuurile teravustada. Selleks tuleb piki- ja ristliikumise kruvikute abil viia mõõdetav koht optilise pea alla, sellega kohakuti, vabastada pidur 8, reguleerida kruvist 7 nõjase kõrgus selliseks, et keerme profiil oleks selgelt nähtav. seejärel nõjas fikseerida. Mikroskoobi teravustamine Nõjase fikseerimine Mikmmmm töölauda koos sellele kinnitatud detailiga saab nihuta- Mikroskoobi a b da rist- ja pikikruvikuga
Järelikult sarnaneb vedeliku pind pingule tõmmatud kelmega. Nagu elastses kelmeski, esinevad vedeliku pinnakihis pinda kokkutõmbavad jõud. Neid nimetatakse pindpinevusjõududeks ja nad mõjuvad pinna puutuja sihis ning on risti vaadeldava pinnaelemendi servaga. Pindpinevusjõudusid iseloomustatakse pindpinevusteguriga , mis on arvuliselt võrdne ühikulise pikkusega pinnakontuurile mõjuva jõuga: F L , kus F on kontuurile pikkusega L mõjuv jõud. Antud töös kasutatav nn. Tilga meetod põhineb sellel, et vedeliku tilk eraldub peenikese toru otsalt siis, kui tilga raskus mg saab veidi suuremaks pindpinevusjõust F (F ~ mg). Seega võtab valem kuju: mg d , kus d on tilga kaele läbimõõt tema torult eraldumise momendil. 2. Töö käik 1. Määran mõõtemikroskoobi skaalajaotise väärtus. m 2. Määran anuma 3 mass 0 . 3
11 0 0 0 x2 x4 Ilmneb, et kleepimistabelisse tekkinud iga 2ne grupp vastab ühele 2-ruudulisele kontuurile. 10 1 0 0 1 Sisuliselt McCluskey' meetod koostas kleepimistabelisse (Karnaugh' kaardi mõistes) kõikvõimalikud 2-ruudulised kontuurid. Teine kleepimissamm andis 4-sed grupid / intervallid (3 tk. unikaalseid):
Kõige paremini kasvavad haput turbamulda vajavad taimed. Turbaaed võib olla temaatiline. Turbaaia rajamiseks on vaja turbapätse, jämedat freesturvast, männikoort, veidi liiva, suuri raudkive või puupakke. Kui aluspind on täis umbrohu või puude ja põõsaste juuri, tuleb pind katta spetsiaalse vett läbilaskva, kuid juuri mitte läbilaskva kangaga. Edasi leotame turbapätse, vajadusel lõikame tasasemaks ja hakkame neid laduma vastavalt etteantud kontuurile (joonisele). Turbaplokid võib kinnitada aluspinna külge ja omavahel siduda puupulkade abil. Turbapätsidest piiratud ala täidame jämeda freesturba ja männikoore seguga. Pind tuleb kõvasti kinni tampida, kui tahame juurde laduda uusi korruseid. Turbaaeda paigutame ka suuri raudkive või puupakke - see on aia ilustamiseks ja hooldustööde lihtsustamiseks, et oleks, kuhu astuda. Pruunid turbapätsid hakkavad rohetama juba järgmisel aastal, kolmandal aastal on nad
Lõpmata pika solenoidi magnetväli B = µ0 nI n keerdude tihedus n = l 1.9. Vooluga kontuur magnetväljas Kontuuri magnetmoment - p m =ISn n - positiivne normaal, S kontuuri pinna pindala B F = pm - mittehomogeenses magnetväljas n Homogeenses magnetväljas kontuurile mõjuv jõudon 0. Kontuurile mõjuv jõumoment magnetvälja poolt M = p m × B M = 0, p m B või p m B 2 I =const A = Idm A = Id m = I ( m 2 - m1 ) = I m ´ 1 2. Magnetväli aines 2.1. Aine magneetumine. Magneeumusvektor. Magneetumusvool
Mõõtmete kandmine joonisele Eseme suurusest annavad ülevaate joonisele kantavad mõõtmed. Mõõtmestamiselementideks joonisel on piirikjooned, mõõtjooned, mõõtjooneotsad (nooled, kaldkriipsud) ja mõõtarvud. Mõõtnool Mõõtmestamise olulisimad reeglid: 1. Mõõtjooned tõmmatakse kontuurjoontest 10 mm kaugusele. Mõõtjoonte omavahelised kaugused olgu kogu joonisel võrdsed ja vähemalt mõõde 2. Väikseim 7 mm. antakse kontuurile lähemal, suurem mõõde kontuurist kaugemal. 3. Mõõtmed ei tohi korduda, s. t. iga mõõdet antakse ühel ja samal joonisel ainult üks kord. 4. Mõõtarvud kirjutatakse mõõtjoonte kohale võimalikult nende keskkoha lähedale, suunaga paremalt vasakule või alt ülesse. 5. Numbrid tehakse standardkirjas kogu joonise ulatuses ühesuguse kõrgusega (3,5 või 5 mm). 6. Joonmõõtmed antakse kõigil joonistel millimeetrites, kusjuures
42. Liikumine toimub tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. 43. puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. 44. Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). 45. kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine 46. Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori, mis vastab kirjeldatud kontuurile. Saab töödelda kujupindasid. 47. kujupindade treimine, freesimine, kontuuride töötlemine gaas- ja laserlõikamisel. 48. 49. Seade koos tarkvaraga, mis jagab lõigu lähtepunktist kuni lõpppunktini paralleelselt koordinaattelgedega sammudeks või ringjoone puhul lõikudeks, luues täiendavaid tugipunkte. Küsimused KONTROLLTÖÖ 1. Milliseid nõudeid esitatakse pinki teenindavale personalile? 2. Milliseid nõudeid peab töötaja täitma ettevalmistuse etapis?
Saksamaal võib juugendstiili arengus selgelt eristada kahte perioodi. Varasem lilleline stiil asendus aastaks 1900 rohkem geomeetrilise, abstraktse stiiliga. Saksamaal leidis juugend rakendamist tarbe- ja interjöörikunstis ning opärane suund kujunes ka raamatugraafikas. Koloman Moser Moser oli edukas eriti kommertsgraafikas ning kavandas pangatähti ja marke, millele oli iseloomulik viini koolkonna tugevalt kontrastne kujund. Moseri kalduvus tugevale kontuurile oli ilmne tema kavandites ajakirjale "Ver Sacrum". Raamatuillustratsioonides kasutas Moser geomeetrilisi kujundeid, sageli must-valget kabelaua mustrit . Oma elu jooksul disainis Moser rõivaid, värvilisi klaasaknaid, portselani, keraamikat, ehteid, mööblit, tapeete. Ka siin kasutas ta sageli must-valge ruutu. Juugendgraafika Venemaal Petrburis asutati 1902.a. Sergei Djagilevi (1872 1929) ja Aleksander Benois (1870 1960)
konstantne MDNK ja MKNK leidmised on teineteisest sõltumatud ja nad võib leida 10 1 0 0 1 10 1 0 0 1 ükskõik kumbas järjekorras. Leiame esimesena MDNK konstantsed muutujad 1-de kontuurile vastav ! DNK saadakse alati loogikafunktsiooni 1de piirkonnast ! vaadeldavas kontuuris elementaarkonjunktsioon Kontuuride valimise reeglid x 3 x4 x1 x 2 00 01 11 10 x 3 x4 x1 x 2 00 01 11 10 f ( x1 x2 x3 x4 ) = ¯1 x2 x3
Laevatatavatest jõgedest suurim on Orinoco jõgi, mida mööda saab sõita 400 km. Jõgi kulgeb ühtlaselt läbi terve riigi. Ülejäänud suuremad jõed on Orinoco lisajõed. Maracaiba järvel on ookeanile sõitvad alused. Suurim kanal on Casiquiare canal, mis on ühenduses Orinoco jõega. Tähtsamad sadamad on La Guaira, Puerto Caabello, Maracaiba, Guidad Bolivar, Cuidad Guayana. d) Meretransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kontuurile suuremad ja tähtsamad sadamad. Venezuelas on meretranspordis olulisemal kohal rahvusvahelised veod. Kõige enam laevu on naftatankerid, neid on 17, kaubalaevu 16, reisilaevu 10, puistlastilaevu 8, kemikaalide tankereid 3. Välismaiseid laevu on 15. 11 e) Õhutransport. Tähtsus riigisisestes ja rahvusvahelistes vedudes. Kanna kaardile suuremad lennuväljad. Venezuelas on õhutransport väga olulisel kohal just rahvusvahelistes vedudes. Selle tingib
Lõigete meetod: Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti. Môôtmine tülikas, kuid lihtne, kasutada mugav. Sobib kasutada seal, kus kauguse môôtmine objektini on takistatud. Rristjoonte meetod. Sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kôrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamôôduline skeem, mis tehtud môôtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. Abriss - 2 9.Kinnise teodoliitkäigu arvutamine. Y Kinnine teodoliitkäik võib olla suvalises 1 koordinaatsüsteemis, võib olla seotud 3 riiklike käigupunktidega. 4 10.Seotud teodoliitkäigu arvutamine. Antud tugipunktid: A, B, K, L.
ühesugune kõikjal kui vaid keerdude arv pikkusühiku kohta on sama. 45. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. Kui kontuur valida väljaspoole keerde, siis tsirkulatsioon oleks null. See tähendab, et magnetväli on ainulyt toroidi sees. Toroid on lõpmata pika solenoidi omadustega. 46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. Lawrenci jõud: 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Külgedele a jõudu ei mõju. Jõud püüab kontuuri pöörata nii, et kontuuri normaal ühtiks magnetinduktsiooni vektoriga. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele Ampere'i jõud. Kui juhe pole kinnitatud, siis saab see nihkuda. Seega magnetväli teeb tööd vooluga juhtme nihutamisel. 49
ühesugune kõikjal kui vaid keerdude arv pikkusühiku kohta on sama. 45. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. Kui kontuur valida väljaspoole keerde, siis tsirkulatsioon oleks null. See tähendab, et magnetväli on ainulyt toroidi sees. Toroid on lõpmata pika solenoidi omadustega. 46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. Lawrenci jõud: 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Külgedele a jõudu ei mõju. Jõud püüab kontuuri pöörata nii, et kontuuri normaal ühtiks magnetinduktsiooni vektoriga. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. Magnetväljas mõjub vooluga juhtmele Ampere'i jõud. Kui juhe pole kinnitatud, siis saab see nihkuda. Seega magnetväli teeb tööd vooluga juhtme nihutamisel. 49
Gestaltistid näitasidki arvukate katsetega, et me tajume maailma juba valmis olevate skeemide ja mudelitena. Selle, mida me tajume võõrana, jätame sageli kujutlusest välja või moonutame oma ootustele vastavas suunas. Miks me näeme üks kord noort, teine kord vana naist (vt lisa 2)? See efekt on saavutatud spetsiaalse konstruktsiooniga, mille tulemusena, on pildil tajutavad mõlema kujutise piirjooned. Olenevalt sellest, millisele kontuurile meie tähelepanu koondub, näemegi kas vana või noort naist. See taas viitab sellele, et inimesed interpreteerivad nende poolt tajutut. Inimeste puhul on küll interpreteerimise ilmingud keerulised, kuna tõlgendamine sõltub sellest, millises kontekstis ärritaja toimib. Näiteks õpetajale, kes on järjest lugenud palju kehvasid kirjandeid, tundub keskpärane kirjand üle keskmise olevat (Krull, 2001). 2.4 Õppimine avastuse teel
94. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. 95. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere’i jõu valem. 96. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Kinnist pöördumisvõimelist voolukontuuri kirjeldab kontuuri magnetmoment pm = I S, kus I on kontuuris kulgeva voolu tugevus ja S on kontuuri pindala, mida vaadeldakse kontuuri tasandiga ristuva vektorina
4R - 2 B 92. Tuletage koguvooluseadus. Tehke vastav joonis koos tähistega.Kasutage antud tsirkulatsiooni avaldist ja sirgvoolu magnetinduktsiooni avaldist 93. Leidke solenoidi magnetinduktsiooni valem. 94. Leidke toroidi magnetinduktsiooni valem. 95. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 96. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 97. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 98. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 99. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus.? Mis on suhteline magnetiline läbitavus. 100. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud
pole 2 11 0 0 0 — 11 0 0 0 0 konstantne 10 1 0 0 1 10 1 0 0 1 10 1 0 0 1 10 1 0 0 1 konstantsed muutujad 1-de kontuurile vastav vaadeldavas kontuuris elementaarkonjunktsioon ebaoptimaalsem kontuuridevalik . . . selle kontuurivalikuga oleks 1de katmiseks esindajaks valitud selline
tasapinnal või ruumis positsioneerimisega igas punktis, lõikeriista liikumise trajektoori ei kontrollita. Rakendus: puurimine, punkkeevitus, lehtmaterjali töötlemiskeskused augustamisel. Lineaarne juhtimine Liikumine toimub mööda sirget (Töömehhanism liigub ettenihkel korraga kahe telje suunaliselt). Rakendus: kooniliste pindade treimine, sirgete freesimine. Kontuurjuhtimine Liikumine ühest punktist teise punkti toimub täpselt mööda trajektoori, mis vastab kirjeldatud kontuurile. Saab töödelda kujupindasid. Rakendus: kujupindade treimine, freesimine, kontuuride töötlemine gaas- ja laserlõikamisel. Interpolaatori tüübi järgi · Interpolaatorita (tänapäeval esineb harva). Lõikeriista liikumine on võimalik ainult kas koordinaatidega kindlaksmääratud positsiooni või sirgjooneliselt. · Lineaarse interpolaatoriga · Kaarja (ring) interpolaatoriga · Kõrgemat järku funktsioone kirjeldava interpolaatoriga (keerme-
ei ole hargnemist. 1 reegel: sõlmpunkti saabuvate voolude summa on võrdne sealt väljuvate voolude summaga ( I3 I1 I 2 ) 2 reegel: kontuuris olevate elektronmotoorjõudude summa on võrdne takistuse ja teda läbiva voolutugevuse korrutise n m summaga. ( i 1 E k 1 I k Rk ). Selle reegli kasutamiseks on vaja kontuurile märkida ümberkäigu suund (päripäeva või vastupäeva). 17. MAGNETVÄLI JA MAGNETVÄLJA INDUKTSIOON Magnetväli esineb koos liikuvate laengute või elektrovooludega. Magnetvälja põhiomadus on,et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut või elektrovoolu jõuga. Elektrivool on nii mangetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Ampere seadus F=Bilsinα – juhile avalduv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi
2π a⏟ 1 a=l μ0 i 1 i 2 H F= ∙ ∙ l; μ0 =4 π ∙10−17 2π a m 4 π ∙ 10−7 ∙i 1 i2 F= 2π 57. Kuidas liigutatakse vooluga kontuuri magnetvälja poolt? Leida kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis. a M 1= F ; M =2 M 1=a ∙ i∙ b ∙ B ∙ sinα=i∙ S ∙ B ∙ sinα 2 i∙S ⃗ M =i∙ ⃗S × ⃗ ⏞ B= ⃗ Pm× ⃗
16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Polaarkoordinaatides mõõdistamisel kasutatakse kaugusmõõturiga teodoliite või tahhümeetrit.
16. Punkti asukoha abriss. 17. Situatsiooni mõõdistamine, abriss. Situatsiooni all mõtleme objekti, mida tahame plaanile kanda. Situatsiooni mõõdistamisel võib olla erinevaid viise. · Ristjoonte viis: sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. · Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde kergendamiseks on ringmallil tihi peal ka joonmõõtkava. Leiab rakendamist tahhümeetrilisel mõõdistamisel. Polaarkoordinaatides mõõdistamisel kasutatakse kaugusmõõturiga teodoliite või tahhümeetrit.
Ruumi elemendi laeng ρ∗dV d⃗ F = ρ∗⃗u × ⃗ B∗dV I dq∗dl dq∗u j= = = =ρ∗u S dt∗S∗dl dV d⃗ F = ⃗j× ⃗ B∗dV I∗dV I∗S∗dl j∗dV = = S S Ampere’i seadus: d ⃗ F =I ∗d l⃗ × ⃗ B Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. Külgedele a jõudu ei mõju. Jõud püüab kontuuri pöörata nii, et kontuuri normaal ühtiks magnetinduktsiooni vektoriga. Jõumoment definitsiooni järgi:
t naaberlahtrisse minekul muudab (inverteerib) oma olekut vaid üks sisendmuutuja. Seejuures loetakse naabriteks ka kaardi äärmised vasakpoolsed ja äärmised parempoolsed ning ülemised ja alumised lahtrid. Naaberlahtreid, mis erinevad vaid ühe muutuja poolest, kasutatakse loogikafunktsiooni minimeerimiseks. Karnaugh kaardid kahe (a), kolme (b) ja nelja muutuja (c) loogikafunktsiooni jaoks Seejärel kirjutatakse loogikafunktsiooni avaldis disjunktiivsel normaalkujul, milles igale kontuurile vastab elementaarkonjunktsioon muutujatest, mis terve kontuuri jaoks on kas inverteerimata või inverteeritud. Vaadelgem näidet, mille puhul on loogikafunktsiooni z = f(a, b, c) täielik disjunktiivne normaalkuju Avaldist saab lihtsustada, kui tuua muutujad sulgude ette, kuid see ei kindlusta soodsaima lahenduse saamist. Loogikalülituse minimeerimiseks on otstarbekas kasutada Karnaugh kaarti, millele vastab tuudud olekutabel, kus on toodud kõigile
See on loogikafunktsiooni Read-Mülleri polünoom. · Iga loogikafunktsiooni jaoks eksisteerib täpselt 1 Read-Mülleri polünoom (analoogiliselt täielike DNK ja KNK-ga). Märgime, et kui fi & fj = 0, siis fi fj = fi fj . See seos annab võimaluse meile tuntud meetoditega tuletada Read-Mülleri polünoom näiteks Karnaugh' kaardilt. Selleks on vaja kontuuride moodustamisel mitte lubada nende kattumist (kattumine tähendaks seda, et eksisteerib sisendvektor, mis muudab "1"-ks mõlemale kontuurile vastavad konjunktsioonid). Mittekattuvad kontuurid esitavad Read-Mülleri polünoomiks sobivaid konjunktsioone, 28 millistes aga on osa argumente inverteeritud. Korrektse Read-Mülleri polünoomi saamiseks peame inversioonid abivalemiga asendama ning sulud lõplikult avama. Näide x1 x 2 x2 x 3 = x1 x 2 x2 x 3 = x1 ( x2 1) x2 ( x3 1) = x1x2 x2 x3 x1 x2 · B9 ={ f6 , f7 , f15 }
Iga loogikafunktsiooni jaoks eksisteerib täpselt 1 Read-Mülleri polünoom (analoogiliselt täielike DNK ja KNK-ga). Märgime, et kui fi & fj = 0, siis fi fj = fi fj . See seos annab võimaluse meile tuntud meetoditega tuletada Read-Mülleri polünoom näiteks Karnaugh' kaardilt. Selleks on vaja kontuuride moodustamisel mitte lubada nende kattumist (kattumine tähendaks seda, et eksisteerib sisendvektor, mis muudab "1"-ks mõlemale kontuurile vastavad konjunktsioonid). Mittekattuvad kontuurid esitavad Read-Mülleri polünoomiks sobivaid konjunktsioone, millistes aga on osa argumente inverteeritud. Korrektse Read-Mülleri polünoomi saamiseks peame inversioonid abivalemiga asendama ning sulud lõplikult avama. Näide x1 x 2 x2 x 3 x1 x 2 x2 x 3 x1 x2 1 x2 x3 1 x1 x2 x2 x3 x1 x2 B9 ={ f6 , f7 , f15 } Teisendus jääb eelneva põhjal iseseisvaks tööks. Ülesanded
ristjooned mõõdistatavatele kontuur punktidele(ekker). Pikki külge määratakse kauges objektini(ruletiga). Koostateks abriss. Sel juhul pannakse piki külge joonlaud ja tema kõrvale asetatud kolmnurkjoonlauaga tehakse ristjoon. Situatsioon kantakse peale vastavalt aadressidele (silmamõõduline skeem, mis tehtud mõõtmiste ajal). Ühele ja samale kontuurile kuuluvad punktid ühendatakse kohe peale nende pealekandmist. · Polaarkoordinaatide viis: kasutatakse nurka ja kaugust. Aluseks mõõdistuskäigu üks külg ja tema alguspunkt. Teaodoliidi alil mõõdetakse horisontaalnurk kuni mõõdistatava punktini. Kaugust mõõdetakse kas ruleti võikaugusmõõturiga Ringmalli ja joonlauaga kantakse peale punktid. Tööde
signaaliks. Voolu reguleerimise kontuur koosneb vooluregulaatorist VR ja voolu tagasisideseadmest kts,i ja tema sisendisse antakse voolu etteandesignaal Ue,i ja voolu tagasisidesignaal Uts,i. Skeemilt selgub et kiiruse reguleerimise kontuur on väline ja voolu reguleerimise kontuur sisemine. Kuna voolu reguleerimise kontuuri etteande- signaaliks on kiiruseregulaatori väljundsignaal, on voolu reguleerimise kontuur allutatud kiiruse reguleerimise kontuurile kiirus on sellise suletud juhtimissüsteemi põhikoordinaadiks. Skeemi põhiväärtus on selles, et on olemas võimalus mõlema koordinaadi reguleerimise optimaalseks häälestamiseks. Seetõttu kasutatakse alluvkontuuridega skeemi sageli. Peale selle, voolukontuuri alluvus kiirusekontuurile võimaldab lihtsate vahenditega piirata voolu ja seega momenti. Selleks on vaja piirata vajalikul nivool kiiruseregulaatori väljundsignaali, sest see on ju voolunivoo etteandesignaaliks.
6, kus on toodud kõigile võimalikele sisendsignaalide kombinatsioonidele vastavad väljundsignaali(de) väärtused. Karnaugh 27 kaardil moodustatakse ühtedega täidetud ruutudest ristkülikukujulised lahtrid suurusega 1, 2, 4, 8, ... ruutu, taotledes et ruudud oleksid nii suured kui võimalik. Kontuurid võivad üksteisega ka kattuda. Seejärel kirjutatakse loogikafunktsiooni avaldis disjunktiivsel normaalkujul, milles igale kontuurile vastab elementaarkonjunktsioon muutujatest, mis terve kontuuri jaoks on kas inverteerimata või inverteeritud. Tabel 1.6 Funktsiooni 1.23 olekutabel a b c z Vaadeldava kaardi tarvis saab kirjutada loogikafunktsiooni järgmisel kujul: 0 0 0 1 z = ab + ac + bc + ab c . (1.24)
T T 1,78 1,78 To1 = M + M - TMTe = + - 1,78 0,000143 = 1,78 s 2 2 2 2 2 2 T T 1,78 1,78 To1 = M - M - TMTe = - - 1,78 0,000143 = 0,0001s 2 2 2 2 Optimaalsete kiiruslike omaduste saavutamiseks tuleb kiiruse kontuurile lisada järgmise võimendusteguriga PID-regulaator (valem 4.13) To1i 1,78 63 k r = = = 13040 2Tk o 2 0,002 2,15 200 ja ajakonstant Tr 1 = To2 = 0,1 ms. Häälestus mooduloptimumile nõuab, et Tr 2 = To1 = 1,78 s, sest Tr 2 = 4T = 4 2 = 8 ms vastab sümmeetrilisele optimumile
annaabi.ee 
