5. Kirjelda heas konditsioonis olevat rakukultuuri (kinnituvad rakud, jagunevad rakud, surnud rakud). Oletades, et tegemist on substraadile kinnituva koega: -rakud substraadile kinnitunud -tihedad, aga mitte liiga tihedad -jagunevad rakud natuke ümaramad ja neid leidub -surnud rakke (need, mis ringi hulbivad) minimaalselt (võib ka rakke loendades protsentuaalselt vaadata; 'hea' elumuse protsent oleneb rakuliinist) -pH indikaator normis -kontaminatsiooni pole 6. Kirjelda tihedat rakukultuuri rakkude puhul, millel 1) toimib ja 2) ei toimi kontaktinhibitsioon. Toimib: kõrvuti, ei kasva edasi; Ei toimi: üksteise kukil kuhjades. 7. Rakukultuuri kontaminatsioon: füüsikaline, bioloogiline, keemiline. füüsikaline-temperatuur, valgus, kiirgus, vibratsioon keemiline-metalliioonid, endotoksiinid, org/anorg ühendid, detergendid, seerumi koostis bioloogiline-tavaliselt mõeldakse kontaminatsiooni al bioloogilist kontaminatsiooni; põhjustatud
· Toiduaine omadused, säilitamine · Toidu valmistus-ja säilitusviisid · Toidu-ja toidunõude "ringlusteed" (lõikelauad, seadmed) · Serveerimine · Toidujäätmete õige majandamine 3. Ruumid, seadmed, vahendid · Ruumide planeering · Seadmete, vahendite valik · Hooldus, puhastus, desinfitseerimine · Kahjurite kontroll KÄITLEMISETTEVÕTTE TEHNOLOOGIA KUJUNDAMISE PRINTSIIBID 1. Rist- kontaminatsiooni vältimine 2. Pidevad tootmisliinid 3. Adekvaatne temperatuuri kontroll 4. Seadmete puhastamise ja desinfitseerimise vahendid 5. Personali hügieenivahendid 6. Ettevõtte puhastamise ja desinfitseerimse vahendid 7. Kahjurite juurdepääsu ärahoidmise kindlustamine 8. Hoovide, õuede ja teede korralik drenaaz 9. Olmeruumid PRÜGI VÄLJAVIIMINE peab toimuma nii tihti kui vajalik kuid mitte harvem kui iga tööpäeva lõpus KAHJURID ..
· Tee paar korda järjest silmaringe: hoia pea otse ja jälgi ümbrust ainult silmamune liigutades - paremale, vasakule, üles, alla. Kuidas kasutada silmatilku? Mõned kasulikud nõuanded silmatilkade manustamisel Kahtede eri silmatilkade silma tilgutamise vahe võiks olla viis minutit, et vältida esimesena tilgutatava ravimi nn silmast välja uhtumist teisega. Silmasalv manustatakse pärast silmatilku, viimasena. Kontaminatsiooni ehk ravimi saastumise vältimiseks tuleb pesta enne ravimi tilgutamist käed, vältida pakendi otsiku kokkupuutumist laugude, ripsmete jms-ga. Üksikannuseks eraldatud ravimi ülejääki rohkem kordi mitte kasutada. Tilkasid tilgutatakse alumise silmalau ja silma vahele. Tilgutamise ajal tuleb pilk suunata üles. Pärast tilgutamist pilgutada silmi, et ravim jaotuks ühtlaselt. Sõrmeotstega võib mõne minuti vältel suruda kergelt pisarakoti piirkonda. Selline teguviis suurendab
Toiduhügieeni eesmärgid ·Kaitsta toitu saastumisohu eest e. toidu kaitsmine mikrobioloogilise, füüsikalise ja keemilise saastumise eest e. kontaminatsiooni ärahoidmine. ·Takistada bakterite paljunemist selle tasemeni, mis võib põhjustada tarbija haigestumist või toidu kiiret riknemist: hävitada kõik toidus esinevad patogeenid täielikult või seadusandluses kehtestatud tasemeni, kuumtöötlemise või mõne muu töötlemisviisi abil. termolabiilsete toksiinide hävitamine. Kindlaks on tehtud üle 200 toidutekkelise haiguse. Olulisemad toidupatogeenidest tingitud haigused ·Salmonelloos ·Kampülobakterioos ·Kolibakterioos ·Listerioos
lihtne, võimaldab kasutada vaid ühes rakus sisalduvat DNA; algmaterjalina võib kasutada erinevaid asju/aineid; ei nõua erilisi transportitingimusi; saab määrata mitut tekitajat samast tampoonist; genotüpeerimise võimalus 8. Millised on molekulaarsete meetodite vead võrreldes mikrobioloogiliste meetoditega?-Vajalik teada DNA järjestust; detekteerib ka surnud DNA; PCR fragmendid jäävad suhteliselt lühikeseks; DNA replikats.käigus tekivad vead; kontaminatsiooni oht; puuduvad stantartsed meetodid antibiogrammi määramiseks; mutatsioonid otsitava genoomis võivad anda valenegat.tulemusi 9. Millised on mikrobioloogiliste ja molekulaarsete meetodite sarnasused?- proov tuleb võtta kohast kus esineb tekitaja; infekts.tekitajat paljundatakse kuni on silmaga nähtav; RNA viiruste puhul transporditingimused olulised- kiirus ja temp; määrata saab sugukonna,perekonna,liigi tasemel 10
Miks on antud seadus lihainspektsiooni seisukohalt oluline? Tagab EL-i imporditava liha ohutuse ja kvaliteedi. Võimaldab määrata liha päritolu. Reguleerib elusloomade vedu. Toidukäitlejad peavad tagama loomade tervishoiu ja heaolu, tapamajja minevate ja produktiivloomade maksimaalse puhtuse. Aitab vältida toiduga inimesele edasikanduvate nakkushaiguste sissetoomist ja leviku vältimist. Õigus on pidada kinni liha, mille kohta esineb kontaminatsiooni kahtlusi. Puhangute tekkimisel on võimalik kiiresti reageerida ja kiiresti võimalik selgeks teha kontamineerunud liha päritolu. Veokid tuleb hoida puhtana. Loomakasvatusega või loomse päritoluga esmatoodete tootmisega tegelevad toidukäitlejad peavad pidama arvestust loomadele söödetud sööda liigi ja päritolu kohta, ravimiseks kasutatud veterinaarravimite, haiguste esinemise kohta, mis võivad vähendada loomse päritoluga toodete ohutust
äraolekul tema asjade eest! Operatsioonipiirkond valmistatakse ette osakonnas või ka operatsioonitoas. Selleks pestakse operatsioonipiirkond laialdaselt seebi ja veega, loputatakse hoolikalt. Ihukarvad raseeritakse ziletiaparaadiga või jäetakse raseerimata. 2.2. Sedetrakti ettevalmistus. Operatsioonieelset seedetrakti ettevalmistus on vajalik selleks, et vähendada oksendamist või maosisu aspiratsiooni võimalust anesteesia ajal ning vältida kontaminatsiooni soolesisuga seedetrakti või siseelundite operatsioonide ajal. Seedetrakti ettevalmistus hõlmab endas söögi ja joomise piiramist, vältimaks oksendamist anesteesia ajal. Et vältida ohtlike tüsistuste teket soovitatakse 7-10 tundi enne operatsiooni mitte süüa. Patsiendile tuleb selgitada, et ta ei või süüa ega juua, nätsu närida ega suitsetada operatsioonipäeva hommikul.
sümptomiks eelkõige sundteod Raskematel juhtudel sarnane psühhootilistele häiretele Skemaatilised käitumismudelid, mida inimene uuesti kordab ja need ei ole meeldivad ega otstarbekad – eesmärgiks ära hoida mingit sündmust, mida inimene kardab, kuna peab seda endale ohtlikuks. Alati kaasneb ärevus, kui püüab sundtegusid vältida, aga ärevus suureneb Sagedasemad sundmõtted Kontaminatsiooni- e nakatumishirm, sageli kaasneb sundteona pesemine Obsessiivne kahtlemine – sageli kaasnevad kontrollimisrituaalid Somaatilised sundmõtted – AIDS Sümmeetria ja süsteemivajadus Agressiivsed- ja seksuaalsed sundmõtted Sagedasemad sundteod Kontrollimine Pesemine Arvutamine Küsimine või katsumine Sümmeetriline korrastamine Kogumine Mitu eritegevust Ärevushäired – ravi
) Raskematel juhtudel sarnane psühhootilistele häiretele. Skemaatilised käitumismudelid, mida inimene uuesti kordab ja need ei ole meeldivad ega otstarbekad eesmärgiks ära hoida mingit sündmust, mida inimene kardab, kuna peab seda endale ohtlikuks. Alati kaasneb ärevus, kui püüab sundtegevusi vältida, aga ärevus suureneb. 13 Sagedasemad sundmõtted: Kontaminatsiooni- ehk nakatumishirm sageli kaasneb sundteona pesemine Obsessiivne kahtlemine sageli kaasnevad kontrollimisrituaalid Somaatilised sundmõtted AIDS Sümmeetria ja süsteemivajadus Agressiivsed- ja seksuaalsed sundmõtted Sagedasemad sundteod: kontrollimine, pesemine, arvutamine, küsimine ja katsumine, sümmeetriline korrastamine, kogumine, mitu eritegevust. Ärevushäired ravi
· Tootlik võimalik määrata mitu patogeeni ühest proovist · Vähenõudlik transpordi- ja säilitustingimuste suhtes · Täpne tuvastab patogeeni olemasolu, mitte organismi reaktsiooni patogeenile (s.o antikehade teket) · Lisavõimalused genotüpeerimine, DNA sekveneerimine 27. PCR puudused VALEPOSITIIVNE TULEMUS: - ei tee vahet elusal ja surnud mikroorganismil.Kordusanalüüsi liiga varajane võtmine (4 - 6 nädalat peale ravi) - KONTAMINATSIOON Kontaminatsiooni avastamiseks/vältimiseks on kehtestatud ranged kvaliteedinõuded (sisemine,väline kontroll) VALENEGATIIVNE TULEMUS: · Proovimaterjali ebakorrektne võtmine uuritav materjal tuleb võtta põletikukoldest · Inhibiitorid ß-globiin: DNA kvaliteedi kontroll: · Kas proov sisaldab inimese rakulist materjali · Inhibiitorite esinemine (veri) 28. Kvaliteedikontroll · Kvaliteedijuhtimissüsteem · Valideerimine · Tulemuste kinnitamine 2 metoodikaga
herbitsiiditaluvuse. Iga GMO detekteerimiseks kasutatava tehnoloogia aluseks on erinevuse leidmine modifitseerimata taime ja transgeense taime vahel. Seda võib teha nii võõr-DNA kui sellelt transkribeeritava mRNA kui sellelt transleeritava valgu detekteerimise abil. * PCR - eeldab analüüsitava geneetilise modifikatsiooni tundmist: genoomi sisestatud geeni struktuur ja regulatoorsed elemendid. Ärmiselt tundlik, seetõttu väga suur kontaminatsiooni oht (valepositiivne tulemus!) * Võõrvalgu detekteerimine - vähem tundlik kui PCR (vähem valepositiivseid tulemusi), väljatöötamine kallis (spetsiifiliste antikehade saamine ja valgustandardite saamine); proovi hind odav, praktiline ja efektiivne taimes ekspresseeritava võõrvalgu detekteerimiseks; denatureeritud või hüdrolüüsitud valgu määramiseks ei sobi 7) PCR-l põhinevate GMO määramismeetodite jaotus sihtmärgi spetsiifilisuse suhtes.Iseloomustada neid kõiki. 1
Vähenes tantsuplats, võeti kasutusele rohkem dekoratsioone. Miim – kehakeel oli veiderdav Atellaan – näitemäng, kus olid teatud tüüptegelased, tüüpsüžee tehti nalja kaasaja üle, improvisatsioon Plautus – osutus geniaalseks komöödiakirjanikuks, kelle looming sai ise allikaks hilisemale euroopalikule draamakunstile. Ta kirjutas vaid komöödiaid, millest meieni on jõudnud 21. Tema eeskujudeks olid uusatika komöödia loojad ning sageli kasutas ta kontaminatsiooni ehk mitmest näidendist/tekstist ühe kokku kirjutamine (kokkusulatamine). Tema komöödiaid: “Potikomöödia”(vaene vanamees leiab kullapoti ning kaotab meelerahu, peites seda aina ühest kohast teise), “Pseudolus”, “Amphitruo”, “Sõjavangid”. Terentius (Afer) – Aafrikast pärit ori Rooma senaatori juures, võimaldati haridus, sai vabaks. Leidis sõpru aristokraatide ja kirjanike juures. Kirjutas 6 komöödiat, ei lasknud alguses näidendit tutvustada.
olemasolu, mida esineb rümbal väga vähesel määral. Vastupidiselt loomarümpadele on linnurümbad küllaltki väikesed ja tihti võetakse proov vaid ühelt kohalt. See hõlmab väikese osa kaelanaha (umbes 5 g) eemalda- mist, sest see on üks kõige enam saastunud piirkondi, ning samas ei mõjuta selle eemaldamine rümba lõplikku välimust ebasoodsalt. Kaelanaha proovi uurimise ajaks võib rümp jääda töötlusliinile. Kaelanaha mikrobioloogilise kontaminatsiooni uurimine võimaldab hinnata ka erinevate töötlemisprotsesside mõju rümba hügieenile. Nahaproovide uurimisel tuleb kasutada destruktiivseid tehnikaid (nt stomacher-tehnika). Kaelanaha proovi puuduseks on fakt, et see annab ülevaate vaid väikesest rümba osast ning organismid, mida esineb vähe või ebaühtlaselt, näiteks salmonellad, võivad jääda avastamata. Põhiline alternatiiv kaelanaha proovile on kogu rümba loputamistehnika. Selleks
tegemist on reeglina kontaminatsiooniga nahalt. P. acnese roll akne tekitamisel seisneb põletikulise vastuse stimuleerimises: rasunäärmes olev bakter toodab madala molekulmassiga peptiidi, mis tõmbab leukotsüüte ligi. Bakterid fagotsüteeritakse, pärast bakteriaalsete hüdrolüütiliste ensüümide vabanemist (lipaasid, proteaasid, neuraminidaas, hüaluronidaas) stimuleeritakse lokaalne põleikuline vastus. Kasvavad tavasöötmetel 2-5 päevaga. Hoiduda kontaminatsiooni eest naha mikroflooraga. Akne esinemine ei sõltu naha puhastamise efektiivsusest, kuna kolle areneb rasunäärmete sees. Akne ravis kasutatakse toopiliselt bensoüülperoksiidi ja antibiootikume – erütro- ja klindamütsiini. Lactobacillus. Fakultatiivne või range anaeroob. Pulk. Normaalses suu-, mao-, soole-, kusesuguteede mikroflooras. Reeglina isoleeritakse uriinist, verest. Nende leid uriinist on tavaliselt tingitud proovi saastumisest, ka suurte hulkade esinemisel.
Seigseened (ZYGOMYCETES). Kirjeldatakse seigseentest põhjustatud kopsu, naha ja rinotserebraalseid infektsioone. Seigseentest põhjustatud infektsioone iseloomustab kiire progresseerumine. Seigseened on väga kiire kasvuga, koloonia läbimõõt kasvab ööpäevaga mitu sentimeetrit. Enamik seigseente inimpatogeenidena kirjeldatud liikidest on väliskeskkonnas laialt levinud ja tavalised labori kontaminandid, mistõttu võib olla probleemiks kontaminatsiooni eristamine patogeenist. Mõned patogeensed liigid on võimelised kasvama kõrgel temperatuuril (kuni 45ºC; Rhizopus oryzae, Absidia corymbifera). Mükooside klassifikatsioon toimub kudede alusel, mida nad koloniseerivad. Pindmised mükoosid piirduvad naha ja karvade välise pinnaga. Naha (kutaansed) mükoosid lokaliseeruvad sügavamal epidermises, karvades ja küüntes. Subkutaansed mükoosid haaravad naha, nahaaluse kihi ja lihased.
HO H HO OH OH Tekib glükonolaktoon (laktoon on siseester), O 2st tekib peroksiid, sest kaksikside läheb katki. Seda ensüümi kasutatakse glükoosi määramise reaktsioonis. Aeroobse kontaminatsiooni vältimiseks pannakse konservide sisse glükoosi oksüdaasi. Konservis ikka glükoosi on, selle oksüdeerudes tarbitakse antud reaktsiooniga konservikarbist O 2 ära ja siis ei saa aeroobsed kontaminaatorid kasvada vms. Suktsinaadi dehüdrogenaas (fumaraadi reduktaas) O O
Jäta meelde! Enamik tööstuses kasutatavatest ainetest on nahka kahjustavad või rasvas lahustuvad – seetõttu tuleb alati arvestada nahka imendumise võimalusega ja teha õigeaegne dekontaminatsioon! Kaitsemeetmed Kaugtoimetest tulenevaid kahjulikke mõjusid pole alati võimalik vältida. Kuid neid tuleb hoida nii väiksena kui võimalik. Siinkohal kehtib reegel: hoida distantsi, piirata kohalolekuaega, kasutada varjendeid. Samuti pole kontaminatsiooni võimalik täielikult ära hoida. Seda hoitakse nii madalal tasemel kui võimalik ja eemaldatakse kiiresti. Keha pealispinnad ja sissepääsuväravad katta võimalikult hästi: kanda täielikule tööriietusele lisaks ühekordseid kindaid, ühekordset põlle või kaitsekombinesooni, ühekordset mütsi, suumaski ja kaitseprille (kui on olemas). Mitte puudutada, üles tõsta või kaasa võtta kahtlaseid aineid. Vältida pinnase laialikandmist ja üleskeerutamist.