See on tänaseni Baltimaade suurim raamatukogu, mis mahutab 600 lugejat, konverentsikeskuse, teatrisaali ja mitmed näitusepinnad. Arvan, et tegemist on postmodernistliku hoonega. Paekivi kasutus. Postmodernistlikud omadused selle hoones juures on nt. triviaalsed, kitsilikud elemendid. Võrdleksin seda hoonet Sakala keskusega, mille on samuti projekteerinud Raine Karp. Mõlemad hooned on arhitektuurilt sarnased. Mõlemad on suurehitised. Keskuse modernism oli maskeeritud kontseptuaalseks ja loominguliseks. 6. Kawe Plaza, Pärnu mnt 15, Tallinn Hoone valmis 30. oktoobril 1998. Selle projekteeris Eesti päritolu Kanada arhitekti Henno Sillaste. Hoone on saanud oma nimetuse ühe omaniku Karl Wellneri vanaisa auks Kawe Plazaks. Hoone näol on tegemist modernistliku arhitektuuriga. See on internatsionaalses stiilis mahu väljendamine, pigem tasakaalu kui sümmeetria väljendamine ja kõigi kaunistuste kõrvalejätmine. 7. KUMU, Tallinn Arhitektiks on Pekka Vapaavuori
Sellel uuringul on nii tugevusi,kui ka piiranguid. Huvitav, et osalejad ei tuvastanud ühtegi õega seotud takistust, kuigi mõned teadlased, kes väljendasid patsientide arusaama osalemisest, on tuvastanud õdedega seotud küsimusi (Larsson et al., 2011a, Aasen jt, 2012b, Nyg # ardh jt, 2012). Teisest küljest on haiglas meditsiiniõdedel vaja tegutseda patsiendikesksel viisil, mis võis järeldusi mõjutada. Tulemused ei ole mõeldud üldistamiseks, vaid pigem kontseptuaalseks mõistmiseks; Seaduse ja valimi tihedad kirjeldused, mis tugevdavad meie uuringut, võimaldavad lugejal hinnata leiutuste kohaldatavust nende enda seadetele ja praktikale. Kui hästi uurija on tulemusi tõlgendanud? Selle uuringu tulemused mõjutavad praktikat, haridust, poliitikat ja teadustööd. Tulemused on selgelt sõnastatud. Kasulikud oleksid jätkuvad uuringud, mis tõestaksid õenduse kirjeldatavate lähenemisviiside
teineteisest selgelt eraldada. Näiteks väide `saan õpingutega hästi hakkama' sisaldab nii kirjeldavat kui ka hinnangulist enesekohast informatsiooni. Probleemid enesehinnagu määratlemisel.A) Ühtse määratluse puudumine- ühtse definitsiooni puudumist võibki pidada minakontseptsiooni uurimise kõige kriitilisemaks ja kesksemaks kitsaskohaks. Shavelson, Hubner ja Staton (1976) jagavad minakontseptsiooni määratlused 17 kontseptuaalseks lähenemiseks, Marsh (1993) aga leiab, et probleem on alguse saanud enesehinnangu mõiste laiemast populaarsusest ning kasutamisest nn. igapäevakeeles, kus igaüks arvab teadvat enesehinnagu mõiste tähendust. B)Sünonüümide kasutamine- kokkuleppelise ja ühtse määratluse puudumise tulemusena kasutavad enesehinnangu uurijad paralleelselt mitmesuguseid mina tuletusi ja sünonüüme, mis muudavad uurimustulemuste võrdlemise keerukaks. Enesehinnagu psühholoogiline olulisus
organiseerimiseks kogumiskeskuste võrgus ning lõppkäitlemiseks. Viimane eeldab esmaselt käideldud jäätmete kahjutustamist kas põletamise või teiste töötlemisviiside kasutamise teel (sh välismaal) või lõppladestamist, vastavalt selleks rajatud ladestuspaikades. Programmi areng algas 1991. aastal koostöös Taani Keskkonnakaitse Agentuuri (DEPA) ja PHARE toetusel. Esimene rakendusuuring "Ohtlike jäätmete käitlussüsteem Eestis" valmis 1994. aastal, mis sai kontseptuaalseks aluseks programmi rakendamisele Eestis. Sellele rakendusuuringule järgnesid mitmed tööd, mis määrasid ära programmi tehnilised vajadused, regionaalse ja institutsionaalse arengu suunad ning finantseerimise jaotuse programmis osalejate vahel. Tootjavastutus ja probleemtooted Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Probleemtooted on: 1) patareid ja akud
subjektideks on isikud, kelle tegusid nad reguleerivad. Samuti püüab riik kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida kehtestatud õiguse rikkumisi. Eeltoodud õiguse käsitlust võib nimetada õiguse juriidiliseks käsitluseks, mille põhipostulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis väljendub õigusaktides. Ajalooliselt on õiguse juriidiline käsitlus seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse ja eetika tiheda seose tunnustamisele. Selle kontseptsiooni kohaselt on igas ühiskonnas ja riigis kehtivate normide kõrval olemas ka kõrgema jõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid põhimõtteid. Need põhimõtted kaitsevad teatud universaalseid väärtusi, nagu isikuvabadus, inimõigused, inimväärne elukeskkond jms
Inseneerindus tinglikult kui sotsiaalne eksperiment, mille subjektiks on inimene. Inseneritööga kaasnevad OHUD:? Turvalise keskkonna loomine. 10 Insenerieetika püüab leida tasakaalu inseneri kohustuste, õiguste ja vastutuse vahel. Tööleping; pealekaebamine; kultuurisituatsioon; IE jaotatakse probleemidest lähtuvalt (praktikas väga tihedalt omavahel seotud) normatiivseks, kontseptuaalseks, kirjeldavaks. NORMATIIVNE IE täpsustab väärtustega seotud NORME, Normatiivne eetika tugineb KONSEPTUAALSETELE uuringutele: mis aitavad selgitada põhilisi ideid, väärtusi, printsiipe, mida kasutatakse IE probleemide arutamisel. KIRJELDAV eetika tegeleb IE erijuhtumite (faktid) kogumise ja uurimisega. Eesmärk: õpetada insenere targemalt arutlema moraalsete probleemide üle ning tagama oskuse langetada eetilisi otsuseid. EETILISELT HARITUD EUROINSENERI ETTEVALMISTAMINE.
(Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt “Elava laiba” usk ja kartus Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik – kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing – asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes). Avaused inimkehas kui kõige ohtlikumad ja ohustatumad kohad seetõttu (menstrutasioon, suudlemine, seksuaalelu) kops läks üle maksa süda vajus, saapasäärde meest sõnast härga sarvest
(Sõrve) 24.03.11 Hing ja hingus · Üldine tõdemus hing elustab keha, on arvatud talle väljaspoolt ja on kehast suuremal või vähemal määral sültumatu. · Hingefenomenoloogia, mille allikateks folkloristika, keeleteadus ja arheoloogia. Mõisted · Animatism kui kõiksuse hingestatus ebaisikulise impersonaalse ürgjõu poolt "Elava laiba" usk ja kartus · Animism kui kõiksuse personaalne hingestatus, mille kontseptuaalseks keskmeks hing E.Tylori järgi animistlik hing monistlik, ainuline W.Wundti järgi aga pluralistlik kehahing; vabahing; hingushing ja varihing Kehahing, elundhing asub organites jõukeskustes (südames, kopsudes, neerudes). Avaused inimkehas kui kõige ohtlikumad ja ohustatumad kohad seetõttu (menstrutasioon, suudlemine, seksuaalelu) · kops läks üle maksa · süda vajus, saapasäärde · meest sõnast härga sarvest
õigust vaid õiglust, rakendades teatud piirkonnas väljakujunenud tava või üldiselt aksepteeritud lahendit. Õigus teostub eelkõige moraalile tugineva regulatsiooni kaudu, õigluse inimestevahelistes suhetest väljendumise vahetuim vorm on mitte õigus vaid moraal. Õiguse juriidiline käsitlus- õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Jur käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Sotsioloogiline käsitlus- õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õigust tuleb otsida meid übritsevatest reaalselt toimivatest sotsiaalsetest suhetest. Riik peab seda kaitsma kohtu abil. See domineerib anglo-ameerika õigusperekonna õigussüsteemis. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka
juhtumiuuring) 8) Andmekogumis meetodi paikapanek 9) Sobivate muutujate leidmine ja operatsionaliseerimine 10)Uurimisinstrumendi disainimine (nt. Küsimustik) 11) Valimi koostamine ja uuringu koha määratlemine Uurimisdisain ehk uurimiskujundus Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastused püstitatud uurimisküsimustele. Sisaldab: Uurimisprobleemi sõnastamist Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) Uurimisstrateegiat Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik: Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku
Nt aega pole tegelikult võimalik säästa samal viisil kui raha. Generatiivsed metafoorid ühtlasi keeleti/kultuuriti erinevad (ingl. "spend time" eesti "aega veetma" st mitte tingimata "kulutama"). Aega saab samas võrrelda ka nt teega (minevik taga, tulevik ees) või nt punktiga, kus punkt on olevik (polükroonsetes kultuurides). Aeg ka jõgi ("aeg voolab"). Oluline: abstraktseid/keerulisi asju metafoorideta/mudeliteta mõista võimatu. Siit ka generatiivse metafoori nimetamine kontseptuaalseks metafooriks. Isegi füüsika mõisted ("jõud", "põhjus") metafoorsed, sageli on konkreetne valdkond inimese keha. Samas on metafoorid alati ühekülgsed. Kuidas me mõistame kommunikatsiooni millega me seda võrdleme, milline on kommunikatsiooni metafoor? Nähtub sellest, kuidas me sellest kõneleme. Michael Reddy 1979 ("The conduit metaphor: A case of frame conflict in our language about language"): rahvamudel suhtlusest põhineb "torumetafooril".
Kui organisatsiooni töötab personalipoliitikat välja, siis esitatakse selles ka töötajate väärtustamise alased seisukohad ja kokkulepped ning põhimõtted, millest lähtutakse kõigis personalitöö valdkondades, arendamine ja koolitus kaasaarvatud. Kui organisatsioonil personalipoliitika puudub või on personaliarenduse on selles pealiskaudselt käsitletud, tekib vajadus koostada personaliarenduse ja koolituse kohta eraldi kontseptsioon. Seda võib nimetada ka personaliarenduse kontseptuaalseks aluseks, kontseptsiooniks või poliitikaks. Praktika näitab, et mõnikord ei kajastata taolises dokumendis personaliarendust tervikuna, vaid keskendutakse sellest vaid ühel osal koolituspoliitikal. Koolitus aga on siiski vaid personaliarenduse üks osa. 32 Seetõttu on soovitav läbi mõelda ja kokku leppida ka seisukohtades kogu personaliarenduse valdkonnas tervikuna. *********
New York ja Moskva kui metropolid pärast II Maailmasõda Stiil - Kunstiteadlane Alois Riegl publitseeris 1893. aastal raamatu “Stilfragen” (“Stiiliküsimused”), kus võeti lähtekohaks puhtas vorm ja ornament, milles saab avalikuks tähendustevaba “tahe kunstile” Sama liini jätkas Heinrich Wölfflin oma fundamentaalses käsitluses “Kunst- geschichtliche Grundbegriffe” (1915) Modernistlikus kunstiajalookäsitluses muutusid ajalugu ja stiil kontseptuaalseks paaris-rakendiks [kunstiajalugu kui stiiliajalugu], mis on postmodernistlikus mudelis langenud kriitika alla Flanöör - Flâneur (flanöör) [Lauri Leesi vaste eesti keeles: üksildane uitaja] Kunstnik kui flanöör Baudelaire: flanöör on isik, kes jalutab linnas, et seda kogeda Kuulub dändi-kultuuri juurde (eneseteadlik, teatraalne mees, kes jalutab 19. saj lõpul Pariisi tänavatel) Aga ka: filosoofiline elu- ja mõtlemisviis Tähistab urbanistlikku kogemust ja modernsust
Uurimisinstrumendi disainimine (nt.küsimustik) Uurimisdisain ehk uurimiskujundus !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! • Plaan kuidas koguda andmeid ja analüüsida tulemusi, andmaks vastus püstitatud uurimisküsimustele. • Uurimisdisain paneb paika, milliseid andmeid on meil vaja uurimisküsimustele vastamiseks, milliste meetodite ja strateegiatega neid koguda ning analüüsida • Sisaldab: – Uurimisprobleemi sõnastamist – Uurimisküsimusi ja uurimiseesmärke – Teooriat, mis on uuringu kontseptuaalseks aluseks (või aluseks hüpoteesidele) – Uurimisstrateegiat – Andmekogumismeetodi valikut ja selle põhjendust – Muutujaid (sõltuv ja sõltumatu) ja nende operatsionaliseerimist – Valimi koostamist ja selle põhjendust Hea uurimisdisain • Hea uurimisdisain on loogiline, sidus ja terviklik: – Kõik uurimisdisaini erinevad osised peavad olema üksteisega seotud, üksteisest loogiliselt välja kasvama, üksteisega sobituma ning moodustama ühtse loogilise terviku
kaitse tagamine Materiaalsed tunnused: 1. Inimõiguste austamine riigi poolt 2. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist 3. Inimväärikuse kaitsmine ja austamine riigi poolt 18. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne, loomuõiguslik käsitlus 12 Juriidiline: Õiguse juriidiline käsitlus on ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks kontseptuaalseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas. Mandri-Euroopa õigusperekonnas, kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õiglus seaduses. Mida õiglasem on seadusandja, mida enam tema arusaam õiglusest vastab rahva õiglustundele, seda enam võib rääkida õiguse vastavusest õigluse põhimõtetele. Õiguse rakendaja saab õigluse kriteeriumid valmiskujul seadusest ja ta ei saa neid kriteeriume seadust rikkumata eirata, välja arvatud juhul, kui ta saab rakendada
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a
HALDUSÕIGUS Kalle Merusk, Indrek Koolmeister Õpik Tartu Ülikooli õigusteaduskonna üliõpilastele TARTU ÜLIKOOL. ISBN 9985-822-18-8 Eessõna Käesolev haldusõiguse õpik on mõeldud Tartu Ülikooli Õigusteaduskonna üliõpilastele abimaterjaliks haldusõiguse õppekursuse omandamisel. Raamatu kontseptuaalseks lähtekohaks on eesmärk teatud üldistuste tasandil ja üliõpilastele mõistetaval kujul edasi anda haldusõiguse probleeme kehtivas õiguskorras. Seetõttu ei ole õpikus iga üksikküsimuse puhul antud ammendavalt selle erinevate teoreetiliste käsitluste analüüsi, vaid võimaluse korral on tehtud viide vastavale allikale. Aine edastamisel on autorid lähtunud haldusõiguse ja tema instituutide arengu seisust, mis oli Eestis välja kujunenud 1994.a
annaabi.ee 
