Kunstis on alati hinnatud ka ideid. Kontseptuaalkunstis jõuti aga sinnamaani, kui teoste tegemisest loobuti ja keskenduti ainult teoseideede esitamisele. Ideid esitati tihti skeemide, jooniste või fotomontaazide abil. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt. Kunst koosneb ideest; milline see idee on, ei ole aga eriti tähtis. Samuti peetakse lugu idee ülimast lihtsusest ja sellest, et idee ei peagi ilus olema. Oma sõnade järgi püüdsid kontseptualistid kriitikutest kui parasiitidest vabaneda ja ise oma teoseid sõnastada.
teoseideede esitamisele. Teostus võib isegi ära jääda ja olla vaid kuidagi dokumenteeritud. Konseptuaalkunsti tunnused Ideid esitati tihti skeemide, jooniste või fotomontaažide abil. Kõike püüti edasi anda võimalikult primitiivselt. Kunst koosneb ideest; milline see idee on, ei ole aga eriti tähtis. Samuti peetakse lugu idee ülimast lihtsusest ja sellest, et idee ei peagi ilus olema. Oma sõnade järgi püüdsid kontseptualistid kriitikutest kui parasiitidest vabaneda ja ise oma teoseid sõnastada. Konseptuaalunsti esindajad Marcel Duchamp Joseph Kosuth John Baldessari Hüperrealism Hüperrealism on maalikunsti ja skulptuuri žanr, kus eesmärgiks on saavutada teoste sarnasus kõrge resolutsiooniga fotodega. Hüperrealismi peetakse maalide ja skulptuuride loomisel kasutatavate tehnoloogiate järgi fotorealismi edasiarenduseks.
kunstiajaloost, maalid peaks keskenduma visuaalsele, mitte selle sisule. Gerhard Richter ,,Betty" 1988 Soome popkunsti näide: Harro Koskinen 1969 Eesti popkunsti näited: Andres Tolts ,,Poksijad" Leonhard Lapin 1968 a oli hipi-ajastu ja vabameelse noorsooliikumise lõpp. Sel aastal suri ka Dushamp. 5. Kontseptualistlik kunst keele-, protsessi- ja fotopõhised kunstistrateegiad. Rühmitused, koolkonnad. New Yorgi ja Moskva kontseptualistid. Moskva kontseptualism tekkis väljaspool ametlikku kunstisüsteemi nõukogude korra kriitikana Kunstnikke: Andrei Monastõrski, Erik Bulatov, Ilja Kabakov, Ülo Sooster, Komar & Melamid Boris Groys (s. 1947) on kunstikriitik, meediateoreetik ja filosoof- üks olulisemaid nn Ida-Euroopa kunsti spetsialiste Läänes. Ta nimetab Moskva kontseptualismi "romantiliseks kontseptualismiks". Monastõrski ja Kollektivnõje Deistvija tegevus seisneb peamiselt linnast välja
Esimene oluline nalja-kunstnik, Marcel Duchamp, kuulutas, et ta loob kunsti kui antikunsti ning tõstis 20. sajandi ikooni kui „püha“ staatusesse pissuaari. Duchampile järgnesid 1960ndatel popkunstnikud, kes parodeerisid Greenbergi negatiivset tõlgendust kitšist ja tegid kunsti, mis oli ärritavalt kommerts. 1970ndatel järgnesid arhitektid, projekteerides arhitektuurilisi paroodiaid (Philip Johnsoni AT&T pilvelõhkuja New Yorgis, mille fassaad meenutab vanaema riidekappi, 1984), kontseptualistid jt. 1980ndatel murdsid postmodernistlikud mängureeglid läbi juba laial rindel. 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist, järgnes läänele ka Ida-Euroopa ning alanud oli uus ajastu – kapitalismi globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad Maalikunst kui “püha” “Puhtus” (purity) “Vorm” “Tasapinnalisus” (flatness)
Ocham oli ka nominalist. 1) Üldmõisted, olles primaarsed, muutumatud ja igavesed, on esemetest reaalselt lahsus, ürgsemad ja tõelisemad. Universalia ante res (realistid) 2) Üldmõisted on vaid tuletised olemasolevaist esemetest, nendest abstraktsiooni teel saadud, tegelikkuses esinevad vaid nimetustena (nomena). Ese on ürgsem kui tema mõiste. Universalia post res (nominalistid). Nende äärmuste vahel kujunes kolmas vool, kontseptualistid, mis tunnistas: 1) üldmõiste moodustab iga eseme olemusliku tuuma. (realistide idee) 2) Üldmõiste on esemega paratamatult seostatud (nominalistide idee) Kontseptualistid: üldmõisted asuvad esemeis (universalia in rebus) Pierre Abelard. Pierre Abelard 10791142 mõõdukas nominalist või kontseptualist. Roscelinuse õpilane. Kontsepti (conceptio -- tabamine, haaramine) olemus. Kontsept ei võrdu mõistega, kuna ta ei ole objektiivne. Mõiste erinevate momentide ühtsus
ning andis kunstnikule vabama voli nimetada kunstiks midagi, mida ta ise kunstiks pidas. Kontseptuaalse teose loomise eelduseks on idee. Teos ise võib olla installatsioon, film, foto või ka performance ja selle valmistamiseks sobib kasutada mistahes esemeid ja materjale või lasta see hoopis abilisel valmis teha. Ka ei pea teos enam esteetiliselt nauditav olema kuna selle ülesanne oli sügavama vaimse idee või probleemi käsitlemine. Kontseptualistid julgesid kahelda ka galeriide tähtsuses kunsti vahendajatena. Traditsioonilises mõttes andis kunsti galeriis eksponeerimine sellele juba hinnangu, tõstis teose auväärsesse kunsti seisusesse. Kontseptualistid seadsid galeriide sellise ainuõiguse kahtluse alla, tekitades küsimuse, kas kunst on ainult siis kunst, kui seda galeriis eksponeeritakse? Saksa kunstnik Joseph Beuys suunas vaatajat selle küsimuse üle arutama, eksponeerides
Selles iseloomustab ta inimesi nende energiaväljade, aurade, värvuste kaudu. Varem oli ta näinud aurasid peamiselt punaste ja kollastena, kuid 70-ndatel aastatel täheldas ta, et laste energiaväljas oli hakanud domineerima indigosinine. Seega saidki uue käitumis- ja mõtlemislaadiga lapsed nimetuseks indigolapsed. Oma raamatus eristab Nancy Ann Tappe nelja tüüpi indigoid: · Kunstnikud · Humanistid · Kontseptualistid · Interdimensionaalsed indigod Indigo-kunstnik on loominguline ja sensitiivne, sageli ka kasvult väiksem. Enim tõmbab neid kaunite kunstide poole ning tulevikus võivad neist saada just õpetajad ja kunstnikud. Ükskõik, millega indigo-kunstnik ei tegele, läheneb ta asjale alati loominguliselt. Enne murdeiga võivad nad oma loomingulist valdkonda mitu korda vahetada. Siit ka nõuanne kunstnike ja muusikute emadele: ,,Ärge ostke töövahendeid ega muusikariistu, parem laenutage!"
Esimesena astus sellise kunstiga üles ameeriklane Robert Morris. Walter de Maria, loobudes näitusesaalist, ta tekitas maakunsti, paigaldades New Mexicos ruutkilomeetrile terasvardaid ja pildistas neid äikese ajal. Robert Smithsoni võimsaim teos on kruusast laotud spiraal ühes Utah` osariigi soolajärves. Christo alustas väikeste esemete sissepakkimisega, kuid jätkas suurte objektidega: Berliini Riigipäevahoone, sillad, saared... Kontseptualistid väidavad, et idee on kunsti alus ja teos ise polegi tähtis. Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist. Kehakunst ehk body-art üllatab publikut fotode ja filmidega mitte ainult alasti inimkehast, vaid ka kõikvõimalike toimingute jäädvustamisega keha kallal. Postmodernism, hüperrealism Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt
M. Duchamp oli esimene, kes kunsti piire laiendas ainult oma deklaratsioonidega (muutmata vabrikutooted). DONALD JUDD ,,Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst". Siiski ei piirduta ainult valmisobjektide nimetamisega, vaid esitati mingi idee või projekt, mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol.
M. Duchamp oli esimene, kes kunsti piire laiendas ainult oma deklaratsioonidega (muutmata vabrikutooted). DONALD JUDD ,,Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst". Siiski ei piirduta ainult valmisobjektide nimetamisega, vaid esitati mingi idee või projekt, mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste raamatute,
oma isiklikud ajalootaotlused hülgas. b) G. H. Merkeli kontseptsioon, Eestlaste kui rahva ajaloole, s.t eesti ajaloole pannakse alus alles radikaalsete ümberkirjutustega XVIII sajandi lõpul. Merkeli jt sõnavõtud ei toetunud mitte faktograafiale, vaid peaosa mängis uus kujutlus- ja mõtlemisjulgus. Ehkki ei Merkel, Jakobson ega Hurt olnud järjekindel teoreetiline mõtleja, ehkki nad ei arendanud välja oma ajaloofilosoofiat, olid nad kõik kontseptualistid (eriti Merkel) s.t isikud, kes püüdsid oma ideid kuulutades mõista anda, et nad ei ole mitte ühe või teise asja poolt, vaid et nende poolt on ka inimese ajalookogemus ja filosoofiline loogika. Ajaloofilosoofia ei olegi ehk õige sõna selle narratiivse kihistuse iseloomustamiseks, küll aga võime kõnelda AJALOOIDEOLOOGIAST. Faktiliselt ebausaldusväärne, kuid ajaloo ümberkirjutajana ei ole tal Baltikumis võrdset. Need
Duchamp oli esimene, kes kunsti piire laiendas ainult oma deklaratsioonidega (muutmata vabrikutooted). DONALD JUDD – „Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst“. Siiski ei piirduta ainult valmisobjektide nimetamisega, vaid esitati mingi idee või projekt, mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja „Art & Language“ ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaažina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol.
Esimesena astus sellise kunstiga üles ameeriklane Robert Morris. Walter de Maria, loobudes näitusesaalist, ta tekitas maakunsti, paigaldades New Mexicos ruutkilomeetrile terasvardaid ja pildistas neid äikese ajal. Robert Smithsoni võimsaim teos on kruusast laotud spiraal ühes Utah` osariigi soolajärves. Christo alustas väikeste esemete sissepakkimisega, kuid jätkas suurte objektidega: Berliini Riigipäevahoone, sillad, saared... Kontseptualistid väidavad, et idee on kunsti alus ja teos ise polegi tähtis. Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist. Kehakunst ehk body-art üllatab publikut fotode ja filmidega mitte ainult alasti inimkehast, vaid ka kõikvõimalike toimingute jäädvustamisega keha kallal. Postmodernism, hüperrealism Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt
M. Duchamp oli esimene, kes kunsti piire laiendas ainult oma deklaratsioonidega (muutmata vabrikutooted). DONALD JUDD ,,Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst". Siiski ei piirduta ainult valmisobjektide nimetamisega, vaid esitati mingi idee või projekt, mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol. Tegemist võib olla ka idee väljendamiseks mõeldud väikeste
M. Duchamp oli esimene, kes kunsti piire laiendas ainult oma deklaratsioonidega (muutmata vabrikutooted). DONALD JUDD ,,Kui keegi ütleb, et miski on kunst, siis see ongi kunst". Siiski ei piirduta ainult valmisobjektide nimetamisega, vaid esitati mingi idee või projekt, mis oma tüübilt jätkas postminimalistlikke kontseptsioone, ainult ilma või peaaegu ilma meelelise materjali kasutamiseta. Idee fikseeriti tavaliselt sõnadega (New Yorg ajakirja ,,Art & Language" ümber koondunud kontseptualistid) , aga mõnikord esitati idee siiski skeemina, joonisena või isegi fotomontaazina. Skeemid on tihti teostatud visandlikult ja lausa lohakalt. Võimalik on ka standartsete valmisesemete kasutamine. TUNNUSJOONED Kontseptid ja ideed esinevad kõneliste või laululiste deklamatsioonide, vestluste, mõtiskluste ning ühiskondlik-poliitiliste, filosoofiliste, lingvistiliste tsitaatide või pikemate tekstide näol.
üksikasju, mis tema alla kuuluvad. (Platon) Mõõdukad realistid (mõnikord nimetatud ka essentsialistideks (ld essentia `olu, olemus'): Universaal on olemas, kuid sisaldub asjades endis. (Aristoteles, Anselm, Aquino Thomas) NOMINALISTID (ld nominalis `nimeline'): väitsid, ainult konkreetsed asjad on tõeliselt olemas. Äärmuslikud nominalistid: Üldmõisted on pelgad nimed, üksenes sõnad, mis tekivad alles pärast üksikasju, mida nendega väljendatakse. (Roscelinus, Occam) Kontseptualistid: (ld conceptus `mõte, kujutlus') ehk mõõdukad nominalistid: universaale ei ole maailmas olemas, kuid nad eksisteerivad inimmõistuses üldmõistetena, mille inimene loob asju võrreldes. (Abelard) Pierre Abelard (1079-1142), kuulus vaidleja ja õpetaja Pariisis. Oli universaalide küsimuses lepitajaks: Nominalistidel on õigus asjade maailmas, aga seda on ka realistidel, sest üldmõisted ei oma küll iseseisvat eksistentsi, kuid nad on Jumala igaveses mõistuses olemas juba
annaabi.ee 
