rsijvallid. KIVID: Saart katavad kruus, veeris ja klibu ning viksemad rndrahnud. TAIMED: Kivide vahel kasvavad madalad taimed, niteks vanad ja jmedad trnpuud, mis on sellele laiule eriti iseloomulikud. Neid on tihedamalt saare lunaosas. Krgemad trnpuud on 57 meetri krgused. Teistest psastest on kohatud magedat sstart, heledat sstart, harilikku lodjapuud, harilikku kibuvitsa, koer-kibuvitsa, neljaogalist kibuvitsa, harilikku kuslapuud, harilikku viirpuud, harilikku kadakat, ja verevat kontpuud. Lnerannikul, mis on merele rohkem avatud, algab psastik veepiirist kaugemal kui idarannikul. Taimi on kokku leitud vhemalt 101 liiki, sealhulgas krget raikaerikut, pikalehist mailast, harilikku kukeharja, valget mesikat, harilikku kokannust, merikapsast, pldmurakat, krvengest, soolikarohtu, aaskannikest, koirohtu, rannikat, hanijalga, harilikku vilille, kassisaba, metsmaasikat, harilikku palderjani, tuliohakat, hte pdrakanepi liiki ja isegi balti losilma. Veel on kohatud harilikku
Külmahellad- taluvad -5...-15 ºC, n söödav kastan, hiidsekvoia Soojalembesed- taluvad kuni -5ºC, n piinia, vahemere küpress Puittaimede rühmitamine valgusnõudlikkuse alusel Valguslembesed e valgusnõudlikud n lehised, hall nulg, tammed, torkav kuusk Varjulembesed n harilik kuusk, harilik pukspuu, jugapuud, rododendronid Varju taluvad- liigid, mis eelistavad kasvada küll täisvalguses, kuid kasvavad normaalselt ka poolvarjus n nulud, kontpuud, sõstrad Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Kserofüüdid e kuivustaimed- kasvavad kuivadel kasvukohtadel kõrbed, stepid, Eestis loopealsed n harilik kadakas, harilik mänd Mesofüüdid- kasvavad mõõdukalt niiskes kasvukohas- siia kuulub enamik meil kasvavaid puittaimi Puittaimede rühmitamine veevajaduse alusel Hügrofüüdid- taimed, mis kasvavad pidevalt niiskes kasvukohas n must lepp, paju, vaevakask Hüdrofüüdid- taimed, mis kasvavad vees,
Laelatul võib leida ka valget tolmpead. Üksikutena võib kasvada ka punane tolmpea. Mõlemad tunnevad ennast märksa paremini läänesaartel. Valge tolmpea ainukesed mandri leiukohad asuvad just Virtsu ümbruses. Peaaegu terve suve vältel valitseb puisniidul lilla-kollasekirju harilik härghein, poolparasiitne taim, mis vajab eluks suuremate puude-põõsaste käest lisaks saaadud toitaineid. Siin-seal võib puisniidul kohata ka verevat kontpuud ja paakspuud. Sellest võib valmistada nooleotsi ja masinaosi. Lisaks kasvavad puisniitudel ka suur käopõll tagasihoidlikult roheline käpaline, raudtarn, sinihelmik, harilik võipätakas, ümaralehine uibuleht, hall käpp, kahelehine käokeel ehk ööviiul, harilik käoraamat, vööthuul-sõrmkäpp, haisev jooksjarohi, hammasjuur ja pruunikas pesajuur fotosünteesivõimeta käpaline. Kasutatud allikate loetelu:
iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997. aastaks oli niidetavate puisniitude pindala Saaremaal ainult ca 40 ha. Alates 1992. aastast on Viidumäel korraldatud puisniitude hooldamiseks talgulaagreid, mille käigus niidetakse heina ligi 10 hektariliselt pinnalt. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Puisniitude vanemas osas on seire ja inventeerimise käigus leitud kuni 60 soontaimeliiki ühelt ruutmeetrilt. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik. Lk 3
Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama jäetud tammesid, arukaski, vahtraid ja kuuski; põõsastest - sarapuid, viirpuid ja verevat kontpuud. Kaitstavatest taimeliikidest esineb siin mitmeid käpalisi: kaunis kuldking, valge tolmpea, harilik käoraamat, kahelehine ja rohekas käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, kärbesõis. Üllatavalt hästi taluvad iga-aastast niitmist must seahernes ja alpi ristik.
Kui inimmõju - niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar
Mustikas `Northblue` 9 tk Maasikas `Kent` 34 tk Vaarikas `Glen ampel` 40tk Köögiviljad ja maitsetaimed Kartul `Anti` Redis `Saksa` Porgand `Imperator` 7 Lehtsalat `Mamma mia` Jääsalat ` Regina dei Giacci` Basiilik `Karlik` Harilik sibul Till `Alligaator` Murulauk `Prazska` Tagaaed Tagaaias asub tarbeaed, grillimiskoht, tiik ja suur muruala. Suur muruala annab eelise, et aia eest on kergem hoolitseda ja aed näeb ilus välja. Tagaaia vasakus nurgas on istutatud kontpuud samad mis eesaias mis tagavad rohkem privaatsust naabrite eest ja mis pole ainult suvekuudel ilusad vaid ka talvel on aias mida vaadata. Lilled Kõrge põõsasroos 'Salzburg' 4tk Pargiroos 'Ritausma' 10tk Pargiroos 'F.J.Grootendorst' 5tk Roomav metsvits `Aurea` 5tk Kollane võhumõõk `Variegata` 4tk Kirju iiris `Alba` 5tk Harilik kalmus `Variegatus` 4tk Aed vesiroos `James Brydon ` 6tk Aed vesiroos `Cordyline Rubra` 6tk 8 Planeeritavad rajatised Lehtla Tiik
uute noorte värvikamate võrsete kasvu. Vanemaid kontpuid lõigates tuleks eemaldada põõsa vanemad oksad, mis on oma kauni värvi juba kaotanud. See tegevus aitab ruumi teha uutele värvikamatele noortele võrsetele. Kontpuu võib karmimatel talvedel saada külmakahjustusi, mis väljendub selles, et võrsete tipud muutuvad mustaks ehk siis on tegemist surnud oksa osaga. Need surnud oksa osad tuleks iga kärpimislõikusega eemaldada. Samuti on kontpuud vastuvõtlikud võrsevähile, mille tagajärjel oksad kuivavad. Selle haiguse ilmnemisel tuleks oksad koheselt välja lõigata.
Tõmmise tegemiseks valatakse supilusikatäis marjadele teeklaasi täis keevat vett, keedetakse 13 min ja lastakse tõmmata 45 min. Tõmmis seisab keskmiselt 1 ööpäev. 1 tassitäis katab päevase C-vitamiini vajaduse, parandab söögiisu ja seedimist.(ravitakse ka mõningaid tõsisemaid sapihädasid) Moos- 1 kilo marjade kohta 1,5 klaasi vett ja 4 klaasi suhkrut. Maitsestamiseks segatakse hulka sidrunikoort ning õuna- või muud mahla, keedetakse ca 30 min, kuni moos paks. 7) Kontpuud (Cornus) Verev kontpuu(põlisliik) ja Siberi kontpuu. Lehed on laiad, lopsakad ja terveservalised.. Õied on tillukesed, nelja kroonlehega, valkjat värvi ja asuvad võrsel kimpudena, igas viljas üks seeme. Tihti õitsevad kontpuud kaks korda aastas (juunis ja septembris). Siberi kontpuul on marjad valged, verevi kontpuul sinakasmustad. Marjad poel mürgised, ent pole ka maitsvad(maitsevad väga lindudele). Kontpuu viljad sisaldavad õli, mida on tööstuslikult kasutatud
kasvanud, tuleb ette võtta selle noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule, sest ta kasvatab piisavalt uusi võrseid. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid. (Kevadine puude ja põõsaste lõikamine) Siberi kontpuu talub tugevat noorenduslõikust ja seda soovitatakse teha vabalt kasvavatel taimedel iga kolme-nelja aasta tagant. Kui kontpuupõõsa oksastik liialt vananeb, lisandub vähem rammusaid noori võrseid, mille tõttu talvine värvikus lahtub. Pärast varakevadist noorenduslõikust, mida
põõsas on liiga suureks kasvanud. Tuleb ette võtta taime noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn. osaline noorendamine. See toimub harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Esimesest erinev noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule. Põhjuseks on, et antud liik kasvatab piisavalt uusi võrseid. Kontpuud kevadel tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid. Siberi kontpuu talub tugevat noorenduslõikust ja seda soovitatakse teha vabalt kasvavatel taimedel iga kolme-nelja aasta tagant. Kui põõsa oksastik liialt vananeb, lisandub vähem rammusaid noori võrseid, mille tõttu talvine värvikus lahtub. Pärast varakevadist noorenduslõikust, mida tehakse maapinna lähedalt umbes 10-20 cm kõrguselt, kasvavad hoogsalt sama suve jooksul peaaegu 2 m
Kui ilupõõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta põõsa noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5- 10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid, nt kontpuu. Kontpuud kevadeti tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid (Karner). Kontpuud on üldiselt vähenõudlikud, kasvades igasuguses aiamullas. Ometi meeldib neile rohkem natuke niiskem ja viljakam pinnas. Päikesepaistelises kasvupaigas õitsevad nad enam, tugevam on ka lehtede sügisvärvus (Aialeht). Kontpuudel on üks halb omadus - nad kipuvad metsistuma, levides nii juurevõsude kui juurduvate okstega (võsund-kontpuu), samuti seemnetega. Regulaarne niitmine nende
oksad on jämedad ning puitunud, siis tähendab, et põõsas on liiga suureks kasvanud. Tuleb ette võtta taime noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn. osaline noorendamine. See toimub harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Esimesest erinev noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5-10cm kõrguselt maapinnast, mis sobib just kontpuule. Põhjuseks on, et antud liik kasvatab piisavalt uusi võrseid. Kontpuud kevadel tugevasti tagasi lõigates annab põõsas palju erksavärvilisi noori võrseid. Siberi kontpuu talub tugevat noorenduslõikust ja seda soovitatakse teha vabalt kasvavatel taimedel iga kolme-nelja aasta tagant. Kui põõsa oksastik liialt vananeb, lisandub vähem rammusaid noori võrseid, mille tõttu talvine värvikus lahtub. Pärast varakevadist noorenduslõikust, mida tehakse maapinna lähedalt umbes 10-20 cm kõrguselt, kasvavad
Kontpuu on huvitav taimenimi. Oletusi võib nime päritolu kohta olla mitmeid, kuid kõige õigem on ilmselt see, et tema puit on kõva nagu kont. Kasutada saab ka marju, mis tegelikult on luuviljad. Söömiseks need ei kõlba, küll aga huvitava rohelise õli valmistamiseks. See õli on väga väärtuslik tehnikameeste töökojas. See õli ei kuiva ära. Marjad on sinakasmustad, tavalise herne suurused. Kes aga looduses ringi jalutab ja kahtleb, kas näeb kontpuud, see uurigu tema põhitunnuseid. Nende teadmine on oluline ka seetõttu, et kontpuu võib kerge mürgistuse esile kutsuda. Aastaringselt on osa oksi punased, noored on sageli rohekad, vanad aga hoopis hallid. Neil okstel on suvel vastamisi kinnitunud lehed, talvel pungad. Lehed aga on tumerohelised ning rood kaarduvad tipu suunas. Pungadel kattesoomused puuduvad, nii et need on täiesti paljad. 39 7. Kasutatud kirjandus ja viited: 1
sanguinea), mida kasutatakse ilupõõsana ka haljastuses, ning madala rohttaime haabitusega poolpõõsana Põhja-Eesti saartel ja rannikul ning Hiiumaa niisketes metsades ja soostuvatel niitudel kasvav rootsi kukits (C. suecica). Introdutseeritud on u. 10 liiki, neist kasutatakse haljastuses kõige rohkem valgete või sinakasvalgete luuviljade ning talvel efektselt tumepunaste võrsete ning meil paiguti metsistunud siberi kontpuud (C. alba), millel esineb ka mitmeid kultivare. · Peamiselt vastakuti asetsevad terveservalised elliptilised või munajad lihtlehed on kaarjalt lehe tipu poole suunduvate külgroodudega. · Hrl. valged, kreemikad või kollased, neljatised või viietised, kahesugulised, väiksed õied on koondunud võrse tipus olevasse kännasjasse õisikusse või ümbritsevad õisikuid kujult ovaalsed või äraspidised teravatipulised, värvuselt valged, rohelised,
niitmine või karjatamine lakkab, hakkab niit võsastuma ja muutub metsaks. Praeguseks on enamik aruniite kas metsastunud või põllumaaks üles haritud, neid võib tüüpilisel kujul näha üksnes looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Viidumäel. Puurindes kasvavad üksikult harilik mänd, arukask, harilik pihlakas, saar, vaher, sanglepp. Põõsarindes leidub enam erinevaid taimeliike: harilikku kadakat, harilikku kukerpuud, harilikku kuslapuud, verevat kontpuud, kibuvitsasid, paakspuud, põõsasmaranat. Rohurinne on hästi liigirikas. Seal kasvavad harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern, muulukas, hobumadar, värvmadar, keskmine värihein, aasristik, mägiristik, kassisaba, ümaralehine kellukas, harilik näär, nõmmkannike, sõlmine kesakann, longus põisrohi. Samblarinde moodustavad lood-jõhvsammal, loodehmik, niidukäharik, kähar sulgsammal, harilik skorpionsammal.
annaabi.ee 
