nagu "b-moll kontsert" on seotud Tsaikovski nimega. Kontserdi kirjutamisel oli Griegi eeskujuks ilmselt Robert Schumanni klaverikontsert, mis oli heliloojale sügava mulje jätnud, kui ta seda 1858. aastal Leipzigis Clara Schumanni esituses kuulis. Sarnasust võime leida kontsertide helistikus (mõlemad a-moll) ja esimeste osade kõrvutamisel (mõlemad algavad sooloklaveri lühikese energilise "motoga"), aga erinevalt Schumannist on Griegi kontserdis rohkem omamoodi poisikeselikku ägedust. Samas on Griegi kontsert täis rõõmu ja ülemeelikustki ning kohati tundub kummalinegi, et helilooja valis teose jaoks minoorse helistiku.
RETSENSIOON Külastasin teisipäeval 25.11.2014 Keila muusikakooli kus esitas Peeter Vähi kontserdi ``Muusika Eestimaale``. Peeter Vähi sündis Tartus ning õppis akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. 1974. aastal alustas Vähi Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid professor Eino Tambergi käe all ning 1980 omandas heliloojadiplomi. Vähi on töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis ning tegutsenud plaadiprodutsendina. Käesoleval hetkel on Peeter Vähi ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide "Orient", "Klaaspärlimäng" kunstiline juht, Heliloojate Liidu juhatuse liige, Budismi Instituudi nõukogu aseesimees, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige ning Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse president. Tegemist oli instrumentaal muusika kontsertiga kus kõlasid paljud pillid: Neeme Punder
Leon Kann 11.B Peeter Vähi on sündinud 18. mail 1955 Tartus ja on eesti helilooja. Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Elulugu Nooruses õppis Peeter Vähi akordionit, kontrabassi ja muusikateadus t. Aastal 1974 alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ning 1980. aastal omandas heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja motiivilist töötlust. Vähi loomingus on kompositsioonitehnilisest küljest ajapikku üha olulisemaks saanud muusika
Kontserdiretsensioon Oktoobri 15. kuupäeval kell 15:00 külastasin Kuressaare Laurentiuse kirikus Pärt Uusbergi kontserti, kus esines tema koor Head Ööd, Vend. Pärt Uusberg on sündinud 16.12.1986. Suuremat kuulsust on ta kogunud alates 2014. aastast, kui oli viimane laulupidu. Kuna laulan ise juba paar aastat segakooris ja olen õppinud erinevaid asju kuulma ja tähele panema, siis leidsin ka selles kontserdis palju. Pärdi loomingut tean ma juba viimasest üldlaulupeost, kui esitusel oli „Muusika“. See laul oli üks raskemaid, kuid ilusamaid. Pärti iseloomustab minu arust üldine rahulikkus ja mõnel hetkel meeldib talle võimsust ja valjust lisada. Kontserdile tahtsin minna juba siis, kui sellest kuulutus ilmus. Esmalt laulsid mehed laulu „Ma laulan suust ja südamest“. See oli imeilus algus, minu jaoks eriti tenorite kõrgemad noodid
We Were". Hele Kõrve hääl sobis sellesse laulu ideaalselt ning samuti oli kogu esitus väga professionaalne. Korra oli isegi tunda kuidas kehalt jooksis külm jutt läbi ja mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mulle kontsert meeldima. Laulu ,, Somewhere" ajal sain aga tunda äratundmisrõõmu, sest olin antud lugu ennemgi kuulnud. Samuti näidati ja etendati laulude vaheaegadel erinevaid seiku Barbra Streisandi elust. Antud lähenemine oli minu jaoks ühes kontserdis midagi uut, kuid see-eest oli see väga omapärane ning mulle, kui ka publikule see meeldis. Pidevalt oli erinevate situatsioonide lõpus kuulda, kuidas rahvas lagistas naerda. Kontsert lõpus oli tunda ja kuulda kuidas publik ei tahtnud kuidagi armastatud artiste ära saata. Aplodeeriti maruliselt ning lauljaid kutsuti tagasi tervelt 6 korda. Samuti tundus, et lauljad ise ei tahtnud lavalt ära minna, kuna esitati ka mitmeid lisalugusid.
Noor pianist Mihkel Poll Paide Ühisgümnaasiumis Käisin neljapäeval 11. aprillil Paide Ühisgümnaasiumi aulas kuulamas üht noorimat Eesti pianisti, Mihkel Polli, kes esitas kuulsate heliloojate Ferenc Liszti, Fryderyk Chopini tuntud repertuaare. Toimunud kontserdi oli väga meeldiv kuulata, sest saalis valitses vaikus ning kõik kuulasid ja vaatasid, kuidas nii andekas pianist mängib. Ära võib märkida ka selle, et kuulsa ja andeka pianisti kontserdis veendusin alles kontserdi alguseses, mis hämmastas mind väga. Kontsert algas F. Liszti repertuaariga ballaad nr-2-ga. Muusikapala oli rahulik, vahel ka rütmikas. Võis näha rütmilist klahvivahetust, mis andis antud ballaadidel veel rohkem jõudu juurde. Lisaks võib öelda, et see on jutustus rüütliaegedest. Teiseks esitati F. Chopini teost nr. 4 Scerto e- duur. ( scerto tähendab otsetõlkes nalja). Teos oli kiirete meeleoludega ning hästi tundeline. Kolmandaks esitati samuti F
Klavessiinisüite lõid FRANCOIS COUPERIN le GRAND (+1733) ja ooperihelilooja RAMEAU (+1764) Concerto Grosso Mõiste concerto tuleb ilmselt sõnast conserere (koos tegutsema, ühendama), hiljem omandab tähenduse concertare (võistlema). Soolopillide ansambel on vastandatud orkestrile. Meistrid: ALESSANDRO STADELLA, CORELLI ja peaaegu kõik barokkheliloojad peale neid, HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER.
5. Schuberti looming umbes 600 soololaulu (tuntuimad ,,Metshaldjas", "Forell" ,"Muusikale") 9 sümfooniat 22 klaverisonaati lühipalad klaverile klaveripalad neljale käele 19 ooperit kirikumuusikat Tuntud on ka 8. (lõpetamata) sümfoonia. 6. Liszti loomingu üldiseloomustus ungari pianist ja helilooja. Teda loetakse üheks 19. sajandi suurimaks klaverivirtuoosiks ning sümfoonilise poeemi loojaks. Liszt uuendas sonaati ja kontserti, muutes need üheosaliseks, kontserdis võrdsustas sooloklaveri ja orkestri. Programmilise muusika impulss on muusikaväline - inspiratsiooni allikaks on loodus, kirjandusteos, maal, ajaloosündmus jne. 7. Liszti looming u. 700 teost. 1. klaverilooming: 2 klaverikontserti 19 ungari rapsoodiat klaveripalade kogumik "Rännuaastad" variatsioonid 2. sümfooniline looming: 2 sümfooniat 13 sümfoonilist poeemi (tuntumad "Tasso", "Prelüüdid", "Prometheus", "Orpheus", "Ungari") 2 oratooriumit. 8. Chopini loomingu üldiseloomustus
vihik 1995–2001), mida läbib polürütmika kasutamine. 1. vihik oli suures osas kirjutatud ettevalmistusena Klaverikontserdiks ja see sisaldab mitmeid sarnaseid motiive ja meloodilisi elemente. Aastal 1988 kirjutas ta Kontserdi klaverile ja orkestrile, mida ta ise nimetas "esteetiliseks kreedoks". Kontsert arendab edasi etüüdides välja töötatud ideid ning kõike seda orkestri kontekstis. Aastal 1992 kirjutas ta Kontserdi viiulile ja orkestrile, mille lõplik versioon kanti ette 1993. Kontserdis võib märgata Ungari rahvameloodiaid, Bulgaaria tantsurütme ja vihjeid keskaja ja renessanssmuusikale, selle viiulipartii ulatub aeglasest tempost ja mahedast toonist tuliste ja nurklike karakteriteni. Ligeti tundis hästi serialismi põhimõtteid, aga ta leidis, et see talle ei sobi. Tema meelest tekkis publiku ja helilooja vahel lõhe ning ta arvas, et kõlalise tulemuse arvelt ei saa struktuuri üle tähtsustada. Erinevalt mitmetest teistest
Teatriakadeemia lauluosakonnas, kus on täitnud nii kontsertmeistri kui ka osakonnajuhtaja abi ülesandeid. Tema saatel on kasvanud ülesse mitupõlvkonda eesti vokaliste ning ta on olnud pikalt klaveriõpetaja Tallinna Muusikakeskkoolis. Auhindade seas on Piia pälvinud viis korda parima kontsertmeistri preemia. Mõlemad esinejad olid väga heal tasemel ja suhtlesid publikuga. Samuti paistab nende hea tase välja nende auhindadest. Ei pannud tähele ühtegi viga kontserdis. Iga esitus avab helilooja stiili- ja mõttemaailma, antud paladest arvan, et mõlemale esinejale andis kõige rohkem juurde A. Vivaldi ,,Guarda in quest’ occhi e senti’’ ooperist ,,Ottone in Villa,’’ kuna see oli väga keeruline pala nii solistile kui pianistile. Arvan, et nad pidid just seda pala kõige rohkem harjutama. Kõik palad mida esitati olid väga sügavamõttelised, kuid minu jaoks oli see kõige sügavamamõttelisem ja arvan, et ka esinejate jaoks.
Kui ema samal aastal suri, võttis ta perekonnapea kohustused enda õlule, kuna isa ei olnud selleks võimeline. Uuesti Viini sai Beethove minna alles 1792. aastal, kui Mozart oli juba surnud. Umbes aasta oli ta Haydni õpilane. Haydn kiitis küll noore helilooja tohutut annet, kuid ei mõistnud täielikult tema pisut ebatavalist ja harjumatut stiili. Selleks olid nende loomused liiga erinevad. Beethoven sai Viinis esialgu kuulsaks pianistina. Laiem tuntus heliloojana sai alguse avalikust kontserdis, mis toimus 1800. aastal. Noort heliloojat tabas raske saatuselöök. 25-aasta vanuselt hakkas Beethovenil kuulmine halvenema. Esialgu lootis ta paraneda, kuid peagi sai ta teada, et haigus on ravimatu. See tõi kaasa rasked üleelamised ja sisemised võitlused. Ta hoidus igasugusest seltskonnast ja otsustas isegi oma elule lõpu teha, kuid armastus muusika vastu, hoidis teda tagasi. Talle tundus võimatu hüljata maailm enne, kui on loonud kõik selle, mida eneses tundis.
Sonaadivormis I osa algab ekspositsiooniga orkestri esituses ning seejärel kordab solist koos orkestriga sama. Töötluses arendatakse solisti ja orkestri dialoogi. Vahetult enne I osa lõppu antakse solistile võumalus näidata oma tehnilist meisterlikkust soololõigus ehk kadentsis. Varaseimas kontserdites improviseeris solist kadentsi, nüüd see aga kirjutatakse ete. Peale soololõiku saab I osa lõppsõna orkester. Kadents võib olla ka viimase osa lõpu eel. Solistipartii on kontserdis enamasti virtuooslik ning nõuab esitajalt väga häid oskusi. Kontserte on loodud kõikvõimalikele pillile. Vastavalt soolopillile nimetatakse teost. J. F. Haydn, W.A. Mozart, F. Chopin, F, Liszt, H, Eller, R. Tobias Concerto grosso 17-18 sajandil ehk barokkajastul oli see levinud kontserdiliigiks. Concerto grosso ehk it.k suur kontsert on teos juhtrollis olevale oma bassipilliga väikesele pillide grupile ehk concertinole ja suuremale koosesiule ehk ripienole
Aastatel 1723-1724 saatis Vivaldit kolmel Karnevalihooajal triumfaalne edu Roomas , kus esinemist peeti iga helilooja jaoks kõige tõsisemaks katsumuseks.Tema kõige kuulsamad esitatud üle maailma olid Aastajad .Kokku on teada 28 Vivaldi instrumentaalteost, mis kandsid programmilisi pealkirju .Ent sõna otseses mõttes programmiline on neist üksnes Aastaajad. 1725.aastal Amsderdamis välja antud on iga konsert varustatud sonetiga, mille sisu määratleb muusikalise arenduse karakter. Kontserdis Talv on helilooja saavutanud kunstilise väljendusrikkuse tipu . Juba selle esimesed taktid annavad meile tunda meisterliku läbitungiva külma tunnet . Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist aknaklaasile, uiskude liuglemist, uisutaja ootamatuit kukkumist jääl . Jää pragunemine ja lõpuks raevukas võitlus põhjatuulega.Oma ideelt tõeliselt novaatorlik Aastaaegade tsükkel oli oma ajast märkimisväärselt ees, meenutades pigem 19. sajandi heliloojate -
( ), passacaglia ’ks või La Foila ’ks. KONSERT Nimetust “kontsert” võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti oli eelduseks siiski triost suurem koosseis . 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokkkontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Selle põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi. 1) MITMEKOORILISES KONTSERDIS on kõrvuti 23 võrdse tähtsusega pillirühma . → hilisbarokist on Bachi III Brandenburgi kontsert 3 viiulile, 3 vioolale, 3 tšellole ja basso continuo’le. 2) CONCERTO GROSSO puhul on
Bachi elu oli aga seni sellise muusikaga väga tihedalt seotud olnud! Kuna tema käsutuses oli väga hea orkester, valmis Bachil Köthenis oluline osa tema instrumentaalmuusikast ehk pillimuusikast: Köthenis kirjutas Bach suure osa oma: klavessiinimuusikast, teosed soolopillidele(näit. süidid sooloviiulile), teosed kammeransamblitele (paarist pillist koosnev seltskond), samuti palju kontserte (meeldetuletus- kontsert on teos ühele või kahele pillile, mis mängivad orkestri saatel, kontserdis on 3 osa: kiire, aegl. ,kiire) ja ilmalikke kantaate (meeldetuletus-kantaat on mitmeosaline teos koorile, orkestrile ja mõnele solistile). Vürst hindas Bachi väga ja lasi oma kapellmeistril end alati reisidel saata. 1720.aastal, kui Bach ühelt taoliselt reisilt naasis, leidis ta oma abikaasa juba maetuna. Bachi teine naine Anna Magdaleena, kellega ta 1721.a. abiellus, oli kohalik kuulus sopranilaulja. Oma uue naise klavessiiniõpinguteks koostas Bach kahest osast koos-
Selget vahet kahe sonaaditüübi vahel siiski pole: sagedasti on mõlema jooned segunenud ja kirikusonaadilik ülesehitus pole tingimata märgiks, et see teos oli mõeldud kiriku jaoks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert. Nimetust "kontsert" võidi kasutada koguni sonaadiga kattuvas tähenduses, kuid enamasti on eelduseks siiski triost suurem koosseis. 16. sajandi lõpul Veneetsia koolkonnas loodud mitmekoorilise pillimuusika eeskujul jagati ka barokk-kontserdis koosseis sageli mitmesse rühma. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse ka kolme kontserditüüpi: mitmekooriline kontsert, concerto grosso ja soolokontsert. Sonaadi ja kontserdi kõrval oli instrumentaalmuusika olulisim vorm süit eri karaktereis tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Juba 16. sajandi noodikirjastajad koondasid väljaannetes tantse tsükliteks, mille koosseis oli üsna juhuslik
Vivaldi soolokontserdi vormi, kuid lisas sinna endale omase polüfoonia. Seega olid tema orkestrimuusikas kõik partiid võrdsed, igal pillil oli täita justkui solisti roll. 1721. aastal kogus Bach kokku oma kuus parimat orkestriteost ning saatis need pühendusega Brandenburgi markkrahvile. Kuigi kontserte Brandenburgi õukonnas kunagi ei esitatud, osalt kontsertide ebatavaliste koosseisude tõttu, hakati neid hiljem nimetama Brandenburgi kontsertideks. Brandenburgi kontserdis nr 5 on eriti virtuoosseks solistiks klavessiin, mistõttu peetakse seda muuhulgas muusikaajaloo esimeseks klahvpillikontserdiks. Olulisel kohal Bachi orkestriloomingus on tema viiulikontserdid, neist tuntuim on Kontsert kahele viiulile, keelpillidele ja basso continuole, d-moll, BWV 1043. Paljudest viiulikontsertidest kirjutas Bach Leipzigis ka töötlused klavessiinile ja orkestrile. Kui Bachi kontsertides on tunda tugevaid itaalia
Aastatel 1723-1724 saatis Vivaldit kolmel karnevalihooajal triumfaalne edu Roomas, kus esinemist peeti iga helilooja jaoks kõige tõsisemaks katsumuseks. Tema kõige kuulsaim esitus üle maailma oli Aastaajad. Kokku on teada 28 Vivaldi instrumentaalteost, mis kandsid programmilisi pealkirju. Kuid programmiline oli neist ainult Aastaajad. 1725. aastal Amsterdamis välja antud on iga kontsert varustatud sonetiga, mille sisu määratleb muusikalise arenduse karakter. Kontserdis Talv on heilooja saavutanud kunstilise väljendusrikkuse tipu. Juba selle esimesed taktid annavad meile tunda meisterliku läbitungiva külmatunnet. Seejärel hämmastava leidlikkusega vihma trummeldamist aknaklaasile, uiskude liuglemist ja uisutaja ootamatut kukkumist jääl. Jää pragunemine ja lõpuks raevukas võitlemine põhjatuulega. Oma ideedet tõeliselt novaatorlik Aastaaegade tsükkel oli oma ajast märkimisväärselt ees, meenutades pigem 19
Neid kontserte on esitatud mitmel pool maailmas. Pikaajaline koostöö oli Kangrol pianist Kalle Randaluga, kes on mänginud peaaegu kõiki tema klaveriteoseid ja neid ka salvestanud. Randalule on Kangro pühendanud 2. klaverikontserdi op.60. Helilooja on klaverit näinud võimalusterohke pillina: tihti kasutab ta seda pigem rütmipillina, samuti laseb ta sageli mängida klaveri klahvidel, samal ajal keeli käega kinni kattes, või ka otse klaveri keeltel. Kontserdis kahele klaverile nr 1 on helilooja pianistile usaldanud ka suure trummi tagumise. Ka Kangro kontserdid teistele pillide on sündinud sageli kindlaid soliste silmas pidades. Näiteks on kontsert kahele op 48 kirjutatud Mihkel Peäskele (flööt) ja Toomas Vavilovile (klarnet). Selle zanri viimase teosena valmis Kangrol kontsert löökpillidele, mis kanti ette Eesti muusika päevadel 2000. aastal. ERSO ees soleeris Mark Pekarski Venemaalt.
mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed
kirjaviisiga, ta ei järginud omaaegseid itaalia ja prantsuse mudeleid, kus domineerisid meloodia ühes või kahes ülemises hääles ning bassihääl, ülejäänud pillid pidid andma kõlalise täite. Ta kirjutas pigem suurele polüfoonilisele kammeransamblile, kus igal pillil oli täita oluline, lausa solistlik roll. Tema parimad soolokontsertid on esitatud kuues erinevatele koosseisudele loodud kontserdis, mida tuntakse "Brandenburgi kontserdite" nime all. Ta kirjutas ka hulga viiulikontserte, millest paljud töötas ta hiljem ümber klavessiinikontserditeks, milledest algab klahvpillikontserdi ajalugu. ("Itaalia kontsert" seadis klavessiinile soolokontserdi, ühel manuaalil soolo- ja teisel orkestripartii). Händeli loomingus 1730ndatel hakkas ta trükis avaldama varem kirjutatud orkestri- ja klavessiinimuus.t. Enamik neist olid concerto grossod
Selget vahet mõlema sonaaditüübi vahel siiski pole. Kõrvuti sonaatidega kirjutati variatsioonitsükleid, mis toetusid lühikesele korduvale bassiteemale (basso ostinato). Vastavalt kasutatud teematüübile nimet selleiseid bassivariatsioone enamasti ciacona'ks, passagaglia'ks või La Folia'ks. Sonaadi paralleelvormiks on kontsert, mis tähistas enamasti triost suuremat koosseisu. Koosseisu erineva jagamise põhjal eristatakse kolme kontserditüüpi: 1. Mitmekoorilises kontserdis on kõrvuti 2-3 võrdse tähtsusega pillirühma. 2. Concerto grosso puhul on tavalisele barokktriole (väike koosseis. concertino) lisatud suurem ansambel (conceto grosso). Suurem grupp toetab ja täiendab väiksemat. 3. Soolokontserdis vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso's, vaid nende vahelõigud toetuvad orkestri bassile. Soolopillidena kasutatakse kõige sagedamini viiulit ja oboed.
annaabi.ee 
